archive-ee.com » EE » O » OTEPAA.EE

Total: 481

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Otsingutulemused - Otsing - Otepää Vald
    enampakkumised ja hanked 26 hajaasustuste programm 15 saunamaraton 11 jurist vastab 9 vabad töökohad 9 otepää 900 3 vallavalitsus müüb 1 Ükskõik millal Past Hour 0 Past 24 Hours 0 Viimane nädal 141 Past Month 536 Past Year 8295 Custom Range Alates To Tulemused 1 20 Esimene Eelmine Veel Dokument 176 OT nr8 pdf Dokument 173 OT nr5 pdf Dokument 174 OT nr6 pdf Dokument 17 0 OT nr2 pdf

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/otsing?p_p_id=3&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_3_struts_action=%2Fsearch%2Fsearch (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • Ametnikud - Otepää Vald
    probleemist Teabenõue Sotsiaalteenistus 17 12 15 Amet Nimi Kontakt Vastuvõtt Puhkus Sotsiaalteenistuse juhataja Anneli Salumaa Tel 766 4825 5303 3032 E post Anneli Salumaa otepaa ee Raekoda kabinet 222 Vastuvõtuajad E 9 00 12 00 14 00 17 30 K 10 00 12 00 Lastekaitsespetsialist Sotsiaaltööspetsialist Kersti Tamm Tel 766 4827 5199 4123 E post Kersti Tamm otepaa ee Raekoda kabinet 222 Vastuvõtuajad N 9 00 12 00 14 00

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/et/sotsiaalteenistus (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Otepää ümbruse ajalugu - Otepää Vald
    Eriti palju on Otepää kõrgustikul järveäärseid asulaid nagu Kooraste Nõuni Nüpli Päidla Pühajärve Pilkuse Vidrike ja mitmed teised Jõe või oja ääres paiknevad Ilmjärve Kastolatsi Neeruti ja mõned teisedki Kõrgetel künklikel aladel on külad enamasti väiksemad ning kahtlemata ka nooremad Otepää kõrgustik kuulub Eesti põliste asustusalade hulka Sellest kõnelevad rohked arheoloogilised juhuleiud kalmed ning eriti muinaslinnused XIII sajandi alguseks oli Otepää ümbruses olemas enamik meie praeguseid vanu külasid kahjuks ei ole aga nende kohta säilinud kirjalikke teateid Juba piiskopkonna asutamisel 1224 aastal läänistas selle rajaja Hermann maid oma tähtsamatele vasallidele millega pandi alus mõisate tekkimisele Mõisatest on vanim Otepää linnuse juures asunud piiskopimõis mis rajati arvatavasti juba XIII sajandil Feodaalide mõisatest on vanimad Pühajärve esmakordselt nimetatud 1417 a ja Arula 1486 Ajaloolase H Ligi uurimuste põhjal olid enne Liivi sõda olemas veel järgmised mõisad Neeruti 1503 Nüpli 1508 Kooraste 1511 Päidla 1522 Tille 1538 Pilkuse mõisa alal Pilkuse 1541 Puka 1543 jne Eriti intensiivne oli mõisate rajamine XVI sajandi esimesel poolel millega käis kaasas paljude külade kadumine Otepää ümbruses kohtame ainult Pühajärve mõisa alal 1419 a Arula Arole küla Pärast Põhjasõda 1700 1721 jäid mitmed mõisad riigi kätte Otepää Vastse Otepää Kastolatsi Ilmjärve ja Nüpli XIX sajandi teisel poolel toimus

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/et/otepaa-umbruse-ajalugu (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Otepää - Eesti lipu häll - Otepää Vald
    rand Lipu heiskamise päevad Internetipunktid ja WiFi levialad Otepää politsei Kirikud ja kogudused Veebikaamera Pildialbum Otepää vald Facebookis Talvepealinn Otepää Dokumendiregister Teavita probleemist Teabenõue Otepää Eesti lipu häll 14 08 15 Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4 juunil 1884 a Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas päästeti lipukangas tuulde lehvima Järgmisel päeval

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/et/otepaa-eesti-lipu-hall (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Omavalitsusüksuse kujunemisest - Otepää Vald
    08 15 Otepää vald moodustati Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemise tulemusena 22 oktoobril 1999 Otepää ja Pühajärve vallad moodustati 1939 aastal väikeste valdade liitmise tulemusena Vallad kuulusid kuni 1950 aastani Tartumaa koosseisu 1950 aastal moodustati külanõukogud mis aastatel 1950 59 kuulusid Otepää rajooni 1959 62 aga Elva rajooni koosseisu 1960 aastal liideti Pühajärve külanõukogu ja Otepää külanõukogu ning nimeks sai Otepää külanõukogu Valga rajooni koosseisu arvati Otepää külanõukogu 1962

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/et/omavalitsusuksuse-kujunemisest (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Huvitavaid fakte Otepää ajaloost - Otepää Vald
    üks tuntuim skulptor Ferdinand Sannamees Sannamees on loonud ühe Eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest Reaali Poisi 06 12 1891 sündis Otepää kiriku ja ühiskonnategelane Johannes Oskar Lauri Suri Stokholmis 5 01 1974 a 06 12 1891 sündis Pühajärve mõisarentniku pojana Hendrik Bekker 1891 1925 tulevane bioloogiadoktor Pühajärve kompleksne uurija 22 02 1896 sündis nimekas graafik ja kunstipedagoog Märt Laarmann surnud 18 04 1979 õppis Otepää Gümnaasiumis maetud Otepää uuele kalmistule 1896 kujunes Neeruti põhimõisa Megel valdustes Lutike küla Rippina 1901 ilmus Nuustaku kohtukirjutajalt Adolf Rühkalt 1878 1901 kohalikku elu olu kajastav teos Vanaisa vaim 1901 anti käiku Otepää Tuletõrjeseltsi maja Maja hävis 1944 a sõjatules Selle asemele ehitati 1954 aastal praegune Otepää kultuurikeskus 04 02 1906 sündis neljakordne laskespordi maailmameister Alfred Kukk Õppis Otepää Gümnaasiumis 3 lend 1926 a 20 09 1906 asutati Nuustaku Kooliselts selle esimeseks juhtivaks tegelaseks oli Gustav Wulff Seltsi tegevuse eesmärk oli emakeelse progümnaasiumi asutamine 1907 avati Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool Nuustaku Progümnaasium mis sai esimeseks emakeelseks maagümnaasiumiks Eestis 02 04 1911 avas uksed Otepää Tarvitajate Ühisuse esimene kauplus 1921 asutati Otepää Teatriring kus näitejuhtidena tegutsesid Juhan Vaher ja Veli Kudres 15 01 1926 kutsuti ellu Naiskodukaitse Otepää jaoskond esinaiseks valiti Johanna Kruuse Otepää algkooli õpetaja 02 07 1926 oli suur tulekahju Otepää alevis Lille ja Pika tänavate piirkonnas Põles ära 15 elumaja 23 kõrvalhoonet koolimaja Puki kool ja aurujõul töötav võitööstus 1926 asutati Otepää Gümnaasiumi lõpetanute poolt vilistlaskogu Esimeseks juhatajaks valiti Frits Kelder 1926 püstitati Otepää uuele kalmistule Jaan Koorti kunstitööna Arula omaaegse vallavanema Adams Wellneri hauasammas 1931 asutati Otepää Naisselts esinaiseks valiti Olga Wulff Gustav Wulff Õie abikaasa 01 04 1936 anti Otepää alevile linna nimetus Esimeseks linnapeaks sai Julius Niklus linnasekretäriks Juhan Tinniste 23 11 1936 sündis Arulas Kuutse talus luuletaja prosaist ja näitekirjanik Mats Traat Õppis Arula Vana Otepää ja Nõuni koolis Tema looming seostub paljuski sõnameistri kodukandiga 1936 organiseeriti Otepääl Juhan Vaheri Ott Raudheidingu ja Jaan Jõgi eestvõttel teatriring Ugandi Menukateks kujunesid vabaõhuetendused Linnamäel 05 07 1941 lasksid Otepää ümbruse metsavennad Palupera ja Puka raudteejaamade vahel kraavi punaväelastest hävituspataljonlaste rongi Surma ja haavata sai üle 100 sõjaväelase 08 07 1941 lahkusid Otepäält viimased Punaarmee väeosad Saksa väed jõudsid Otepääle 10 07 1941 10 07 1941 lasti Otepääl käibele Otepää postmark mida trükiti Ahto Praksi trükikojas Otepääl 12 07 1941 alustas taasilmumist nädalaleht Otepää Teataja Väljaandjaks oli otepäälane Aleksander Tiitsmaa 01 12 1941 oli Otepääl 1787 elanikku 750 meest ja 1037 naist Rahvuste järgi eestlasi 1758 venelasi 22 sakslasi 1 poolakaid 2 lätlasi 1 01 01 1951 moodustati Otepää rajoon 15 03 1951 hakkas ilmuma Otepää rajoonileht Kommunismi Lipp toimetas Tõnu Teder Ajaleht ilmus kolm korda nädalas esialgu väikses formaadis trükiti Otepääl ajaleht ilmus kuni Otepää rajooni likvideerimiseni 31 01 1959 21 22 06 1951 viidi läbi Otepää Linnamäel esimene Otepää rajooni rahvakunsti õhtu esimene laulupäev Pühajärve pargis koha valisid August Krents ja Kalju Ruuven Koore juhatas August Krents Otepää Linnamäel esitati vabaõhuetendusena A Kitzbergi Enne kukke ja koitu lavastas Kalju Ruuven 1951 taastati Pühajärve loss muudetud kujul 30 09 1951

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/et/huvitavaid-fakte-otepaa-ajaloost (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Tähtpäevi Otepää ajaloos 2014. aastal - Otepää Vald
    1919 aastani 105 aastat tagasi 1909 valmis Nuustaku progümnaasiumi ühiskondlikus korras ehitatud koolihoone praegune vana koolimaja 105 aastat tagasi 1909 alustati Nuustaku alevi peatänavate sillutamist munakividega 95 aastat tagasi 1919 tuli Otepääle kirikuõpetajaks Johannes Oskar Lauri 1851 1974 kes töötas siin kuni evakueerumiseni Saksamaale 1944 aastal Suri Stockholmis 95 aastat tagasi 1919 ühendati Nuustaku alevis tegutsenud koolid üheks kõrgemaks 6klassiliseks algkooliks Koolijuhatajaks sai Jaan Kivi kes töötas sellel kohal 1933 aastani 95 aastat tagasi 23 XI 1919 lahutati Nuustaku alevik Pühajärve vallast ja sai iseseisva alevi õigused Ajutiseks alevivanemaks kinnitati kooliõpetaja Hugo Neumann Esimeseks valitud alevivanemaks sai Hendrik Steinfeld 95 aastat tagasi 1919 saadi luba Nuustaku progümnaasiumi edasiarendamiseks täielikuks gümnaasiumiks 95 aastat tagasi 3 XII 1919 sündis Kalju Ruuven teeneline kultuuritöötaja Otepää rahvateatri rajaja näitejuht ja lavastaja Otepää linna aukodanik 1991 Surnud 1996 90 aastat tagasi 1924 lõpetas Otepää Gümnaasiumi I lend kokku 12 õpilast 90 aastat tagasi 20 XII 1924 moodustati Kaitseliidu Otepää rühm juht Hermann Vares 85 aastat tagasi 1929 asutati Otepää Meestelaulu Selts Koorijuhtidena tegutsesid August Krents ja Otepää Gümnaasiumi direktor Evald Laanpere kes esines ka solistina 85 aastat tagasi 19 IX 1929 sündis Otepää mailt välja kasvanud kirjanik ja kirjandusteadlane filosoofiadoktor Oskar Kruus Surnud 2007 85 aastat tagasi 1929 võeti EV valitsuse otsusega terviskaitse alla Pühajärve suvituskoht koos Pühajärvega 80 aastat tagasi 1 IV 1934 ühendati Otepää alevi valdusse Pühajärve pargi maa ala aedlinn 80 aastat tagasi 3 VII 1934 avati Otepää kiriku välisseinal sinimustvalge lipu mälestustahvlid Tahvlid laskis valmistada grafiitpulbrist Eesti Üliõpilaste Selts kujur Voldemar Melliku kavandite järgi Tahvlid purustati nõukogude okupantide poolt 1950 aastal taastati uuel ärkamisajal 80 aastat tagasi 8 VII 1934 toimus Otepää Linnamäel Vanemuise näitleja Türki juhatusel ja kaastegevusel H Visnapuu näitemäng Otepää all Tegelasi oli 200 ümber etendust jälgis 4000 inimest 75 aastat tagasi 27 XII 1939 peeti vastvalminud Apteekrimäe suusahüppetrampliinil avavõistlused Mäelt oli võimalik sooritada 25 pikkuseid hüppeid 75 aastat tagasi 1939 ilmus Juhan Vaheri koostatud turismibrošüür Otepää Pühajärve 48 lk esimene mahukam teatmeraamat siitmailt 75 aastat tagasi 1939 moodustati Tartumaal Otepää vald Palupera Pilkuse Päidla Valgjärve ja Vana Otepää valdade osast Uues vallas elas 4570 inimest 70 aastat tagasi 21 VIII 1944 hävis sõjatules suurem osa Otepää linnast Eramajadest põlesid üle poole 33st kauplusest ettevõttest hävisid 20 lakkasid olemast uus algkoolimaja tuletõrjemaja kooperatiivi kauplusehoone pangamaja võitööstus sidekontor söökla restoran 70 aastat tagasi 24 XI 1944 ühendati Otepää Mittetäielik Keskkool 1 7 kl direktor Hugo Pärna Otepää Keskkooliga 8 11 kl Otepää Keskkooli direktoriks kinnitati Adolf Berg 1889 1977 kes töötas sellel ametikohal 1947 aastani 65 aastat tagasi 1949 rajati Pühajärve Tuberkuloosisanatoorium Endine Pühajärve loss taastati muudetud kujul 1951 aastal 1967 aastal reorganiseeriti sanatoorium üldtüüpi puhkekoduks 60 aastat tagasi 1954 filmiti Otepää mail hulk kaadreid esimesest eesti värvilisest kontsertfilmist Kui saabub õhtu Filmis osales ka otepäälasi 60 aastat tagasi 6 XI 1954 avati äsjavalminud Otepää kultuurimaja 7 novembril mängis kultuurimaja näitering V Katajevi lavatükki Puhkepäev lavastaja K Ruuven 55 aastat tagasi 1959 loodi Eesti NSV MN määrusega Pühajärve 8 7 km2 ja Väike Munamäe Tedremäe 3 55 km2 maastikukaitseala

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/et/tahtpaevi-otepaa-ajaloos-2014.-aastal (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Aukodanik - Otepää Vald
    Dokumendiregister Teavita probleemist Teabenõue Aukodanik 14 08 15 Otepää valla kõrgeim autasu on valla Aukodaniku nimetus mis antakse füüsilisele isikule auavaldusena Otepää vallale osutatud väljapaistvate teenete eest Tiitliga käib koos Otepää Aumedal mis on valmistatud hõbedast Otepää Aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga mille summa ühtib väljaandmise aja aastaarvuga Aukodaniku nimetuse ja Otepää Aumedali andmise otsustab vallavolikogu Aukodaniku nimetusega kaasnev Otepää Aumedal antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Otepää valla esimene aukodanik

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/et/aukodanik (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •