archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • President Toomas Hendrik Ilves ÜRO kliimatippkohtumisel New Yorgis 23. septembril 2014
    Toomas Hendrik Ilves riigiõhtusöögil Oslos 2 septembril 2014 02 09 2014 25 aastat hiljem ikka veel ei ühtne ega vaba Reset President Toomas Hendrik Ilves ÜRO kliimatippkohtumisel New Yorgis 23 septembril 2014 23 09 2014 Hr peasekretär ekstsellentsid daamid ja härrad Me ei saa eitada et kliimamuutused leiavad tõepoolest aset Inimeste poolt esile kutsutud kliimamuutuste mõju ulatub juba miljonite kaaskodanikeni Oleme aastakümneid jahtinud majanduskasvu tekitades kasvu ja keskkonnakaitse vahel ohtliku pinge Nende vahel tasakaalu leidmine on raske ülesanne nagu ka kokkuleppeni jõudmine küsimuses kuidas seda saavutada Aeg töötab meie kahjuks Varsti ei ole me enam võimelised tasakaalu taastama ükskõik kui kiiresti meie SKP ka kasvab Seepärast peame tegutsema ja kohe Peame tegutsema koos Olema paindlikud ja otsustavad Daamid ja härrad Hiljuti Samoal toimunud ÜRO väikesaarte arengumaade SIDS konverents kinnitas et on hädatarvilik rakendada viivitamatult globaalseid meetmeid Eriti oluline on see väikesaarte arengumaade jaoks kes tunnetavad kliimamuutuste mõju esimesena Nagu Kiribati president hr Anote Tong tabavalt märkis on nad teiste riikide jaoks nagu varane hoiatussüsteem Merevee taseme kiirenev tõus ning ranniku ja mere ökosüsteemide seisundi halvenemine ohustab otseselt nende riikide ellujäämist ja turvalisust Kliimamuutused ohustavad ka SIDSi riikide võimet täita säästva arengu jaoks püstitatud eesmärke see on nende riigieelarvele lisakoorem Eesti mõistab kui tõsine see probleem nende riikide jaoks on Panustasime väikesaarte riikide konverentsi usaldusfondi ning oleme valmis andma pikaajalist panust partnerlussuhetesse SIDSi riikidega kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks info ja kommunikatsioonitehnoloogia ühenduvuse ja infrastruktuuri tugevdamise teel Kokku panustas Eesti aastatel 2010 2012 kliimamuutustega seotud projektidesse kolm miljonit eurot Daamid ja härrad Järgmisel aastal Pariisi kliimakonverentsil sõlmitav kokkulepe peaks stimuleerima kliimamuutustele vastupidavat ja säästvat arengut See peaks hõlbustama kohanemist kliimamuutuste mitmesuguste mõjudega Samuti peaks see innustama riike püüdlema kõrgeima võimaliku eesmärgi poole ning tegema seda õiglasel tõhusal ja läbipaistval viisil Eesti on täielikult valmis alustama läbirääkimisi mille eesmärk on uue kliimaleppe

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10594-2014-09-24-06-37-10/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • President Toomas Hendrik Ilves Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põlisrahvaste konverentsil 22. septembril 2014
    08 09 2014 President Ilves parlamendiaastat avades Eesti peab saama iga aastaga suuremaks vaimult mõjult heaolult 02 09 2014 Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves riigiõhtusöögil Oslos 2 septembril 2014 02 09 2014 25 aastat hiljem ikka veel ei ühtne ega vaba Reset President Toomas Hendrik Ilves Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põlisrahvaste konverentsil 22 septembril 2014 22 09 2014 Lugupeetud daamid ja härrad Mul on au esineda siinsel kõrgetasemelisel põlisrahvaste õigustele pühendatud kohtumisel Ühe põlisrahva liikmena eestlased on oma praegusel territooriumil elanud juba mitu tuhat aastat on mul eriti hea meel näha et teie hulgas on nii palju neid kellele see konverents on pühendatud Seega saame me põlisrahvaste ees seisvaid probleeme ühiselt arutada Oleme olnud mõlemas leeris rõhutud põlisrahvast on nüüdseks saanud ÜRO liige Me teame millega põlisrahvad silmitsi seisvad Tahaksin kohe alguses juhtida tähelepanu sellele et kahjuks on põlisrahvaste osalus ÜRO foorumites alati küsitav olnud See on arusaamatu isegi absurdne ja häbiväärne et mõned riigid püüavad põlisrahvaste osalust takistada ilma oma tegevust mingil moel selgitamata Loodame et sellised püüded jäävad peagi minevikku ning põlisrahvaste hääled muutuvad rahvusvahelises kogukonnas selgelt kuuldavaks Meenutagem et teie põlisrahvad keda täna vastuvõetava dokumendi sätted kõige rohkem mõjutama hakkavad ei saanud seda puudutavate läbirääkimiste viimastes etappides osaleda Ma arvan siiski et panus mille andsite varasemates etappides aitas nimetatud dokumendile tugeva aluse luua Mul on heameel nentida et täna vastuvõetavas dokumendis kinnitame me taas kord oma pühendumist ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile Selles on toodud kindlad eesmärgid põlisrahvaste õiguste edasiseks tugevdamiseks sh konkreetsem tegevus ÜRO poolt Ma loodan et sellest dokumendist saab tugev alus meie edasisele teekonnale ning me soovime selle kiiresti rakendada Mu daamid ja härrad Põlisrahvaste õigusi tuleb austada Suurem osa riikidest on seda teinud avaldades toetust põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile Nende hulgas on ka Eesti Kahjuks aga eelistatakse paljudes riikides materiaalset kasu sageli inimeste põhiõigustele On äärmiselt oluline mõista et põlisrahvaste kultuuripärand on rikkus mis kaalub selgelt üles loodusvarade jätkusuutmatu kasutamise teel saadud materiaalse kasu Hoolimatu kasumi tagaajamine rahvaste kultuuri arvelt on just see mida me paljudel soome ugri aladel tunnistama oleme pidanud Eestlaste jaoks on soome ugri rahvaste keel ja tulevik eriti südamelähedane kuna oleme omavahel suguluses Me teame ja oleme tundnud hirmu väljasuremise ees Oleme murelikult täheldanud nende rahvaarvude vähenemist samal ajal kui nende olukorra parandamisele suunatud sotsiaalpoliitiline aktivism ei ole just alati probleemi suurusele vastanud Meie arvates oleks halvim stsenaarium see kui rahvusorganisatsioonid kaoks juhid marginaliseeruks ja riigid kus nad elavad näitaksid üles ükskõiksust kasutades Nõukogude Liidu ajast tuntud fraasi et põlisrahvastel kui sellistel puudub igasugune perspektiiv Linnastumine tööstuse levik maailmasõjad küüditamised ja ulatuslik migratsioon on paljusid põlisrahvaid sügavalt haavanud Nende hulka kuuluvad ka meie soome ugri sugulased vadjalased Mõned aastad enne uue aastatuhande saabumist algas suure Laugasuu Ust Luga sadama ehitus Sadam ehitatakse põlistele vadjalaste aladele kus meie sugulasrahvas on elanud sama kaua kui eestlased omal maal See ehitus kujutab endast suurt ohtu viimasele kolmele allesjäänud vadja külale Luutsale Liivtšüläle ja Jõgõperäle Kuigi Laugasuu sadama ehitamine on ÜRO põlisrahvaste deklaratsiooniga vastuolus ei ole vadjalased praegu erilaadses olukorras Me kõik teame et paljud

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10588-2014-09-22-17-12-27/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Ilves parlamendiaastat avades: Eesti peab saama iga aastaga suuremaks vaimult, mõjult, heaolult
    meie naabruses toimub tuletab meelde julgeolek ja heaolu pole enesestmõistetavad Mõlema nimel on vaja pingutada Ja on mõtet pingutada Meie kunagised õiged otsused valik demokraatia õigusriigi Euroopa Liidu ja NATO kasuks on praegu me parim kaitse Nüüd jätkugu meil tarkust ja tugevust ka edaspidi õigeid valikuid teha Head Riigikogu liikmed neli aastat tagasi teie esimest istungit avades sõnastasin Eesti eesmärgi tulevaks kahekümneks aastaks Nii nagu mina seda näen Leian et Eesti rahva ja kultuuri kestmiseks ja arenguks on vaid üks tee Me peame kujundama sellise Eesti kus omad tahavad olla ja kuhu sõbrad tahavad tulla See on meie võimuses Kuna me oleme väike riik on muutusi siin võimalik kiiresti ellu viia Parimate mõtete esilekerkimine ja teostamine on siin lihtsam kui suures riigis Meie eesmärk saab olla Eestist maailma parima elukeskkonna loomine Eesti võiks olla riik kus valitsevad mõistus ja lahkus kus igaühel on võimalik end teostada luua vaimset ja ainelist rikkust Kus usaldame ja hindame iga inimest Kus igaüks annab parima enese perekonna ja ühiskonna heaolu nimel Sellisesse riiki ei kuulu rahulolu teiste tallamisest ja alavääristamisest Eesti peab olema salliv ja liberaalne riik kus austatakse põhiõigusi ja kõigi inimeste võrdsust seaduse ees Seepärast on mul hea meel et samasooliste kooselupaaride õigusi kindlustav seaduseelnõu on lõpuks teie laudadel Selle debati toonist ja viisist peegeldab vastu Eesti poliitilise kultuuri hetkeseis Just seda küsimust arutades seisame otsekui ristteel kust edasi minnes otsustame milliste riikide ja rahvaste moodi me soovime ja suudame olla Millisesse väärtusmaailma me kuulume Kuhu tahame kuuluda Eesti peab saama iga aastaga suuremaks Vaimult Mõjult Heaolult Kas selle sihi suunas aitab liikuda ühiskonna lõhestamine umbusu ja viha külvamine Ei aita Mu daamid ja härrad demokraatlikku õigusriiki ei kuulu Riigikogu liikmetele eristaatuse punumine Riigikogu liikmetel peavad olema õigused mis kindlustavad töökohustuste takistamatu täitmise Piisav sõltumatus et valitsuse tegevust tõhusalt kontrollida Ja see on kõik Eestis on kõik inimesed seaduse ees võrdsed Süüteokahtluse korral peab olema võimalik tõendeid koguda Sõltumata sellest kes kahtluse all on Riigivõimu kuritarvitamine sealhulgas kellegi seadusvastane jälgimine on keelatud igal juhul Seepärast peab igale põhiõiguste kitsendamisele vastama tõhus kontrollimehhanism Leian et meil on vaja siin tegeleda just kontrolli tugevdamisega Jälitustegevuse ja teabehanke õiguspärasuse kontrollimisse saaks senisest enam kaasata näiteks õiguskantsleri Loodan et jõuate enne valimisi selles suunas edasi liikuda Austatavad Riigikogu liikmed märtsis ees ootavate valimiste künnisel peame vaatama tagasi ja mõtlema kas Riigikogu on pärast viimaseid valimisi oma otsuste ja tegudega Eestit suuremaks ja paremaks kasvatanud Loodan et sama teevad valijad Täna oleks ennatlik õpetaja kombel koondhindeid välja hõigata Minu meelest on Riigikogu praegune koosseis teinud palju asju hästi ja õigesti Olgu näitena toodud Rahvakogu ettepanekuist välja kasvanud kollektiivsete märgukirjade ja rahva algatuste esitamise seadustamine mis andis kodanikele vahetu võimaluse osaleda õigusloome protsessis Loodan väga et seda õigust hakatakse heas usus ja lootusrikkalt kasutama Sest Eesti saab paremaks vaid siis kui me kõik tõesti kõik paneme oma jõule vastavalt õla alla Võitlemata kellegi või millegi vastu vaid parimate otsuste eest Siiralt ja südametunnistusega Praegu mil võitlus mõjusfääride pärast on naasnud Euroopasse kus vahe demokraatlike ja ebademokraatlike seadustele vilistades

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10529-2014-09-08-12-40-31/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves riigiõhtusöögil Oslos 2. septembril 2014
    g Fotoalbum 02 09 2014 Teie Majesteedid Teie Kuninglikud Kõrgused Lugupeetavad külalised Eesti presidendile on suur au külastada riigivisiidiga Norrat just tänavu mil teie tähistate valgustusideedest inspireeritud Eidsvolli põhiseaduse 200 aastapäeva Aga enne kui tulen minevikust tänapäeva meenutan et sellesama põhiseaduse aastapäeval 17 mail 1940 ütles Nordahl Grieg Nüüd teame mida vabadus tähendab Eesti ja Norra teavad mida tähendab vabaduse kaotamine ja mida tähendab vabaduse tagasivõtmine Meie mõlemad rahvad teavad et vabadust tuleb hoolsalt hoida ka näiliselt rahulikel päevil mitte ainult siis kui ohupilved juba taevast tumestavad Teie Majesteet Nii Teie kui ka minu lapsepõlve on varjutanud eksiili aastad Nii Teie kui ka mina mõistame isiklikult seda valu ja ängi mida toob kodumaa okupeerimine Ingen Nordmann til Salgs ükski norralane ei ole müügiks kõlas vastupanuliikumise üleskutse septembris 1940 See tähendas et tegelikult Norra ei alistunud et Norra võitles et norrakad panid vastu Nii jõuangi ma olevikku Ükski riik ei ole müügiks ühegi rahva vabadus ei ole müügiks nii võime sõnastada 2014 aasta Euroopa olulise sõnumi Sest me näeme kuidas Helsingis 1975 aastal kokkulepitud ja kindlana tundunud julgeolekuolukord on alguses mõranenud ning siis purunenud Euroopas muudetakse taas sõjalise jõuga riigipiire annekteeritakse territooriume toetatakse ja õhutatakse naaberriigis surma ja kaost levitavaid separatistlikke relvarühmitusi tungitakse oma sõjaväelastega naaberriigi territooriumile Need ühised väärtused mida jagavad Eesti ja Norra välistavad ükskõiksuse agressiooni suhtes välistavad Euroopa uuesti mõjusfäärideks jagamise välistavad agressoriga kokkuleppimise agressiooni ohvri arvelt Bjørnstjerne Bjørnsoni kirjutatud Norra hümni algus Jah me armastame seda maad mis kerkib kortsulise ja tuultest parkununa vee kohal tuhande koduga on otsekui vandetõotus isamaale Ent täna nähkem nendes sõnades üleskutset kaitsta teistegi rahvaste õigust vabadusele ja riikide õigust iseseisvusele Seda öeldes mõtleme ka neile Eesti vabatahtlikele kes 1940 aastal tulid Norra eest võitlema ning vannet andes laulsid Alta kirikus Norra ja Eesti hümni Kahe kuu pärast kaotas nende meeste kodumaa

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10506-2014-09-03-04-11-49/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • ega vaba President Ilves riigivisiidil Oslos Eesti ja Norra on vastutustundlikud liitlased Vabariigi President alustas riigivisiiti Norra Kuningriigis 25 Years After Still not Whole and Free Президент Ильвес во время государственного визита в Осло Эстония и Норвегия ответственные союзники Президент

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2870.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • 25 aastat hiljem – ikka veel ei ühtne ega vaba
    jagada üksteisega oma imperialistlikke ja rassistlikke geopoliitilisi fantaasiaid Mis siis valesti läks Miks on liberaalse demokraatia ideaalid isegi Euroopa südames unarusse jäänud ja põlu alla sattunud ning agressiivsed ägedalt antiliberaalsed doktriinid meist ida pool nii tugevat toetust kogunud Miks paistab tänapäeval kõik palju ebakindlam kui isegi külma sõja ajal mil meil olid vähemalt kokkulepitud rahvusvahelise käitumise reeglid ning kõik riigid teadsid mida võib teha ja mida mitte Osaliselt võib vastuse leida teises essees millest sai hiljem samuti menuraamat Jutt käib Samuel Huntingtoni Tsivilisatsioonide kokkupõrkest mis ilmus neli aastat pärast Fukuyama esseed Huntingtoni arvates pidid tulevased ideoloogiajärgse ajastu konfliktid puhkema kultuuride ja tsivilisatsioonide vahel Tema arusaama paistis kinnitavat 11 septembri rünnak mille taga seisis religioonile tuginev vastumeelsus modernsuse suhtes Mõistagi pälvis ka tema selle idee eest palju kriitikat Ent üsna pea astuti meile vastu meie enda territooriumil ja empiirilises reaalsuses see ei olnud enam vaidlus poliitikateaduse teooriate üle New York Washington Massirünnakud Madridis Londonis ja Mumbais Kõik need panid liberaalse maailmakorra proovile rünnates muu hulgas ka demokraatlikke valimisi meeste ja naiste võrdsust kiriku ja riigi lahusust seaduste ülimust inimeste või jumala ees Need ründajad on suurimad huntingtoonlased nagu ka autoritaarid kes määratlevad end üha selgemini vastandudes dekadentlikele demokraatlikele väärtustele Veel äsja tundus et need rünnakud on vastuhakk modernsusele globaliseerunud kapitalismi tekitatud pingetele Kuid me arvasime et meie enda maailmajaos on 20 sajandi sõjad natsismi purustamine ja kommunismi kokkuvarisemine kehtestanud võidukalt ja eht Fukuyama vaimus lõplikult ja hegellikult vältimatult liberaalse demokraatia ülimuse Me arvasime ja mõned endised kantslerid arvavad tänini et demokraatia pääseb Venemaal võidule Nüüd oleme näinud et me eksisime Arvasime et sellised ideed nagu territooriumite annekteerimine seal elavaid rahvuskaaslasi ettekäändeks tuues mida nägime viimati 1938 aastal kui toimus Tšehhoslovakkia tükeldamine ning Sudeedimaa ja Austria Anschluss said 8 mail 1945 jäädavalt maha maetud kuid ei neid ei ole maha maetud nad on taas ellu äratatud See on vaid üks näide reeglitest mis on kehtetuks tunnistatud ÜRO põhikirjaga mis võeti vastu samal 1945 aastal keelustati agressioon ning sätestati et liikmesriigid peavad hoiduma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest ja jõu kasutamisest ühegi riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu meenutagem ÜRO põhikiri on peaaegu 70 aastat vana Kui üks pool rikub reegleid peame kõik mõtlema mida need reeglid tähendavad ja kuidas neid maksma panna või taaskehtestada Reeglid milles oleme kokku leppinud ja mida isegi külma sõja kõrgperioodil üldjoontes järgiti on nüüdseks põrmustunud sest ühe riigi liidrid otsustasid et nende kohta need ei kehti Järgmine meie maailmajao julgeoleku nurgakivi mida lisaks 1945 aasta kokkulepetele rikuti oli 1975 aasta Helsingi lõppakt Selles dokumendis lubasid riigid mõlemal pool Atlandit Vancouverist Vladivostokini mitte kasutada piiride muutmiseks jõudu ega vaidlustada ühegi riigi poliitilist sõltumatust Meenutagem et sellele kirjutas alla Leonid Brežnev Lubasime pidada üksteise piire puutumatuks ning hoiduda üksteise territooriumite sõjalisest okupeerimisest Helsingi lõppakti kohaselt ei tunnistata ühtegi sellist territooriumi okupeerimist või omandamist õiguspäraseks Veel on olemas 1990 aastal Pariisis vastu võetud CSCE uue Euroopa harta milles kõik tollased allakirjutanud liikmesriigid teiste hulgas äsja vabanenud Poola Tšehhoslovakkia ja Ungari ning Venemaa õiguseellane NSVL lubasid vastastikku täielikult tunnustada riikide vabadust valida oma julgeolekukorraldus Ma tsiteerisin seda tuletamaks meelde väidet millega hiljuti õigustati ja millega viimasel kuuel aastal on õigustatud rünnakut nii 2008 aastal Gruusia kui ka nüüd Ukraina vastu Mõlemal juhul kasutati ettekäänet et need riigid tahtsid liituda NATOga ning hiljuti kasutati koguni seda et need riigid tahtsid sõlmida ELiga assotsiatsioonileppe Eesti sõlmis ELiga assotsiatsioonileppe 1995 aastal peaaegu kümme aastat enne Euroopa Liiduga ühinemist ja uskuge mind assotsiatsioonileppest ei ole suurt midagi kasu sellega võetakse kohustus järgida ELi reegleid kuid võimalus kuidagi enda liitu vastuvõtmist mõjutada puudub Saime osaleda vahetusprogrammides õpetajatel oli võimalus välisriikides õpetada ja õpilased said minna välismaale õppima aga sellega assotsiatsioonileppe kasu piirduski Nüüd aga kasutatakse seda ettekäändena teise riiki sisse tungimiseks Pidagem meeles et Ukraina riigi tükeldamiseni ja tema vastu avaliku kuigi mitte väljakuulutatud sõja alustamiseni viis Ukraina soov sõlmida assotsiatsioonilepe jutt ei käinud isegi julgeolekukorraldusest Kõik need lepingud sõlmiti Immanuel Kanti essee Igavene rahu 1795 liberaalses vaimus Kui siseturg kõrvale jätta toetuvad nii Euroopa Liit kui ka NATO intellektuaalselt just nimelt sellele Immanuel Kanti esseele Kant uskus seda mis kakssada aastat hiljem on saanud meie domineerivaks välispoliitiliseks mantraks vabariigid tänapäeva mõttes siis seaduste ülimusele tuginevad demokraatlikud riigid mis moodustavad föderatsiooni ei pea üksteisega sõda Euroopa Liit on alates oma algusest 1951 aasta söe ja teraseühenduse kujul igati tõestanud Kanti mõtlemise õigsust Milles me aga eksisime oli meie usk nagu kujutaksid lepingud 1945 aastast tänaseni needsamad mida ma mainisin endast samuti kantiliku föderatsiooni Seda need paraku ei teinud Ning liberaalse demokraatiaga maad ei ole suutnud lahendada küsimust mida võtta ette demokraatlike riikide föderatsioonist väljapoole jäävate riikidega Me oleme üleüldiselt järeldanud Kanti ning ELi ja NATO kogemuste põhjal et lepingute võrgustikuga seotud riigid ei võta ette agressioone kuid me unustasime paraku et ÜRO CSCE OSCE ja arvukate muude vähem tähtsate lepingute puhul oli Kantil küll põhimõtteliselt õigus ainult et ta ei pakkunud lahendusi kuidas saada hakkama kõrvu despootia ja türanniaga Daamid ja härrad Niisiis leiame end täna eest täiesti uues julgeolekukeskkonnas See ei ole uus külm sõda sest külma sõja ajal kõik mainitud kokkulepped kehtisid Jah külm sõda oli kohutav me olime hirmul kuid Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud lepingud milles Nõukogude Liit oli osaline pidasid tegelikult vett Neid järgiti Võisime neid usaldada Kui peaaegu 40 aastat tagasi 1975 aastal Helsingi lõppakt allkirjastati oli meil põhjust uskuda et nad ei riku riikide territoriaalset puutumatust ja ei rikkunudki Aga milline on tänane olukord Oleme tagasi ajas mida kirjeldas sadakond aastat enne Immanuel Kanti elanud Thomas Hobbes Oleme nüüd Euroopas tagasi Hobbesi looduslikus seisundis kus olenemata sellest kas kuulid lendavad või mitte lepped ei loe ja elu on kõigi sõda kõigi vastu Kõigele lisaks oleme loobumas majandusliku progressi ja rikastumise väljavaadetest mis on samuti olnud liberaalse demokraatia tugev külg teadmisest et liberaalse demokraatiaga riikides on võimalik rohkem raha teenida välja arvatud juhul kui olete Gazpromi palgal Niisuguses radikaalselt uues olukorras on liberaalne demokraatlik lääs endiselt segaduses ega tea mida teha Jälgige mis hakkab toimuma ülehomme ja päev pärast seda 5 6 septembril Walesis Oleme kehtestanud sanktsioone kuid olukord aina eskaleerub

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10531-2014-09-09-07-14-54/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilvese telepöördumine teadmistepäeva eel
    Fotoalbum Pildialbumid sündmuste kaupa Iseseisvusmanifest Vastu võetud Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt 1918 Põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseadus vastu võetud 28 juunil 1992 Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 24 09 2014 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt ÜRO 69 peaassamblee üldarutelul 23 09 2014 President Toomas Hendrik Ilves ÜRO kliimatippkohtumisel New Yorgis 23 septembril 2014 22 09 2014 President Toomas Hendrik Ilves Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põlisrahvaste konverentsil 22 septembril 2014 08 09 2014 President Ilves parlamendiaastat avades Eesti peab saama iga aastaga suuremaks vaimult mõjult heaolult 02 09 2014 Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves riigiõhtusöögil Oslos 2 septembril 