archive-ee.com » EE » M » MUINSUSKAITSE.EE

Total: 258

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    soovib uusehitist projekti järgi mille teostamine muudaks võimatuks plaani Narva Raekoja platsi sõjas purustatud stiilse ajaloolise hoonestuse taastamiseks vanal kujul Seniste küsitluste põhjal pooldab seda aga valdav osa narvalastest nii põliselanikest kui uusasukatest nõndasamuti linnavalitsus ja volikogu Paraku tunnistati arhitektuurikonkursil võitjaks õppehoone modernistlik projekt Vihm mis ei vasta eelnevalt koostatud detailplaneeringu ega muinsuskaitseliste eritingimuste nõuetele Nende kohaselt Börsihoone kui Raekoja platsi silmapistvaim ehitis kuulub restaureerimisele ning Börsihoone taastatakse vähemalt väliselt tema esialgsel originaalsel kujul kaasa arvatud torn Hr Jüri Tõnisson on Narva Muinsuskaitse Seltsi ja Vana Narva Seltsi nimel saatnud meile materjalid ametkondades ja ajakirjanduses EE 03 08 2005 esitatud poolt ja vastuväidetest Börsihoone asukohale TÜNKi õppehoone ehitamisele mida erandkorras on asunud toetama Narva linnavolikogu kuid mitte selle esimees M Stalnuhhin sest muidu jäävat kolled ile tulemata euroraha ning TÜ esitavat linnale kahjutasu nõude juba tehtud tööde eest Narvas on kodanikuinitsiatiivi korras moodustatud Börsihoone päästmise algatusrühm mis oli juba paari kuu eest kogunud 1268 allkirja Väärib äratoomist algatusrühma poolt esitatud retsensioon projektile Vihm Vihma autorid on maininud et neid inspireeris inglise skulptori Rachel Whitereadi looming ja eriti üks tema teos HOUSE pidades seda oma projekti plussiks aga võib olla lootes sellega üriid ja narvakaid pahviks lüüa Kuid selle HOUSE eest on R Whiteread saanud esipreemia 1993 a kõmuliste taieste näitusel kui kõige koledama töö eest See HOUSE oli nostalgiline mälestusmärk ühele 19 sajandil ehitatud üle 100 aasta kasutuses olnud ridamajale ning kujutas endast lammutatud ridamaja üht sektsiooni väljapööratud betoonist surimaskivormi peaaegu üks ühele mõõdus Kuid see taies püsis vaid kolm kuud siis kõrvaldati see elanike protestide tõttu R Whiteheadi taieseid on peetud morbiidseteks Ju siis oli selle uuele kolled ihoonele eeskujuks olnud taiese morbiidsus nii tugev et seda kauem taluda ei suudetud Vihma autorid tegid uue hoone fassaadi samal viisil endise börsihoone fassaadi väljapööratud surimaskivormina Kas tahame kolled ihoonele sama

    Original URL path: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=140 (2016-01-05)
    Open archived version from archive


  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    on saavutatud tänu üsna keerulisele mehhanismile Võiks õigusega öelda et oreli ehituslik kontseptsioon on interdistsiplinaarne Oreliehitajal peavad olema teadmised lainefüüsikast akustikast erinevate materjalide omadustest klimaatilistest ja bioloogilistest mõjufaktoritest muusikast ja muusika ajaloost ning paljudest pisiasjadest kirjutab Rene Levoll raamatu eessõnas Raamat annab ülevaate orelite ehitusest alustades viledest ja heli tekkimisest nendes kuni orelimehhaanika toimimise põhimõteteni Raamatu autor on samal teemal kaitsnud Tartu Ülikoolis magistritöö Suur osa autori poolt raamatus kirjapandu põhineb meistritelt saadud suusõnalistel õpetustel ja isiklikel kogemustel Teadmised orelite ehituse kohta on autor saanud praktilise töö käigus Norra orelifirmas Ryde Berg Orgelbyggeri AB Tinavilede valmistamist parandamist ja vilede parameetrite arvutamist õpetas talle Soomes tegutsev saksa orelimeister Hans Heinrich Uute pillide projekteerimise alased teadmised pärinevad Rootsi oreliarhitektidelt Ulf Oldaeuselt ja Mann Varepilt Raamatus käsitletakse kultuuriväärtusega orelite kaitse ja restaureerimisega seotud probleeme Eesti ligikaudu 150 orelist on valdav enamus kirikutes ja nõukogude perioodil nende remondi ning uuendamisega eriti ei tegeletud Esimesel pilgul õnnetu olukord on nüüdseks paradoksaalsel kombel osutunud meie kultuuriväärtuste säilimise seisukohalt suureks vedamiseks Nendes maades kus oreleid pidevalt uuendati on vanad autentsed pillid praktiliselt kadunud Eestist on aga saanud omamoodi orelite muuseum ja sellise unikaalse kollektsiooni olemasolu on rõhutanud mitmed Eestis esinenud organistid Oreli ehituse ja restaureerimise põhimõtted on

    Original URL path: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=129 (2016-01-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    oktoobril 2006 Konverents on pühendatud Eesti esimese kitsarööpmelise raudtee 110 aastapäevale Konverentsil on kolm peamist eesmärki 1 Ajaloolise ülevaate kaudu analüüsida kunagisejuurdeveoraudtee tähtsust ja mõju Eesti ühiskonnale majandusele ning kultuuriloole 2 Tutvustada Eesti raudteepärandi säilitamisega seotud rõõme ja muresid 3 Teavitada avalikkust sellest kuidas toimib raudteede muinsuskaitse teistes Euroopa riikides Kitsarööpmelise juurdeveo raudtee 110 aastapäevale pühendatud üritused toimuvad Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames mis keskenduvad vähetuntud mälestiste laiemale tutvustamisele Kitsarööpmelise juurdeveo raudtee

    Original URL path: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=128 (2016-01-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    loomist Talgud ümberkaudsetel mälestistel ning kõnekoosolek koolimajas said eeskujuks järgnevatele kuid palju mastaapsematele algatustele mis aasta hiljem viisid Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomisele Jüri kokkutulekul koostatud üleskutsele järgnesid tuhanded huvilised ning loodi sadu omaalgatuslikke ühendusi üle kogu maa Seetõttu on 20 aasta möödumine sellisest sündmusest märkimisväärne etapp kodanikuühiskonna arengus ja kolmanda sektori tekke alguspäevist Eesti ühiskonnas ajast mil vaba mitteriiklik ühinemine tundus veel peaaegu võimatu Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine oli laia ühiskondliku kõlapinnaga liikumine mis mängis väga suurt rolli iseseisvuse taastamisel ning inimeste teadvuse kujundamisel omariiklusest rahvusliku enesemääramise ja iseolemise tundest Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 20 aasta möödumist Jüri kokkutulekust 21 oktoobril piduliku kontsert palvusega Jüri kirikus kõnekoosolekuga Jüri koolimajas ning Jüri aleviku kultuurilooliste paikade tutvustamisega Ootame kokkutulekust osa võtma kõiki Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmeid ja muinsushuvilisi Päevakava 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja tutvumine Jüri alevikus asuvate mälestiste ja 1986 aasta talgupaikadega 15 0 Kogunemine Ringkäik ja

    Original URL path: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=130 (2016-01-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    oli tolle aja kontekstis esimene ning pretsedenditu ettevõtmine 1988 1990 nõukogude jõustruktuuride vastutegutsemise kiuste läbi viidud ekspeditsioonid said eeskujuks Läti ja Leedu samalaadsetele ekspeditsioonidele ühiste ekspertide kaasamine oli oluline nii kindlustunde kui kujuneva ühisrinde seisukohalt Konstantin Pätsi muldasängitamine 1990 aasta oktoobris oli oluline sündmus millele elas kaasa suur osa rahvast meenutades inimliku saatuse traagikat mälestust minevikust ning hoiatavat sõnumit tulevikule Neljapäeval 26 oktoobril kell 13 avatakse Uulu Kultuuri ja Spordikeskuses

    Original URL path: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=131 (2016-01-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    Mälestusjumalateenistuse korraldavad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Mittetulundusühing Konstantin Pätsi Muuseum Päevakohase jutluse peab EELK peapiiskop Andres Põder Kirikupeale lisaks teenivad peapiiskop emeeritus Kuno Pajula ja Toomkoguduse õpetaja Jaak Salumäe Teenistusel osalevad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad Mälestuskõne peab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimees Trivimi Velliste Pühakirja loevad Heli Susi ja Matti Päts Laulab rahvusooperi Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel Solist Evelin Ojalo orelil Andres Lemba Mälestusteenistuse organist on Kadri

    Original URL path: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=127 (2016-01-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    ajalooliste kalmistute nädal et tutvustada kalmistutel leiduvat arhitektuuripärandit ja hauatähiseid mis on käsitööoskuse ja kunsti arenguloo osa ning meenutada kalmistutele maetud silmapaistvaid isikuid Korraldatakse kalmistukultuuri tutvustavaid ekskursioone seminare õppepäevi ja heakorratalguid Eesti Muinsuskaitse Selts kuulub Euroopa Ajalooliste Kalmistute Ühendusse alates 2005 aastast eesmärgiga pöörata avalikkuse tähelepanu kalmistute olukorrale Eestis ja nende olulisusele meie kultuuriloos Tutvustame Eesti kalmistuid ja kirikuaedu teistele Euroopa riikidele ning õpime nende kogemustest säilitada vana ja väärtuslikku Sel aastal soovime erilist tähelepanu pöörata nendele kalmistutele mis meie keeruka lähiajaloo tõttu on kas hävinud või unustatud nende hulgas ka mitmed vangilaagri ja sõjaväekalmistud 2 juuni kell 16 tutvustab kultuuriajaloolane Rober Nerman Ajaloo Instituudis Tallinn Rüütli tänav 6 Tallinna kadunud kalmistuid Ta keskendub Kopli ja Kalamaja kalmistutele kuid juttu tuleb teistestki hävinud ja ununenud kalmistutest Vangilaagri kalmistu Mustamäel Loode armee kalmistu Koplis jm Tallinna Keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits kõneleb Tallinna linna kavadest seoses kalmistutega Henry Kuningas Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist räägib kellatorni taastamisest Kalamajas Kõik huvilised on oodatud 3 juunil korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts väljasõidu Narva et arutada Narva linnavalitsuse ja volikogu liikmetega Narva ajalooliste kalmistute olukorda Tutvutakse Siivertsi vanade kalmistutega ja tehakse heakorratööd praeguseks täielikult võsastunud vangilaagri kalmistul kuhu on maetud Narva koonduslaagris 1945 1955 viibinud mitmeid Eesti avaliku

    Original URL path: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=124 (2016-01-05)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    tagasi aastasse 1984 mil UNESCO pöördus oma ekspertorganisatsiooni ICOMOS i Rahvusvaheline Mälestiste ja Mälestisalade Kaitse Nõukogu liikmesriikide poole vastavateemalise päeva tähistamiseks alates 1985 18 aprillist Kuna Eestis toimus 1985 aasta 4 7 juunini laiaulatuslik ja osavõtjaterohke osalesid 15 välisriigi ja 12 NSVL liiduvabariigi delegatsiooni ICOMOS i kollokvium teemal Arhitektuurimälestiste tänapäevase kasutamise ja kaitse probleeme otsustasid selle organiseerijad Riiklik Ehituskomitee ja Vabariiklik Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon nimetatud ürituse sissejuhatuseks korraldada esmakordselt ka

    Original URL path: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=122 (2016-01-05)
    Open archived version from archive