archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

  • 23 06 2014 Meediaga seotud artiklid Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2014 Valgas President of the Republic at the Victory Day celebrations 23 June 2014 in Valga Речь Президента Республики на Празднике победы 23 июня 2014 г в Валга PREVIOUS

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2839.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive



  • 2014 Meediaga seotud artiklid Vabariigi President võidupühal 23 juunil 2014 Valgas President of the Republic at the Victory Day celebrations 23 June 2014 in Valga Речь Президента Республики на Празднике победы 23 июня 2014 г в Валга Presidendi kõne võidupüha

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2839.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilves Wrocławi Globaalsel Foorumil 6. juunil 2014
    Lääne Euroopas mis ometi peaks hästi tundma fašismi ja vihaideoloogia deemoneid on needsamad ideed samuti tõusuteel Tõsi mitte küll Ukrainas kus kaks neofašistlikku kandidaati said 25 mai valimistel mõlemad ühe protsendi jagu toetust mis erines tunduvalt tulemustest mida võisime paljudes maades näha samal päeval Euroopa Parlamendi valimistel Mis siis valesti läks Miks paistab tänapäeval kõik palju ebakindlam kui isegi külma sõja päevil mil meil olid vähemalt kokkulepit rahvusvahelise käitumise reeglid ja kõik teadsid mida võib teha ja mida mitte Põhivastus kõlab need reeglid enam ei kehti Reeglid milles oli kokku lepit ja mille järgi käidi isegi külma sõja kuumimail hetkil on minema pühit Osaliselt võib vastuse leida ühes teises essees millest sai samuti menuraamat nimelt Samuel Huntingtoni Tsivilisatsioonide kokkupõrkes mis ilmus neli aastat pärast Fukuyama esseed Huntingtoni arvates pidid tulevased ideoloogiajärgse ajastu konfliktid puhkema kultuuride ja tsivilisatsioonide vahel Tema arusaama paistis kinnitavat 11 septembri rünnak mille taga seisis religioonile tuginev vastumeelsus modernsuse suhtes Üsna pea astuti meile vastu meie enda territooriumil ja juba empiirilises reaalsuses mitte enam politoloogilises teoorias New York ja Washington massirünnakud Madridis Londonis ja Bombays Kõik need esitasid väljakutse liberaalsele maailmakorrale rünnates muu hulgas ka demokraatlikke valimisi meeste ja naiste võrdsust kiriku ja riigi lahutatust seaduste ülimust inimeste või jumala ees Veel päris äsja tundus et see on vastuhakk modernsusele üleilmastunud kapitalismi tekitet pingetele Me arvasime siiski et meie enda maailmajaos on 20 sajandi sõjad natsismi purustamine ja kommunismi kokkuvarisemine kehtestanud triumfaalselt ja eht Fukuyama vaimus lõplikult ja hegellikult vältimatult liberaalse demokraatia ülimuse Me arvasime ja mõned kantslerid arvavad tänini et Venemaal on kindlalt võimust võtnud demokraatia Nagu oleme nüüd näinud polnud see nii Sellised ideed nagu territooriumi liidendamine piiri taga elavaid rahvuskaaslasi argumendina kasutades millega me viimati põrkusime 1938 aastal Tšehhoslovakkia tükeldamise ning Sudeedimaa ja Austria Anschluss i ajal niisiis ideed mis meie uskumist mööda said jäädavalt maha maet 8 mail 1945 ei olnud seda mitte Nüüd on siis vanim reegel pea peale pöörat ja kummutet ÜRO põhikirjaga mis võeti vastu samal 1945 aastal keelati agressioon ning nähti ette et maailmaorganisatsiooni liikmed peavad rahvusvahelistes suhetes hoiduma jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest ning teise riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise iseseisvuse ohustamisest Järgmine langenud julgeoleku nurgakivi oli 1975 aasta Helsingi kokkulepe millega riigid mõlemalt poolt Atlandi ookeani Vancouverist Vladivostokini leppisid kokku mitte kasutada jõudu teise riigi piiride muutmiseks või selle iseseisvuse ohustamiseks pidada üksteise piire rikkumatuks ja hoiduda muutmast üksteise territooriumit sõjalise okupatsiooni objektiks Kokkuleppe järgi ei tohtinud sellist okupeerimist või liidendamist pidada legaalseks Siis tuli 1990 aasta OSCE Pariisi uue Euroopa harta milles kõigi toonaste liikmesriikide sealhulgas äsja vabanenud Poola Tšehhoslovakkia ja Ungari ning Venemaa õigusliku eelkäija NSV Liidu esindajad leppisid kokku täielikult tunnustada riikide vabadust valida oma julgeolekukorraldus Ma tsiteerisin seda tuletamaks meelde väidet millega õigustati rünnakut nii 2008 aastal Gruusia kui ka nüüd Ukraina vastu Kõik need julgeolekurajatise alustalad valati Immanuel Kanti Igavese rahu 1795 vaimus Kui siseturg kõrvale jätta toetuvad nii Euroopa Liit kui ka NATO vaimlises plaanis just nimelt sellele Immanuel Kanti esseele Kant uskus seda mis kakssada aastat hiljem on saanud meie

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10301-president-toomas-hendrik-ilves-wrocawi-globaalsel-foorumil-6-juunil-2014/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Foorumil 6 juunil 2014 President Ilves Poolas Ukrainas toimuva valguses peab Euroopa Liit olema oluliselt jõulisem Фотоновость Президенту Ильвесу вручена Премия свободы Атлантического совета News in pictures President Ilves was awarded the Atlantic Council s Freedom Award Президент Ильвес в Польше в свете происходящего на Украине Европейский Союз должен действовать значительно сильнее President Ilves in Poland the European Union must adopt a much stronger stance considering the events that take

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2832.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilvese avakõne CyConi konverentsil 4. juunil 2014 Tallinnas
    et kübermaailma käsitletaks kaitse osana siis nüüd on kübervaldkonnast saanud kogu maailma puudutav teema Esiteks teeb meile muret privaatsuse küsimus Kuni eelmise aastani olid privaatsust ähvardavate netiohtudega kursis kübervaldkonna asjatundjad kuid mitte laiem üldsus Nüüd näeme et inimesed eeldavad kõikjal a priori privaatsuse puudumist kuigi me peaksime teadma et tehnoloogiliselt nt andmepakettide põhjaliku kontrolli korral on selliseks tegevuseks vajalike vahendite hulk nii suur et enamik inimesi võib jätkata oma kõige salajasemate isiklike mõtete kirjapanekut ja saatmist ilma et nad peaksid muretsema selle pärast et keegi võiks neid lugeda Teine probleem mis on ohtlikum sest see võib mõjutada poliitilisi otsuseid ja inimeste isikuvabadusi teema millest rääkisin oma eelmises siin peetud avakõnes on üleilmse avatud ja piirideta interneti lammutamise tont Selle nähtuse kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt terminit balkaniseerumine kuid minu meelest on solvav seostada Euroopa kagunurka millegi halvustavaga ning seetõttu eelistan neutraalsemat ja minu arvates täpsemat terminit interneti vestfaaliseerumine mis põhineb samanimelisel 1648 aastal sõlmitud lepingul milles sätestati et iga riik võib oma piirides teha mida ta iganes tahab Isegi kui jätta kõrvale autoritaarsed riigid kes on haaranud kinni võimalusest õigustada isolatsiooni ja nn riiklikke tulemüüre oleme kohanud liiga palju üleskutseid inimestelt kes peaksid ometigi sel teemal midagi teadma eraldada nende riigid USA hallatavast internetist Või reguleerida internetti valitsustevahelise ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ITU eestvedamisel Lõpetasin just ICANNi globaalse internetikoostöö ja valitsemismehhanismide töörühma juhtimise ning avaldasime äsja oma aruande mis toetab senist koostööl põhinevat detsentraliseeritud internetivalitsemise ökosüsteemi Aruandes esitatakse mitmeid soovitusi interneti haldamiseks nii et seda ei võtaks üle valitsustevaheline organisatsioon vaid see jääks pigem avatuks kõikidele sidusrühmadele See on lahing mille olime enda arvates poolteist aastat tagasi ITUs võitnud kuid pärast eelmise aasta paljastusi tuli vana probleem sama ähvardavalt tagasi Ma pole kindel et oleme selle lahingu võitnud aga ICANNi rühma liikmed tulid kokku et teha soovitusi kuidas praegu kasutatavat mudelit säilitada Ja viimasena oleme pärast USA justiitsministeeriumi viiele Hiina sõjaväeohvitserile esitatud süüdistusi veel kord saanud meeldetuletuse et digitaalne tehnoloogia on teinud võimalikuks merkantilismi st riigiaparaadi kasutamise oma majanduslike huvide edendamiseks ilming mida Adam Smith ründas peaaegu 250 aastat tagasi oma liberaalse majanduse klassikaks saanud teoses Rahvaste rikkus plahvatusliku kasvu Nagu näeme ei ole küberkaitse ainult kriitilise informatsiooni taristu kaitse vaid ka majanduspoliitika alus see mida varem nimetati tööstusspionaažiks toimub nüüd lubage öelda tööstuslikul skaalal osana riikide püüdest luua endale konkurentide ees strateegiline eelis nii sõjaliselt kui ka äriliselt Nii et teeme ühe asja selgeks Kahju mida on põhjustanud sellised paljastused või täpsemalt pahatihti nende mitte väga kaalutletud ajakirjanduslik esitamine mis kipub olema lihtsustav ja sensatsioonimaiguline ning nendel kirjeldustel põhinev üldsuse arusaam on tohutu Daamid ja härrad Kui eelmise aastani oli raske saada poliitikakujundajaid peale väikse arvu asjatundjate kübervaldkonnast huvituma siis praegu on probleem vastupidine kuidas panna inimesed mõistma et demokraatlikud tavad ja vaba maailma privaatsuse mõiste asetavad inimestele kübermaailmas teatud piiranguid Minu arvates on selle probleemi puhul suuresti tegemist selle nähtuse või suundumuse kasvuga mida C P Snow lahkas oma essees Kaks kultuuri juba 55 aastat tagasi dialoogi puudumine teaduslik tehnoloogilise ja humanistliku traditsiooni vahel Snow oli tunnustatud teadlane ja tuntud

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10348-2014-06-26-07-56-05/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Kõne 2014. aasta lennule audoktori tiitli saamisel St. Olaf College’is 25. mail 2014
    nagu teie vanemate kassetilindid ja Sony Walkmanid täna Arvutivõimsuse kahekordistumine täna tähendab seda et 18 kuu pärast toob arvutivõimsuse kahekordistumine kaasa 32 korda suurema arvutivõimsuse kasvu kui teie sündimise ajal Teie maailma hakkavad kujundama pöörase kiirusega toimuvad muutused 19 sajandi tööstusrevolutsioon mis muutis täielikult kümne tuhande aasta vältel suuresti agraarsena püsinud maailma näib nende muutuste kõrval vaid pisikese nihkena Ma julgen seda väita kuna usun et suur osa sellest milleni ülejäänud maailm peagi jõuab on juba olemas minu kodumaal riigis mis teie sündimise ajal oli väga vaene ja mille areng oli kommunistliku okupatsiooni ajal kängu jäänud Enam ta selline ei ole Eestis näeme üht versiooni võrgustunud ja arvutiseeritud tulevikust kus see on ühiskonna põhilise toimimise lahutamatu osa veerand valijaskonnast hääletab internetis peaaegu 100 tuludeklaratsioonidest ja ravimiretseptidest vormistatakse internetis ning peaaegu kogu pangandus on kolinud internetti Meil on antud 160 miljonit digiallkirja ning eelmise aasta detsembris sõlmisid Eesti ja Soome peaministrid maailma esimese digitaalselt allkirjastatud rahvusvahelise lepingu mis annab meie kodanikele peatselt piiriülese digitaalse juurdepääsu teineteise teenustele Meie riik on peaaegu 100 kaetud lairibaühendusega kõikjal toimib WiFi Seega on Eesti üks paremini võrkudega varustatud riike maailmas kus lapsed hakkavad programmeerimist õppima juba esimeses klassis Sel sügisel hakkame tõenäoliselt pakkuma digitaalset residentsust mis tähendab et soovi korral saate teiegi kasutada meie internetiteenuseid isegi kui te Eestis ei ela Riigina mis on väga suurel määral sõltunud digimaailmast ja digitaalsetest lahendustest et taasiseseisvumisele eelnenud ajal meile pealesunnitud mahajäämusest kiirelt väljuda on Eesti paratamatult kanaarilind kaevanduses kes kogeb ja tunnetab ohte ammu enne teisi Peaaegu kõik mida me praegu teeme ja mida varsti ka ülejäänud maailm tegema hakkab sõltub mingist digitaalsest süsteemist Asi ei ole ainult meie kõigi harjumuses kasutada nutitelefone vaid selles et kogu meie elutähtis taristu elektri vee ja energiatootmissüsteemid liikluskorraldus toidu õigeaegne kohaletoimetamine kauplustesse jne toimib digitaalselt ilma et me seda endale teadvustaksime ja et digimaailma ei saa kuidagi lahutada kõigest muust mida me oma elus teeme Mõned asjad millest me midagi teame on näiteks küberrünnakuid mille puhul erinevalt konventsionaalsest sõjast ei ole võimalik ründajat kindlaks teha ja seega otsustada kuidas ründele vastata või kellele vastu astuda Tänapäevases digimaailmas võib halvata kogu riigi kasutamata sõjalist jõudu piisab vaid riigi väljalülitamisest On ka võimalik kogu riik mõne minutiga laostada kustutades sealsed pangaandmed See tähendab et küberkaitse puhul peame silmas pidama kogu ühiskonda ning paljud kaitse ja julgeolekuga seotud arusaamad tuleb ümber mõtestada See on üks probleemidest millele me peame tulevikus mõtlema Kuid on ka teisi pakilisi küsimusi millest mõningaid kajastatakse meedias praegu rohkem Tulevikule mõeldes peame lisaks kaitsele mõtlema ka kodanikuvabadustele ja demokraatiale Viimase aasta jooksul on selgeks saanud kui teistsugune võib olla digimaailm kui tegemist on riigi rolli ning riigi ja tema kodanike vahelisi suhteid puudutavate põhitõdedega Marshall McLuhan sai 1960 aastatel tuntuks ütlusega et me elame maailmakülas Televisiooniajastul tähendas see seda et maailma eri paigus toimuvad sündmused näiteks Vietnami sõda jõuavad kõigi inimeste elutuppa See metafoor oli siiski puudulik Oma elutoas võis inimene jälgida mis toimub mujal ent ta ise jäi anonüümseks Teda ei näinud keegi See ei olnud veel küla

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10238-2014-05-29-05-59-24/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Development Report steering group e Estonia The Making of An Information Age Society The World Bank Речь перед выпускниками 2014 года при получении звания почетного доктора в Колледже Св Олафа 25 мая 2014 года Charge to the Class of 2014 upon receiving the honorary degree of Doctor of Letters at St Olaf s College 25 May 2014 President Ilves discusses future of digital society at Stanford University Фотоновость Президент Ильвес

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2825.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • co direct World Development Report steering group e Estonia The Making of An Information Age Society The World Bank Речь перед выпускниками 2014 года при получении звания почетного доктора в Колледже Св Олафа 25 мая 2014 года Charge to the Class of 2014 upon receiving the honorary degree of Doctor of Letters at St Olaf s College 25 May 2014 President Ilves discusses future of digital society at Stanford University

    Original URL path: https://president.ee/et/video/collection_id-2825.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive