archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Eesti riigipead
    ringsõitudest Välisvisiidid Ülevaade Vabariigi Presidendi riiklikest ametlikest ja töövisiitidest välisriikidesse Otsused Otsused seaduste ametisse nimetamiste ja tagasikutsumiste autasude andmise jms kohta Käskkirjad Käskkirjad sõjaväeliste auastmete andmiseks presidendi kantselei tegevuse korraldamiseks jne Teenetemärgid Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid Ettepanekute tegemine teenetemärgi andmiseks Pressiteated Presidendi kantselei ametlikud teated Avaldused Presidendi avaldused ja ühisavaldused koos Riigikogu esimehe ja peaministriga Intervjuud artiklid President Ilves Eesti ja välismeedias Bibliograafia Presidendi trükis ilmunud kõned artiklid ja intervjuud presidendi tegevuse kajastused ja kirjutised tema kohta Videod Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Eesti riigipeade loetelu 1918 aastast alates ning nende tegevuse õiguslikud alused Toomas Hendrik Ilves 2006 Arnold Rüütel 2001 2006 Lennart Meri 1992 2001 Heinrich Mark 1990 1992 Tõnis Kint 1970 1990 Aleksander Warma Varma 1963 1970 Jüri Uluots 1940 1945 Kaarel Eenpalu a ni 1935 Karl August Einbund 1932 August Rei 1928 1929 1945 1963 Jaan Teemant 1925 1927 1932 Jüri Jaakson 1924 1925

    Original URL path: https://president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • President Ilves lõpetab ametliku visiidi Taanis
    intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Ametlik visiit Taani 06 11 2015 President Ilves lõpetab ametliku visiidi Taanis 05 11 2015 President Ilves ametlikul visiidil Taanis oleme mõttekaaslased ja relvavennad 03 11 2015 President Ilves sõidab ametlikule visiidile Taani Kõik selle riigi visiidid Reset President Ilves lõpetab ametliku visiidi Taanis President Toomas Hendrik Ilves kohtus kuninganna Margrethe II ga Annika Haas Ametlik visiit Taani Kuningriiki g Fotoalbum Reede 06 November 2015 17 53 Taanis ametlikul visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves kohtus täna kuninganna Margrethe II ga kes andis Eesti riigipeale audientsi ning parlamendi spiikri Pia Kjærsgaard iga Samuti vestles riigipea NATO endise peasekretäri Anders Fogh Rasmussen iga osales Taani Tööstuse Liidu korraldatud IT ümarlaual tervitas Eesti Taani ettevõtluskohtumise osalisi ning kohtus kohaliku eestlaskonnaga Kohtumine Taani parlamendis kus osalesid nii Eesti kui Taani parlamendiliikmed keskendus rändekriisile millega Euroopa Liit silmitsi seisab liikmesriikide solidaarsusele põgenike vastuvõtmisel ning sellega seotud hirmudele ja teadmatuse leevendamisele

    Original URL path: https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11731-2015-11-06-15-54-15/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves: müürid, mida me ise püstitame
    muutustest maha veel kiiremini kui inimesed Miljardid inimesed laadivad oma andmeid iPhone i ja teistesse digitaalsetesse masinatesse mõtlemata isegi hetkeks selle üle Piiriülene andmevoog on tänapäeva majanduse ja innovatsiooni olemuslik koostisosa Suurandmed võimaldavad reaalajas analüüsida protsesse mille kohta varem sai pakkuda ainult statistilist mudelit Paljud ettevõtted sõltuvad pilveteenustest või platvormidest mis niisuguseid teenuseid pakuvad Ometi tundub nagu arvaks me et see kõik on Ameerika asi Andmete vaba liikumine ei ole sugugi Ameerika ettevõtete mure digitaalselt edastatavate teenuste suurim eksportöör ei ole mitte Ühendriigid vaid Euroopa Kiired muudatused meie digitaalses käitumises toovad kaasa konflikte meie seaduste ja globaalse Euroopa majanduse vajaduste vahel Võtame kas või Euroopa Kohtu äsjase põhjapaneva otsuse internetiprivaatsuse kohta Üks Austria juuratudeng saavutas kohtus võidu ELi ja USA andmevahetusleppe programm Safe Harbor üle mis oli andnud ettevõtetele õigusliku aluse jagada isiklikke andmeid Ühendriikide