archive-ee.com » EE » N » NORRA.EE

Total: 317

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Norra loodusfotograafid I AM Photographer 2014 festivalil
    2014 festivalil http festival iamphotographer eu EN jury roger brendhagen Foto Roger Brendhagen I AM Photographer meeskond valmistub järjekorras viiendaks Baltic Photo Contest sündmuseks I AM Photographer Festival 2014 toimub sel aastal 03 06 aprillini 2014 Tallinnas Festival seob üheks tervikuks nii pulma portree kui loodusfoto konkursid Tegemist on rahvusvahelise festivaliga kuhu on oodatud osalema fotograafid üle kogu maailma Festivali kaks esimest päeva on planeeritud õpitubade tarvis Ka sel aastal saame me teid rõõmustada uudisega et festivalile on oodata ka mainekaid loodusfotograafe Norrast Kohal on juba eelmisest aastat tuttav Roy Mangersners kelle kohta saate lugeda lähemalt sellelt lingilt ning Roger Brendhagen kelle kohta leiate lisainfot siit Mõlemad Norra loodusfotograafid on ka loodusfotode züriis I AM Photographer fotokonkursi Baltikumi Pulma Portree ja Loodusfoto 2014 piltide laadimine on juba alanud see toimub 1 jaanuar 31 jaanuar 2014 aga peavad ka loenguid loengute täpse ajakava leiate lingilt Roy Mangersners juhib ka töötuba Paremad loodusfotod tööd ning avaldab huvilistele oma saladusi ning nippe kuidas teha paremaid loodusfotosid Töötuppa saab registreerida sellelt lingilt Loengud toimuvad Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses Tallinnas 04 aprillil 2013 NB Ühe loengupäeva pileti hind kuni 30 märts 2014 on 60 eurot inimese kohta Alates 31 märts 2014 on pileti hind 90

    Original URL path: http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/Norra-loodusfotograafid--I-AM-Photographer-2014-festivalil/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive


  • Põhjamaade moodne kunst 1918–1931 KUMUs
    muuseumist Norra rahvusmuuseumist Nasjonalmuseet Pompidou keskusest Moderna Museetist Rootsist Stockholmi tantsumuuseumist välja otsinud et neid koostöös KUMUga ka Eesti kunstipublikule tutvustada KUMU poolne näituse koordinaator on Liis Pählapuu Norra kunstnikest on näitusel esindatud Per Krohg Ragnhild Keyser Charlotte Wankel Thorvald Hellesen ja Ragnhild Kaarbø Näitus on üleval KUMU 3 korruse B tiivas ning jätkub A tiivas Näituse pealkiri on pärit Blaise Cendrarsi 1918 aasta luuletusest Le Panama ou les aventures de mes sept oncles Panama ehk mu seitsme onu seiklused mis kirjeldab revolutsioonidest rahutustest ja avastamiskihust kantud ajavaimu ning optimismi mida tekitas teaduse ja tehnoloogia kiire areng Näitus Elektromagnetiline uurib moodsa kunsti trende Põhja Euroopa riikides pärast Esimest maailmasõda Skandinaavia ja Balti riikide tollases kunstis mängis rolli erinevate poliitiliste ja kultuuriliste ideoloogiate pidev koosmõju Nõukogude Liidu Berliini ja Pariisi loomingulisest õitsengust tingitud kunstnike ränne ning kunstnike soov neis esteetilistes sulatuskateldes iseendaks saada 1920 aastate kunstis lõikub sirgjooneline radikaalsus vastuolude kompromisside ja küsimuste lookleva joonega Modernsust võib selles kontekstis määratleda konstruktiivse katsena olevikule tähendust omistada 1923 aasta paiku liikusid paljud väliskunstnikud Berliinist Pariisi Noortele skandinaavlastele oli Berliini periood pigem harjutamise ja avastamise aeg mis päädis Pariisi kolimisega Läti kunstnikele sai Berliinist oluline hüppelaud rahvusvahelise tunnustuse saamiseks Põhjamaade kunstnikke köitis pigem modernsuse prantslaslik käsitlus mis keskendus individuaalse ja sõltumatu formaalse keele loomisele Nad olid pühendunud eelkõige kunstile ja ei pööranud suurt tähelepanu sotsiopoliitilistele ega esteetilistele äärmustele Aegamööda sellise prantsuse kontseptsiooni mõju nõrgenes ja asemele tulid neoplastitsismi ja elementarismi ideed ning neist välja kasvav mittekujutav kunst millel ei ole muud tähendust peale iseenda nagu rõhutati konkreetse kunsti manifestis 1930 Näitus tõstab esile erinevate autorite individuaalse panuse universaalsust taotleva kunstinägemuse rakendamisel Need kunstnikud jagasid universaalseid eksistentsiaalseid väärtusi keskendudes oma otsingutes mõtte ja vormi vaimu ja aistingu loomingu ja looduse tasakaalu leidmisele Sel kümnendil pälvisid Balti riikide ja Skandinaavia kunstnikud rahvusvahelisel areenil tähelepanu tänu osalemisele

    Original URL path: http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/Pohjamaade-moodne-kunst-19181931-KUMUs/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • EBU jõulukontsert: Schola Sanctae Sunnivae ja Vox Clamantis
    15 12 2013 17 00 Niguliste kirikus Tallinnas SCHOLA SANCTAE SUNNIVAE Norra kunstiline juht ja dirigent Anne Kleivset ja VOX CLAMANTIS kunstiline juht ja dirigent Jaan Eik Tulve Kavas Gregoriaani koraalid norra vaimulikud rahvalaulud eesti ja norra nüüdismuusika Vox Clamantis ja Schola Sanctae Sunnivae Trondheimis tegutsev naislauljate ansambel on mõttekaaslased Mõlemad on eksperimendialtid tuues välja seikluslikke kavasid kus keskaegne koraal põimub uudisteostega džässi jm tänapäeva helikunstiga ning on hinnatud esinejad

    Original URL path: http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/EBU-joulukontsert-Schola-Sanctae-Sunnivae-ja-Vox-Clamantis/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Edvard Munchi nädal Tartu Ülikooli Skandinavistika osakonnas
    Skandinavistika osakonnas 2013 aasta on Norras Munchi aasta erinevate näituste ja üritustega tähistatakse kuulsa Norra kunstniku Edvard Munchi 150 sünniaastapäeva Sellega seoses on ka Tartu Ülikooli Skandinavistika osakonnal plaanis kogu nädal 49 jooksul 2 6 detsember pühenduda põhjalikumalt Edvard Munchile ja tema loomingule Munch on eelkõige tuntud enda ekspressionistlike maalide järgi tema kuulsaimad teosed on näiteks Karje Madonna ja Päike Kuid lisaks sellele oli Munch ka graafik fotograaf filmitegija ja kirjanik Programm Teisipäev 3 12 18 00 lühifilm Edvard Munch 1863 1944 1963 režissöör Ulf Balle Røyem 10 min ingliskeelsed subtiitrid 18 15 näitus ekraanil Munch 150 2013 režissöör Phil Grabsky 90 min ingliskeelsed subtiitrid Kolmapäev 4 12 19 00 sissejuhatava loengu Munchi elu ja loomingu kohta peab Skandinavistika vilistlane Susanna Oja 19 45 lühifilm Näod Ansikter 1971 režissöör Anja Breien 7 min ingliskeelsed subtiitrid 20 00 film Elutants Livets dans 1997 režissöör Sølvi A Lindseth 52 min inglise keeles subtiitrid puuduvad Neljapäev 5 12 18 00 valitud Munchi luuletuste ettekandmine 18 15 biograafiafilm Edvard Munch 1974 režissöör Peter Watkins 167 min ingliskeelsed subtiitrid Kogu nädala on Skandinavistika koridorides võimalik näha Munchi luuletusi ja nende eestikeelseid tõlkeid Kõik üritused toimuvad Skandinavistika raamatukogus Ülikooli 17 3 korrus ruum 305 Täpsem info

    Original URL path: http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/Edvard-Munchi-nadal-Tartu-Ulikooli-Skandinavistika-osakonnas/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Jon Fosse "Ma olen tuul" Püha Katariina kiriku laval
    ja dramaturgi Jon Fosse näidendil põhineva lavastuse Ma olen tuul Kirjutada see on kui olla paadis keset vett lainete rütmis kiigutada tõugata All on väga sügav ja teie ja sügaviku vahel on vaid see tühine kooruke Jon Fosse MA OLEN TUUL Tõlkija Eva Eensaar Lavastaja Lembit Peterson Valguskunstnik Rene Liivamägi Osades Marius Peterson ja Ott Aardam Teater Theatrumi toob hingedekuu viimasel päeval 30 november kell 19 00 Püha Katariina kiriku

    Original URL path: http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/Jon-Fosse-Ma-olen-tuul-Puha-Katariina-kiriku-laval/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loeng- Michael Hensel, AHO (Norra)
    14 novembril Michael Hensel AHO Norra Performance oriented Design en route to Local Tectonics Rethinking and Reshaping Architecture and the Built Environment Michael U Hensel on uuendusmeelne Saksa päritolu arhitekt teadur õppejõud ja kriitik keda paelub teoreetilise ja eksperimenteeriva uurimistöö tulemustele orienteeritud projekteerimise rakendamine toimiva elukeskkonna ehitustegevuses Hensel on õpetanud Londoni arhitektuuriühingu arhitektuurikoolis kus oli üks sealse tärkavate tehnoloogiate ja disainiprogrammi EmTech juhte Ta on tegutsenud ka külalisprofessorina ja pidanud loenguid nii Euroopas Ameerikas Aasias kui Austraalias Hetkel on ta Oslo arhitektuurikooli AHO arhitektuuriprofessor kus alates 2011 aastast juhib arhitektuuri ja tektoonika teaduskeskust RCAT Ta on üks neist kes 1994 aastal pani aluse OCEAN koostööplatvormile ning juhatab seal disaini teadustöö ühendust alates 2008 aastast Alates 2007 a on ta ka kestliku tööstuse biomimeetika võrgustiku BIONIS juhatuse liige ning ajakirja AD Wiley toimetuskolleegiumi liige http www ocean designresearch net http www performanceorienteddesign net http www membranespaces net http www aho no Arhitektuuriteaduskonna loengusarja raames on Tallinnas esinenud mitmed maailmakuulsad arhitektid teoreetikud kriitikud ja urbanistid et tutvustada arhitektuuri disaini linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile Loengud on inglise keeles ning tasuta Varasemaid loenguid vaata http www

    Original URL path: http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/EKA-arhitektuuriteaduskonna-avatud-loeng--Michael-Hensel-AHO-Norra/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Põhjamaade raamatukogunädal
    püüdleb lugemise Põhjamaade kirjanduse ning jutuvestmise traditsiooni tutvustamisele ja edendamisele Põhjamaades ning nende naabruses Esmaspäeval 11 novembril 2013 algab XVII Põhjamaade raamatukogunädal mis on pühendatud teemale TALV PÕHJALAS Terve nädala jooksul on võimalik külastada näitusi kuulata debatte ja raamatuesitlusi ning kogeda palju muud põnevat tuhandetes raamatukogudes koolides ja kultuurikeskustes kõikides põhjamaades ja ka väljasool Põhjalat Novembripimeduses süüdatakse küünlad ja loetakse ette katkendeid 2013 aasta autorite raamatutest Ettelugemine ja jutuvestmine ongi Põhjamaade raamatukogunädala peaidee Raamatukogunädala avapäeval toimub kohalikus keeles ettelugemisi enam kui 2000 paigas nii Põhja kui Baltimaades Ette lugemiseks valitud raamatute valikust leiab eesti keeleski ilmunud Norra kirjaniku Tarjei Vesaasi lüürilise romaani Jääloss mis puudutab inimese üksilduse traagikat ja ühtekuuluvuse igatsust kauni Põhjala talvelooduse taustal Vesaasi pälvis teose eest 1964 aastal maineka Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna Lugemishommikuid ja ôhtud on üle Eesti uuri lähemalt oma kodukoha raamatukogust Näiteks 11 novembril kell 18 30 saab kuulata katkendit romaanist Jääloss õh tuhämaruses ja küünlavalgel Järvakandi Aleviraamatukogus 12 novemberil 2013 kell 11 00 loeb katkendit romaanist Jääloss Marieta Rosman Kohtla Järve Keskraamatukogus 13 novembril kell 15 30 17 00 on Tartus Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus Kompanii 3 5 Raamatukogu kohvikus Lutsu Juures samuti vaatluse all on norra kirjaniku Tarjei Vesaasi 1897 1970 romaan Jääloss

    Original URL path: http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/Pohjamaade-raamatukogunadal/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Norra filmid 17. PÖFFil
    püstitab küsimusi aumõrva olemuse kohta ja avab ühe kurdi noormehe mõttemaailma Kui kaugele tuleb minna et taastada perekonna au ja olla kogukonnas lugupeetud mees Kas vastleitud armastus aitab paremini mõista venna meelest surma vääriva õe käitumise tagamaid Kas erinevas kultuuriruumis on aumõrval üldse enam väärtust ja kas surmaotsust võib muuta Hisham Zamani tuntud mitme auhinnatud lühifilmi poolest esimene täispikk film on ambitsioonikas filmitud neljas riigis Pildikeel näitlejatööd ja lugu haaravad vaatajat esimestest minutitest ning hoiavad endaga lõpuni Hille Hanso 23 11 18 30 Artis 1 Tallinn 27 11 19 00 Coca Cola Plaza 8 Tallinn Detective Downs Detektiv Downs Downist detektiiv Norway Foto www nfi no Kui te pole nn festivalifilmide huviline aga PÖFFist tahaks sellegi poolest osa saada siis tuleks vaatama minna Downist detektiivi Kui teile ka veel krimifilmid meeldivad siis on see linalugu ainuõige valik Vaataja häälestavad õigele lainele juba algustiitrid Kohe saab selgeks et linal rullub lahti stiilipuhas detektiivifilm oma väikeste kiiksudega aga sellegi poolest äärmiselt väljapeetud Robert Bogerud on tõenäoliselt kõige khuulim detektiiv Ta on vähemalt sama stiilne kui Humphrey Bogart aga palju erilisem Tal on mantel ja kaabu Downi sündroom ning täiesti oma meetod Ainuke probleem on selles et lahendamist vajavat müsteeriumit ei õnnestu detektiivil kusagilt leida Vahel olen allaandmise äärel aga seda ma ei suuda Mul oleks vaid ühte juhtumit vaja Päris müsteeriumit Siis saaksin kõigile näidata mõtleb Robert plaskut kummutades Keegi ei võta teda tõsiselt isegi ta isa mitte Kuid siis saabub Olav Starri uisukuninga abikaasa ja teatab et tema mees on kadunud ning palkab Robert Bogerudi juhtumit lahendama Detektiiv asub tegutsema Põhjamaade filmitegijad on end krimilugudega korduvalt tõestanud Naelapea pihta lüüakse selgi korral Lisaks on filmis sooja huumorit ja meeldetuletamist väärivaid tõdesid Luban et väljute kinost rahulolevana tõenäoliselt naeratades ja helges meeleolus uskudes kas või korrakski et elus on kõik võimalik kui vaid piisavalt tahta Kaisa Karu 27 11 17 30 Coca Cola Plaza 10 Tallinn 29 11 19 30 Coca Cola Plaza 8 Tallinn Gulabi Gang Gulabi Gang Gulabi gäng Norway India Denmark Statistikale toetudes toimuvat suurte äärmuste riigis Indias iga 20 minuti järel naistevastane seksuaalkuritegu See põhineb ainult ametlikult registreeritud andmetel ega sisalda paljusid perekonnaringis aset leidnud juhtumeid Rahutuks tegevaid ja šokeerivaid uudiseid on viimastel aastatel sealt maalt jõudnud ka meediasse mille abil on selgelt ilmnenud riiklik jõuetus säärasele kuritegelikule korduvusele otsustav piir panna Üks võimalus vägivalla vastu astumiseks on kodanikualgatuslik omakohus mida harrastab ka selle filmi peategelase Sampat Pal Devi rajatud Gulabi gäng mis on roosade saride järgi ära tuntav naisteliikumine Nende relv on kokkuhoidmine ja bambuskepid mille lööke on tunda saanud nii ülekohut teinud mehed korrumpeerunud poliitikud kui ka lodevad väikekülade politseinikud kes tihti ei tee mitte midagi koduse vägivalla ja vägistamiste vastu võitlemisel Sampat Pal on ise ütelnud Meile ei meeldi vägivald aga vahel on see ainus vahend mis inimesed kuuletuma võib panna Ta ise määrati lapsena abielluma nagu veel paljudes kohtades kombeks ning koges oma nahal suurperekonna heakskiidul toimuvat naisevastast alandust ja mõnitusi See pani Sampat Pal Devi otsustavalt vastu astuma meestekeskse ühiskonna domineerimisele ning rajama

    Original URL path: http://www.norra.ee/News_and_events/Sundmused/Norra-filmid-17-POFFil/ (2016-02-16)
    Open archived version from archive