archive-ee.com » EE » O » OTEPAA.EE

Total: 481

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Otepää ümbruse ajalugu - Otepää Vald
    Eriti palju on Otepää kõrgustikul järveäärseid asulaid nagu Kooraste Nõuni Nüpli Päidla Pühajärve Pilkuse Vidrike ja mitmed teised Jõe või oja ääres paiknevad Ilmjärve Kastolatsi Neeruti ja mõned teisedki Kõrgetel künklikel aladel on külad enamasti väiksemad ning kahtlemata ka nooremad Otepää kõrgustik kuulub Eesti põliste asustusalade hulka Sellest kõnelevad rohked arheoloogilised juhuleiud kalmed ning eriti muinaslinnused XIII sajandi alguseks oli Otepää ümbruses olemas enamik meie praeguseid vanu külasid kahjuks ei ole aga nende kohta säilinud kirjalikke teateid Juba piiskopkonna asutamisel 1224 aastal läänistas selle rajaja Hermann maid oma tähtsamatele vasallidele millega pandi alus mõisate tekkimisele Mõisatest on vanim Otepää linnuse juures asunud piiskopimõis mis rajati arvatavasti juba XIII sajandil Feodaalide mõisatest on vanimad Pühajärve esmakordselt nimetatud 1417 a ja Arula 1486 Ajaloolase H Ligi uurimuste põhjal olid enne Liivi sõda olemas veel järgmised mõisad Neeruti 1503 Nüpli 1508 Kooraste 1511 Päidla 1522 Tille 1538 Pilkuse mõisa alal Pilkuse 1541 Puka 1543 jne Eriti intensiivne oli mõisate rajamine XVI sajandi esimesel poolel millega käis kaasas paljude külade kadumine Otepää ümbruses kohtame ainult Pühajärve mõisa alal 1419 a Arula Arole küla Pärast Põhjasõda 1700 1721 jäid mitmed mõisad riigi kätte Otepää Vastse Otepää Kastolatsi Ilmjärve ja Nüpli XIX sajandi teisel poolel toimus

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/otepaa-umbruse-ajalugu (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • Otepää Mõis - Otepää Vald
    mõis Otepää Eesti lipu häll Omavalitsusüksuse kujunemisest Huvitavaid fakte Otepää ajaloost Tähtpäevi Otepää ajaloos 2014 aastal Asukoht ja kaardid Haldusjaotus külad ja rahvastik Otepää tunnustab Sümboolika Enampakkumised ja hanked Arengukavad ja uuringud Transport ja teed Kalender Vallaleht Otepää Teataja Pühajärve rand Lipu heiskamise päevad Internetipunktid ja WiFi levialad Otepää politsei Kirikud ja kogudused Veebikaamera Pildialbum Otepää vald Facebookis Talvepealinn Otepää Dokumendiregister Teavita probleemist Teabenõue Otepää mõis 14 08 15 Otepää mõis Vana Otepää mõis saksa keeles Schloss Odenpäh Odenpä rajati arvatavasti juba XIII sajandil see kuulus Otepää ümbruse suuremate mõisate hulka Selle mõisa valda koosseisu kuulus viis küla Aiaste Ajaste Aia Nõuni Nauni Saare Otepää ja Sirvaste Sirbaste Sirbs Aiaste ja Sirvaste asusid eraldi omaette saarena Kanepi kihelkonda kuuluvate alade vahel 1688 a oli Otepää mõisa suuruseks 27 5 adramaad siin elas 22 Otepää kihelkonna külarahvastikust 832 inimest Aiaste külas elas 260 inimest koos eraldi arvestatud vabadikega 285 asustatud talusid oli 16 Saare külas oli vaid kaks talu kus elas 47 inimest Olgu lisatud et tollal elas Otepää kihelkonnas ühes talus keskmiselt 17 inimest Otepää mõis anti Poola ajal ühes Ilmjärve ja Kastolatsi karjamõisaga Schenking itele Gustav Adolf annab mõisad kantsler Oxekstierna le 1641 aastast on mõisad Wrangell ide käes

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/otepaa-mois (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Kastolatsi mõis - Otepää Vald
    teed Kalender Vallaleht Otepää Teataja Pühajärve rand Lipu heiskamise päevad Internetipunktid ja WiFi levialad Otepää politsei Kirikud ja kogudused Veebikaamera Pildialbum Otepää vald Facebookis Talvepealinn Otepää Dokumendiregister Teavita probleemist Teabenõue Kastolatsi mõis 14 08 15 Kastolatsi 1540 a allikates Kastelitz 1582 a maarevisjoni andmetes Kastel 1638 a Kastalatzakyllo lõplik saksakeelne nimekuju Kastolatz Selle karja mõisa suurus oli 1823 a 3 1 adramaad siin elas ca 3 6 Otepää kihelkonna elanikest

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/kastolatsi-mois (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Otepää kirikumõis - Otepää Vald
    Huvitavaid fakte Otepää ajaloost Tähtpäevi Otepää ajaloos 2014 aastal Asukoht ja kaardid Haldusjaotus külad ja rahvastik Otepää tunnustab Sümboolika Enampakkumised ja hanked Arengukavad ja uuringud Transport ja teed Kalender Vallaleht Otepää Teataja Pühajärve rand Lipu heiskamise päevad Internetipunktid ja WiFi levialad Otepää politsei Kirikud ja kogudused Veebikaamera Pildialbum Otepää vald Facebookis Talvepealinn Otepää Dokumendiregister Teavita probleemist Teabenõue Otepää kirikumõis 14 08 15 Otepää kirikumõis saksa k Pastoratsgut Odenpäh allikais ka

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/otepaa-kirikumois (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Ilmjärve mõis - Otepää Vald
    ja teed Kalender Vallaleht Otepää Teataja Pühajärve rand Lipu heiskamise päevad Internetipunktid ja WiFi levialad Otepää politsei Kirikud ja kogudused Veebikaamera Pildialbum Otepää vald Facebookis Talvepealinn Otepää Dokumendiregister Teavita probleemist Teabenõue Ilmjärve mõis 14 08 15 Ilmjärve saksa k Ilmjerw kuulus Otepää kihelkonna väiksemate mõisate hulka mis koosnes vaid ühest Ilmjärve külast 1747 a personaalraamatus esineb ta iseseisva mõisana enne 1747 aastat on ta märgitud Otepää mõisa külana Revisjonikirjades on Ilmjärve iseseisva eraldi märgitud alates 1751 aastast enne seda loeti ta Otepää mõisa alla kuuluvaks 1757 a oli Ilmjärve mõisal adramaade arv 10 3 8 siin elas 429 inimest mis moodustas 7 5 Otepää kihelkonna elanike arvust Vene ajal läksid Ilmjärve mõisa valdused riigi kätte Hiljem jagati maad Ilmjärve kirikule ja eravaldusteks Ilmjärve apostliku õigeusu Jumalailmutamise kirik on ehitatud 1873 aastal kroonumõisa maa peale Ehitus on maakivist risti kujuline viie torniga ja oli köetav Vana kirik oli puust Kiriku juures asub 6 ha suurune sumuaed milline õnnistati 1849 aastal Ilmjärve kooli töötamise kohta pärinevad esimesed andmed aastast 1767 Koolmeistrina töötas tollal Raudsepa Mihkel Pikemat aega 1853 1880 töötas siin koolmeistrina Herman Asor Karl Müürsepp 1923 1941 Eelviimane koolimaja ehitati Jakob Hurda ajal 1877 viimane koolimaja valmis 1930 a 1944 a

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/ilmjarve-mois (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Pühajärve mõis - Otepää Vald
    aastast 1417 Küladest on märgitud Voeste 1419 Wodis 1582 Wastokülla praegune Sihva küla 1688 a oli mõisa suuruseks 7 5 adramaad siin elas 834 inimest mis moodustas 14 6 Otepää kihelkonna külarahvast Pühajärve alla kuulusid Tautsi Vallaste Wallust Walluste Vangi Wangija Vooste ja Krootuse Rootuse küla Vangi külas elas 251 inimest oli 11 talu Lühikest aega enne 1720 esineb meetrikais iseseisva mõisana Savisaare Sawwisar See oli väike mõisake mille vald hiljem kuulus Pühajärve mõisa alla Pühajärve mõis oli varemalt von Uexküll ide omandus Poola ajal ühendati Sangaste majandusmõisaga restitueeriti 1601 a Uexküll idele Käis hiljem sagedasti käest kätte Aastal 1773 on olnud omanikuks sillakohtunik Klaudius Samson Teoorjuse raskemail aastatel kuni 1841 oli mõisaomanikuks Sophie von Villebois kellelt mõisa ostis kindral major Wilhelm von Stryk Viimane sai kuulsaks Pühajärve sõja lavastamisega Talupoegade seisukord on olnud äärmiselt vilets osalt küll ikaldusaastate kuid ka suurenenud nõudmiste tõttu mõisa poolt Talupojad kavatsesid Venemaale välja rännata Nurin ning rahulolematus kasvasid iga päevaga Uuetüübilised ja rasked põllutööriistad osutusid ülejõukäivaks näljast nõrkenud hobustele ja ka inimestele See olukord põhjustas talupoegade käärimist Mõisnik tellis 1841 a septembris rahutuste allasurumiseks roodu soldateid 70 Talupojad peitsid end Murumetsa kust üritasid öösel kallaletungi mõisale Sõjakohtu alla anti 40 meest kelledest 29 le anti 500 kepihoopi eestvõtjad saadeti asumisele Siberisse Karistamine viidi läbi 4 detsembril 1841 a Pühajärve ja Arula vahelisel teeharul Karistamiseks oli kohale toodud tuhandemeheline soldatite hulk 1858 a ostis Pühajärve mõisa Julie von Schrenck kes laskis Sõsarsaared ühendada ja taotles Riia kubermanguvalitsuselt loa aleviku asutamiseks 1862 Ta korraldas pargi teid ja ehitas Sõsarsaarele väikese majakese varjualuse Eelviimane mõisnik oli von Sievers kes ehitas 1887 a uue härrastemaja Pühajärve loss Mõis võõrandati von Hoffmannilt ja plaanistati 1920 aastal EV päevil töötas siin Turistide Kodu mõisahooned kuulusid alates 1936 aastast Riigiparkide Valitsusele Pühajärve loss hävis 1944 a sõjakeerises kõrvalhoonetes jätkus sõjajärgsel

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/puhajarve-mois (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Arula mõis - Otepää Vald
    ja kogudused Veebikaamera Pildialbum Otepää vald Facebookis Talvepealinn Otepää Dokumendiregister Teavita probleemist Teabenõue Arula mõis 14 08 15 Arula mõis saksa k Arrol oli Otepää kihelkonnas üheks suuremaks mõisaks Sellel mõisal oli neli küla Äidu ka Häuti Koorvere Kurwere Meema Mäma ja Vaela Wäela 1688 a kuulus Arula mõisale 7 25 adramaad 1765 a oli Arula Otepää kihelkonna rahvarikkaim mõis kus elas üle tuhande 1021 inimese ehk 17 9 Otepää kihelkonna külarahvastikust Rahvarikkaimaks külaks Otepää kihelkonnas oli Arula mõisa Meema küla kus elas 445 inimest külas oli 18 talu talus elas keskmiselt 24 7 inimest Koorvere külas elas 262 inimest siin oli 10 talu Äidu külas oli 9 talu 206 elanikuga Mõis olevat kujunenud Arula külast Arrulakull mida 1419 a ja 1475 a Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen ite suguvõsa käes Poola ajal ühendati see Sangaste majandusmõisaga Gustav Adolf andis selle metsa alla jäänud mõisa Corret ile 1664 a läks see von Brackel ite suguvõsa kätte jäädes nendele 1786 aastani Hiljem oli von Wu1f ide parun Bruiningk ite ja de Villebois de von Barc ide ja von Samson Himmelsterna de omanduses Võõrandati von Lanziger idelt Plaanistati 1920 a ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/arula-mois (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • Nüpli mõis - Otepää Vald
    aastal Asukoht ja kaardid Haldusjaotus külad ja rahvastik Otepää tunnustab Sümboolika Enampakkumised ja hanked Arengukavad ja uuringud Transport ja teed Kalender Vallaleht Otepää Teataja Pühajärve rand Lipu heiskamise päevad Internetipunktid ja WiFi levialad Otepää politsei Kirikud ja kogudused Veebikaamera Pildialbum Otepää vald Facebookis Talvepealinn Otepää Dokumendiregister Teavita probleemist Teabenõue Nüpli mõis 14 08 15 Nüpli mõisa saksa k Knippelshof tegutsemisest pärinevad esimesed andmed aastast 1508 Mõis kuulus 16 sajandil esiteks Rope de pärast Werningkhausen ite suguvõsale Ühendati Poola ajal Sangaste majandusmõisaga Gustav Adolf kinnitas selle täiesti tühjaks ning metsa allajäänud mõisa 1626 a Tartu raehärra Renn ile Mõis langes tõenäoliselt reduktsiooni teel riigile ja jäigi hiljem riigimõisaks Mõis jagati 1868 a koolidele ja eraisikutele Mõisa süda oli samas kohas kus praegu asub Lõhmuse talu Nüpli järve kaldal Praeguseks on kõik mõisa hooned lammutatud 1765 a oli Nüpli mõis Otepää kihelkonnas väikseim 2 4 adramaad Siin elas 119 inimest 2 1 Otepää kihelkonna elanike arvust Esimesed andmed Nüpli vallakooli töötamisest pärinevad 1854 55 kooliaastast Õpetajaks oli Hans Kaarna kes õpetas lapsi omas majas 1877 a ehitati koolimaja 1910 1914 töötas Nüplis koolmeistrina hilisem tuntud Tartu koolimees ja matemaatika õpikute autor August Kasvand Mõnda aega on Nüpli vallakoolis töötanud ka rändkaupmees Mart

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/nupli-mois (2016-02-01)
    Open archived version from archive