ja Euroopa vahel Pärast Edward Snowdeni 2013 aasta paljastusi millest selgus NSA massilise jälgimise pruuk soovis tudeng et kohus keelaks Facebook Irelandil tema isiklike andmete edastamise Ühendriikidele Kohus leidis et niisugune andmete edastamine rikub ELi andmekaitse juriidilisi standardeid kahjustades eraelu puutumatuse põhiõiguse põhisisu ja tunnistas seepärast Komisjoni otsuse andmete edastamise kohta vastavalt ELi USA Safe Harbori lepingule kehtetuks Teisisõnu tühistati sellise andmeedastuse seaduslik alus Mida sellest järeldada Ühelt poolt näitab see Euroopa õigusriiklikku tugevust üksainus Euroopa Liidu elanik võib kindlustada oma õiguse privaatsusele ja tühistada kogu suure protsessi Teiselt poolt ähvardab see otsus aeglustada tormilist Atlandi ülest digimajandust Paljud hargmaised ettevõtted peavad oma tegutsemise alused üle vaatama sest ühtäkki on nad sunnitud leidma muid viise andmete edastamiseks Ühendriikidesse See on eriti raske väikeettevõtetele mõlemal pool Atlandi ookeani kes sõltuvad pilveteenustest Sama palju muret tekitab see et poliitikud teisteski pealinnades Delhist Brasíliani võivad seda ära kasutada ettekäändena piirata enda piiriülest andmevoogu kahjustades sel moel nii Euroopa ja Ameerika majandust kui ka kogu avatud internetti Nende probleemide lahendamiseks peavad Euroopa ja Ühendriigid ilmutama headele sõpradele tunnuslikku vastastikust kannatlikkust Andmekaitse ja digitaalsed võimalused ei välista teineteist Mõlema tugevdamiseks vajame tugevat juhtimist ning sageli kiireid ja julgeid poliitilisi otsuseid Lootkem et Euroopa Komisjoni ja Ühendriikide kõnelusi andmete edastamise raamistiku kindlamaks muutmisest saadab edu Me vajame USA ja Euroopa seisukohtade lähenemist üleilmse standardi kujundamiseks mil moel saaks 21 sajandil toimida avatud liberaalne internatsionalism Osa probleemist kirjeldab pisut avaramas tähenduses C P Snow essee Kaks kultuuri mida meil tuleb vaadelda suuremalt vaadelda globaalselt Snow oli kirjanik ja Cambridge i ülikooli keemik kes ütles et võis teaduskonna klubis istuda ühe laua taga füüsikute ja keemikutega ning arutada vastava teadusharu saavutusi kuid võis ka trimbata luuletajate prosaistide ja Shakespeare i uurijate seltskonnas Ent ta oli ka ainuke kes võis istuda mõlema laua taga mõelda mõlema kultuuri raames mõlemas maailmas Ma olen arvamusel et see mis 65 aasta eest oli probleem ülikoolides on nüüd probleem liberaalsetes demokraatiates Ühiskonnad on nii läbi imbunud tehnoloogiast ja sõltuvad sellest nii suurel määral et ühelt poolt meie poliitikud seadusandjad ja kohtud ning teiselt poolt programmeerijad insenerid ja ettevõtjad ei mõista enam lõpuni mida nende tegevus kaasa toob Arvutiinimesele on uus viis kokku riisuda varem kättesaamatuid andmeid avastus võib

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11679-2015-10-23-07-54-58/layout-visit.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves kutsus nn Ida-Euroopat olema solidaarne põgenikekriisile lahenduste pakkumisel
    Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Pressiteated 09 11 2015 President Ilves Liibanoni suunduvatele rahuvalvajatele iga okas loeb Eesti jaoks mitte ainult kodusel suurõppusel vaid ka välismissioonidel 06 11 2015 President Ilves lõpetab ametliku visiidi Taanis 05 11 2015 President Ilves ametlikul visiidil Taanis oleme mõttekaaslased ja relvavennad 04 11 2015 Kesk ja Ida Euroopa riigipeade Bukaresti kohtumise märksõnad olid liitlaste solidaarsus ja jagatud vastutus 04 11 2015 Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja noore teadlase preemia konkursi 04 11 2015 President Ilves osaleb Kesk ja Ida Euroopa riigijuhtide kohtumisel Bukarestis 03 11 2015 President Ilves sõidab ametlikule visiidile Taani 03 11 2015 Eesti riigipea kohtus Gruusia peaministriga 02 11 2015 Presidendi Kultuurirahastu ja Skype Eesti asutasid noore IT teadlase eripreemia 31 10 2015 President Ilves avaldas kaastunnet Vene reisilennuki õnnetuse ohvrite lähedastele Reset President Ilves kutsus nn Ida Euroopat olema solidaarne põgenikekriisile lahenduste pakkumisel Viljo Pettinen Slovakkia presidendi Andrej Kiska riigivisiit Eestisse g Fotoalbum 19 10 2015 President Toomas Hendrik Ilves ütles kohtumisel Eestisse riigivisiidile saabunud Slovakkia presidendi Andrej Kiskaga et Euroopa suudab põgenikekriisiga vaid siis toime tulla kui Euroopa Liit on ühtne ning paljuski on see Kesk ja Ida Euroopa vastutuse küsimus Olen mures kuidas mõnede nn Ida Euroopa riikide kõhklemine ühises põgenikekriisis tekitab uuesti lõhe Euroopas jagades meid idaks ja lääneks See taastoodab ebaõiglaseid stereotüüpe mille vastu oleme alati võidelnud ütles president Ilves Euroopa Liit on olnud solidaarne meie muredega ja püüdlustega nii enne kui ka pärast meie liitumist nüüd on meie kord vastata samaga rõhutas Eesti riigipea Küsimus pole numbrites või kvootides küsimus on

    Original URL path: https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11656-2015-10-19-11-34-10/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Euroopa muutuste ristteel
    tagasi 1946 aasta Euroopasse mil siinsamas kõneles Winston Churchill Teise maailmasõja järel oli ainuüksi Saksamaal 12 miljonit sisepõgenikku ning veel 12 miljonit sunnitöölist sõjavangi ja ümberasustatud isikut 20 eri riigist kes kõnelesid 35 eri keelt Okupatsioonitsoone pidi moodustasid Briti tsoonis 15 Ameerika tsoonis 18 ja Nõukogude tsoonis 24 põgenikud Nelja miljoni elanikuga Hessen võttis vastu miljon põgenikku Veel 1949 aastal elas Brandenburgis peaaegu 700 000 põgenikku kes moodustasid veerandi elanikkonnast Ma võin lisada et minu enda onu perekond elas Geislingeni ümberasustatud isikute laagris neli aastat minu vanemad olid aga nende 30 000 eestlase seas kes põgenesid paatidel Rootsi püüdes eemale hoida nii natside kui Nõukogude laevadest mis üritasid lahkujaid põhja lasta Kõigi nende probleemidega tegelemiseks leppisid 44 riiki sõjajärgsetes niigi erakordsetes oludes kokku luua ÜRO Abistamis ja Taastamisadministratsioon UNRRA 1945 aastast 1947 aastani mil selle ülesanded võttis suurel määral üle Marshalli plaan töötas UNRRA heaks 12 000 inimest Ja millised olid kulud et võrdlus meie probleemidega oleks selgem Kolme aasta vältel kulutas UNRRA ligemale neli miljardit USA dollarit Täna teeks see eurodes arvestatuna umbes 50 miljardit Üle poole eelarvest 2 7 miljardit dollarit ehk nüüdisväärtuses 33 miljardit eurot tuli Ühendriikide kaukast kellele järgnesid Suurbritannia kaheksa ja Kanada ühe miljardi euroga Põhilised kasusaajad ikka jätkuvalt 2015 aasta seisuga eurodes arvestatult olid Poola kes sai ümmarguselt kuus miljardit Itaalia viie Kreeka nelja ja Austria ühe miljardiga Ma tõin need arvud siin ära et panna asjad perspektiivi et ilmestada seda millise hirmutava ülesandega seisid silmitsi meie esivanemad ajal mil Euroopas polnud institutsioone mõnikord isegi mitte suveräänseid valitsusi Pidagem siis aga meeles et kõik see mida ma siin põgusalt vahetute sõjajärgsete aastate kohta ütlesin kujutab endast konkreetseid näiteid solidaarsusest Euroopaga riikide poolt mis kui Suurbritanniat mitte arvestada ei kuulu täna Euroopa Liitu Me peame ajaloo perspektiivist Winston Churchilli 1946 aastal siinsamas peetud kõne perspektiivist käsitlema ka kriisi mis seisab tänase Euroopa ees Koondagem niisiis oma vaimujõud ja ihuramm ning jätkem selja taha otsustusvõimetus näpuga näitamine ja vastutuse eest kõrvale põiklemine Me tuleme selle rändekriisiga toime Me peame ilmutama solidaarsust nende liikmesriikidega kes kannavad kriisi põhiraskust me peame võtma osa nende koormat enda kanda Meil peab olema tegus ühine varjupaigapoliitika eriti kui asi puudutab kahtlaste taotluste tagasilükkamist ja illegaalsete sisserändajate tagasisaatmist Me peame leidma ühise lahenduse meie ühise välispiiri kaitsmisel On see tõesti nii raske kui me vaatame tagasi sellele millega pidi Euroopa hakkama saama pärast Teist maailmasõda Kui ka eespool esitatud faktid ja arvud näitavad ilmekalt et Euroopa on seisnud silmitsi palju rängemate ja palju ulatuslikumate rände ja põgenikeprobleemidega kui täna siis tuletagem ometi meelde sedagi miks kõik need meetmed ning Marshalli plaan üldse kasutusele võeti Seda tehti selleks et vältida nende põhjuste taastekkimist mis viisid Teise maailmasõja verepulmani Täna võime kuulda liigagi paljude paremäärmuslike ja isegi vasakäärmuslike erakondade retoorikas verd tarretavat 1930 aastate kaja üleskutseid isolatsionismile esimest korda pärast sõda peetakse avalikus kõnepruugis taas sobivaks õhutada vihkamist rassismi ja sallimatust Mõningaid neist erakondadest rahastatakse kahtlust äratavate vahenditega autoritaarselt Venemaalt mõned kasutavad sümboolikat mis vaevu üritab varjata vormilist sarnasust svastikaga Need erakonnad ja poliitikud

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11775-euroopa-muutuste-ristteel/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • sai hakkama Teise maailmasõja järgses kaoses peab Euroopa ka nüüd hakkama saama Euroopa muutuste ristteel President Ilves If Europe coped with the chaos of WWII it should cope now Президент Ильвес в Цюрихе Европа преодолела хаос после Второй мировой войны

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-3087.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President aasta põllumehe galal 10.11.2015 Tallinnas
    Kärdlas 23 juunil 2015 Reset Vabariigi President aasta põllumehe galal 10 11 2015 Tallinnas Sven Arbet Maaleht 10 11 2015 Head sõbrad austet põllumehed Oli rõõm kuulda ja näha meie tänavuste Aasta põllumehe nominentide head tööd Muidugi ei ole nad ainukesed sest samasuguse visadusega töötavad maal paljud meie väärikad põllumehed Nende kõigi üle tunneme uhkust ning oleme tänulikud et elu kestab Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi Kui vaadata kogu seda valikut mis meil on kodumaiste põllumeeste toodangust saada ning millise hea kvaliteedi ja tasemega see silma paistab tuleb öelda et meie põllumehed on nutikad nad oskavad hästi kaasas käia uute võimaluste ja tarbijate nõudmistega Teie toodete kvaliteet ning lai sortiment on see mis aitab meil eelistada just eestimaist toitu Eestimaine põllumees annab kindlustunde et tema toodang on väärt ja tervislik Kindlasti aitab sellele kaasa meie oma põllumajandushariduse väga hea tase Eesti põllumehed on alati pidanud haridusest ja kasutanud oma aja parimaid teadmisi See aitas neid juba 19 sajandi teisel poolel ning teadmiste au sees pidamine on kindlasti üks nendest asjadest mis meie põllumehi ka edaspidi edukatena hoiab Siinse põllumajandushariduse ja teaduse tippkeskus Eesti Maaülikool kuulub uuringute järgi oma valdkonna ülikoolide seas maailma parimate sekka ning on siin enim viidatavate teadusasutuste seas lausa ühe protsendi parimate hulgas See on oluline märk mis lubab meie teadmisi ja oskusi kasutades kindlust tunda Head sõbrad Me kõik teame et tänavune aasta on olnud Eesti põllumehele raske Kõige keerulisemas olukorras on meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale ei olnud ju niisama meeleavaldus vaid tõsisest murest kantud abi nõutamine Rääkisin sellest juba tol protestipäeval Riigikogus kaks kuud tagasi ning tahan siin veelkord üle korrata Eesti parlament ja Eesti valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ja sellest üldisest olukorrast lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks Riik pole kurt olnud

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves: müürid, mida me ise püstitame
