archive-ee.com » EE » O » OTEPAA.EE

Total: 544

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Otepää ümbruse ajalugu
    11 03 Valju Aloel Autor Heino Mägi Otepää künklikul moreenmaastikul paiknevad vanemad asulad reeglipäraselt madalamates kohtades jõgede ja järvede ääres Eriti palju on Otepää kõrgustikul järveäärseid asulaid nagu Kooraste Nõuni Nüpli Päidla Pühajärve Pilkuse Vidrike ja mitmed teised Jõe või oja ääres paiknevad Ilmjärve Kastolatsi Neeruti ja mõned teisedki Kõrgetel künklikel aladel on külad enamasti väiksemad ning kahtlemata ka nooremad Otepää kõrgustik kuulub Eesti põliste asustusalade hulka Sellest kõnelevad rohked arheoloogilised juhuleiud kalmed ning eriti muinaslinnused XIII sajandi alguseks oli Otepää ümbruses olemas enamik meie praeguseid vanu külasid kahjuks ei ole aga nende kohta säilinud kirjalikke teateid Juba piiskopkonna asutamisel 1224 aastal läänistas selle rajaja Hermann maid oma tähtsamatele vasallidele millega pandi alus mõisate tekkimisele Mõisatest on vanim Otepää linnuse juures asunud piiskopimõis mis rajati arvatavasti juba XIII sajandil Feodaalide mõisatest on vanimad Pühajärve esmakordselt nimetatud 1417 a ja Arula 1486 Ajaloolase H Ligi uurimuste põhjal olid enne Liivi sõda olemas veel järgmised mõisad Neeruti 1503 Nüpli 1508 Kooraste 1511 Päidla 1522 Tille 1538 Pilkuse mõisa alal Pilkuse 1541 Puka 1543 jne Eriti intensiivne oli mõisate rajamine XVI sajandi esimesel poolel millega käis kaasas paljude külade kadumine Otepää ümbruses kohtame ainult Pühajärve mõisa alal 1419 a Arula Arole küla Pärast Põhjasõda 1700 1721 jäid mitmed mõisad riigi kätte Otepää Vastse Otepää Kastolatsi Ilmjärve ja Nüpli XIX sajandi teisel poolel toimus talumaade kruntimine ning talude päriseksostmine millega seoses vanad külad tugevasti hajutati Ka mitmed karjamõisad ning osa riigimaadest Vastse Otepää Kastolatsi Nüpli Ilmjärve jagati juba XIX sajandi teisel poolel talukohtadeks Samal ajal kujunesid mõisad suurteks majanditeks millega liideti rohkesti ka talumaid Ühtlasi tekkisid sellel perioodil mitmed linnalised asutused 1862 a rajati Pühajärve mõisale kuulunud Nuustaku karjamõisa maile alevik millest on tänapäevaks kasvanud Otepää linn Suuri muutusi maa asulastikus tõi endaga kaasa mõisate jaotamine XX sajandi 20 ndate aastate algul Kasutatud allikad

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/index.php (2015-01-21)
    Open archived version from archive


  • Kastolatsi mõis
    lõplik saksakeelne nimekuju Kastolatz Selle karja mõisa suurus oli 1823 a 3 1 adramaad siin elas ca 3 6 Otepää kihelkonna elanikest 158 inimest Kastolatsi apostliku õigeusu Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise püha auks pühendatud kirik on ehitatud 1873 aastal Kastolatsi vallakool Loodi alustas tegevust 1857 aastal õpetajana töötas siin pikka aega Jaan Linnamägi 1919 a koolireformiga ühendati vallakool ja kohalik Kreeka Katoliku usu kirikukool üheks 4 klassiliseks algkooliks Kool tegutses kirikukooli

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/kastolatsi-mois?tmpl=component&print=1&page= (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Otepää kirikumõis
    saksa k Pastoratsgut Odenpäh allikais ka Kerkuwald oli pastoraadi kohta küllaltki suur 1757 a 3 adramaad siin elas ca 3 7 Otepää kihelkonna elanikest 168 inimest Kirikumõisa koosseisus mainitakse Vaibse Waiwaste küla Kerko valla kool asutati 1850 aastal koolmeistriks sai

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/otepaeae-kirikumois?tmpl=component&print=1&page= (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Ilmjärve mõis
    riigi kätte Hiljem jagati maad Ilmjärve kirikule ja eravaldusteks Ilmjärve apostliku õigeusu Jumalailmutamise kirik on ehitatud 1873 aastal kroonumõisa maa peale Ehitus on maakivist risti kujuline viie torniga ja oli köetav Vana kirik oli puust Kiriku juures asub 6 ha suurune sumuaed milline õnnistati 1849 aastal Ilmjärve kooli töötamise kohta pärinevad esimesed andmed aastast 1767 Koolmeistrina töötas tollal Raudsepa Mihkel Pikemat aega 1853 1880 töötas siin koolmeistrina Herman Asor Karl

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/ilmjaerve-mois?tmpl=component&print=1&page= (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Pühajärve mõis
    1773 on olnud omanikuks sillakohtunik Klaudius Samson Teoorjuse raskemail aastatel kuni 1841 oli mõisaomanikuks Sophie von Villebois kellelt mõisa ostis kindral major Wilhelm von Stryk Viimane sai kuulsaks Pühajärve sõja lavastamisega Talupoegade seisukord on olnud äärmiselt vilets osalt küll ikaldusaastate kuid ka suurenenud nõudmiste tõttu mõisa poolt Talupojad kavatsesid Venemaale välja rännata Nurin ning rahulolematus kasvasid iga päevaga Uuetüübilised ja rasked põllutööriistad osutusid ülejõukäivaks näljast nõrkenud hobustele ja ka inimestele See olukord põhjustas talupoegade käärimist Mõisnik tellis 1841 a septembris rahutuste allasurumiseks roodu soldateid 70 Talupojad peitsid end Murumetsa kust üritasid öösel kallaletungi mõisale Sõjakohtu alla anti 40 meest kelledest 29 le anti 500 kepihoopi eestvõtjad saadeti asumisele Siberisse Karistamine viidi läbi 4 detsembril 1841 a Pühajärve ja Arula vahelisel teeharul Karistamiseks oli kohale toodud tuhandemeheline soldatite hulk 1858 a ostis Pühajärve mõisa Julie von Schrenck kes laskis Sõsarsaared ühendada ja taotles Riia kubermanguvalitsuselt loa aleviku asutamiseks 1862 Ta korraldas pargi teid ja ehitas Sõsarsaarele väikese majakese varjualuse Eelviimane mõisnik oli von Sievers kes ehitas 1887 a uue härrastemaja Pühajärve loss Mõis võõrandati von Hoffmannilt ja plaanistati 1920 aastal EV päevil töötas siin Turistide Kodu mõisahooned kuulusid alates 1936 aastast Riigiparkide Valitsusele Pühajärve loss hävis 1944 a sõjakeerises kõrvalhoonetes jätkus

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/puehajaeve-mois?tmpl=component&print=1&page= (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Arula mõis
    kujunenud Arula külast Arrulakull mida 1419 a ja 1475 a Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen ite suguvõsa käes Poola ajal ühendati see Sangaste majandusmõisaga Gustav Adolf andis selle metsa alla jäänud mõisa Corret ile 1664 a läks see von Brackel ite suguvõsa kätte jäädes nendele 1786 aastani Hiljem oli von Wu1f ide parun Bruiningk ite ja de Villebois de von Barc ide ja

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/arula-mois?tmpl=component&print=1&page= (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Nüpli mõis
    Mõisa süda oli samas kohas kus praegu asub Lõhmuse talu Nüpli järve kaldal Praeguseks on kõik mõisa hooned lammutatud 1765 a oli Nüpli mõis Otepää kihelkonnas väikseim 2 4 adramaad Siin elas 119 inimest 2 1 Otepää kihelkonna elanike arvust Esimesed andmed Nüpli vallakooli töötamisest pärinevad 1854 55 kooliaastast Õpetajaks oli Hans Kaarna kes õpetas lapsi omas majas 1877 a ehitati koolimaja 1910 1914 töötas Nüplis koolmeistrina hilisem tuntud Tartu

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/nuepli-mois?tmpl=component&print=1&page= (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Pilkuse mõis
    Bellingshausen mõisa J R Ulrichile ja 1857 a läks mõis nende pärijate von Roth ide kätte viimaselt mõis ka võõrandati Plaanistati 1921 a ühes juurdekuuluvate karjamõisatega Kaarna mõisa ja Vastsemõisaga Härrastemaja oli ühekorruseline puitehitus praegu hävinud Esimesed andmed kooli tegutsemisest Pilkuse vallas pärinevad 1776 aastast Pilkuse mõisa Paddovere küla koolmeistriks on olnud Werreva Märt 1776 1789 Esimene koolimaja valmis 1820 a milline ehitati kapitaalselt ümber 1877 aastal 1818 1836 töötas

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/pilkuse-mois?tmpl=component&print=1&page= (2015-01-21)
    Open archived version from archive



  •