2014 02 09 2014 25 aastat hiljem ikka veel ei ühtne ega vaba 31 08 2014 President Toomas Hendrik Ilvese telepöördumine teadmistepäeva eel 23 08 2014 President Toomas Hendrik Ilves Balti keti 25 aastapäeval Viljandis 23 augustil 2014 20 08 2014 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 23 aastapäeval 20 augustil 2014 Kadrioru roosiaias 05 07 2014 President Toomas Hendrik Ilves 26 üldlaulupeo avamisel Tallinna Lauluväljakul Reset President Toomas Hendrik Ilvese telepöördumine teadmistepäeva eel 31 08 2014 Me igapäevase elu kokkuleppeline pööripäev on taas kätte jõudnud Homme algab kool See tõmbab mõttelise joone puhkusesuve ja töösügise vahele Täna on õige hetk meenutada et õppimine on töö See õppimise töö nagu tegelikult mistahes teinegi peab pakkuma pingutuse kõrval ka rõõmu ja eelkõige põnevust Hea õppimine on kooli õpetaja õpilase ja lapsevanema ühine looming See saab sündida mõistmises iga õpilase vajadusi arvestavas õhkkonnas Meid siin Eestis on parasjagu palju või õigemini nii vähe et võime endale lubada õppimise ja õpetamise viise mis tõesti meist kõigist just parima igaühe ande välja toovad Kirjanik Mihkel Mutt väitis suvises Loomingus

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10492-2014-08-31-18-01-57/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Paides 24. augustil 2014
    Sümbolid Eesti lipp riigivapp ja hümn ning sümboolikat käsitlevad õigusaktid Eesti Viited teistele riiklikele institutsioonidele kodanikuportaalile rahvusringhäälingule Eesti riigipead Riigipead alates aastast 1918 läbi okupatsiooniaastate kuni iseseisvuse taastamiseni Kõned 12 12 2014 Muutuv julgeolekukeskkond ja Euroopa väärtused 01 12 2014 Vabariigi President Tartu Ülikooli 95 aastapäeva aktusel 1 detsembril 2014 14 11 2014 President Toomas Hendrik Ilvese kõne PÖFFi avamisel 13 11 2014 Vabariigi Presidendi tervitus Aasta Ettevõtja 2014 auhindade galal 03 11 2014 President Toomas Hendrik Ilves Eesti Kunstiakadeemia 100 aastapäeva puhul Kumus 3 novembril 2014 28 10 2014 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves aasta põllumehe väljakuulutamisel 28 oktoobril 2014 21 10 2014 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Eesti kodakondsustunnistuste kätteandmisel Narva Hermanni linnuses 21 oktoobril 2014 09 10 2014 President Toomas Hendrik Ilves ettevõtlusauhindade galal 9 oktoobril 2014 26 09 2014 Toomas Hendrik Ilves Columbia Ülikoolis 26 septembril 2014 24 09 2014 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt ÜRO 69 peaassamblee üldarutelul Reset Vabariigi President kodukaunistamise aasta lõpetamisel Paides 24 augustil 2014 Dmitri Kotjuh Konkursi Eesti kaunis kodu 2014 parimate tunnustamine Paide kultuurikeskuses g Fotoalbum 24 08 2014 Head kodukaunistajad kallid Eesti inimesed Mul on hea meel tervitada teid Järvamaal mis on tuntud oma viljakate ning haritud põldude ja kaunite aedade poolest Ühesõnaga siin on hästi tuntud kaunis Eesti paik Kuid iga kauni paiga kauni ja hubase kodu loomine nõuab pidevat hoolt ja ettepoole vaatamist unistustele ja soovidele kindlaks jäämist ka siis kui see tundub raske Nõuab ühte hoidmist ning koos tegemist Niisamuti on oma riigiga meie riigiga Kui oleme ise kindlad oma valitud rajas demokraatlikus ja vabas Eestis oma inimeste õiguses vabadusele ja paremale elujärjele siis saame kindlad olla oma tulevikus ning iseseisvuse püsimises Seda meenutan täna ka sellepärast et eile möödus 25 aastat Balti ketist ja 75 aastat Molotov Ribbentropi paktist Teie mu sõbrad teate

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/10882-2014-12-11-15-47-54/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive