archive-ee.com » EE » P » PRESIDENT.EE

Total: 1418

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Carolin Illenzeeri Fondi õhtusöögil Lennusadamas 22. aprillil 2015
    liitlastega alustame paari nädala pärast suurõppust Siil et proovida praktikas järele kuidas meie reservväele ülesehitatud riigikaitse mudel töötab kuidas tullakse välja kui vaja ja ollakse võitlusvalmis Õppusel osaleb kokku üle 13 000 mundrikandja igaüks neist on okas mis loeb Head sõbrad Kuid Eesti julgeolek ei seisne vaid relvadele sõduritele jõulisele heidutusele Julgeolekul on ka pehmem pool mis puudutab igat siin elavat lihast ja luust inimest Meile on tähtis kriisiolukorras toimiv ja elanikele lähedal seisev demokraatlik riik õiguslik kord ning oma vabadusi ja kohustusi tunnetavad aktiivsed kodanikud Selleks pole Ohio osariigist pärit USA merejalaväelasele võõras Tapa kasarmu ega Hispaania piloodile Ämari lennuväli Muutunud julgeolekukeskkonnas mida ei kujutatud ettegi näiteks 18 aastat tagasi kui lepiti kokku milline saab olema tuleviku NATO vägede paiknemiskord näeme kui oluline on me liitlassuhe kui oluline on pingutada et seda tugevdada Koos paljude nende liitlastega alustame paari nädala pärast suurõppust Siil et proovida praktikas järele kuidas meie reservväele ülesehitatud riigikaitse mudel töötab kuidas tullakse välja kui vaja ja ollakse võitlusvalmis Õppusel osaleb kokku üle 13 000 mundrikandja igaüks neist on okas mis loeb Head sõbrad Kuid Eesti julgeolek ei seisne vaid relvadele sõduritele jõulisele heidutusele Julgeolekul on ka pehmem pool mis puudutab igat siin elavat lihast ja luust inimest Meile on tähtis kriisiolukorras toimiv ja elanikele lähedal seisev demokraatlik riik õiguslik kord ning oma vabadusi ja kohustusi tunnetavad aktiivsed kodanikud Selleks on meil vaja sidusat ühiskonda Ühiskonda kus tunneme ja tunnetame neid kes me ümber on naabreid ja töökaaslasi oma laste sõprade vanemaid oma tänavail liiklevaid inimesi Oluline on inimeste kindlustunne et Eestis on mõtet ehitada unistada ja tuleviku nimel pingutada Et Eestis on õigusriik kus oleme kindlad et kohus on õiglane ja lahendid samuti Et Eesti ei lähe pankrotti ega vaju hukutavasse pöörisesse Et omavahelised vaidlused lahendatakse ilma vägivallata Et me mõõdame inimesi nende väärtuste oskuste ja hoiakute järgi mitte päritolu usu ja emakeele põhjal Et me kaasame oma kaasmaalasi ega lahterda oma rahvast õigeteks ja teisejärgulisteks erinevate maailmavaadetega vaenlasteks või väärtusetuteks Igal inimesel Eestis on vaba voli jääda iseendaks Igal inimesel siin on õigus vabadusele ja vabaduse viljadele oma arvamustele ja tõekspidamistele ka siis kui need erinevad me endi arvamustest ja tõekspidamistest Isegi kui me ise seda harva märkame märkavad meie vabaduse olemust teised Need kes langetavad raske otsuse lahkuda oma kodumaalt autoritaarsest riigist ja tulla siia et elada vabaduses Meil on mida kaitsta Kuid see vabadus mida oleme siin loonud ja hoidnud juba pea veerand sajandit ei koosne vaid atomiseeritud indiviididest Kui ma räägin meie sidususest siis pean silmas seda kodanike vabatahtlikku ühistegevust mis aina tihedamalt moodustab Eesti aluskoe mis meie ühiskonda koos hoiab seda arendab ja tugevdab Ja võimaldab meil püsida raskematel aegadel Ega asjata ei saadetud 1940 aastal esimestena laiali just kodanikuühendusi kaitseliitu ja üliõpilasorganisatsioone kohalikke seltse Just neis tajuti kõige suuremat ohtu sest nendele ei saanud oma tahet peale suruda Vabakonna vabatahtliku mõtlemise ja tegutsemise kasv mida viimastel aastatel oleme kogenud on me vabaduse alusmüür See võimaldab meil säilitada vabaduse mõtet nii et iga küsimuse lahendamiseks ei pea küsima riigilt abi

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11291-2015-04-23-05-22-21/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Riigikogu XIII koosseisu avaistungil 30. märtsil 2015 Tallinnas
    kiire Võrdlus paljude meie toonaste saatusekaaslastega tõestab et need valikud olid õiged Otsustajad maksid valikutega kaasnenud valu ja ebakindluse eest ajutise mainekao ja kehvemate valimistulemustega Osad neist maksid kahjuks ka tervisega See ongi riigimeeste saatus suurimad neist leiavad harva tunnustust elu või ametiajal Nende saatus ongi suurus IX Riigikogu töö aastatel 1999 2003 viis Eesti Euroopa Liitu ja NATO sse Riigikogu X koosseis 2003 2007 harjutas kätte Euroopa Liidus olemisega seotud uued tööd Järgmisel neliaastakul leidis XI Riigikogu tunnustust vääriva koostöötahte et Eesti majanduskriisist välja tuua Kui vaatame äsja volitused maha pannud XII Riigikogu tegemisi siis mis jääb selle kontole Aeg näitab Ehk läheb ajalukku see et kodanike hääl hakkas üha jõulisemalt nõudma osalusõigust parlamendi igapäevatöös Rahvakogu aitas selle hääle siia saali ja mingil määral seda ka kuulati See on küpse ühiskonna tunnus Meenutan siin Eesti eelmisi rahvaesindusi ka põhjusel et tähistame praegu üht järjekordset ületatud ekvaatorit Enne okupatsiooni jõuti valida kuus Riigikogu koosseisu Head kaasteelised paraku tuleb Eesti praegust poliitilist kliimat iseloomustades möönda et kõiksugust poliittehnoloogiat halvas tähenduses populismi ja nahahoidmist on poliitikas liiga palju Liiga palju on ka ülemäärast ja mõnikord pahelist õigusloomet riigieelarve koostamise muutmist bürokraatlikumaks ja jäigemaks odava meeldida tahtmise lainel tehtud mõtlematuid otsuseid Pean silmas ka vaidlemist asjade üle mis vaidlust ei vääri ja vaidlust väärivate asjade vaikset ärakoputamist Näiteks Eesti ruumilist arengut määrav oluline ja pikaajalise mõjuga planeerimisseadus võeti pärast loidu arutelu vastu häältega 27 poolt ja 18 vastu Samal ajal kihas avaliku arvamuse areen valdkonnaspetsialistide kriitikast Ei nad ei olnud senise olukorra säilitamise poolt ja muudatuste vastu Vastupidi Nad nõudsid põhimõttelist muutust paremuse poole Uus seadus seda aga ei taga Ometi kulutati aastate vältel hulk maksumaksja rahastet töötunde ekspertide aega ja energiat Riigikogu võimuses oli õigusloomelisele asendustegevusele käsi ette panna ent seda ei tehtud Loodan et loodav valitsuskoalitsioon on üksmeelel seadus on vahend mitte eesmärk omaette Seaduste kokku ja lahku või lihtsalt ümberkirjutamine inimeste muresid ei lahenda Head rahvaesindajad kui leiate et enne teid on tehtud vigu siis eeldage et tegutseti siiski heas tahtmises Ärge otsige süüdlasi vaid tehke asjad korda Palun võtke elu pärisprobleemid ükshaaval ette ja otsige neile kõikide arvamust austades parimat lahendust Selleks tuleb mu meelest senisest rohkem kuulata ja seejärel rohkem rääkida Tuleb tuua erinevad huvid ja arusaamad siia Riigikogu saali Rahvaesindajaist ja nende valijaist lugupidavasse vaidlusesse Tuleb väidelda tuleb olla täpselt kursis valitsuse tegevusega vajadusel küsida ja teha kriitikat Ikka nii nagu küpses riigis kohane näidates kuidas saaks paremini Seda kuidas ei saa ja mis võib halvasti minna oskab öelda igaüks Võistelgu parem mitu visiooni sellest kuidas saab ja kuidas õnnestub Kõike seda tuleks rahvale mõistetavalt ka põhjendada Ka kõige targem ja kõige õilsamate kavatsustega vastu võetud otsus võib variseda kehva seletuse tõttu Kui mitmel korral nägime möödunud aastail just ebaõnnestunud kommunikatsiooni vilju Olgu see korrakaitseseaduse või puuetega inimeste tööhõive teemal Austatav Riigikogu XIII koosseis teie ametiaega jääb mitme olulise reformi rakendamine Puuetega inimeste tööellu toomine ja uus lastekaitseseadus on vaid mõned näited Nimetan neid eraldi sest just ühiskonna nõrgemad liikmed vajavad erilist kaitset mitte loomulike hirmude täiendavat

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11230-2015-03-30-12-26-29/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Riigikogu XIII koosseisu avaistungil 30 märtsil 2015 Tallinnas Речь Президента Республики на заседании по случаю открытия сессии Рийгикогу XIII созыва 30 марта 2015 года в Таллинне President of the Republic at the opening of the new 13th Riigikogu

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-3002.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilvese kõne linnade ja valdade päeval
    daamid ja härrad Tere hommikust ja ka minu poolt tere tulemast järjekordsetele linnade ja valdade päevadele Kindlasti on paljudel ja minul ka kiusatus küsida kas meie tänavustel aruteludel on ka mingi mõju peatselt ametisse astuva uue valitsuse tegevusele Või kui päris otse küsida kas omavalitsuste elus ja töökorralduses midagi ka tegelikult nelja aasta jooksul muutub Lootust on Esimest korda üle väga pika aja võeti Riigikogu valimiste kampaanias jutuks riigihaldus See on keeruline ja sügav teema Riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse reform on see valdkond millest rääkisin ka valimiste järel kõigi parlamenti valitud erakondade juhtidega Vaatenurki oli erinevaid küll kindlamaid aga ka ebalevaid Selge on seegi et esmalt tahavad tulevase valitsuse liikmed omavahel selgeks rääkida mida keegi selle reformi all täpselt silmas peab Sest mäletame ju hästi et valimislubadustes nimetati riigireformiks pea kõike alates Riigikogu liikmete arvu vähendamisest kuni õigusloome revisjonini Sinna vahele jäid ka erinevad ideed kohaliku omavalitsuse töö ümberkorraldamiseks Teisalt varitseb täiendava arutelu taga oht et taas luuakse komisjon või paar mis hakkab alustuseks linnade ja valdade praegust seisu analüüsima ja kaardistama Seda on tehtud paarkümmend viimast aastat Erinevaid plaane ja ettepanekuid on seinast seina Üks on vist kõigi seniste analüüside ja kaardistuste abil selgeks tehtud praegusel kujul jätkata ei ole võimalik Ja siin ei aita linnade ja valdade liitude üleskutsed poliitikutele justkui piisaks majanduskriisieelse rahastamismäära taastamisest Ei piisa ja te kõik teate seda hästi Omavalitsuste erinevused vastuolu neile pandud ülesannete ja tegeliku suutlikkuse vahel ülesannetega hakkama saada on karm tegelikkus mida pole mingit mõtet kauem ignoreerida Otsustamise aeg on käes Ja selle otsuse võiks kohe tööd alustav parlament ära teha nii et tulevased kohalikud valimised leiaksid aset juba uues olukorras Otsuse tuumaks ei peaks olema mitte omavalitsuse suurus rahvaarvu ja ruutkilomeetrite järgi vaid eelkõige rahastamine ning riigi ja omavalitsuse ülesannete jaotus Põhiseaduse järgi on linn ja vald kogukondliku elu

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11220-2015-03-25-08-51-02/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18. märtsil 2015
    päris telefonisüsteem Mõtlesin tollal et ei seda ei tohi juhtuda Ei tohi klammerduda eilse päeva tehnoloogia külge Britid ja prantslased olid saanud selle õppetunni juba pärast Versailles lepingut mil nad konfiskeerisid Saksamaalt tööstusseadmeid ja said endale sisseseade mis pärines 1900ndatest ja 1890ndatest samal ajal kui sakslased ehitasid endale uhiuued masinad ja läksid neist ette Niisiis õnnestus mul suursaadikuna koos veel paari inimesega suruda läbi otsus et me ei võta seda tasuta telefonisüsteemi vaid teeme suure investeeringu ja digiteerime oma telefonisüsteemi See oli valitsuse üks parimaid otsuseid Nüüd aga läheme järgmise teema juurde IT tõeline tähtsus sai mulle selgeks kui lugesin Jeremy Rifkini raamatut pealkirjaga Töö lõpp mis protesteerib tänapäevase tehnoloogia automatiseerimise ja arvutite leviku vastu Rifkin väidab et kõik need nähtused viivad massilise töötuseni Ta toob näite Kentucky terasetehasest mille jaapanlased 1990ndate alguses ära ostsid See 12 000 töötajaga tehas mis tootis aastas X miljonit tonni terast läks jaapanlaste omandusse kes selle täielikult automatiseerisid ja arvutiseerisid Pärast seda tootis tehas endiselt X miljonit tonni terast aastas kuid 12 000 inimese asemel töötas tehases 120 inimest Rifkini vaatepunktist oli see mõistagi kohutav sündmus ent kui vaadata asja Eesti seisukohast meil elab 1 3 miljonit inimest siis kõlab mõte et digiteerides arvutiseerides ja automatiseerides on võimalik majanduse võimsust ja funktsionaalsust kasvatada lausa suurepäraselt ja seda tuleks kindlasti teha Selleks et neid plaane ellu viia on vaja riiklikku programmi mis tagab et inimesed õpivad STEM aineid Kui tahta luua ühiskonda kus piire ei sea mitte rahvaarv vaid üksnes rahva intellektuaalne energia ja nutikus siis tuleb kindlasti vaadata hariduse poole Eriti oluline on hea tase loodusteadustes tehnoloogias inseneriteadustes ja matemaatikas ja sellise hariduse andmist tuleb alustada varakult Pärast iseseisvumist tekkiski Eestis mõte et arvutiseerime kõik koolid Aastateks 1997 1998 olid kõigis Eesti koolides internetiühendus koos vajalike masinatega See ühendus tähendas tol ajal sageli dial up ühendust ja arvutid ei olnud sageli kuigi kiired ent see pani idanema seemne mille vilju võime praegu näha Kuigi koolinoored ei õppinud tol ajal programmeerimist oli neil ligipääs arvutile ja nad õppisid arvutiga ümber käima Nagu alati leidub iga saja õpilase kohta kolm neli või viis õpilast kes hakkavad katsetama uurima kuidas arvutid päriselt töötavad ja kes õpivad programmeerimise selgeks Selliseid noori oli üsna palju Nii palju et praegu on meil päris mitmeid kolmekümnele lähenevaid või pisut üle kolmekümneseid inimesi kes on saanud tänu kõikvõimalike asjade leiutamisele üliedukaks Veel üks näide noorte arvutihuvist on siin ümber nurga Skype i teadus ja arenduskeskus kus töötab palju siinse ülikooli aga ka Tartu ülikooli vilistlasi Need on inimesed kes perekondliku tausta või hariduse tõttu hakkasid varases eas arvutitega katsetama Vaadates PISA testide skoore näeme et riikide tulemused matemaatikas loodusteadustes ja lugemisoskuses erinevad tohutult Viimane PISA testi tulemuste ülevaade mis põhineb 2012 aasta andmetel sisaldab 65 riigi tulemusi Matemaatikas kuulusid esimesed seitse kohta Aasia riikidele ent ka Eestil läks tegelikult päris hästi Olime matemaatikas ja lugemisoskuses maailmas 11 kohal ning jagasime loodusteadustes koos Jaapani Lõuna Korea ja Soomega 4 kohta Seega ilmselgelt oleme hariduses mõningaid õigeid otsuseid teinud Esitan veel ühe huvitava fakti

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11268-2015-04-14-09-58-48/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • 2015 Meediaga seotud artiklid President Toomas Hendrik Ilvese tervituskõne rahvusvahelise inseneride organisatsiooni IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 Tallinna Tehnikaülikoolis 18 märtsil 2015 Piltuudis President Ilves IEEE hariduskonverentsil EDUCON2015 President Toomas Hendrik Ilves at the IEEE Global Engineering Education Conference in Tallinn University

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2993.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive

  • Vabariigi President Eesti Kongressi 25. aastapäeval 14.03.2015 Estonias
    Estonias Toomas Hendrik Ilves Eesti Kongressi esimesel istungil 1990 aasta märtsis Foto Mati Kiirendi arhiivist Eesti Kongressi 25 aastapäeva tähistamine Estonia kontserdisaalis g Fotoalbum 14 03 2015 Head sõbrad Mu daamid ja härrad Eriti teie kes te olite 25 aastat tagasi samas saalis Ka mind lasi võõras võim tookord tulla Eestisse ja sain olla siin saalis koos teiega Minu head sõpra Juhan Kristjan Talvet aga ei lubatud kodumaale Kodanike komiteede liikumine ja Eesti Kongress seadsid Eestile 25 aastat tagasi kindla sihi ja suuna olla vaba ja demokraatliku maailma kindel osa austada inimõigusi ning seaduslikkust Seda suunda oleme hoidnud ning see on taganud meile kestmise ja eduka arengu Eesti Kongressi valimistega andis meie rahvas väga selge sõnumi iseseisvuse taastamiseks See sundis kõiki eestimeelseid jõude võtma sihiks meie oma riigi taastamise eesmärgiks ei saanud olla midagi vähemat kui täielik iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel Ei mingit kolmandat vabariiki Pärast Eesti Kongressi valimisi ei olnud enam võimalikud poolikud lahendused Jäädavalt olid vaigistatud ja välistatud liidulepingu ümber käivad arutelud või mingil lõdval moel jäämine meid okupeerinud riigi osaks Ei sest Eesti kuulumine NSV Liitu oli ebaseaduslik ning vägivallaga korraldatud ja ülal peetud sealt lahkumine aga õiguse ja õiglusega rüütatud Eesti Kongress kandis julguse lippu Meie toonane ja hilisem julgus teha õigeid valikuid on toonud Eestile edu rahvana ja riigina Nüüd on Eesti julgeolek tagatud rohkem kui kunagi varem ajaloos Lisaks enda mehemeelele ja kaitsetahtele on meil maailma parimad liitlased Eesti anno 2015 ei pea kartma nagu tundsid sisimas hirmu Eesti Kongressi algatajad ja saadikud märtsis 1990 kui Eestis olid veel kümned ja kümned tuhanded Nõukogude sõjaväelased ning Eesti piire kontrollisid KGB piirivalveväed Mu daamid ja härrad Eesti Kongress võttis suunaks taastada Eesti iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel riigina mille sünnitunnistuseks on Manifest kõigile Eestimaa rahvastele Seda Eesti Kongressi peamist alusmõtet on oluline järgida ka täna pidades

    Original URL path: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11193-2015-03-14-11-49-58/index.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive


  • Vabariigi President Eesti Kongressi 25 aastapäeval 14 03 2015 Estonias Address of the President of the Republic on the 25th anniversary of the Congress of Estonia 14 March 2015 Estonia Concert Hall Речь Президента Республики по случаю 25 й годовщины

    Original URL path: https://president.ee/et/pilt/collection_id-2992.html (2015-12-03)
    Open archived version from archive