    hakka ootama kuni me suudame oma turul kodus korra majja saada Ajajärgul mil inimesed ja äri liiguvad IT varal kiiresti aina edasi seisab meie ees Euroopas suur väljakutse kõik see mis puudutab valitsusi ja parlamente jääb muutustest maha veel kiiremini kui inimesed Miljardid inimesed laadivad oma andmeid iPhone i ja teistesse digitaalsetesse masinatesse mõtlemata isegi hetkeks selle üle Piiriülene andmevoog on tänapäeva majanduse ja innovatsiooni olemuslik koostisosa Suurandmed võimaldavad reaalajas analüüsida protsesse mille kohta varem sai pakkuda ainult statistilist mudelit Paljud ettevõtted sõltuvad pilveteenustest või platvormidest mis niisuguseid teenuseid pakuvad Ometi tundub nagu arvaks me et see kõik on Ameerika asi Andmete vaba liikumine ei ole sugugi Ameerika ettevõtete mure digitaalselt edastatavate teenuste suurim eksportöör ei ole mitte Ühendriigid vaid Euroopa Kiired muudatused meie digitaalses käitumises toovad kaasa konflikte meie seaduste ja globaalse Euroopa majanduse vajaduste vahel Võtame kas või Euroopa Kohtu äsjase põhjapaneva otsuse internetiprivaatsuse kohta Üks Austria juuratudeng saavutas kohtus võidu ELi ja USA andmevahetusleppe programm Safe Harbor üle mis oli andnud ettevõtetele õigusliku aluse jagada isiklikke andmeid Ühendriikide ja Euroopa vahel Pärast Edward Snowdeni 2013 aasta paljastusi millest selgus NSA massilise jälgimise pruuk soovis tudeng et kohus keelaks Facebook Irelandil tema isiklike andmete edastamise Ühendriikidele Kohus leidis et niisugune andmete edastamine rikub ELi andmekaitse juriidilisi standardeid kahjustades eraelu puutumatuse põhiõiguse põhisisu ja tunnistas seepärast Komisjoni otsuse andmete edastamise kohta vastavalt ELi USA Safe Harbori lepingule kehtetuks Teisisõnu tühistati sellise andmeedastuse seaduslik alus Mida sellest järeldada Ühelt poolt näitab see Euroopa õigusriiklikku tugevust üksainus Euroopa Liidu elanik võib kindlustada oma õiguse privaatsusele ja tühistada kogu suure protsessi Teiselt poolt ähvardab see otsus aeglustada tormilist Atlandi ülest digimajandust Paljud hargmaised ettevõtted peavad oma tegutsemise alused üle vaatama sest ühtäkki on nad sunnitud leidma muid viise andmete edastamiseks Ühendriikidesse See on eriti raske väikeettevõtetele mõlemal pool Atlandi ookeani kes sõltuvad pilveteenustest Sama palju muret tekitab see et poliitikud teisteski pealinnades Delhist Brasíliani võivad seda ära kasutada ettekäändena piirata enda piiriülest andmevoogu kahjustades sel moel nii Euroopa ja Ameerika majandust kui ka kogu avatud internetti Nende probleemide lahendamiseks peavad Euroopa ja Ühendriigid ilmutama headele sõpradele tunnuslikku vastastikust kannatlikkust Andmekaitse ja digitaalsed võimalused ei välista teineteist Mõlema tugevdamiseks vajame tugevat juhtimist ning sageli kiireid ja julgeid poliitilisi otsuseid Lootkem et Euroopa Komisjoni ja Ühendriikide kõnelusi andmete edastamise raamistiku kindlamaks muutmisest saadab edu Me vajame USA ja Euroopa seisukohtade lähenemist üleilmse standardi kujundamiseks mil moel saaks 21 sajandil toimida avatud liberaalne internatsionalism Osa probleemist kirjeldab pisut avaramas tähenduses C P Snow essee Kaks kultuuri mida meil tuleb vaadelda suuremalt vaadelda globaalselt Snow oli kirjanik ja Cambridge i ülikooli keemik kes ütles et võis teaduskonna klubis istuda ühe laua taga füüsikute ja keemikutega ning arutada vastava teadusharu saavutusi kuid võis ka trimbata luuletajate prosaistide ja Shakespeare i uurijate seltskonnas Ent ta oli ka ainuke kes võis istuda mõlema laua taga mõelda mõlema kultuuri raames mõlemas maailmas Ma olen arvamusel et see mis 65 aasta eest oli probleem ülikoolides on nüüd probleem liberaalsetes demokraatiates Ühiskonnad on nii läbi imbunud tehnoloogiast ja sõltuvad sellest nii suurel

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11679-2015-10-23-07-54-58/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive