archive-ee.com » EE » N » NAISTEABI.EE

Total: 199

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Tallinna Naiste Kriisikodu - Deepak Chopra. Edu seitse vaimset seadust. Nebadon 2009
    Foorum Nõustamiskeskus Facebook YouTube Main page Deepak Chopra Edu seitse vaimset seadust Nebadon 2009 No translation available Please navigate to Main Page MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu

    Original URL path: http://www.naisteabi.ee/en/deepak_chopra._edu_seitse_vaimset_seadust._nebadon_2009.html (2016-02-16)
    Open archived version from archive


  • Tallinna Naiste Kriisikodu - Saad Kõik, Millest Loobud. Elu Paradoksid (Tommy Hellsten)
    peab muutuma muudab ta seda ise Ta ei jää ootama et abikaasa muutuks vaid areneb ja loob omalt poolt eeldused hea elu jaoks Kui abikaasa teda halvasti kohtleb ega ei taha teda austada ei jää ta aastateks olukorra üle kaeblema ja süüdistama Ta võtab midagi ette Aga et ta mõistab kui võimatu on teist muuta ta isegi ei ürita seda Samas mõistab ta ühtlasi ka seda et tema ülesanne on abikaasale selgeks teha et tal on halb kui abikaasa teda halvasti kohtleb Ta mõistab et ta ei saa sundida abikaasat muutuma vaid tal on õigus endiseks jääda Kuigi teist ei saa muuta ei tähenda see et tuleks leppida halva kohtlemisega Iseennast peab ja tuleb kaitsta On karuteene nii endale kui ka inimesele kes sind halvasti kohtleb ennast mitte kaitsta vaid lasta end muserdada Enda muserdada jätmine tähendab halva kohtlemise sõnatut heakskiitmist Verbaalselt võib teisele etteheiteid teha ja kiruda aga kui midagi ette ei võeta tähendab see halva kohtlemise heakskiitmist Ennast võib kaitsta näiteks lahkudes valides abielulahutuse Takistuseks on sagedasti hirmud Ei julgeta ära minna sest kardetakse üksijäämist Enesele teadvustamata jäetud üksijäämise hirmud võivad olla nii tugevad et nad sunnivad inimest leppima ka viletsamatest viletsaima paarisuhtega Õnnetu klammerdib teise külge leppides

    Original URL path: http://www.naisteabi.ee/en/saad_koik_millest_loobud._elu_paradoksid_tommy_hellsten.html (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Tallinna Naiste Kriisikodu - Merle Paats: Kui kodus saab haiget
    et aasta jooksul füüsilise vägivallaga kokku puutunud naistest enam kui poolte puhul oli tegemist raskema füüsilise vägivallaga partner oli neid rusikaga löönud peksnud kägistanud lämmatanud põletanud rünnanud relvaga või sundinud seksuaalvahekorda Meeste hulgas oli tõsise paarisuhtevägivallaga kokku puutunuid vähem mis näitab et meestele langeb paarisuhtes osaks pigem kergem ja naistele raskem vägivald Seetõttu on ka füüsilise vägivalla tagajärjel saadud vigastused meestel ja naistel erinevad Meestest kes viimase aasta jooksul on kogenud paarisuhtes füüsilist vägivalda ei saanud 79 mingeid füüsilisi vigastusi Seevastu naistest pääses vigastusteta alla poole Viimase aasta jooksul paarisuhtevägivallas füüsiliselt vigastada saanud naistest enamik oli pärast viimast juhtumit endast väljas tundis hirmu või viha Statistikaameti uuring ei anna infot paarisuhtevägivalla põhjuste kohta küll aga selle leviku ning tagajärgede kohta Sellest vaatevinklist on tulemus kurb Aasta jooksul koges korduvat vaimset vägivalda 30 600 paarisuhtekogemusega 15 74 aastast inimest See on Põlva maakonna jagu inimesi Raskemat füüsilist vägivalda koges 14 400 naist ja 6000 meest Paarisuhtevägivalla tagajärjel sai aasta jooksul vigastada 12 100 naist kellest kolmandik peab viimast sellist juhtumit kuriteoks kolmandik leiab et see polnud küll kuritegu aga polnud ka õige ning kolmandiku hinnangul oli see midagi mis lihtsalt juhtus Rahvusvahelised paarisuhte vägivalla uuringud näitavad et naised nimetavad oma vägivaldse käitumise põhjuseks sageli enesekaitset mehed aga naisepoolset provotseerimist Samuti on välja tulnud et naistepoolne vägivald kas siis enesekaitseks või muul põhjusel väljendub mõne eseme viskamises partneri poole partneri hammustamises või tõukamises ning harvem otseses löömises Meeste vägivald seisneb aga tavaliselt partneri löömises tõu kamises või kägistamises Sellesarnane tendents ilmnes ka statistikaameti turvalisuse uuringu tulemustes naised kogesid enam raskemat füüsilist vägivalda ning nende vastu suunatud vägivalla tagajärjed olid raskemad Kannatanu peab saama abi 15 74 aastastest paarisuhte kogemusega inimestest 74 arvab et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud et see on Eesti ühiskonnas probleem Naiste ja paarisuhtevägivallaga kokkupuutunute hulgas oli sellisel

    Original URL path: http://www.naisteabi.ee/en/merle_paats_kui_kodus_saab_haiget.html (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Tallinna Naiste Kriisikodu - Evelyn Sepp: Aita sinagi - vägivald ei ole lahendus!
    Aeg 25 11 2010 Koht Mustpeade Maja Pikk tn 26 Korraldajad Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Tallinna Naiste Kriisikodu Kava 09 30 10 00 Tervituskohv osavõtjate registreerimine 10 00 10 05 Avasõnad Eha Reitelmann ENÜ peasekretär Inga Mikiver Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja 10 05 10 45 Rootsi riigi kogemused võitluses naistevastase vägivallaga Lars Bäck Rootsi võrdõiguslikkuse ministri endine nõunik 10 45 11 25 Hispaania kogemused võitluses naistevastase vägivallaga Javier Truchero Cuevas Hispaania justiitsministeeriumist Euroopa Nõukogu CAHVIO komitee liige 11 25 12 05 Euroopa Nõukogu sammud võitluses naistevastase vägivallaga Mailis Reps Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delgatsiooni liige 12 05 12 30 Kohvipaus 12 30 12 40 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine 12 40 14 00 Eesti riigi tegevus võitluses naistevastase vägivallaga ümarlauadiskussioonis osalevad Tuuli Ploom Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Evelyn Sepp Riigikogu liige Eestimaa Keskerakond Liisa Ly Pakosta Riigikogu liige Isamaa ja Res Publica Liit Sven Mikser Riigikogu liige Sotsiaaldemokraatlik Erakond Toomas Trapido Riigikogu liige Erakond Eestimaa Rohelised Moderaator Marianne Mikko endine Euroopa Parlamendi saadik Töökeelteks on eesti ja inglise sünkroontõlge Eelregistreerimine This e mail address is being protected from spambots You need JavaScript enabled to view it Ja veel enne seda pääsen kolmapäeval Riigikogu Infotunnis s küllalt suure tõenäosusega pärima peaministrilt et miks on tema juhitud Valitsus taas ellu kutsunud arengukava mis midagi ei arenda ja jätnud ka selle tegevused rahastamata mis sinna peale suuri riide ja vaidlusi üleüldse jõudsid Igal aastal 25 novembril tähistatakse rahvusvahelist Valge Lindi päeva Täpsemalt tähendab see naistevastase vägivalla vastu võitlmise päeva Eestis on aga selle teemaga kuidagi kummalised lood Meil nimelt on küll mõningat sorti vägivalda aga naistevastast seda Eestis küll ei ole Ei saa ju naisi kaitsta ja nendest rääkida sest siis oleks see ju meeste diskrimineerimine Umbes nii seda ongi põhjendatud ehk seda miks Eesti riik selle väga tõsise ja kompliteeritud ja ka äärmiselt kompleksse probleemiga ei tegele Kogu maailmas on teemat teadvustatud aga just ja peamiselt läbi naistevastase vägivalla mis leiab reeglina aset kodus kõige turvalisemaks peetavas keskkonnas on seotud teatud kultuuriliste tõekspidamistega ja jõuab harva avalikkuse ette Vägaivald ise on pikaajaline julm lootusetu ja selle ohvrid psühholoogiliselt abitud ja ette häbistatud Muidugi on sellisel nähtusel rohkem kui üks põhjus ja selgitus Muidugi puudutab vägivald ka mehi reeglina küll tänaval kuid harvem ka kodus kuid see ei asenda kuidagi ega vähenda vajadust tegeleda spetsiifiliselt naistega emadega reeglina kõrgema haridusega reeglina ca kolmandiku vähem teeniva reeglina lastega kodus olles sotsiaalset positsiooni kaotava kauem elava rahaliselt ühiskonnas vähemväärtustatud soogrupiga kus ka sellesama vägivalla põhjused kombineerriuvad just paljudest eelloetletud kriteeriumidest või tunnustest sõltuvalt Seega luban endale tuua ühe provotseeriva paralleeli Nimelt ei räägi me arusaadavatel põhjusel tavaliselt üleüdisest puudega inimeste aitamisest või nende progbleemide lahendamisest Me räägime ikkagi spetsiifiliselt liikumispuudega kuulmis või nägemispuudega jne inimeste probleemidest sest harva on neil nn ühine probleem va ehk ja peamiselt sotsiaalmajanduslik toimetulematus Inimesed aga kes ei saa liikuda vajab spetsiifilisi abivahendeid vajab näiteks ratastooliga liikumist võimaldavat keskkonda Inimene kes ei kuule vajab näiteks viipekeeles abi või kuulmisaparaati nägemispuuega inimesed aga kompimistundlikke infoallikaid jne Seega

    Original URL path: http://www.naisteabi.ee/en/evelyn_sepp_aita_sinagi_-_vagivald_ei_ole_lahendus.html (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Tallinna Naiste Kriisikodu - Laine Tarvis: Kelle probleem on naistevastane vägivald?
    kriitilise tähtsusega perioodid mil on võimalik kujundada meie elu valitsevaid olulisi emotsionaalseid harjumusi Uuringud näitavad et perevägivalla tegelik tase on märksa kõrgem kui seda peegeldab politsei statistika Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem Naised langevad sagedamini perevägivalla ohvriks Selles mõttes on kodu naisele väga ebaturvaline paik Paljudel juhtudel jääb see vägivald varjatuks kuna vägivalda kogenud ei otsi abi nad ei julge seda teha kartes järgnevat veel hullemat vägivalda Kogetud vägivallast ei räägita tavaliselt isegi mitte lähedastele Naistevastane vägivald Eestis ei ole ainult vaeste ja harimatute probleem see on ka rikaste ja haritute probleem Asi algab hingeharidusest Hingeharidust ei saa anda ükski kõrgkool Kool annab eeskätt erialased teadmised Hingehariduse saamine peab algama kodust Ainult kodu kooli ja ühiskonna koostöös saame kasvatada inimelu põhiväärtustest teadliku põlvkonna Seega on tugev perekond meie elujõu allikas Tänud meie Naiskodukaitsele ja teistele Eesti organisatsioonidele kes igal aastal korraldavad aasta ema ja aasta isa valimise üritusi Kahjuks massiteabevahendid ei aita eriti kaasa hinge harimisele sest nende saadetes on palju madalate instinktide vägivalla ja totruste kajastusi Vägivalla hinnaks on haiguspäevad tervisekahjustused invaliidistumine kaotatud inimelud ja kannatavad lapsed Vägivald röövib naistelt inimõigused mõjutab ja määrab nende igapäevaelu ja otsustab sageli naiste ja tütarlaste elukäigu Vägivald on sotsiaalne probleem mis lisaks isiklikele kannatustele tähendab suuri kulusid ühiskonna jaoks Eesti inimarengu aruanne 2009 keskendus meie ühiskonna ja elukeskkonna kvaliteedile Eesti pikaajalise arenguvõime seisukohalt märgiti olulisena ka rahvatervist Ülikiire majanduskasv pole globaalses võrdluses ratsionaalne viis inimeste elukvaliteedi parandamiseks juhul kui aktiivset tähelepanu ei pöörata ka muudele komponentidele eeskätt tervisele Järjest olulisemateks muutuvad heaolu kvalitatiivsed komponendid mis on seotud demokraatia vabaduste hea valitsemistava ning usalduse ja koostöövõimega Madala sotsiaalse võimekusega rahvad võivad välja surra Järelikult peab riik suutma õigel ajal perevägivalda tõkestada ja ohvreid abistada Seni on Eestis riigi tasandil vähe tehtud Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010 2014 kinnitati alles k a aprillis Riigi

    Original URL path: http://www.naisteabi.ee/en/laine_tarvis_kelle_probleem_on_naistevastane_vagivald_.html (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Tallinna Naiste Kriisikodu - Merle Albrant: Õigus elule
    teda on ähvardatud tappa 2002 aastal algul mees ründaski oma ämma teda tulistades mille tagajärjel naine suri Nimetatud kohtuasi tõi väga teravalt esile nii naiste haavatavuse pereliikmete poolt kui ka riigi kohustuse kaitsta naisi vägivalla eest Kohtuasjas rõhutati et perevägivalda tuleb suhtuda kui avaliku huvi mitte aga kui era või perekondlike huvide kaitsesse Euroopa inimõiguste kohus jõudis otsusele et Türgi on rikkunud inimõiguste konventsiooni artikleid 2 3 13 ja 14 riik pole suutnud rajada tõhusat õigussüsteemi mis karistaks kõigi perevägivalla vormide eest ja pakuks ohvrile piisavat kaitset Samuti ei näidanud riiklik ametivõim üles heasoovlikkust ega ennetanud vägivalda naise ja ta ema vastu Kriminaalõigus süsteemil ei olnud nimetatud juhtumi puhul hoiatavat mõju Türgi võimud ei suutnud kaitsta naise õigust elule ja suhtusid mehe tegudesse tolerantselt Kuritegu väärikuse vastu Lugedes seda Türgis toimunud lugu võib tuua paralleele Eestist Ajakirjanduses on viimasel ajal ilmunud mitmeid lugusid perevägivallast ja kohtulahenditest Kahjuks viitavad needki sellele et Eesti ei ole suutnud kaitsta naise õigust elule Samuti ei ole Eesti suutnud rajada efektiivset õigussüsteemi mis naisi kaitseks Ja nagu viimasel ajal on avalikult öeldud ei peeta sellise õigusruumi loomist isegi vajalikuks sest ei suudeta aduda kriminaalõiguse hoiatavat mõju perevägivallale On kurb tõdeda et naistevastast vägivalda ei peeta Eestis inimõiguste rikkumiseks kuriteoks naise väärikuse vastu Rahvusvahelise õiguse kohaselt on naistevastane vägivald kuritegu mille toimepanijaid tuleb karistada ja ohvreid abistada Tasub loota et see rahvusvahelisel tasemel väljendatud põhimõte saab kunagi reaalsuseks ka Eestis On ju Eesti tähelepanu perevägivalla teemale juhitud mitmeid kordi Eestile on antud soovitusi ja inimõigustega tegelevad organisatsioonid on osutanud perevägivalla probleemiga tegelemise vajalikkusele Nii leidis Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik juba 2003 aastal Eestit külastades et perevägivallaga võitlemiseks on tähtis tugevdada õigusraamistikku ja et Eesti õigusaktid peaksid määratlema nii füüsilist kui ka psühholoogilist perevägivalda ÜRO inimõiguste komitee 2004 aasta raport Naistevastane vägivald Eestis väidab et meeste ja

    Original URL path: http://www.naisteabi.ee/en/merle_albrant_oigus_elule.html (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Tallinna Naiste Kriisikodu - Austria parlamendi esimees: soovitan meie perevägivalla seadust ka Eestile
    ilma et menetlust oleks veel alustatud või asi oleks kohtusse jõudnud Jah Ja neil isikuil ei lubata korterisse ega korteri ligidusse minna Seadus on väga edukalt töötanud ja politseile on see väga oluline Me teeme politseis palju koolitusi kuidas käituda ja koostööd teha Seadus töötab kuna meil on spetsialiseerunud MTÜ d kõige aluseks on nende tegevus ja see on ka seaduses paika pandud MTÜ del on kontaktid ohvritega ja politseiga Nemad teevad ära kõige olulisema töö Meil oli arutelu ka selle üle kas me üldse vajame naiste varjupaiku Minu vastus on jah vajame küll Sest alati on situatsioone kus mehe korterist lahkumine ei aita On olukordi kus naised ütlevad et on kindlam kui nemad ise lahkuvad kodust Neil peaks olema mõlemad võimalused Mida arvate argumendist et kellelgi ei ole õigust inimest tema kodust välja tõsta kui kuritegu ei ole tõendatud Meil oli see arutelu all 1997 aastal kas see on korrektne Kas see sobib meie põhiseadusega Aga ülemkohus ei leidnud seda põhiseadusega vastuolus olevat ja oli seaduse poolt Inimelude kaitsmine on olulisem kui omandiõigus Meil sekkub politsei siis kui naine on ise nõus andma ütlusi oma abikaasa vastu See probleem oli varem meil ka Naised olid olukorras kus neil ei olnud võimalik öelda midagi oma meeste vastu Nad olid väga hirmul ega öelnudki midagi kuni olukord oli juba tõsine kuni nad tapeti Nüüd ei ole politsei teavitamine enam naise vaid näiteks naabrite kohustus Ja seetõttu ei pea naised kannatama tagajärgede käes kui keegi politsei kutsub Politsei tuleb ja vaatab ning teeb seejärel otsused vahel leiab et see ei ole tõsine situatsioon vahel vastupidi Kui naine läheb hiljem mehe juurde tagasi mida juhtub väga tihti siis pole see probleem kuna naine ei öelnud ju midagi oma abikaasa vastu Tõesti Austria politseile meeldib see süsteem väga Nad teevad koostööd MTÜ de ja

    Original URL path: http://www.naisteabi.ee/en/austria_parlamendi_esimees_soovitan_meie_perevagivalla_seadust_ka_eestile.html (2016-02-16)
    Open archived version from archive

  • Tallinna Naiste Kriisikodu - Kadri Ibrus: Lahutavad vanemad jätavad lapse õigused tagaplaanile
    mehele juba süüdistuse esitanud Seejärel pandi Narva sotsiaalabiametis ühiselt paika kohtumiste graafik kuid lapse ema sõnul ei pidanud mees sellest kinni võttes lapse endale pikemaks ajaks kui kokku lepitud Kui mees aasta lõpus lähenemiskeelu sai ja naine Iirimaale õele külla sõitis asus isa võitlusse oma õiguse eest lapsega kohtuda Iirimaal alustatud kohtuasi lõpule ei jõudnudki kevadel tuli naine Eestisse tagasi Siis alustati Narva kohtus lapse jagamist istungite ajaks pani kohus paika et isa võtab lapse kaheks päevaks nädalas Olga sõnul aga rikkus Ivo seda taas suve jooksul korduvalt andes lihtsalt teada Me oleme Leedus Nüüd augustis aga viis Ivo lapse naisega konsulteerimata Kiviõlisse ema juurde ja otsustas et laps hakkab nüüd seal lasteaias käima ja temaga elama Olga sõnul ei aidanud tal last kätte saada ei politsei lastekaitse ega kohtutäitur Selgus et kuna kohtumäärus oli valesti tehtud polnud märgitud lapse elukohta ei olnudki neil õigust sekkuda Nädal hiljem sai Olga lapse lõpuks ise toodud ja nüüd ei julge last enam lasteaeda viia kuna kardab et mees viib lapse minema Ivo sõnul aga ei pidanud ka ema kinni lapse üleandmise reeglitest näiteks ei andnud last kui too oli eelmisel päeval haige olnud Seepeale läks Ivo kohale politseinikega nõudes oma õigust laps endale võtta ja saigi lapse Politsei ja sotsiaal ja lastekaitsetöötajad ongi kogu saaga pidevad saatjad või siis lõppevad lapse üleandmised politseis üksteise vastu avaldusi kirjutades Jah muidugi on see lapsele kahjulik tõdes Ivo Tapner vastuseks küsimusele kuidas see kõik lapsele mõjub Kuid lisas kohe Miks ta siis teeb niimoodi pidades silmas naise käitumist Mees soovib nüüdses vaatuses juba et laps jääks temaga elama Olga aga soovib last endale ning lähenemiskeeldu nii endale kui ka laienevalt ka lapsele mehe vastu Naise sõnul külastab ta lapsega nüüd psühholoogi kuna laps on muutunud närviliseks ja haiges tub tihti Lapsega võib suhelda Tuvastatud on

    Original URL path: http://www.naisteabi.ee/en/kadri_ibrus_lahutavad_vanemad_jatavad_lapse_oigused_tagaplaanile.html (2016-02-16)
    Open archived version from archive