archive-ee.com » EE » N » NETIEMME.EE

Total: 720

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Pereportaal Netiemme - Päevakaja
    keset Läänemaa loodust Matsalu rahvuspargi piiril Meil töötavad lähedalasuvas külas Panga külas elavad inimesed Hindame kõrgelt inimeste soovi olla oma alal väga hea Meil töötab kokk Ilona kellega koos oleme Altmõisa köögi elama pannud Meie administraatorid Ly ja Ketlin on ühtlasi ka perenaised kellel jätkub silmi terve maja ja külaliste jaoks Sirley abistab köögis ja suviti peab ka vana maja juures aeda kust tulevad meie lauale värsked salatid aedviljad marjad Kõik see milleta ehtne maaköök meie külalistemajas hakkama ei saaks Sirley ja Ullo hoolitsevad ka kanade eest kes meile jõudumööda munevad Ullo aitab talvel mõnikord ka majas külalisi teenindada ja teeb mehe kätt vajavaid töid Foto Meeli Lokk Kui suviti on korraga vaja kuut tütarlast pulmas appi toitu serveerima abistavad vanas majas elavad ja töötavad noored Kas olete avatud 12 kuud ja kas saab tulla ka etteteatamata Oleme avatud 12 kuud aastas Mõnikord peame paar nädalat puhkust aga helistades ja kirjutades saab meid kätte alati Meile võib tulla ka ette teatamata aga soovitan siiski helistada või meilida Meie maja on ühe grupi maja ja sageli täies ulatuses kasutuses Asume justkui maailma äärel ja niisama meist mööda sõitma satub ainult see kellel on Kiidevassse või Puisesse asja sest sealt edasi saab ainult meritsi Kahju oleks kui tuleksite kohale ja me ei saaks teile öömaja või maitsvat lõunat pakkuda Mis on olnud 2012 kõige vahvamad üritused Mis juhtus toredat või erilist Kes on olnud erilised külalised Meie kõige olulisem üritus mida me ise korraldame on Altmõisa Maasikapidu 2012 aasta suvel juuli alguses toimus see tore koguperepidu seitsmendat korda Alustasime kunagi väikese kogukonnapeoga sellest on saanud maasikaaegne pidu kuhu tullakse palju kaugemaltki Püüame hoida seda sellest hoolimata hubase ja koduse peona kus ühe piletiga saab terve päeva toredat tegevust ja kontserte kuulata lasteetendusi vaadata Foto Meeli Lokk Tore oli see et meie kanakesed

    Original URL path: http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=7060&noh=1 (2016-02-13)
    Open archived version from archive


  • Pereportaal Netiemme - Päevakaja
    Jõulusokk on olnud eriliselt populaarne ja saanud väga palju kallistusi ja paisid erinevatelt lastelt ja suurtelt üle Eestimaa ta onkülastanud juba 14 erinevat kohta Eestimaal sealhulgas on Avinurme Esku Kamari Laulasmaa Tartu Põlva Ruusa Sirgu ja Atsalama küla Luunja Lohkva Laeva Osalejateks on olnud erinevad inimesed Eestis alates lastekaitsetöötajatest lasteaialastest õpilastest õpetajatest kuni lastekodulaste ja peredeni Kõige erilisem programmi toimumise koht on olnud rehetuba Tagavälja talus Ida Virumaal Paljud lapsed

    Original URL path: http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=7055&noh=1 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Pereportaal Netiemme - Päevakaja
    laevad sõidavad kotermannideta Mis mul siin viga Santa Marial alustasin ma kotermanni õpipoisina oma karjääri ja siin on mul mõnus vanu aegu meelde tuletada Siin osatakse ka vanadest asjadest lugu pidada Vanarahvas räägib et kotermann oli laeva kaitsehaldjas kes kolis sinna juba laeva ehitamise alguses Teda on kirjeldatud kui väikest kasvu rangjalgset meremehe töörõivas mehikest kes avariiohu korral seda vältida aitas või tugeva tormiga söögilaua ääres toidunõusid kinni hoidis Mis

    Original URL path: http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=7056&noh=1 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Pereportaal Netiemme - Päevakaja
    vahele pikib ta mänglevalt mõistatusi nalju ja laulegi Davidil on ka palju kogemusi jutuvestmisringide või klubide eestvedamisega ja armastab vahetada kamina ees või lõkke ümber lugusid nalju ja laule igaühega kellel on midagi jutustada Foto Tuule ja Piret Kuie koolimajas 20 aastat kogemusi Rahvakultuuri Keskuse Jutukooli eestvõtmisel on jutuvestmistegevust eest veetud nii hobuste kui härgadega juba kakskümmend üks aastat Koolitused jutuõhtud kontserdid nii lastele kui täiskasvanutele kirjastustegevus ja mitmesugused rahvusvahelised projektid Tehtust kokkuvõtete tegemiseks toimus jutupühade ajal seminar Lugude jutustamine tänapäeval kus oma teekonnast jutuvestjana rääkis Piret Päär näitleja ja lavastaja Anne Türnpu võrdles kirjalikku ja suulist kultuuri ja jutuvestja David Ambrose tutvustas Briti jutuvestmisalast tegevust Seminaril osalenud Uku Presmann rääkis lugude kasutamisest laste leinalaagrites Huvilised said vaadata ka filmi Lugude tahab rääkimist Väga põnev ja mõnus oli ka Davidi töötuba Mälestused ja unistused David tutvusta oma töötuba nõnda Lood mida me üksteisele jutustame on tavaliselt segu mälestustest ja unistustest isiklikest kogemustest mis on seotud soovide ja igatsustega Selles töötoas liigume omaenda mälestuste maailma ja lugudest paistva unelmate maailma vahel Tegeleme isiklike lugudega avades nende eri kihte ja tähendusi ja vaatame kuidas muudab meie minapilti see kui jagame neid lugusid teistega Töötuba oli mõeldud täiskasvanutele kes tahavad avatud ja turvalises keskkonnas uurida milline on nende suhe lugudega Tähtis polnud eelnev lugude jutustamise või esinemiskogemus vaid usk et lood on need mis rõõmu pakuvad ja kurja nad ei tee W Shakespeare Torm Mida kuulati Ja otse loomulikult sai kuulata jutupühadel ka lugusid Davidi lood on mõnusad kuulata nii suures kõlisevas kooliaulas kui hubase kamina paistel Sellised koolijututunnid jäävad kindlasti jutupühade pärisosaks Pole ju tavaline et 13 14 aastastele keegi muinasjutte pajataks ja veel ebatavalisem on see et nad kuulavad ka ja mõnuga Pealegi pole koolis tõlkimise probleemi täiskasvanute jutuõhtutel peame arvestama et kui on kasvõi üks inimene kes inglise keeles päris osav pole tuleb lugusid tõlkida eesti keelde Foto Publik Kuie koolimajas Kes on aga hea tõlk Kas hea keeletundja või hea jutuvestja See on segu mõlemast aga veel miskist õhkõrnast mis tekib jutustaja tõlgi koosmängust Rahvakultuuri Keskuses toimunud jutuõhtu kõige soojem tänu oli üks kiri mis saabud umbes tund peale õhtu lõppu Väga nauditav ning võimas elamus kodu poole kõndides oli tunne nagu oleks ikka hoopis teises maailmas olnud Vahel on selline tunne kinost tulles aga jutuõhtu võimendas seda tunnet palju kordi enam Moonika Veel mõned mäletused jutupühadest Tänapäeva inimesed elavad väliselt ja pealiskaudselt Nad on õnnelikud uhkete asjade keskel ja kallis restoranis jooke ja sööke nautides Nad reisivad elamuste otsingul kodust kaugele See kellel vähem võimalusi loeb klantspiltidega ajakirju ja vaatab televiisorit Ja nii nad ei märkagi kuidas nende Õnn ja Armastus nukralt nende ukse taga seisavad või päev läbi sabas sörgivad ikka lootes et ehk Aga paljudel inimestel pole aega vaadata peatuda ja olla tänases päevas Ma vaatasin neid inimesi kes olid tulnud Jutupühadest osa saama ja nägin Õnne ning Armastust Jutud teevad elu elamisväärseks David Ambrose ütles et jutud teevad elu elamisväärseks Jutud riietavad Tõe et meil oleks seda kergem vastu võtta Kasutades Anne Türnpu metafoori metsa

    Original URL path: http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=7050&noh=1 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Pereportaal Netiemme - Päevakaja
    aiatöid 24 töötan töötan ja veel kord töötan 24 külastan palju suveüritusi 18 olen perega maal vanaema juures 12 reisin mööda Eestimaad ringi Päevakaja NUKU teatris on PILETIPÜHAD 0 Kingi oma armsatele teatrielamusi sest piletipühade puhul on 13 16 detsembrini kõik NUKU teatri 2013 aasta piletid müügil 30 50 soodsamalt Soodustus kehtib kõigile NUKU etendustele ja kinkekaartidele Sooduspileteid ei broneerita Piletite ostmisel kehtib vaid 1 soodustus korraga st kasutada ei

    Original URL path: http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=7051&noh=1 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Pereportaal Netiemme - Päevakaja
    surma Seega on loomulik iive Tallinnas jätkuvalt positiivne novembris registreeriti 46 sündi surmadest rohkem Käesoleva aasta 11 kuuga registreeriti kokku 4615 sündi ja 4019 surma seega 596 sündi surmadest rohkem Oktoobriga võrreldes registreeriti novembris 27 sündi ja 50 surma vähem oktoobris registreeriti 425 sündi ja 402 surma Käesoleva aasta senine rekordkuu on sündide registreerimise poolest juuli mil registreeriti 514 sündi Kogu eelmise aasta jooksul registreeris Tallinna Perekonnaseisuamet 5218 sündi ja

    Original URL path: http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=7044&noh=1 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Pereportaal Netiemme - Päevakaja
    oma Eestis vaikses ja väikeses Kiiu alevikus peitub üks salapärane torn ning selles tornis elab ja tegutseb meie oma Eesti Rapuntsel TorniTüdruk täpselt nagu muinasjutus Kui muidu toimetab ta üsna üksinda siis sünnipäevalapsi ootab ta nende tähtsa päeva puhul külla heameelega Talle tegelikult väga meeldib lastega aega veeta neile oma muinasjuttu jutustada nendega koos mängida ja laulda Kingi oma lapsele unustamatu elamus Sünnipäev Rapuntseli stiilis Kiiu Tornis Külla on oodatud

    Original URL path: http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=7043&noh=1 (2016-02-13)
    Open archived version from archive

  • Pereportaal Netiemme - Päevakaja
    saavad mardid kadrid ja halloweenid meie traditsioonis omavahel kokku et kujundada uus traditsioon KADRIMÄNG Eesti Rahva Muuseum 23 11 2005 Foto Arp Karm Kui mardid kerjasid rohkem suupoolist siis kadrid kehakatet seda ikka oma titele ja kadrilastele külma kaitseks Pererahva poolt anti villa ja villaseid esemeid ja kadriemal pidi saama lõngavihuga jalad kinni mässida perenaised pidid nii hoolsad olema Ent ka kadridele anti suupoolist nagu martidelegi Rahvasuugi kõneleb et mart tahab makki ja kadri käkki ja mõlemat nad ka said Ja rituaalsed toidud nagu herned oad kulusid mõlemate santide juures marjaks ära ja olid sagedamad meelisannid näiteks maa idaosas Rahvapärimustes on öeldud et anti seda mida parasjagu kodus oli Siis ei olnud võimalust minutipealt poodi joosta et santidele meelehead osta Ka raha ei loobitud kadrititele küsiti hambaraha mis pidid saajale hambaõnne tooma Praeguste santide kohta on aga osades pärimustes öeldud et tahavadki ainult raha ja kui vähe annad olevat nägu viltu ja kui ei anna mida tahavad siis võtavad ise Aga on ka neid sante kes on leppinud koorega keedetud kartulitega ju siis pererahval polnudki muud anda ega võimalust keksida keldrisse hea ja parema järele Vanemas traditsioonis oli üks oluline erinevus et mardid tõid õnne viljale ja põllule kadrid aga karjale ja see on meile tänapäevalgi teada villa ja viljaõnne osatakse nüüdki soovida Kadripäev oli töö püha mil valitses villase töö keeld ei tohtinud nõeluda õmmelda sõlmida sukka kududa ketrustööd olid keelatud kõik ikka selleks et lambaõnn ei kaoks ja et ei oleks lammaste kahju Lambalaudas käidi kariloomi imiteerimas puseldi kukerpallitati lambukeste juures söödi lambaputru kadriõlut pakuti loomadelegi Kadripäeva eriline toiming oli määmise või määgimise päev Põhja Tartumaal mil perest peresse käidi määgimas seda tegid enamasti naised ja lapsed ja määgijate välimuse arvu ja soo järgi ennustati siis järgmiseks aastaks oinas või utetallesid Määgiti seni kuni perenaine uksest sisse laskis määgijatele anti süüa kadripäeva tanguputru kaasa herneid ube kaalikaid kanepiseemneid Kui martidele oli oluline lihavärske meie traditsioonile kõige omasem siis kana ja kukeliha söömine siis kadripäeval pakuti teiste rituaalsete toitude kõrval ühe olulisema toiduna just tanguputru mida nimetatud ka lammaste pudruks Kadripäev küll seotud oma nimesaamises naispühakuga oli otseselt seotud naiste töödega nii on öeldud pärimustes et kadripäev on naiste püha kadri ise aga lammaste jumal Karja austati karjast peeti lugu ja karjaõnne püüti vastavasisuliste tegevustega ka kindlustada 1680 räägitakse Võnnu kirikuvisitatsiooni protokollis eestlaste lambajumala Katariina austamisest ja teenimisest ka Hupel on nimetanud lammaste jumalat kadrit Kogu see karjandusmaagiline tegevus puutub aga sandiskäijatesse võrdlemisi vähe Kas vastab tõele et kadrid olid mehed Miks nii Kui me räägime kadrisantidest siis saab rääkida nii meestest kui naistest Vanemas kihistuses jooksid küla noored mehed ja näiteks Läänemaal ja Saaremaal olnud kadriskäimine lausa meeste ettevõtmine samas on rahvapärimusi kus kirjutatakse et sandiskäijad olid naised Lisaks olid kadriajal sandid kes oli vaesed naised lesknaised vanatüdrukud kes käisid et saada elatisele lisa Nii palutakse kadrilauluski perenaiselt leiba ja piima ja kurdetakse oma raske elu üle et seljas pole õigeid riideid need mis on lasevad tuult läbi jalad on paljad ja vaesel sandil on häbi samas perenaisel

    Original URL path: http://www.netiemme.ee/EE/3487?art=7031&noh=1 (2016-02-13)
    Open archived version from archive



  •