archive-ee.com » EE » M » MUINSUSKAITSE.EE

Total: 273

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    Küllo Arjakas Riigikogu liige ajaloolane Hoia Jumal Eestit orkester ja koor Riiklike pärgade panek muusika saatel Peotäis mulda orkester Eesti Lipp orkester ja koor Kolonnis liikumine Riigivanem August Rei haua juurde Kell 11 35 August Rei haual Küünla süütamine Koraal Jumal Sul ligemal orkester ja koor Kolonnis liikumine President Lennart Meri haua juurde Lennart Meri haual Küünla süütamine Mu Isamaa armas orkester ja koor Kolonnis liikumine Eesti Päästekomitee liikme Konstantin

    Original URL path: http://muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=132&uudis=143 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    16 oktoobril 1986 aastal Harjumaal Jüris toimunud muinsuskaitseklubide kokkutulek mis tekitaski esimese nõukogudeaegse rahva seast võrsunud massiliikumise mille loomulikuks vaheetapiks oli aasta hiljem Eesti Muinsuskaitse Seltsi tekkimine Paralleelselt sellega toimunud fosforiidisõda Molotov Ribbentropi pakti avalikustamine perestroika toetuseks loodud rahvarinde liikumise organiseerumine ja Nõukogude Liidus esimeste mittekommunistlike parteide tekkimine Eestis olid sammud demokraatliku kodanikuühiskonna tekkimisel Rajatähisteks sellel raskel teel olid ka Jüri kokkutulekule järgnenud muinsuskaitse klubide kokkutulekud milledest teine peeti 7 veebruaril 1987 aastal Tallinna Kinomajas Meenutamaks 20 aastat tagasi toimunud mitmeti muinsuskaitseliikumises pöördelist ja programmilist sündmust korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts 7 veebruaril Kinomajas juubeliürituse Nii nagu eelmiselgi 1987 a kokkutulekul näidatakse ka nüüd filme Tollase Peeter Toominga Intiimse Adamsi asemel jõuab seekord kohaletulnute ette Andres Söödi ajalooline väärtfilm Exegi monumentum 1987 teise filmina tuleb esitusele eelmise aasta lõpus valminud film kolme Balti riigi presidendist pealkirjaga Presidentide saatused Viimane jõuab Eesti vaatajate ette esmakordselt ning selle autoriks on rahvusvaheliselt tuntud Leedu antropoloog dr Vytautas Urbanavičius kes koos oma kolleegide Gintautas Česnyse ja Rimantas Jankauskasega osalesid president Konstantin Pätsi säilmete otsimisel ja leidmisel Buraševo vaimuhaigla kalmistule korraldatud kahel ekspeditsioonil 1989 ja 1990 aastal Filmis näidatakse ka Läti Vabariigi poolt organiseeritud ja eelnimetatud antropoloogide osalusel 1993 a toimunud ekspeditsiooni Turkmeeniasse Krasnovodskisse kus sealse

    Original URL path: http://muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=132&uudis=141 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    2005 2004 Uudised Vaatefilmid 1930ndatest aastatest Laupäeval 17 veebruaril kell 15 00 korraldavad Eesti Kodu uurimise Selts ja Eesti Muinsuskaitse Selts Toompeal Teadusteakadeemia saalis Kohtu tn 6temaatilise filmiõhtu Turismile suunatud vaatefilme 21 saj algusest ja 1930ndatest aastatest Linastuvad Mati Metsjõe Seiklus naeratuse eest ehk 15 min Lääne Virumaal 2005 a G Särekanno J Nõgisto Kadunud maailma tummad tunnistajad film Harjumaa ja Järvamaa mõisatest Nendele lisaks 1938 39 aastatel valminud arhiivifilmid

    Original URL path: http://muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=132&uudis=142 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    on pika traditsiooniga ettevõtmine mis sai alguse seitsme riigi ühisettepanekust ning Euroopa Nõukogu eestvedamisel juba 1991 aastal Eesmärgiks on lähemalt tutvustada Euroopa rikast ja mitmekesist kultuuripärandit ning selle kaudu suurendada riikide ja rahvaste sallivust ning üksteisemõistmist Eesti ühines algatusega juba 1993 aastal ning praegu tähistatakse Euroopa Muinsuskaitsepäevi juba 48 riigis Euroopa Muinsuskaitsepäevi peetakse traditsiooniliselt iga aasta septembris üheaegselt kõikides algatusega ühinenud riikides Moto Euroopa meie ühispärand ühendab kõiki osavõtjaid riike siiski keskenduvad riigid alati ka just nende jaoks olulistele teemadele Eesti on korraldanud Euroopa Muinsuskaitsepäevi erinevatel teemadel ning kaasanud nende korraldamisse nii kohalikke omavalitsusi muuseume mälestiste omanikke ja koole Alates 1993 aastast oleme tähistanud Euroopa Muinsuskaitsepäevi alljärgnevatel teemadel 1993 Muinsuskaitse seadusandlus Balti riikides 1994 Ajaloolised väikelinnad 1995 ja 1996 Piirilinnad Narva ja Ivangorod koostöös Venemaaga 1997 Keskaegsed linnused 1998 Mälestiste hooldus 1999 Puitlinnad ja ajaloolised linnakeskused koostöös Põhjamaadega 2000 Mõisakoolid 2001 Uusarhitektuur ajaloolistes linnades 2002 Kultuurmaastikud 2003 Muinsuskaitse ja seadusandlus 2004 Narva vanalinn minevik olevik tulevik 2005 Pargid ja aiad koostöös Soomega 2006 Saabumise ja lahkumise paigad raudteejaamad Koostööleppe järgi läheb Euroopa Muinsuskaitsepäevade koordineerimine Eestis üle Eesti Muinsuskaitse Seltsile kelle 53 algorganisatsiooni ja ligikaudu 1000 vabatahtlikku hajaliiget moodustavad hea võrgustiku selleks et eesti kultuuripärandit ja ajalugu lähemalt tutvustada nii meie

    Original URL path: http://muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=132&uudis=135 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    pöördelisesündmusega ei nõrgene vaid hoopis kasvab tänavu on 3 jaanuar esmakordseltlipupäevana meie ametlikes kalendreis kui Vabadussõjas võidelnutemälestuspäev Maa ja kohalike omavalitsuste ning Kaitseliidu eestvõttel peetaksehardushetke paljudes maakonna ja vallakeskustes kus on Vabadussõjaausambaid Asetatakse lilli ja küünlaid Helisevad kirikukellad Kaitseväe juhid asetavad pärgi kooliõpilaste ja õpetajate mälestussambajalamile Tallinna Reaalkooli juures ning Vabadussõja juhtide ausambaleKaitseväe kalmistul Teenib EELK peapiiskop Eesti Muinsuskaitse Selts Eesti Lipu Selts Kindral Johan Laidoneri Selts Eesti Sõjahaudade Hooldeliit

    Original URL path: http://muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=132&uudis=133 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    soovib uusehitist projekti järgi mille teostamine muudaks võimatuks plaani Narva Raekoja platsi sõjas purustatud stiilse ajaloolise hoonestuse taastamiseks vanal kujul Seniste küsitluste põhjal pooldab seda aga valdav osa narvalastest nii põliselanikest kui uusasukatest nõndasamuti linnavalitsus ja volikogu Paraku tunnistati arhitektuurikonkursil võitjaks õppehoone modernistlik projekt Vihm mis ei vasta eelnevalt koostatud detailplaneeringu ega muinsuskaitseliste eritingimuste nõuetele Nende kohaselt Börsihoone kui Raekoja platsi silmapistvaim ehitis kuulub restaureerimisele ning Börsihoone taastatakse vähemalt väliselt tema esialgsel originaalsel kujul kaasa arvatud torn Hr Jüri Tõnisson on Narva Muinsuskaitse Seltsi ja Vana Narva Seltsi nimel saatnud meile materjalid ametkondades ja ajakirjanduses EE 03 08 2005 esitatud poolt ja vastuväidetest Börsihoone asukohale TÜNKi õppehoone ehitamisele mida erandkorras on asunud toetama Narva linnavolikogu kuid mitte selle esimees M Stalnuhhin sest muidu jäävat kolled ile tulemata euroraha ning TÜ esitavat linnale kahjutasu nõude juba tehtud tööde eest Narvas on kodanikuinitsiatiivi korras moodustatud Börsihoone päästmise algatusrühm mis oli juba paari kuu eest kogunud 1268 allkirja Väärib äratoomist algatusrühma poolt esitatud retsensioon projektile Vihm Vihma autorid on maininud et neid inspireeris inglise skulptori Rachel Whitereadi looming ja eriti üks tema teos HOUSE pidades seda oma projekti plussiks aga võib olla lootes sellega üriid ja narvakaid pahviks lüüa Kuid selle HOUSE eest on R Whiteread saanud esipreemia 1993 a kõmuliste taieste näitusel kui kõige koledama töö eest See HOUSE oli nostalgiline mälestusmärk ühele 19 sajandil ehitatud üle 100 aasta kasutuses olnud ridamajale ning kujutas endast lammutatud ridamaja üht sektsiooni väljapööratud betoonist surimaskivormi peaaegu üks ühele mõõdus Kuid see taies püsis vaid kolm kuud siis kõrvaldati see elanike protestide tõttu R Whiteheadi taieseid on peetud morbiidseteks Ju siis oli selle uuele kolled ihoonele eeskujuks olnud taiese morbiidsus nii tugev et seda kauem taluda ei suudetud Vihma autorid tegid uue hoone fassaadi samal viisil endise börsihoone fassaadi väljapööratud surimaskivormina Kas tahame kolled ihoonele sama

    Original URL path: http://muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=140 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    on saavutatud tänu üsna keerulisele mehhanismile Võiks õigusega öelda et oreli ehituslik kontseptsioon on interdistsiplinaarne Oreliehitajal peavad olema teadmised lainefüüsikast akustikast erinevate materjalide omadustest klimaatilistest ja bioloogilistest mõjufaktoritest muusikast ja muusika ajaloost ning paljudest pisiasjadest kirjutab Rene Levoll raamatu eessõnas Raamat annab ülevaate orelite ehitusest alustades viledest ja heli tekkimisest nendes kuni orelimehhaanika toimimise põhimõteteni Raamatu autor on samal teemal kaitsnud Tartu Ülikoolis magistritöö Suur osa autori poolt raamatus kirjapandu põhineb meistritelt saadud suusõnalistel õpetustel ja isiklikel kogemustel Teadmised orelite ehituse kohta on autor saanud praktilise töö käigus Norra orelifirmas Ryde Berg Orgelbyggeri AB Tinavilede valmistamist parandamist ja vilede parameetrite arvutamist õpetas talle Soomes tegutsev saksa orelimeister Hans Heinrich Uute pillide projekteerimise alased teadmised pärinevad Rootsi oreliarhitektidelt Ulf Oldaeuselt ja Mann Varepilt Raamatus käsitletakse kultuuriväärtusega orelite kaitse ja restaureerimisega seotud probleeme Eesti ligikaudu 150 orelist on valdav enamus kirikutes ja nõukogude perioodil nende remondi ning uuendamisega eriti ei tegeletud Esimesel pilgul õnnetu olukord on nüüdseks paradoksaalsel kombel osutunud meie kultuuriväärtuste säilimise seisukohalt suureks vedamiseks Nendes maades kus oreleid pidevalt uuendati on vanad autentsed pillid praktiliselt kadunud Eestist on aga saanud omamoodi orelite muuseum ja sellise unikaalse kollektsiooni olemasolu on rõhutanud mitmed Eestis esinenud organistid Oreli ehituse ja restaureerimise põhimõtted on

    Original URL path: http://muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=129 (2015-10-17)
    Open archived version from archive

  • Eesti Muinsuskaitse Selts
    oktoobril 2006 Konverents on pühendatud Eesti esimese kitsarööpmelise raudtee 110 aastapäevale Konverentsil on kolm peamist eesmärki 1 Ajaloolise ülevaate kaudu analüüsida kunagisejuurdeveoraudtee tähtsust ja mõju Eesti ühiskonnale majandusele ning kultuuriloole 2 Tutvustada Eesti raudteepärandi säilitamisega seotud rõõme ja muresid 3 Teavitada avalikkust sellest kuidas toimib raudteede muinsuskaitse teistes Euroopa riikides Kitsarööpmelise juurdeveo raudtee 110 aastapäevale pühendatud üritused toimuvad Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames mis keskenduvad vähetuntud mälestiste laiemale tutvustamisele Kitsarööpmelise juurdeveo raudtee

    Original URL path: http://muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=107&uudis=128 (2015-10-17)
    Open archived version from archive



  •