archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

  • lahe aasta 2014 avamisüritusel Tallinnas Eesti Meremuuseumis 10 02 2014 Речь президента Тоомаса Хендрика Ильвеса на церемонии открытия Года Финского залива 2014 Таллинн Эстонский Морской музей 10 02 2014 г President Toomas Hendrik Ilves at the opening event of Gulf

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2773.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine
    aprillil 2015 30 03 2015 Vabariigi President Riigikogu XIII koosseisu avaistungil 30 märtsil 2015 Tallinnas 25 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese kõne linnade ja valdade päeval 18 03 2015 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 14 03 2015 Vabariigi President Eesti Kongressi 25 aastapäeval 14 03 2015 Estonias Reset President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine Videogalerii 31 12 2013 Tere õhtust Lapsena ma eriti ei mõistnud vana aasta õhtut Jõulud olid läbi ja kingiks saadud värvipliiatsid juba katki Mis siin ikka pühitseda Aga täiskasvanute ootus millegi uue ja parema järele kandus lastelegi üle Aasta viimased minutid on tagasi vaatamise aeg Hetk mil võtame lahkunud aastast kaasa kõik ilusa ja hea Ning jätame maha selle mis oli raske valus või inetu Lõppeval aastal saime teada et meie see tähendab Eesti lapsed kuuluvad maailma haritumate hulka Just nendel aladel mis enim ennustavad edukust tulevikus lugemisoskus matemaatika ja loodusteadus Sellise haridustasemega võime olla kindlamad oma tuleviku suhtes Lugesin pealkirju Austraaliast kuni Ameerika ja Suurbritanniani kus imestati et nende lapsed on isegi Eestist maas mis näitab omamoodi harimatust kuna Eesti lapsed jagasid Soomega PISA testides esikohta Euroopas See et Eestit veel kõikjal ei tunta on arusaadav ega me peagi ju arvama et miljonilist riiki tuntakse väga hästi Halvustav suhtumine näitab pigem rumalust Aga kas me ise ei lange liiga sageli samasse lõksu Teadmata hästi millest räägime teeme omaenda riiki maha arvates et mujal on parem Kuid aina rohkem avastatakse ei olegi eriti parem Nii avastasime tänavu lisaks oma laste andekusele ka seda et oleme Eestis loonud midagi ainulaadset mida teisedki riigid tahavad Me enda riigi e lahendusi neidsamu asju mida peame normaalseks ja millega oleme ammu ära harjunud nagu elektrooniline pangandus e kool e maksuamet e valimine digiretseptid vaadatakse mujal ikka imedena või võimatute saavutustena Ja peetakse niivõrd unikaalseks et naabridki tahavad Eesti lahendusi kasutusele võtta Peagi oleme olnud 10 aastat Euroopa Liidus Puud mille istutasime Eesti Euroopa Liiduga ühinemise päeval on kasvanud meist pikemaks Ka see pole tühiasi Mitte kõik riigid kellega iseseisvuse väljakuulutamisega koos alustasime ei ole sammu pidanud Veel 22 aastat hiljem lõhestab neid ebaselgus oma valikute tegemisel Mitmed on 90ndate aastate algusest oma vabaduses hoopis tagasi läinud nii riigi kui üksikisiku tasemel Eesti aga on oma teed teadnud Sestap tasub meil ka mõelda kui teeme üha laiemalt suuri žeste ja räägime hundijuttu ühes enim vabadusi nautivas riigis Meenutagem kui hunt lõpuks karjapoissi päriselt tahtis nahka panna ei võtnud külarahvas teda enam kuulda Meile teeb juba nüüd muret üldine tendents üksteist mitte kuulata Arvamine et oleme ise kõige targemad Me kõik Abja Paluojast Toompeani võiksime rohkem kahelda oma ainuõiguses rohkem arvesse võtta teiste arvamusi Aga see on võimalik vaid siis kui me ise räägime viisakalt kui me sõimlemise asemel pakume omapoolseid alternatiivseid lahendusi ja ka ettepanekuid mida teised võivad samuti arvustada Võistlema peavad ideed mitte solvangud Nagu kasvav puu nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu Eestit saame korda teha ainult meie ise Milline on Eesti täna ja homme

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/9744-2013-12-31-09-36-35/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • aastavahetusel 31 12 2013 Meediaga seotud artiklid President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine Новогоднее обращение президента Эстонской Республики Тоомаса Хендрика Ильвеса New year s address by the President of the

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2759.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24. detsembril 2013
    Videosalvestused riigipea kõnedest pöördumistest intervjuudest ja muudest sündmustest Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 24 02 2014 Vabariigi President Eesti Vabariigi 96 aastapäeval 24 veebruaril 2014 23 02 2014 President Toomas Hendrik Ilves riigi teenetemärkide kätteandmisel Eesti tänab Endla teatris 23 veebruaril 2014 23 02 2014 Vabariigi President Eesti Rahva Muuseumi kodumaa piltide kogumise võistluse lõpetamisel 23 02 2014 Pärnus 12 02 2014 Vabariigi President Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi avamisel Kindral Johan Laidoneri 130 sünniaastapäeva tähistamisel 12 veebruaril 2014 10 02 2014 President Toomas Hendrik Ilves Soome lahe aasta 2014 avamisüritusel Tallinnas Eesti Meremuuseumis 10 02 2014 31 12 2013 President Toomas Hendrik Ilvese aastavahetuse pöördumine 24 12 2013 President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2013 10 12 2013 President Toomas Hendrik Ilvese kõne demokraatiaorganisatsiooni NDI 30 aastapäeva auhinnadineel Washingtonis 10 detsembril 2013 27 11 2013 Vabariigi President konverentsil Eesti kui väikeriik Tallinnas 27 novembril 2013 17 10 2013 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne üleeuroopalisele transpordivõrgule pühendatud päevade vastvõtul Tallinnas 17 oktoobril 2013 Reset President Toomas Hendik Ilvese jõulutervitus 24 detsembril 2013 24 12 2013 Jõulupühad on koos olemise ja ühte hoidmise aeg tavapärasest rohkem märkamise ja hoolimise aeg See on ka õige aeg meeles hoida et inimeste ja riigina saame tulevikule kindlad olla kui austame üksteise arvamust ka siis kui me sellega ei nõustu Kui austame üksteise vabadust ja õigust omanäolisusele Olgem hoolivad ja sallivad teiste suhtes ning mõistkem et enam on vaja eneseväärikust ja headust vähem aga tigedust ja kurjust Eestil on riigina vajadus märgata ja olla toeks kaaskodanikele kes võitlevad

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/9737-2013-12-23-08-17-53/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilvese kõne demokraatiaorganisatsiooni NDI 30. aastapäeva auhinnadineel Washingtonis 10. detsembril 2013
    sõna demokraatia vabaduse ja infoajastu kohta ja ka murede kohta mida on sellega seoses põhjust tunda Vanemad teist ehk mäletavad kui Marshall McLuhan kirjutas 1960ndatel et kogu maailm on üks küla Televisiooniajastul tähendas see et maailmas aset leidnud sündmused nagu näiteks surmasaamised Vietnamis olid teada kõigile Toona ei olnud maailmaküla metafoor siiski veel päris paikapidav Saime muu maailma sündmustest teada ainult siis kui telejaamade toimetajad või suletud ühiskondade tsensorid lubasid meil neist teada saada Erinevalt päris külast olime ikkagi kaitstud keegi ei saanud tegelikult meist midagi teada Internet on olukorda aga muutnud Nüüd elame tõepoolest ühes globaalses külas Praegusel ajal võib kes tahes saada meie kohta sama palju või isegi rohkem infot kui 100 aastat tagasi teadis mõnisada inimest minu Lõuna Eestis elanud vanaisast Me oleme kõigil nagu peopesa peal See on tühine tõsiasi aga mõelge ka sellele et viimase 150 aasta jooksul on sajad tuhanded inimesed külakogukonna maha jätnud ja läinud linna teise riiki või hoopis teisele poole ookeani Mõni põgenes vaesuse eest mõni tahtis pääseda väikelinna kogukonnast kus kõik teadsid temast kõike Mäletate ju neid eelmise sajandi esimese poole haridusromaane Puhtalt lehelt enam alustada ei saa Alati on meie kohta midagi leida Vaid mõne klahvivajutusega saab igaüks meist teada kõike mida hing ihkab Ja ma ei räägi siin kõike teadvast ja kontrollivast valitsusest Tänapäeva tehnoloogia on toonud meid tagasi külla Valitsuste Google i nutitelefoni laaditud rakenduste ja krediitkaardi kasutamise tõttu oleme nagu avatud raamatud See mõjutab oluliselt meie arusaama valgustusajastu kahest nurgakivist liberaalsest demokraatiast ja privaatsusest Tänapäeva liberaalse demokraatia alused on enamjaolt vaid neli sajandit vanad Thomas Hobbes arutles milline anarhia oleks inimeste elu kui ei oleks organiseeritud ühiskonda kõik sõdiksid kõigi vastu ning John Locke pakkus välja teoreetilise lahenduse sõlmida valitsuse ja rahva vahel leping Seda on korduvalt katsetatud ja täiustatud nii praktikas kui ka teoorias Peter Zenger Voltaire Ameerika föderalistide artiklikogumik Federalist Thomas Paine ja John Stuart Mill lisaks veel Isaiah Berlin oma loengus kahest vabaduse kontseptsioonist ja lugematul hulgal teisi Täna õhtul tuleb rõhutada et kuigi maailm on teinud läbi tohutud muutused tööstusajastu kosmoseajastu massikommunikatsioon raadio ja televisioon oleme seni ikkagi edukalt saavutanud liberaalse demokraatia ja arengu eelkõige tehnilise arengu Teeme seda veel kord aga praegu on keerulised ajad Kui mõtleja ja ansambli Grateful Dead laulutekstide autor John Perry Barlow ütles 1996 aastal oma Küberruumi iseseisvuse deklaratsioonis pöördudes valitsuste poole et teie õiguslikud kontseptsioonid nagu omand väljendusvabadus identiteet liikumine ja kontekst ei kehti meie kohta oli tal õigus võiks veel lisada et loetelust puudub privaatsus Tal oli rohkem õigus kui me arvatagi oskasime sest praegusel internetiajastul oleme tagasi organiseeritud ühiskonna eelses asjas millest rääkis Thomas Hobbes Selles maailmas sõdivad liiga sageli kõik kõigi vastu Kunagi vaid väljamõeldisena kirjeldatud jälitustegevus 1948 aastal välja antud teoses 1984 kirjeldatud kahesuunaline televisioon on nüüd igas arvutis täiesti võimalik kui me selle kaamerat just kinni ei teibi Mobiiltelefonid on mikrofonid Lisaks annavad nad teistele teada kus me mis tahes hetkel oleme Suur Andmekogu teab ja oskab meie kohta järeldusi teha oluliselt rohkem kui kunagi suutis Suur Vend Ja seda kõike

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/9712-2013-12-17-13-28-46/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President konverentsil "Eesti kui väikeriik" Tallinnas 27. novembril 2013
    just ise väikeseks see tähendab suutmatuks ja vähetähtsaks ei mõtle Aga miks me peaksime seda tegema Maailmakaardil on Eesti koht täna ja tulevikus päris kindel Eesti kuulub maailma kõige vägevamatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Seal on üks kõigi ja kõik ühe eest väljas Seal on väike koos liitlastega suurem kuitahes suurest ent üksikust Väiksus ka riigi ja ühiskonna jaoks võib olla koguni eelis Eriti tänapäeva tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnas kus ollakse mures et masinad võtavad inimestelt töö Tänapäeval pole suurus enam tingimata konkurentsieelis Väiksus tähendab võimalust olla paindlik ja kiire Olla innovatiivne proovida julgelt uusi lahendusi nagu me oleme teinud oma e riigiga Ja olla kogukondlik igale inimesele kättesaadav Väike riik on tõesti oma Head sõbrad sündida Eesti moodi sidusasse ehkki mitte just suurde ühiskonda ei ole õnnetus See võib olla hoopis õnn Eluks kõlblikku maad vaba loodust ja värsket õhku on palju inimesi on parasjagu ja kõik tunnevad peaaegu kõiki see loob tingimused õdusaks elukorralduseks Dünaamilises väikeriigis on võimalik jõuda igaüheni Meil on võimalik mõelda ühised otsused loogiliselt läbi ja arutada neid omavahel Meil on võimalik teha vajalikke muutusi kiiresti ja inimlikult Ometi poleks me täna siia kokku tulnud kui me oma väikeriiki sündimise õnnest üheselt rõõmu tunneksime Me ei istuks siin kui Eesti suurimaks mureks olekski ühe kultuuriajalehe segane seis mida küll viimaste päevade avalikku arutelu jälgides võinuks arvata Muidugi on kultuur ja selle adekvaatne kajastamine oluline seda eriti väikerahvale Meile on oluline et otsuseid tehakse hea tava reeglite järgi ja inimesi koheldakse respektiga Sest nagu olen korduvalt toonitanud siin tunnevad kõik kõiki ja avalikust saab kergesti isiklik Ütleksin et liigagi kergesti Väikeses ühiskonnas tehtud väikseidki vigu võidakse tõlkida või tõlgendada või ka paisutada riskiks riigi ja rahvana edasi kestmisele See eristabki Eestit kõige selgemini suurriikidest Seal ei ole alles jäämine kunagi teema ammugi küsimärk Seda enam peame endale kogu aeg kainelt aru andma millised on me võimalused millised on võimaluste piirid millised on me ohud ja riskid Peame hindama olukordi rahulikult vältima hüsteeriat ja hirmutamist Nii väikesed me nüüd ka ei ole et peaksime kõiges ühel meelel olema Ka väikeriigis võib austada erinevaid arvamusi lubada endale vaidlusi nägemata vastaspooles tingimata vaenlast teha ruumi uutele ja ootamatutele võimalustele Meid ei kutsutaks täna Põhjala Ränioruks kui me poleks seda kunagi teinud Oma riigi korraldamine pole vaid valitsuse ja parlamendi asi Meist igaüks võib ideid välja pakkuda Põhjendatud kriitika loovate ettepanekute vormis peakski olema meie diskussiooni vaim Alati saab teha veel paremini Pakkuge aga julgelt mida ja kuidas Head sõbrad Kui keegi siiski arvab et me väiksus on probleem siis milles see seisneb See et meie loodus ja inimvara on piiratud ei erista meid paljudest teistest Et rahvuslik rikkus võtab pikalt aega et koguneda pole ka väiksuse vaid pigem aja küsimus Suurematest rumalamad me ei ole Haridus on siin kättesaadav teadmiste loomise ja liikumise kiirus on sama kui mujal maailmas Rahvas on meil liikuv mis on samuti hea Väiksusest saab probleem siis kui me ise jääme paigale kui me muutume liiga mugavaks Oleme 20 aasta jooksul teinud suuri selgeid ja õigeid valikuid mis

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/9650-2013-11-27-10-28-59/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne üleeuroopalisele transpordivõrgule pühendatud päevade vastvõtul Tallinnas, 17. oktoobril 2013
    detsembril 2013 10 12 2013 President Toomas Hendrik Ilvese kõne demokraatiaorganisatsiooni NDI 30 aastapäeva auhinnadineel Washingtonis 10 detsembril 2013 27 11 2013 Vabariigi President konverentsil Eesti kui väikeriik Tallinnas 27 novembril 2013 17 10 2013 President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne üleeuroopalisele transpordivõrgule pühendatud päevade vastvõtul Tallinnas 17 oktoobril 2013 10 10 2013 Vabariigi President Keelefoorumil 10 oktoobril 2013 Tallinnas 26 09 2013 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt ÜRO 68 peaassamblee üldarutelul 25 september 2013 09 09 2013 Vabariigi President Riigikogus 9 septembril 2013 Reset President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne üleeuroopalisele transpordivõrgule pühendatud päevade vastvõtul Tallinnas 17 oktoobril 2013 17 10 2013 Austatud asepresident Euroopa Parlamendi liikmed ministrid üleeuroopalisele transpordivõrgule pühendatud päevadel osalejad daamid ja härrad Esimest Eesti Läti piiri ületavat raudteeühendust Pihkva Riia kavandati ja ehitati 15 aastat ning see avati 1889 aastal Eelmisel aastal Lätti riigivisiiti tehes sõitsin ma Tallinnast Riiga rongiga sest just niiviisi on inimesed nende kahe linna vahel juba pikka aega reisinud 2012 aastal kulus 320 kilomeetri pikkuseks reisiks 5 6 tundi ja piiril tuli rongijuhte vahetada Et jõuda Leetu Tallinnast Vilniusesse on 601 kilomeetrit tuleb rongijuhte ja ehk ka vedureid vahetada kaks korda ning kohalejõudmiseks kulub oma 10 12 tundi Kaubalaevad peavad Euroopa sisepiiridel endiselt tollikontrolliks peatuma samas kui inimesed saavad neid piire vabalt passi näitamata ületada Me räägime palju ühendatud Euroopast kuid need näited osutavad et füüsilise taristu ning inimeste ja kaupade transportimise poolest oleme ühendatusest veel kaugel Berliini müüri langemisest ja külma sõja lõppemisest on möödunud peaaegu 25 aastat ELi viimasest suurest laienemisest aga 10 aastat Ent kui me vaatame ELi transporditaristu kaarte siis näeme endiselt selget müüri Euroopa osade vahel mida 25 aastat tagasi eraldas üksteisest raudne eesriie Tänu uuele algusele 20 aastat tagasi ja arengut vedavale innukale noorele põlvkonnale oleme digitaaltaristu ja liikluse ning lairibapõhiste teenuste vallas vanematest demokraatlikest

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/9530-2013-10-18-11-58-59/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Keelefoorumil 10. oktoobril 2013 Tallinnas
    nagu oleks riik teinud riigikeele hoidmiseks ja arendamiseks enam vähem kõik mis reeglite kehtestamisel üldse teha saab Küsimus ja kõhklus aga jääb kas see on ka tegelikult piisav Veel enam meie ühiskonnas kostub alatihti kaaluka arvamusjõuga inimeste kahtlusi kas sel kõigel on üldse mõtet Jätan täiesti välja need kes liimivad eesti rahva keele ja ka riigi ette omadussõna väljasurev või hääbuv Nonde teiste hulgast ütleb üks et eduka äri aluseks on Eesti ettevõtetes inglise või vene keele eelistamine Teine kõneleb sedasama kõrghariduse ja teaduse kohta Selleni et parim eesti ilukirjandus peaks olema kirjutatud mõnes teises keeles kui eesti keeles pole veel õnneks jõutud Asjaolus et väikerahvas peab hästi oskama mitmeid võõrkeeli ja olema paindlik nende kasutamisel pole midagi taunimisväärset Hoopis halvem kui emakeele kõrvalesurumise ettekäändeks tuuakse vabandus et eesti keele väljendusvahendid ja võimalused olevat ebapiisavad moodsa maailma kirjeldamiseks või mõtestamiseks Huvitaval kombel väideti seda sama Euroopas 14 15 sajandil kui sageli kasutati teiste keelte asemel ladina keelt Tänapäeval me oskame erinevaid Euroopa keeli aga kui paljud oskavad ladina keelt Olen sellele varemgi osutanud kuid kordan üle Ärkamisajast mil talupoegade keel polnud veel täisväärtuslik teaduskeel on siiski möödas poolteist sajandit Nüüd on meie kultuuriline miinimumnorm et eesti keeles peab saama kõigest rääkida täpselt ja selgelt Kui puudub sõna siis leiutame selle Et kõik nii ka päriselt oleks on kogu meie rahvusliku haritlaskonna töö ja kohustus mitte vaid keeleteadlaste keelekorraldajate ja keeleõpetajate eraklik kutsumus Igaüks peab olema keelemees või keelenaine ja keelelooja valdkonnas mida kõige paremini tunneb Loomulikult annavad viimase lihvi ja lõpliku läike uusloomingule keeleala professionaalid Toorainet ja pooltooteid peab ammutama kõikjalt kus on sisulist teadmist või vajadust Teadlane aga samuti arst insener tehnoloog ärijuht ametnik ja igaüks kes vajab oma töös kaasaegset korralikku eesti keelt ei pea oskama ainult oma tsunftis ja oma ametivendadega eesti keeles rääkida mida teeb ja mida mõtleb Ta peab seda kõike suutma arusaadavalt seletada ka võhikumatele ning mis veel oluline suutma tutvustada oma alal mujalgi maailmas toimuvat Kohati olen näinud vastupidist toimumas meie mõttekojas kasutavad erialateadlased eesti keelt vaid sidesõnana ja räägivad inglisekeelsete terminitega See on teadlaste omavaheline vestlus Peame aga püüdlema selle suunas et emakeeleski saaks rääkida oma erialast arusaadavalt Mõistagi seab see kõrgendatud nõudeid ka varasemalt suure mõjujõuga keeletoimetajate kui vahendajate ja väravavahtide kaitseliinile Nende mõju meie heale keelele on paraku kahanenud võrdselt online meedia pealetungi kiirusega Võin kiita neid kes võtavad halva eesti keele kasutamise osas online meedias ja sotsiaalmeedias sõna Igal juhul tahan tänada meie keelevalvureid ERR ist ja Postimehest proua Egle Pulleritsu ja Maris Jõksi Aitäh Nimetasin professionaalide olulist osa lõppviimistluses Jah see on ülitähtis Me ei kujuta ette laulupidu ilma üldjuhtideta mis sest et üksi ja seltskonnas laulmine on pea igaühele jõukohane Kuidas saaks see keeleelus teisiti olla Küllap on paljud kogenud kuidas ja kui kiiresti võib kaotada mingi väiksema rühma näiteks riigis õigust loova ametnikkonna keelekasutus üldist arusaadavust ja jääda aina kitsama rühma nii öelda salakeeleks Meenutagem kui suur südameasi see oli kadunud akadeemikule ja rahvaesindajale Uno Merestele kelle algatus kahjuks tänaseni on seadusandjal realiseerimata Siin tahan meenutada

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/9507-vabariigi-president-keelefoorumil-10-oktoobril-2013-tallinnas/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive