archive-ee.com » EE » O » OTEPAA.EE

Total: 544

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Ilmjärve mõis
    ja korrad Kommunaalmajandus AS Otepää Veevärk Lumetõrje Hajaasustuse programm Jäätmemajandus Otepää jäätmejaam Arengukavad ja uuringud Blanketid Ehitus ja planeerimine Avaliku ürituse luba Elukoht ja rahvastik Heakord Reklaamindus Ettevõtlus Sotsiaalhoolekanne Haridus Ettevõtlus Kauplemine Teenindus Toitlustus Vaba aeg Transport Põllumajandus Metsandus Varia Kinnisvara Turism Avaleht Üldinfo Otepää ajalugu Otepää ümbruse ajalugu Ilmjärve mõis Ilmjärve mõis Kolmapäev 30 Aprill 2008 20 22 Monika Otrokova Ilmjärve saksa k Ilmjerw kuulus Otepää kihelkonna väiksemate mõisate hulka mis koosnes vaid ühest Ilmjärve külast 1747 a personaalraamatus esineb ta iseseisva mõisana enne 1747 aastat on ta märgitud Otepää mõisa külana Revisjonikirjades on Ilmjärve iseseisva eraldi märgitud alates 1751 aastast enne seda loeti ta Otepää mõisa alla kuuluvaks 1757 a oli Ilmjärve mõisal adramaade arv 10 3 8 siin elas 429 inimest mis moodustas 7 5 Otepää kihelkonna elanike arvust Vene ajal läksid Ilmjärve mõisa valdused riigi kätte Hiljem jagati maad Ilmjärve kirikule ja eravaldusteks Ilmjärve apostliku õigeusu Jumalailmutamise kirik on ehitatud 1873 aastal kroonumõisa maa peale Ehitus on maakivist risti kujuline viie torniga ja oli köetav Vana kirik oli puust Kiriku juures asub 6 ha suurune sumuaed milline õnnistati 1849 aastal Ilmjärve kooli töötamise kohta pärinevad esimesed andmed aastast 1767 Koolmeistrina töötas tollal Raudsepa Mihkel Pikemat aega 1853 1880 töötas siin koolmeistrina Herman Asor Karl Müürsepp 1923 1941 Eelviimane koolimaja ehitati Jakob Hurda ajal 1877 viimane koolimaja valmis 1930 a 1944 a muudeti Ilmjärve 6 kl algkool 7 klassiliseks 1959 a 8 klassiliseks 1963 a sai aga koolist 4 klassiline algkool lisaks abikooli klassid 1970 a suleti õpilaste vähesuse tõttu algkool abikool lõpetas tegevuse 1977 aastal Viimaste koolijuhatajatena töötasid siin Elli Ilm 1949 1954 Vilbert Prii 1955 1963 Helgi Kõiv 1963 1977 Kolju külast endise Ilmjärve kooli lähedalt on pärit omaaegne Palamuse kooliõpetaja Ludvig Roose 1870 1913 õpetaja Lauri prototüüp O Lutsu Kevadest Aafrika sigade katk Kontaktandmed

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/ilmjaerve-mois (2015-01-21)
    Open archived version from archive


  • Pühajärve mõis
    mis moodustas 14 6 Otepää kihelkonna külarahvast Pühajärve alla kuulusid Tautsi Vallaste Wallust Walluste Vangi Wangija Vooste ja Krootuse Rootuse küla Vangi külas elas 251 inimest oli 11 talu Lühikest aega enne 1720 esineb meetrikais iseseisva mõisana Savisaare Sawwisar See oli väike mõisake mille vald hiljem kuulus Pühajärve mõisa alla Pühajärve mõis oli varemalt von Uexküll ide omandus Poola ajal ühendati Sangaste majandusmõisaga restitueeriti 1601 a Uexküll idele Käis hiljem sagedasti käest kätte Aastal 1773 on olnud omanikuks sillakohtunik Klaudius Samson Teoorjuse raskemail aastatel kuni 1841 oli mõisaomanikuks Sophie von Villebois kellelt mõisa ostis kindral major Wilhelm von Stryk Viimane sai kuulsaks Pühajärve sõja lavastamisega Talupoegade seisukord on olnud äärmiselt vilets osalt küll ikaldusaastate kuid ka suurenenud nõudmiste tõttu mõisa poolt Talupojad kavatsesid Venemaale välja rännata Nurin ning rahulolematus kasvasid iga päevaga Uuetüübilised ja rasked põllutööriistad osutusid ülejõukäivaks näljast nõrkenud hobustele ja ka inimestele See olukord põhjustas talupoegade käärimist Mõisnik tellis 1841 a septembris rahutuste allasurumiseks roodu soldateid 70 Talupojad peitsid end Murumetsa kust üritasid öösel kallaletungi mõisale Sõjakohtu alla anti 40 meest kelledest 29 le anti 500 kepihoopi eestvõtjad saadeti asumisele Siberisse Karistamine viidi läbi 4 detsembril 1841 a Pühajärve ja Arula vahelisel teeharul Karistamiseks oli kohale toodud tuhandemeheline soldatite hulk 1858 a ostis Pühajärve mõisa Julie von Schrenck kes laskis Sõsarsaared ühendada ja taotles Riia kubermanguvalitsuselt loa aleviku asutamiseks 1862 Ta korraldas pargi teid ja ehitas Sõsarsaarele väikese majakese varjualuse Eelviimane mõisnik oli von Sievers kes ehitas 1887 a uue härrastemaja Pühajärve loss Mõis võõrandati von Hoffmannilt ja plaanistati 1920 aastal EV päevil töötas siin Turistide Kodu mõisahooned kuulusid alates 1936 aastast Riigiparkide Valitsusele Pühajärve loss hävis 1944 a sõjakeerises kõrvalhoonetes jätkus sõjajärgsel perioodil puhkekodu tegevus 1949 a reorganiseeriti puhkekodu tuberkuloosisanatooriumiks Endine Pühajärve loss taastati muudetud kujul 1951 aastal 1956 a ehitati juurde tiibhoone 1967 a reorganiseeriti sanatoorium

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/puehajaeve-mois (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Arula mõis
    planeerimine Avaliku ürituse luba Elukoht ja rahvastik Heakord Reklaamindus Ettevõtlus Sotsiaalhoolekanne Haridus Ettevõtlus Kauplemine Teenindus Toitlustus Vaba aeg Transport Põllumajandus Metsandus Varia Kinnisvara Turism Avaleht Üldinfo Otepää ajalugu Otepää ümbruse ajalugu Arula mõis Arula mõis Kolmapäev 30 Aprill 2008 20 24 Monika Otrokova Arula mõis saksa k Arrol oli Otepää kihelkonnas üheks suuremaks mõisaks Sellel mõisal oli neli küla Äidu ka Häuti Koorvere Kurwere Meema Mäma ja Vaela Wäela 1688 a kuulus Arula mõisale 7 25 adramaad 1765 a oli Arula Otepää kihelkonna rahvarikkaim mõis kus elas üle tuhande 1021 inimese ehk 17 9 Otepää kihelkonna külarahvastikust Rahvarikkaimaks külaks Otepää kihelkonnas oli Arula mõisa Meema küla kus elas 445 inimest külas oli 18 talu talus elas keskmiselt 24 7 inimest Koorvere külas elas 262 inimest siin oli 10 talu Äidu külas oli 9 talu 206 elanikuga Mõis olevat kujunenud Arula külast Arrulakull mida 1419 a ja 1475 a Pühajärve mõisa järel oleva külana mainitakse Mõis oli XVI sajandil von Tiesenhausen ite suguvõsa käes Poola ajal ühendati see Sangaste majandusmõisaga Gustav Adolf andis selle metsa alla jäänud mõisa Corret ile 1664 a läks see von Brackel ite suguvõsa kätte jäädes nendele 1786 aastani Hiljem oli von Wu1f ide parun Bruiningk ite ja de Villebois de von Barc ide ja von Samson Himmelsterna de omanduses Võõrandati von Lanziger idelt Plaanistati 1920 a ühes karjamõisana juurdekuuluva Rahi taluga Endine Arula juurde kuuluv Vanamõisa karjamõis on varemalt eraomanduseks müüduna mõisast lahus Härrastemaja oli 1920 a ühekordne krohvitud puuehitus mis tänapäevaks on hävinud Omaaegses Arula koolis kool on asutatud 1764 alustas 1945 a haridusteed Kuutse talus sündinud 1936 kirjanik Mats Traat Arulas on sündinud ja siin kandis kogu elu elanud rahvapillimees Oskar Kallis Arula Sihva maantee äärde Madsa tallu jääb skulptor Ferdi Sannamehe 1895 1963 sünnikodu Omaaegses Rebaste koolimajas ehitatud 1870 töötas 1914 1916 koolijuhatajana

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/arula-mois (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Nüpli mõis
    sportimise võimalused Spordivõistluste tulemused Otepää kultuuri ja spordisündmused Arengukavad ja uuringud Volbriöö teatejooks Heakord ja kommunaal Ametnikud Eeskirjad ja korrad Kommunaalmajandus AS Otepää Veevärk Lumetõrje Hajaasustuse programm Jäätmemajandus Otepää jäätmejaam Arengukavad ja uuringud Blanketid Ehitus ja planeerimine Avaliku ürituse luba Elukoht ja rahvastik Heakord Reklaamindus Ettevõtlus Sotsiaalhoolekanne Haridus Ettevõtlus Kauplemine Teenindus Toitlustus Vaba aeg Transport Põllumajandus Metsandus Varia Kinnisvara Turism Avaleht Üldinfo Otepää ajalugu Otepää ümbruse ajalugu Nüpli mõis Nüpli mõis Kolmapäev 30 Aprill 2008 20 25 Monika Otrokova Nüpli mõisa saksa k Knippelshof tegutsemisest pärinevad esimesed andmed aastast 1508 Mõis kuulus 16 sajandil esiteks Rope de pärast Werningkhausen ite suguvõsale Ühendati Poola ajal Sangaste majandusmõisaga Gustav Adolf kinnitas selle täiesti tühjaks ning metsa allajäänud mõisa 1626 a Tartu raehärra Renn ile Mõis langes tõenäoliselt reduktsiooni teel riigile ja jäigi hiljem riigimõisaks Mõis jagati 1868 a koolidele ja eraisikutele Mõisa süda oli samas kohas kus praegu asub Lõhmuse talu Nüpli järve kaldal Praeguseks on kõik mõisa hooned lammutatud 1765 a oli Nüpli mõis Otepää kihelkonnas väikseim 2 4 adramaad Siin elas 119 inimest 2 1 Otepää kihelkonna elanike arvust Esimesed andmed Nüpli vallakooli töötamisest pärinevad 1854 55 kooliaastast Õpetajaks oli Hans Kaarna kes õpetas lapsi omas majas 1877 a ehitati koolimaja 1910 1914 töötas Nüplis koolmeistrina hilisem tuntud Tartu koolimees ja matemaatika õpikute autor August Kasvand Mõnda aega on Nüpli vallakoolis töötanud ka rändkaupmees Mart Tamm XX sajandi algul on ta avaldanud mõned värsivihud pealkirjaga Laulu imed Nüpli vallakool likvideeriti EV koolireformiga 1919 aastal Koolimaja on säilinud tänapäevani Nüpli palvemaja naabermaja Nüpli järve lõunakaldal Lõhmuse talus asub luuletaja ja ühiskonnategelase Gustav Wulff Õie 1865 1946 viimane elukoht Tänapäeval asub selles majas memoriaalmuuseum ja elab luuletaja pojatütar Mari Ann Karupää Aafrika sigade katk Kontaktandmed Vallavolikogu Vallavalitsus Eelarve Majandusaruanne Valla põhimäärus Dokumendiregister Isikuandmete töötlemine Teabenõude esitamine Transport ja teed Otepää Vallavalitsus müüb

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/nuepli-mois (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Pilkuse mõis
    ja planeerimine Avaliku ürituse luba Elukoht ja rahvastik Heakord Reklaamindus Ettevõtlus Sotsiaalhoolekanne Haridus Ettevõtlus Kauplemine Teenindus Toitlustus Vaba aeg Transport Põllumajandus Metsandus Varia Kinnisvara Turism Avaleht Üldinfo Otepää ajalugu Otepää ümbruse ajalugu Pilkuse mõis Pilkuse mõis Kolmapäev 30 Aprill 2008 20 26 Monika Otrokova Pilkuse mõisa saksa k Bremenhof ka Holdschnershof alla kuulusid Paduvere Padoferre ja Simuna Simona küla Vanimad andmed mõisa kohta pärinevad aastast 1541 Bremen 1688 a oli mõisa suuruseks 9 adramaad 1721 a elas siin 15 6 Otepää kihelkonna elanikest 373 inimest Paduvere külas oli 16 talu 209 elanikuga XVI sajandil oli mõis Holdschner ide suguvõsa käes Gustav Adolf andis selle täiesti tühjaks jäänud ja metsastunud mõisa 1629 a von Bellinghausen itele kellele kuninganna Kristiina ta 1646 a kinnitas Bellinghauseni nimest on tuletatud ka hilisem Pilkuse küla nimi 16 juunil 1783 a müüs Chr S von Bellingshausen mõisa J R Ulrichile ja 1857 a läks mõis nende pärijate von Roth ide kätte viimaselt mõis ka võõrandati Plaanistati 1921 a ühes juurdekuuluvate karjamõisatega Kaarna mõisa ja Vastsemõisaga Härrastemaja oli ühekorruseline puitehitus praegu hävinud Esimesed andmed kooli tegutsemisest Pilkuse vallas pärinevad 1776 aastast Pilkuse mõisa Paddovere küla koolmeistriks on olnud Werreva Märt 1776 1789 Esimene koolimaja valmis 1820 a milline ehitati kapitaalselt ümber 1877 aastal 1818 1836 töötas Pilkuse koolmeistrina Saare Pedo kes hiljem sai perekonnanimeks Fuchs 30 aastat 1875 1905 on selles koolis töötanud Jakob Luksep Pilkuse vallakool likvideeriti seoses EV koolireformiga 1919 a Pilkuse Tootsijaagul on sündinud bioloogiadoktor August Miljan 1889 1973 Tema teaduslike tööde arv ulatub sajani nende hulgas on mahukaid uurimusi nagu Mugultaimed ja juurvilja kasvatamine Pikemat aega 1929 1940 töötas A Miljan Jäneda põllutöökeskkooli direktorina lühemat aega Tooma Soouurimise Katseinstituudi direktorina ning TRÜ põllumajandusteaduskonna taimekasvatuse kateedri juhatajana Tootsijaagul on sündinud samuti põllumajandusteadlane Artur Miljan cand agr 1996 a avati neile sünnitalus mälestuskivi Tootsijaagu naabertalus

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/pilkuse-mois (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Vidrike mõis
    Pühajärve Raamatukogu Otepää kultuuri ja spordisündmused Euroopa Saunamaraton Otepääl Otepää Laululaps 2014 Arengukavad ja uuringud Sport Ametnikud Eeskirjad ja korrad taotluste vormid Spordikeskused Otepää spordihoone Spordiklubid ja sportimise võimalused Spordivõistluste tulemused Otepää kultuuri ja spordisündmused Arengukavad ja uuringud Volbriöö teatejooks Heakord ja kommunaal Ametnikud Eeskirjad ja korrad Kommunaalmajandus AS Otepää Veevärk Lumetõrje Hajaasustuse programm Jäätmemajandus Otepää jäätmejaam Arengukavad ja uuringud Blanketid Ehitus ja planeerimine Avaliku ürituse luba Elukoht ja rahvastik Heakord Reklaamindus Ettevõtlus Sotsiaalhoolekanne Haridus Ettevõtlus Kauplemine Teenindus Toitlustus Vaba aeg Transport Põllumajandus Metsandus Varia Kinnisvara Turism Avaleht Üldinfo Otepää ajalugu Otepää ümbruse ajalugu Vidrike mõis Vidrike mõis Kolmapäev 30 Aprill 2008 20 26 Monika Otrokova Vidrike mõis kuulus esialgu Pilkuse mõisa koosseisu kuid hiljem mõisad jagati ja Vidrike läks 1 septembril 1764 ostu teel H C von Bellingshausenilt J C Behahel von Adlerskronile kelle kätte jäi mõis pikemaks ajaks 1823 a oli Vidrike mõisa suuruseks 4 9 20 adramaad siin elas 208 inimest Vidrike mõis võõrandati Scheimibersky delt Renditi peale võõrandamist endisele omanikule kuna juurdekuuluvad karjamõisad Särenu ja Sääremõisa renditi väikekohtadena välja Härrastemaja oli ühekorruseline puu osalt kivi ehitus Maja hävis II maailmasõja järgsel perioodil Vidrike kool on asutatud 1776 aastal Pikemat aega on koolmeistrina siin töötanud Pärna Jaani Jürri 1810 1835 Jaan Asor 1841 1852 Jüri Tamm 1853 1874 Kusta Tamm 1875 1889 Koolimaja ehitati 1866 aastal mis aga 1891 a maha põles 1922 a ehitati viimane koolimaja Kool suleti õpilaste vähese arvu tõttu 1950 ndatel aastatel 1921 1922 a töötas siin õpetajana näitekirjanikuna tuntud Agnes Taar kodanikunimega Agnes Kajara Aafrika sigade katk Kontaktandmed Vallavolikogu Vallavalitsus Eelarve Majandusaruanne Valla põhimäärus Dokumendiregister Isikuandmete töötlemine Teabenõude esitamine Transport ja teed Otepää Vallavalitsus müüb Enampakkumised ja hanked Otepäälase kaart Lipu heiskamise päevad Veebikaamera Internetipunktid ja WiFi levialad Pildialbum Otepää politsei Tarbijakaitse Kirikud ja kogudused Euroopa Saunamaraton Eesti lipp 130 Vabad töökohad

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-uembruse-ajalugu/vidrike-mois (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Otepää-Eesti lipu häll
    ja sportimise võimalused Spordivõistluste tulemused Otepää kultuuri ja spordisündmused Arengukavad ja uuringud Volbriöö teatejooks Heakord ja kommunaal Ametnikud Eeskirjad ja korrad Kommunaalmajandus AS Otepää Veevärk Lumetõrje Hajaasustuse programm Jäätmemajandus Otepää jäätmejaam Arengukavad ja uuringud Blanketid Ehitus ja planeerimine Avaliku ürituse luba Elukoht ja rahvastik Heakord Reklaamindus Ettevõtlus Sotsiaalhoolekanne Haridus Ettevõtlus Kauplemine Teenindus Toitlustus Vaba aeg Transport Põllumajandus Metsandus Varia Kinnisvara Turism Avaleht Üldinfo Otepää ajalugu Otepää Eesti lipu häll Otepää Eesti lipu häll Kolmapäev 28 Aprill 2010 12 43 Monika Otrokova Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4 juunil 1884 a Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas päästeti lipukangas tuulde lehvima Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas seletades piiblisalmi najal et nõnda nagu kepp muutus maoks kui Aaron selle maha viskas muutub mahavisatud truudusetõotus hädaohtlikuks truuduse murdjale enesele Pühitsusakti lõpus lõi Kalevipoja õhtute algataja Heinrich Rosenthal hõbenaela ajaloolise sinimustvalge lipu vardasse Lipu ajaloost loe edasi SIIT Eesti lipu 125 aastapäev 2009 aasta 4 juunil möödus 125 aastat esimese sinimustvalge lipu pühitsemisest ja õnnistamisest Otepääl Toona õnnistatud lipp oli esmalt eesti üliõpilaste tunnuslipp seejärel eesti rahvuslipp ning Eesti Vabariigi loomisel kuulutati sinimustvalge värvikombinatsioon riigivärvideks Eesti lipu 125 sünnipäeva üritused kulmineerusid 5 juuni 2009 aasta õhtul Otepääl kui Vabariigi President laulu ja tantsupidulistele tuhatkond sinimustvalget lippu kinkis 4 juunil 2009 heisati Otepää Lipuväljakule lipu 125 aastapäeva auks sinimustvalge lipp 20 meetri kõrgusesse lipumasti Hetkel on see teadaolevalt Eesti pikim lipumast Ülevaade 5 juuni üritusest 5 SIIT Viimati uuendatud Kolmapäev 28 Aprill 2010 13 00 Aafrika sigade katk Kontaktandmed Vallavolikogu Vallavalitsus Eelarve Majandusaruanne Valla põhimäärus Dokumendiregister Isikuandmete töötlemine Teabenõude esitamine Transport ja teed Otepää Vallavalitsus müüb Enampakkumised ja

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/otepaeae-eesti-lipu-haell (2015-01-21)
    Open archived version from archive

  • Omavalitsusüksuse kujunemisest
    kultuuri ja spordisündmused Euroopa Saunamaraton Otepääl Otepää Laululaps 2014 Arengukavad ja uuringud Sport Ametnikud Eeskirjad ja korrad taotluste vormid Spordikeskused Otepää spordihoone Spordiklubid ja sportimise võimalused Spordivõistluste tulemused Otepää kultuuri ja spordisündmused Arengukavad ja uuringud Volbriöö teatejooks Heakord ja kommunaal Ametnikud Eeskirjad ja korrad Kommunaalmajandus AS Otepää Veevärk Lumetõrje Hajaasustuse programm Jäätmemajandus Otepää jäätmejaam Arengukavad ja uuringud Blanketid Ehitus ja planeerimine Avaliku ürituse luba Elukoht ja rahvastik Heakord Reklaamindus Ettevõtlus Sotsiaalhoolekanne Haridus Ettevõtlus Kauplemine Teenindus Toitlustus Vaba aeg Transport Põllumajandus Metsandus Varia Kinnisvara Turism Avaleht Üldinfo Otepää ajalugu Omavalitsusüksuse kujunemisest Omavalitsusüksuse kujunemisest Neljapäev 01 Mai 2008 11 54 Monika Otrokova Otepää vald moodustati Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemise tulemusena 22 oktoobril 1999 Otepää ja Pühajärve vallad moodustati 1939 aastal väikeste valdade liitmise tulemusena Vallad kuulusid kuni 1950 aastani Tartumaa koosseisu 1950 aastal moodustati külanõukogud mis aastatel 1950 59 kuulusid Otepää rajooni 1959 62 aga Elva rajooni koosseisu 1960 aastal liideti Pühajärve külanõukogu ja Otepää külanõukogu ning nimeks sai Otepää külanõukogu Valga rajooni koosseisu arvati Otepää külanõukogu 1962 aastal 31 oktoobril 1991 nimetati Otepää külanõukogu ümber Pühajärve külanõukoguks Pühajärve vald loodi Pühajärve külanõukogu piires ning vald sai omavalitsusliku staatuse 5 märtsil 1992 Otepää linn oli aastatel 1919 36 aleviõigustes Linnaõigused sai Otepää 1 aprillil 1936 Otepää kuulus kuni 1950 aastani Tartumaa koosseisu Aastatel 1950 59 oli linn Otepää rajooni keskuseks 1959 62 aga kuulus Elva rajooni koosseisu Valga rajooni koosseisu arvati Otepää linn 1962 aastal Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21 veebruaril 1991 Alates oktoobrist 1999 on Otepää linn Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn Aafrika sigade katk Kontaktandmed Vallavolikogu Vallavalitsus Eelarve Majandusaruanne Valla põhimäärus Dokumendiregister Isikuandmete töötlemine Teabenõude esitamine Transport ja teed Otepää Vallavalitsus müüb Enampakkumised ja hanked Otepäälase kaart Lipu heiskamise päevad Veebikaamera Internetipunktid ja WiFi levialad Pildialbum Otepää politsei Tarbijakaitse Kirikud ja kogudused Euroopa Saunamaraton Eesti lipp

    Original URL path: http://www.otepaa.ee/omavalitsus/otepaeae-ajalugu/omavalitsusueksuse-kujunemisest (2015-01-21)
    Open archived version from archive



  •