archive-ee.com » EE » M » MINUEESTI.EE

Total: 704

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Mured ja rõõmud väärtuste ja kultuuriga
    see vaid ühte paki ennast kokku neela alla kannata andesta ja armasta pisut üheürbaline nagu ma oleksin mingi õhupall kuhu mahub lõpmatult sitta lõpuks inimesed plahvatavadki nagu suitsiiditerroristid Palestiinas vaimulikel ei ole Eestis mitte mingit võimu Seda postitust muudeti 1 kord Viimane muudatus toimus 28 04 2009 13 14 53 28 04 2009 20 01 17 Pealkiri Re Mured ja rõõmud väärtuste ja kultuuriga Peeter Teder Liitunud 21 04 2009 09 48 53 Postitusi 11 Väljas Olen veendunud et see peamine väärtus või väärtuste püramiidi tipp või kõige fundamentaalsem väärtus on Armastus Ja mitte seksuaalne armastus vaid see armastus mis andestab usaldab on ustav ja hea Teatud tasemel hakkab sellist väärtust kandev inimene nägema paljusid ja eriti negatiivseid asju enese peeglina See tähendab et kui väljaspool on mingi puudus või viga siis tuleks pilk sissepoole pöörata ja uurida mis võib minu endaga valesti olla Selle probleemi võib püstitada ka selliselt et välispidist viga nähakse vastusena ja otsitakse küsimust millele see vastus peaks sobima Tõde on suurepärane väärtus kuid mul ei õnnestu seda kaitsta kui ma ei kanna ise tõde Minu läbikukkumised õpetavad mind läbi valu kuid see on nii vaid sellepärast et ma vaiksetest meeldetuletustest ei õpi Tegelikult on minu sees kõige õrnem tõe hääl mida me sageli ei kuula Ja sellepärast mind näpistataksegi valusamalt või pehmemalt välispidise maailma poolt et ma õpiksin Tõde ei anna mulle õigust teisi süüdistada Eriti teisi oma hädades süüdistada Olen juba paaris teemas märkinud et inimene peaks tunnetama millal võtta initsiatiivi ja millal olla passiivne Inimese mõistusel on kolm olulist võimet mis teeb ta loomast märkimisväärselt erinevaks analüüsivõime eristusvõime ja loobumisvõime Analüüsi on üsna lihtne teha Seda teevad kõik siinkirjutajad ja nii sünnibki arutelu ja foorum Natuke keerulisem on eristada Eristada head meeldivast Heaga on seotud kaks komponenti Esiteks ma peaksin küsima endalt kas see mis ma teen on mulle hea ja teiseks küsima veelkord endalt kas see mis ma teen on ka teistele hea Kui vastus nendele küsimustele on Jaa siis võin tegutseda Kui vastus on ei peaksin kasutama loobumisvõimet Loobuda on aga raske Me oleme harjumuste orjad ja kui me vaiksetest meeldetuletustest ei õpi siis näpistatakse meid valusamalt Minu Eesti mõttetlagute lööklausena on läbi jooksnud Külvad mõtte lõikad teo Tergelikult on see aga alles esimene tasand neljast Ülejäänud tasandid on Külvad teo lõikad harjumuse Külvad harjumuse lõikad iseloomu Külvad iseloomu lõikad õnne või ka hingerahu Kokkuvõttes peaksime me olema pika meelega eriti teiste puuduste suhtes Samas me võiksime andestada ka iseendale kuid panna tähele kuhu asjade kulg meid juhib 28 04 2009 20 59 23 Pealkiri Mured ja rõõmud väärtuste ja kultuuriga Kalev Närep Liitunud 18 04 2009 14 05 42 Postitusi 10 Väljas Geroli Peedu wrote Iga rahvuse eneseteadlikkuse alus on tema kultuur Me kanname endas emapiimaga saadud väärtusi mille põhjal hindame iga uut kogemust Need väärtused võivad ajas muutuda ja areneda kuid jäävad oma põhiolemuselt ikka samaks Just nii püsivad vaimsed väärtused areneb kultuur ja tekib ka teistel võimalus oma juurte juures püsida Mida tugevam on kultuur ja kultuursem rahvas

    Original URL path: http://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/15/12.page (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Haridus ja elukestev õpe
    elukestva õppega 7 Geroli Peedu 5254 30 04 2009 20 31 17 KRISTA JUTT Kuidas luua personaalne sisukas ja huvitav Kooli TV õpilastele 4 TOIVO ELLAKVERE 3463 30 04 2009 19 57 37 KRISTA JUTT Sooline võrdõiguslikkus ülikoolides 0 REBANE RAIVO 2085 30 04 2009 08 53 54 REBANE RAIVO Kuidas õpetada arendada inimest endasse investeerima 2 Valdeko Kaas 2739 29 04 2009 18 57 16 KRISTI ROHTSALU Kuidas vähendada väljalangemist põhikoolist 1 SASKA EGLE 2274 23 04 2009 14 36 43 UIBOUPIN AIVI Kool ja kodanikuühiskond autoritaarsus 1 KURESOO REIN 2656 23 04 2009 07 41 38 KINGO HARRI Väärtused õppeprotsessis hariduses 0 Villu Mengel 2213 10 04 2009 14 28 44 Villu Mengel Millised muutused hariduskeskkonnas meid ootavad ning kuidas neile kaasa aidata 0 Vello Kukk 1912 10 04 2009 09 30 17 Vello Kukk Kuidas tuua elukestva õppe praktilisus inimesele lähemale 1 MARILY HENDRIKSON 2556 08 04 2009 17 26 53 ERGE KALBUS Huvitegevus nii koolis kui väljaspool kooli inseneride kasvatamine maast madalast 2 EPP TOHVER BULAVS 3035 07 04 2009 20 02 18 Lembit Jakobson Foorumite nimekiri Haridus ja elukestev õpe Mine Vali foorum Talgujuhid Kojavanemad Töötoad Muu Kodu pere ja järelkasv Eluterve vanadus Turvalisus ja

    Original URL path: http://www.minueesti.ee/minueesti/forums/show/11.page (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Religiooniloo õpetamine kooli
    olema sellisena et iga usuõpetuse esindaja nt kohalik kogudusevanem või liige räägib ise enda usust mitte mõni teadlane õpetaja kellel pole selle usuga mitte mingit seost Selleks et vanemat ei peaks muretsema et nende lastele mingit usku peale surutakse peaks iga usu esindaja külastuse ajal viibima ruumis nt psühholoog või muu kooli esindaja kes vaiadusel peatab hooguminevat ja piire ületavat usu esindajat Miks mitte tabeli või raamatu järgi rääkiv õpetaja Sest autolukksepp ei saa sulle öelda kuidas vahetada arvuti toiteplokki sest see EI OLE TEMA ALA Selleks et õpetaja saaks võõrast teiset usust räägida tuleks tal endal seal olla nt 1 kuu ja näha mis kuidas et pärast saaks oma õiget järeldused teha ja oma arvamust kujundada Heikki Paltser Kaitseväe ohvitser muretseb sellepärast et kui õpilased 2 Moosese raamatust 13 salmist loevad Sa ei tohi tappa siis suureneb arv neid kes sõjaväe teenistuse asemel valivad alternatiivi EV seadused lubavad präegu kah seda teha Lugupidamisega Kalev Kodzis kalevkodzis gmail com Lugupidamisega Kalev Kodzis kalevkodzis gmail com arvuti45 hotmail com 27 04 2009 15 39 06 Pealkiri Re Religiooniloo õpetamine kooli REBANE RAIVO Liitunud 21 04 2009 13 26 03 Postitusi 48 Väljas 1 Reaalne Eesti õpetajate tase on kahjuks selline et nad suudavad vaid õpikut ette lugeda kuid ei suuda oma sõnadega probleemi olemust lahti seletada kindlasti on mõnes eliitkoolis ka andekaid õpetajaid kuid ma räägin nn harju keskmisest Eks igaüks mäleta oma kooliajast et kui läksid õpetajalt midagi küsima kuidas mõista õpikus kirja pandut siis loeti sulle õpikust sama lõik uuesti ette kui ikkagi aru ei saanud siis loeti sama lõik uuesti ette kui ikkagi aru ei saanud siis soovitati lollide kooli pöörduda Selle ilmekaks tõestuseks on see et enamus täiskasvanutest ei oska ruutvõrrandi lahendivalemit ei valemit ennast ega oska seda ka tuletada rääkimat elulistest näidetest kus teda vaja läheks kuid koolis said nad selle eest hinde ja see oli ka lõpueksami üks küsimustest sarnaseid näiteid saaks tuua suvaliste õppeainete kohta Näiteks kui ehitusele pappi teenima kibelev koolilaps küsib matemaatika õpetajalt ruutvõrrandi vajalikkuse kohta igapäevaelus paljud õpetajad suudaks talle tuua sellise näite ostad ehituspoest ühe toa jaoks 15 m2 põrandaplaate ja 16 m ääreliiste kuidas poe kassapidaja saab teada kui suur on su tuba koostab ruutvõrrandi kus lineaarliikmeks läheb miinusmärgiga ääreliistude pikkus 2 ja vabaliikmeks pindala ehk X2 16 2 X 15 X2 8X 15 0 mille lahenditeks X1 5 ja X2 3 on toa mõõdud Tõesti 3 x 5 m toa pindala on 15 m2 niipalju läks põrandaplaate ja 3 x 5 m toa ümbermõõt on 3 5 3 5 16 niipalju läks ääreliiste Seetõttu tuleks õpikud koostada nii et nende lihtlabase ettelugemise abil saaks elementaarsel tasemel hariduse antud Ehk sellise ruutvõrrandi mõistmise näite võiks peenes kirjas lehe alaosas ära tuua kes niigi mõistab see ei loe kuid kes ei mõista see loeb ja saab nii aru Sama põhimõte on ka uske võrdleval tabelil koostada sellise täiusastmega õppematerjal et õpetajast ei sõltuks midagi kõik on kirjas igas tabeli veerus 2 Autolukksepp ja arvutimehaanik ei erine millegi poolest kumbki neist ei tegele tegeliku remondiga katkise velje kokku keevitamise või toitebloki katkiste komponentide välja tinutamisega selle asemel tegelevad nad lihtsa detailide asendamisega mis seisneb kruvide poltide pistikute kokku lahti ühendamises ja rikkis detaili asendamises uuega katkise velje asemele uus velg katkise toitebloki asemele uus toiteblokk Selline lähenemine see pole sinu ala on kunstlikult loodud et inimesed oleks üksteise tööst suuremas sõltuvuses ja riik saaks iga liigutuse pealt maksutulu 3 Sõjaväes püssi laskmine ei tähenda inimese tapmist täpse snaiperpüssi lasuga saab muuta vastase võitlusvõimetuks tabades kätt või jalga samas teda mitte surmavalt haavates mitte lasta pähe või südamesse Näiteks popkultuurist tuntud filmis Terminaator keelati Terminaatoril inimeste tapmine selle peale hakkas Terminaator tegema hoolikalt suunatud täpsuslaske mis halvasid tema vaenlaste võitlusvõime põhjustamata neile surmavaid vigastusi Samuti soovitab sõjastrateegia mitte tappa 3 st vastasest ühte 2 võitleks vihasemalt edasi ja jätaks laiba maha vaid haavata ühte nii tegeleks 2 võitlusvõimelist vastast kolmanda päästimisega ehk nad oleks sõjanduslikult kasutud Kui viia oma snaiperlaskude oskus täiuslikuseni 500 m pealt eksid vaid paar cm siis saaks täpsete laskudega viia vaenlase rivist välja ilma teda tapmata aga kõik see eeldab oskust näha ja mõista st arvestada puulehtede liikumise järgi tuule suunda ja sihtida veidi mööda et kompenseerida tuult jne palju lihtsam on tsiteerida piiblit ja elada oma mugavat jõudeelu edasi 4 Psühholoogi kaasamine usuõpetuse tundi suunitlusega usu mõistmisele ei muudaks midagi otseselt polegi seal ühtegi lubamatud lõiku kuid tervikpilt oma nüansside koosmõjuga orjastaks inimese vaimu vt minu eelnevat näidet neiu karvade kokkulugemise kohta mida näiliselt soovitakse ja mida sisuliselt saavutatakse Seda postitust muudeti 1 kord Viimane muudatus toimus 27 04 2009 15 45 19 28 04 2009 15 29 36 Pealkiri Re Religiooniloo õpetamine kooli Kalev Kodzis Liitunud 26 04 2009 22 25 53 Postitusi 4 Asukoht Eesti Tamsalu Väljas 1 REBANE RAIVO wrote 1 Reaalne Eesti õpetajate tase on kahjuks selline et nad suudavad vaid õpikut ette lugeda kuid ei suuda oma sõnadega probleemi olemust lahti seletada kindlasti on mõnes eliitkoolis ka andekaid õpetajaid kuid ma räägin nn harju keskmisest Sellepärast peakski iga religiooni esindaja ise räägima oma usust ja vastama küsimustele Usu esindaja teab mida keda usub REBANE RAIVO wrote 2 Autolukksepp ja arvutimehaanik ei erine millegi poolest kumbki neist ei tegele tegeliku remondiga katkise velje kokku keevitamise või toitebloki katkiste komponentide välja tinutamisega selle asemel tegelevad nad lihtsa detailide asendamisega mis seisneb kruvide poltide pistikute kokku lahti ühendamises ja rikkis detaili asendamises uuega katkise velje asemele uus velg katkise toitebloki asemele uus toiteblokk 2 Mis teie eesti keele hinne oli Kui te loeks mida teised kirjutavad siis saaksite ehk aru Miks mitte tabeli või raamatu järgi rääkiv õpetaja Sest autolukksepp ei saa sulle öelda kuidas vahetada arvuti toiteplokki sest see EI OLE TEMA ALA Kus ma remonti mainisin 3 Kui oled sõjaväes olnud tead kuidas inimesele minimaalselt ja maximaalselt viga teha Ja kui juhtub et sattud ohtu nt rünnatakse siis automaatselt enesekaitsmisel kasutad max vigastamiseks Lugupidamisega Kalev Kodzis kalevkodzis gmail com arvuti45 hotmail com 28 04 2009 21 37 02 Pealkiri Re Religiooniloo õpetamine kooli

    Original URL path: http://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/30/53.page (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Loovus, avatus ja uuendusmeelsus
    2613 15 06 2009 16 43 38 Matti Masing Uue inimliigi kujunemisest 0 Matti Masing 2200 01 06 2009 17 18 16 Matti Masing Kuidas päästa Eesti riik 0 Matti Masing 2232 13 05 2009 22 35 40 Matti Masing Kuidas muuta Eesti loomeparadiisiks 9 Villu Mengel 5637 13 05 2009 19 39 47 Piret Hion Mõte mõttetalgutest neile tagasi vaadates 1 KINGO HARRI 2499 05 05 2009 09 26 13 KINGO HARRI avatuse puudus üks tõsisemaid probleeme Eestis 0 STANISLAV KALININ 1793 01 05 2009 16 13 20 STANISLAV KALININ Raamatukogukaardi asemel ID kaart 6 Indrek Martin 4091 01 05 2009 07 02 55 ROOTAMM MART Kuidas kasvatada tolerantsi ja aktsepteerimisvõimet 0 TIIT PAANANEN 1557 01 05 2009 00 18 34 TIIT PAANANEN Innovatsioonimuuseumide võrgustik 0 Aivar Kaljula 1844 30 04 2009 12 20 23 Aivar Kaljula Rahvuslitsents eri valdkonnas tegutsemist toetavale tarkvarale 1 Jaanus Nurmoja 2153 16 04 2009 15 25 48 Jaanus Nurmoja Innovatsioonist Eestis 2 KULNO KESKÜLA 3134 04 04 2009 23 00 50 MATI OJA Foorumite nimekiri Loovus avatus ja uuendusmeelsus 1 2 Mine Mine lehele Mine Vali foorum Talgujuhid Kojavanemad Töötoad Muu Kodu pere ja järelkasv Eluterve vanadus Turvalisus ja hoolivus Stressiga toimetulek Tervis

    Original URL path: http://www.minueesti.ee/minueesti/forums/show/12.page (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Edasisi mõttearendusi liigi _Homo sapiens_ arengute teemal (pärast 18.6.2009)
    mul ei oleks mitte midagi riigimaade müümise vastu Kahjuks ei usu suur osa tänaseist vägevaist iseomanikest enam vanaisasid Kuidas garanteerida et ainult vastutustundlikud ja mõistlikku maakautust harrastavad isikud saaksid õiguse maad omada Val Rajasaar Seda postitust muudeti 1 kord Viimane muudatus toimus 05 10 2009 02 52 32 Vaatleja 04 10 2009 20 16 39 Pealkiri Evolutsioneeruv Homo sapiens HS fwd foorumist Loodusväärtused Matti Masing Liitunud 01 04 2009 14 11 53 Postitusi 53 Asukoht Tartu Väljas Date Sat 3 Oct 2009 00 42 20 0300 EEST From Matti Masing matti ut ee To list Loodusaeg loodusaeg lists ut ee Subject LA 5431 Re MetsamXXgist e24 On Tue 22 Sep 2009 Matti Masing wrote Asi pole ju teooria võimes leida optimaalseid lahendusi suhteid inimühiskonna käitumise jaoks maailmas ja looduses Asi on pigem ikka mammonistliku maailmavaate soovimatuses rakendada mistahes teooriaid milles mammonist ei näe enda jaoks isikliku ajutise küll materiaalse kasu allikat Evolutsioneeruv Homo sapiens HS Mammonismi häda Mammonismi häda ja sellest tulenev inimühiskonna üldine viletsus nii 20 kui ka 21 sajandil oli on selles et ühiskonna enamiku jaoks oli on materiaalne väärtus eesmärk mitte vahend eesmärgi saavutamiseks Mammonismi külge klammerdununa või sinna kleepununa jäi liigi HS samm arenguteel puudulikuks Nõnda kehtib siingi filosoofia õpilase ammu formuleeritud printsiip areng tähendab eesmärgi muutumist vahendiks Ja vastupidi vahendi muutumine eesmärgiks tähendab taandarengut Materiaalne väärtus pole inimese jaoks seniajani muutunud vahendiks liik HS jahib endiselt materiaalset väärtust kui eesmärki Ehkki selleks pole tal elulist vajadust inimühiskonna saab toita ja katta maailmas olemas olevate vahenditega neid vahendeid jääb ülegi Nõnda näib mammona külge kleepumise põhjus olevat hämarus inimeste päädes ja pimedus nende tegudes teisisõnu liik HS juhindub oma kujutluspiltidest mitte maailmas eksisteerivatest reaalsetest võimalustest Mammonismi häda 2 Eelnevaga mõistagi mammonismi häda ja viletsus ei piirdu Kui ühiskonna sihiks on mammon siis puudub vastutaja Mammonist lubab ühiskonnale kõike hääd ent kui tema tegevus seda hääd siiski ei too siis ei vastuta mammonist ühiskonna ees mitte millegagi Mammonisti kui materialisti materiaalse kasu järgi joonduja puhul võiks kõrvaltvaataja arvata et nurjunud mammonist vastutab ühiskonna ees just materiaalselt ühiskonnale ja loodusele materiaalseid väärtusi tagastades Tutkit Mitte midagi ta ei tagasta ei ühiskonnale loodusele ega maailmale kus ta oma teod toime pani Röövlil polegi ju midagi tagastada Sest ta ei oska muud kui ainult röövida Röövida ja laristada Väärtusi luua neid väärtustada ja vajadusel ka kaitsta ta ei suuda selleks on vaja hoopis erinevat maailmapilti Nõnda käitudes asetab mammonist end selgelt väljaspoole liigi HS normaalset arengut nõnda käitub mammonist kui liigile HS võõras liik liiki HS pidevalt ründav ja kokkuvõttes ohustav loomaliik Nõnda omaenese selgepiirilise käitumisega kuulutab mammonist maailmale et ta kuulub erinevasse inimloomaliiki liiki Homo mammonicus Matti Masing vaatleja On Tue 22 Sep 2009 Matti Masing wrote Lahendus möödunud sajandist Arvan et siinne arutelu on läinud pisut ummikusse pehmelt öeldes vt eelmist e kirja Seda postitust muudeti 2 korda Viimane muudatus toimus 05 10 2009 02 52 52 Vaatleja 04 10 2009 20 26 43 Pealkiri Vastukaja evolutsioneeruva Homo sapiens i teemal fwd Matti Masing Liitunud 01 04 2009 14 11 53 Postitusi 53 Asukoht Tartu Väljas Date Sun 4 Oct 2009 17 45 58 0300 EEST From Matti Masing matti ut ee To list Loodusaeg loodusaeg lists ut ee Subject LA 5432 Re MetsamXXgist e24 On Sat 3 Oct 2009 somebody wrote Tere Matti aitäh saadetud materjali eest Vist lugesid et Etioopias on avastatud 4 mln aasta tagasi elanud inimese eellase Ardipithecus ramidus luud Ja ega selletaoline leid viimane ei ole Nii et Homo sapiensi evolutsioon ei ole veel päris selge tuleb aina uusi andmeid Vastukaja evolutsioneeruva HS i teemal Jah lehed kirjutavad Ardi st 4 4 miljoni aasta eest elanud elukast Kunstniku pilt temast tundub loomauurija pilgule küll ebareaalne aga kunstnik on ju kunstnik Liigil HS on shimpansi geenid sellest tuleneb ülemäärane agressiivsus ja saamahimu Kui shimpansil oleks kasutada aatompomm siis ei viivitaks ta selle kasutamisega Inimesel ja ilmselt ka loomadel olevat ajuosa mis kontrollib käitumist Väga purjus inimesel lülitub see välja Kainel inimesel ta siiski töötab enam vähem püsivalt Kapitalismus on ühe arengusuuna lõpp Siit edasi teed ei ole sest kõiki kodanikke pole võimalik muuta ületarbijateks röövijateks mammona kogujateks jne keegi peab ju tootma neid asju mida ületarbitakse ja röövitakse Tootjal pole ilmselt aega tegeleda olulisel määral muuga peale tootmise Röövijal seevastu on aega küllaga tema ei pea tootma ju midagi Kapitalism kuulutab et kõigil on võimalik ületarbida ja seega ka ühiskonna ja looduse ressursse röövida Kui ta kuulutaks et ainult osal kodanikest on see võimalik siis tekitaks ta lõhe selle osa ja ülejäänute vahele mida ta teeb nagunii kuid oma reklaamides sellest vaikib mis on vastuolus inimeste õiglustundega üks olulisemaid ja läbi aegade püsivamaid tundeid üldse Kaubamajade juurde kerkivad pudrumäed ja linnaväljakuid ujutavad piimajõed on kapitalismi puhul reaalsus mitte muinasjutt piiblist Nii on kapitalism muutnud muinasjutu tegelikkuseks piiblis seatud siht on saavutatud Selles mõttes tänu kapitalismile on piibel ammendatud ning inimkonnal on nüüd vaja nii uut piiblit kui ka uusi muinasjutte mille poole püüelda Eelnevast ilmneb et muinasjutt on evolutsioneeruva liigi HS arengumootor Järelikult hakkab tema areng kulgema selles suunas milline on uus muinasjutt Kui muinasjutte on mitu siis võiks tekkida ka mitu uut inimliiki kuid siin on kaastingimusteks aja ja ruumi võimalused Ühes potis ei pidavat saama keeta mitut erinevat suppi Kuid see pole raske kui keetmise aeg on erinev Sel juhul võib samas potis keeta muudki peale supi nt putru või magustoitu Mistahes suppi ka ei keedetaks on alati olemas oht et ta kõrbeb põhja Nõnda peab kokk või tema abimees asja juures pidevalt valvama Matti Masing vaatleja liigi HS teekonna kirjeldaja On Sat 3 Oct 2009 somebody wrote Tere Matti aitäh saadetud materjali eest Vist lugesid et Etioopias on avastatud 4 mln aasta tagasi elanud inimese eellase Ardipithecus ramidus luud Ja ega selletaoline leid viimane ei ole Nii et Homo sapiensi evolutsioon ei ole veel päris selge tuleb aina uusi andmeid Aga homo sapiensi ahnus on vist evolutsiooni käigus välja kujunenud kui ei ole ahne hukkud Aga 21 sajandil võiks inimeste mentaliteet muutuda Eriti suured tarbijad on jänkid eurooplased kuid mitte loodusrahvad Ühed tarbivad liiga palju teised aga surevad nälga Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu Väljaandja LOODUSAEG mtü http loodusaeg blogspot com Seda postitust muudeti 1 kord Viimane muudatus toimus 04 10 2009 20 27 24 Vaatleja 14 10 2009 23 09 52 Pealkiri Eesti Vaikus Pärast geniaalset ühiskonnaideed fwd Matti Masing Liitunud 01 04 2009 14 11 53 Postitusi 53 Asukoht Tartu Väljas Date Wed 14 Oct 2009 23 41 00 0300 EEST From Matti Masing matti ut ee To list Loodusaeg loodusaeg lists ut ee Subject LA 5516 Re Peipsi jXrve elu tuba otsib kodu fwd Eesti Vaikus Pärast geniaalset ühiskonnaideed Tere 15 aastat ja kolm kuud on möödumas päevast mil ilmus toona loodetavasti laineid löönud artikkel ajalehes Koit Piusa Vaikus Pärast geniaalset looduskaitseideed Selle aja jooksul on juhtunud mõndagi nii Eestimaa looduses kui ka ühiskonnas lühidalt öeldes merre on voolanud palju vett Tehnoloogias eriti ITs toimunud areng on olnud märgatav küllap kõigis inimühiskonnakihtides Vastavalt on infovahetus muutunud kiiremaks ja hõlpsamaks ühiskonna arenguteelt on kadunud hulk varasemaid takistusi inimeste toimingud on selle võrra muutunud kiiremaks ja intensiivsemaks Isegi pensionärid õpivad nüüd kasutama arvutit Jne Elektrooniline meedia on muutunud vaat et kohustuslikuks ent samas mitte alati ebameeldivaks nähtuseks tööriistaks inimeste igapäevaelus Muidugi ühiskonnaelus tuleb ette ka ebameeldivat ning paratamatult kajastab e meedia sedagi osa tegelikkusest E meedia vahendusel saame teada mis Eesti ühiskonnas tegelikult toimub Kodumaine e meedia see on justkui Liivimaa Kroonika 500 aastat hiljem Ent 21 sajandi e kroonika on võrratult inforikkam sisutihedam sageli detailideni välja ning enamgi veel Ent aitab sissejuhatusest heietusest mis kõigile kaasaegseile niigi teada Haarame härjal sarvist nagu ütlesid muistsed eestlased Teisisõnu esitagem järgmise teemakohase küsimuse Mis on see jõud mis pööraks liigi Homo sapiens HS evolutsiooni tagasi normaalsesse inimväärsesse sängi Selle inimühiskonna jaoks kahtlemata olulise küsimuse püstitamisel on olnud abiks eelnenud e arutelud sh siingi listis Nt liigi HS evolutsiooni teemal inimeste kirevast maailmast uue inimliigi vormi Homo mammonicus HM ekstraheerimine ja tema liigi vormitunnuste selge väljatoomine kõik see hõlbustab ühiskonna jaoks olulise küsimuse püstitamist Hiljuti saime teada et nn Eesti riigis eksisteerivad ühiskonna looduse ja looduskaitsevaenulikud struktuurid kellel on pidevalt kasutada ressursid Samal ajal tegutsevad vabaühendused ja paljud aktiivsed kodanikud peaaegu et ilma ressurssideta st et aktiivsete tegude asemel saavad neil reeglina olla vaid aktiivsed mõtted või parimal juhul e kirjad Eelnevast võrdlusest joonistub ebavõrdsete tegutsemisvõimaluste situatsioon ETS Samuti ilmnes et ilma ressurssideta vabaühendused peavad kujutama jõudu mis lõpetaks võimuloleva nn reformistliku ressurssidega pidevalt küllastatud ja üleküllastatud looduskaitsevaenuliku suuna Eesti ühiskonna arenguteel Siit koorubki käesolevas teemas vajalik praktiline küsimus Kuidas muuta liigi HS arengusuunda kuidas tuua ühiskond mammonismi rüpest tagasi inimväärsele teele Täpsemalt Kuidas saavad ilma ressurssideta struktuurid muuta ressursse valdavate struktuuride tegutsemise suunda Nii mõnigi lugeja võiks siinkohal arvata et see polegi võimalik Ta võiks lüüa üritusele käega ning jätta liigi HS areng kulgema biosotsiaalse isevoolu allakäiguteed seda teed kus käputäis rikkureid otsustab maa ja rahva saatuse Ent on olemas ka teine tee käega mittelöömise tee eelnevale küsimusele vastuse otsimise ja selle leidmise tee Milline see on Kehtestame maksu liigile vormile HM nõnda püüame kaks kärbest ühe hoobiga Esiteks mammonist saab lahti oma liigraskest õige tee käimist takistavast ressursikoormast Teiseks teekäimiseks vajalikke ressursse mitte omav liik vorm HS saab ressursse tegutsemiseks kogu ühiskonna tervendamisel ja inimväärsele teele juhtimisel Kahesõnaga maksu kehtestamine ongi vajalik meetod tulemusteni jõudmiseks siin teemas Liigile vormile HM on see täiesti arusaadav sest kogu tema elu keerleb ju raha ümber Tal pole ka raskusi makse maksta Milles täpsemalt seisneb meetodi maksu kehtestamine rakendamine Aga selles et liigi vormi HM iga samm on tasuline kõige eest peab ta maksma Astub sammu maksab astub teise maksab jälle Ja nõnda aina edasi Astub maksab astub maksab nõnda kaua kuni ühiskonna areng on naasnud õigele rajale Rajale mis ei hävita loodust ega selles elavaid eluvorme inimväärset inimliiki HS sealhulgas Rajale mis hävitustöö asemel hoopis loob uusi võimalusi nii loodusele kui ka inimesele võimalusi normaalseks kooseksisteerimiseks loodusega ja inimväärseks eluks Nende sõnadega võib siinse e kirja lõpetada Ning lõpetusele võib lisada juba kuluma kippuvad tervitussõnad Lahendused on jätkuvalt olemas nad pole kadunud mitte kuhugi P S Praktiline soovitus tegutsemiseks Kui kavandate projekte vm töid ressursse valdavatele instantsidele siis lisage tööde eelarvesse ühiskonna arendamise maks ÜAM Sellega saate katta ressurssideta vabaühenduste ja aktiivsete kodanike töökulud ühiskonna arendamisel P S 2 Kellel täna on ümmargune tähtpäev või kes vähemalt tunneb et võiks olla siis päevakohased õnnitlused talle Ning jõudu ja jaksu eluteel Teemakohane viide möödunud sajandist Masing M 1994 Piusa Vaikus Pärast geniaalset looduskaitseideed Koit 16 7 Matti Masing ühiskonna e arendaja On Wed 14 Oct 2009 Matti Masing wrote On Tue 13 Oct 2009 Val Rajasaar wrote Ju siis see osa loodusharidusest on metsamajanduse õpetamisega otseses vastuolus et tuleb suisa eemaldada majast Ühena paljudest tegijaist ja vastutajaist tunnen kuidas hing on haige Kõik jälle maha lammutada mis teist korda tehtud Lammutada ja uuesti ehitada See ongi ju pidev reformimine mis pidavat Eestimaa elu edasi viima Lammutatud on viimase paarikümne aastaga väga palju palju on lammutunud ka lagunema jäetuse tõttu kuid ehitatud on liiga vähe Liiga vähe et sedasi edasi viidud elu saaks kaua kesta Lammutada ja ehitada koguni kurnatuse piiril kui enam polegi keda või mida Hing võib olla haige ent mis sest tolku Evolutsiooni vastu ju ei saa Matti Masing vaatleja On Tue 13 Oct 2009 Val Rajasaar wrote Tere Need kes selle näituse on kaks korda uuesti üles ehitanud igatahes on arvamusel et see on vastutustundetu käik ja mõttetu raharaiskamine millega kaasnevad lisariskid Sellise näituse kolimine ja uuesti ülespanemine sootuks teistes oludes võib minna maksma tublisti üle 100 000 krooni kui miskit montaaøi või transa käigus katki ei lähe ja uuesti ei pea tegema Näituse valmimisprotsessis osales üle 80 inimese ja tosinajagu ettevõtteid alltöö korras Aega kulus minu mäletamist mööda üle kahe aasta ja esimene variant oli mõistagi parima lahendusega Ju siis see osa loodusharidusest on metsamajanduse õpetamisega otseses vastuolus et tuleb suisa eemaldada majast Ühena paljudest tegijaist ja vastutajaist tunnen kuidas hing on haige Kõik jälle maha lammutada mis teist korda tehtud Val Rajasaar MTÜ Studio Viridis Loodusharidus Peep Tobreluts wrote Tere LoodusAjas on vist juba jutuks olnud Peipsi järve ekspositsiooni saatusest Nüüd siis seesugune üleskutse http www ctc ee index php lang id 1 menu id news php news id 627 year 2009 http www ctc ee index php lang id 1 menu id news php news id 627 year 2009 Kõrvaltvaatajana olen hämmingus kuidas riigis riigi asju aetakse See ekspositsioon on ju MEIE oma Ja RMK on ka MEIE oma Või ei ole Mida arvavad need kes olid näituse linti lõikamas 10 aastat tagasi viisin läbi projekti Võhandu Palumaa huvimetsa edendamiseks Kümnesse kohta said matkaskeemid Juba avamisjärgsel päeval sai selgeks et neid ei vajanud tegelikult mitte keegi Kõik patsutasid õlale ja kui oli juttu rikutud stendide vahetamisest või asja edasiarendamisest siis oli kõigil asjaosalistel suud vett täis Tänaseks skeemidest alles vaid 2 välistendi ja 2 tubast kohalikes koolides MITTE KEDAGI ei huvita samamahuline piirkonna arendus millega sai algust tehtud dekaad tagasi Isegi RMK on öelnud et kuna huvimetsa ala sees on ka eramaad mitte ainult riigimaa riigimets siis nende huvi nii kaugele ei küüni Peep Tobreluts Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu Väljaandja LOODUSAEG mtü http loodusaeg blogspot com Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu Väljaandja LOODUSAEG mtü http loodusaeg blogspot com Käesolev uudis on saabunud LoodusAja kaudu Väljaandja LOODUSAEG mtü http loodusaeg blogspot com Seda postitust muudeti 3 korda Viimane muudatus toimus 14 10 2009 23 34 29 Vaatleja 14 02 2010 03 09 19 Pealkiri Kaks liiki teadust ja mitte ainult Matti Masing Liitunud 01 04 2009 14 11 53 Postitusi 53 Asukoht Tartu Väljas Date Tue 2 Feb 2010 16 20 57 0200 EET From Matti Masing matti ut ee To list Loodusaeg loodusaeg lists ut ee Subject LA 5903 Kaks liiki teadust Science in brief 02 February 2010 Kaks liiki teadust ehk liigi Homo sapiens arengud teadussfääris On Tue 2 Feb 2010 Lauri Lutsar wrote Leidsin internetiotsingust et CrossRef on teadusajakirjade kirjastajate organisatsioon mis tegeleb Internetis avaldatud teadusartiklite ja viidete sidumisega ühtsesse süsteemi Selline süsteem võimaldab artiklis olevatel viidetel klõpsides minna kohe vastava artikli juurde Tänan selle info eest Tundub midagi uut ja enneolematut Netis on küll teadusartikleid kuid enamasti tuleb lugejal maksta artikli lugemise eest Abstrakt on mõnikord tasuta vaadata Nii ei teagi kas see CrossRef ile viitaja maksis kõigi viidavate artiklite lugemise eest kasutas ainult Abstrakte või kuidas ta üldse toimis Esialgu keeruline värk mu jaoks Vabakutselise teadlasena ja vabaühenduses tegutsejana eeldan et teaduse tegemine peaks mu jaoks olema tasuta sest maksta mul selle töö jaoks pole Nõnda on teadus lõhenenud kaheks osaks millest kirjutasin umbes 10 aasta eest a huvil põhinev teadus ja b rahal põhinev teadus Need on täiesti erinevad nähtused erinevate võimaluste osalejate huvide ja tulemustega Suhtlemisega erinevas keeles Ja sellest tulenevalt on tegemist erinevate inimliikidega Mõned allikad Masing M 2000 Midagi uut Ehk saades nägijaks taas List Teadus visioon teadus visioon lists ut ee 30 3 2000 Masing M 2001 2004 European pipistrelle bats start of a revolution in taxonomy Eptesicus 2 http www hot ee eptesicus eptesicus2 htm Masing M 2007 Sicista Development Centre Welcome to the interest based world http www sicista ee Matti Masing Seda postitust muudeti 1 kord Viimane muudatus toimus 14 02 2010 03 10 15 Vaatleja 14 02 2010 03 19 48 Pealkiri Kaks liiki inimesi ja mitte ainult Matti Masing Liitunud 01 04 2009 14 11 53 Postitusi 53 Asukoht Tartu Väljas Date Sun 14 Feb 2010 02 38 22 0200 EET From Matti Masing matti ut ee To list Loodusaeg loodusaeg lists ut ee Subject LA 5958 Re Kaks liiki teadust Science in brief 14 February 2010 Kaks liiki inimesi Eelneva põnevavõitu teema Science in brief 02 2 2010 jätkuks viitan eile Vikerraadios kuulatud akadeemik Anto Raukase jutusaatele Ta nimetas end mõnevõrra dissidendiks Poliitikasse ta ei pürgi sest siis ei saa enam rääkida tõtt Kes juhtus kuulama seda öist saadet siis ehk kuulis midagi uut ja vajalikku Minu jaoks oli Eesti energeetika olukorda käsitlev kokkuvõte vägagi põnev Sh oli mulle uudiseks et sii sii tamine CC st teaduses pole õige asi tähtis on hoopis teadustöö kasutamine praktikas mida CC ei näita et aastal 2016 on meil energia otsas st elektri hind mitmekordistub mujalt sisseostmise tõttu et Leedu majandus kukub kokku aastal 2010 et ligi 20 aasta eest Eesti jaoks koostatud ja EV valitsuse kinnitatud energeetikakava on täitmata ning seetõttu puudub meil oma tuumajaam et eesti rahvas ei väärigi paremat tulevikku sest on vastu uuendustele jne põnevad väited igatahes Eks mõnigi meist saab ju näha mis järgnevatel aastatel ja kümnenditel tegelikult juhtub midagi suurepärast ühiskonna ja maa kui terviku jaoks ilmselt tulemas pole Kellel ei õnnestunud seda saadet kuulata siis saab ehk sabapidi kätte internetist http vikerraadio err ee helid main id 1293311 Anto Raukase jutu puändiks oli mu jaoks lugu kus ta jaotab inimesed kaheks professoriteks ja akadeemikuteks Professorid olevat need kes teistele jalga taha panevad et kindlustada oma tegevusele ressurss Akadeemikud olevat need kes vaatavad maailmale ja ühiskonnale laiemalt nad tegutsevad ühiskonna ja riigi kestmise huvides Kahjuks koosneb Eesti Teaduste Akadeemia suures osas inimestest kes on sündinud vahemikus 1926 1930 vanuse tõttu kaovad nad kiiresti Seega on kujunenud olukord kus akadeemiasse oleks vaja uusi inimesi Eestis aga taolisi inimesi napib AR pigem on akadeemias toolid tühjad kui et ukse taga on järjekord Selline kurvavõitu kokkuvõte olukorrast Eestis kuuldus Vikerraadiost Nõnda on igaühel võimalus siin refereeritud jutu üle järele mõelda ja mh esitada küsimus kumb olen mina kas professor või akadeemik Matti Masing kuulaja Vaatleja 24 02 2010 18 59 12 Pealkiri Tere tulemast inimene Matti Masing Liitunud 01 04 2009 14 11 53 Postitusi 53 Asukoht Tartu Väljas Date Wed 24 Feb 2010 18 36 46 0200 EET Subject LA 6030 EHF 22674 Re Riigi iseseisvus fwd Tere tulemast inimene Vastan kirjale sest teema tundub oluline ja kui kalendrisse vaatan siis ilmneb et pealegi aktuaalne RIIGI ISESEISVUS oleneb väga paljudest asjadest ja asjaoludest kõike neid pole võimalik siin loendada Ega ka erilist mõtet Peatun esialgu mõnel momendil Kui rahvas või riik on väike ja kui tegemist on liigiga Homo sapiens

    Original URL path: http://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/271.page (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Valitsemiskultuur
    13 18 Jaanus Nurmoja Demokraatia reform 0 VALLO MEIGO 1858 01 05 2009 13 03 50 VALLO MEIGO Riigikogusse valitud peaks olema au asi 0 KIOLEIN INDREK 1737 30 04 2009 21 09 16 KIOLEIN INDREK Kuidas muuta töötasustamine avalikus sektoris ja üldse Eestis õiglaseks 11 Jaanus Nurmoja 5988 30 04 2009 20 33 11 Jaanus Nurmoja kas Otsedemokraatia ajastu on käes 0 Henrik Aavik 2219 30 04 2009 19 50 53 Henrik Aavik предложения о введении новых законов в конституции 2 ARTUR MURIN 2948 30 04 2009 19 48 38 Dmitri Kramarovski Ettepanek asendada praegune valimissüsteem nimelistel volitustel põhineva volitussüsteemiga 0 Ingmar Pappel 1666 30 04 2009 18 24 46 Ingmar Pappel Valimisseadusandlus vajab muutust 1 AARNE TOOMPARK 2253 29 04 2009 12 25 10 Jaanus Nurmoja riik usaldus ühistegevus 0 TÕNU PLOOMPUU 1909 29 04 2009 04 12 27 TÕNU PLOOMPUU Keskmise palga põhine automaatselt tasakaalustuv riigieelarve 1 REBANE RAIVO 2574 28 04 2009 11 09 04 REBANE RAIVO Küsitlus Poliitiku eetikakoodeks 0 Ahti Randmere 2066 28 04 2009 08 33 19 Ahti Randmere Foorumite nimekiri Valitsemiskultuur 1 2 Mine Mine lehele Mine Vali foorum Talgujuhid Kojavanemad Töötoad Muu Kodu pere ja järelkasv Eluterve vanadus Turvalisus ja hoolivus

    Original URL path: http://www.minueesti.ee/minueesti/forums/show/13.page (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Ettepanek viia valimised laupäevale
    aga olen seletanud ideed lahti teema Valimisseadusandlus vajab muutust all Muu hulgas on lahti kirjutatud mismoodi võiks seadustes paragrahve ümber sõnastada Austusega Jaanus Nurmoja 01 05 2009 00 14 33 Pealkiri Re Ettepanek viia valimised laupäevale Avo Blankin Liitunud 22 04 2009 14 39 12 Postitusi 5 Väljas Olen sama meelt olnud enam kui tosin aastat Toonane Riigikogu ei pidanud laupäevale üleviimist mõttekaks kuigi mitmetes maades toimuvad valimised ainult tööpäeviti nt teisipäeval neljapäeval Meenutagem et nõuka ajal olid valimised üleriiklikud puhvetitega pühad milleks sobis töötajate puhkepäev pühapäev suurepäraselt Ega rohkem argumente polegi Ka valimiste korralduslikku poolelt oleks laupäev igati mõistlik Pühapäev peaks jääma ikkagi puhkepäevaks hinge tõmbamiseks 30 05 2009 00 36 19 Pealkiri Re Ettepanek viia valimised laupäevale RAUNI LILLEMETS Liitunud 30 05 2009 00 36 05 Postitusi 1 Väljas Avo Blankin wrote Olen sama meelt olnud enam kui tosin aastat Toonane Riigikogu ei pidanud laupäevale üleviimist mõttekaks kuigi mitmetes maades toimuvad valimised ainult tööpäeviti nt teisipäeval neljapäeval Meenutagem et nõuka ajal olid valimised üleriiklikud puhvetitega pühad milleks sobis töötajate puhkepäev pühapäev suurepäraselt Ega rohkem argumente polegi Ka valimiste korralduslikku poolelt oleks laupäev igati mõistlik Pühapäev peaks jääma ikkagi puhkepäevaks hinge tõmbamiseks Nõus Foorumite nimekiri Valitsemiskultuur Mine Vali foorum

    Original URL path: http://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/186.page (2015-07-23)
    Open archived version from archive

  • Loodusväärtused
    10 2009 17 59 53 Matti Masing Eesti metsad ja looduskaitse 21 sajandil 5 Matti Masing 4352 03 10 2009 01 02 13 Matti Masing Looduskaitsekuu ilma looduskaitseta 0 Matti Masing 2375 11 05 2009 20 43 42 Matti Masing Mured ja rõõmud loodusväärtustega 2 Geroli Peedu 3492 10 05 2009 18 04 05 NIRK ALLAR Kuidas selgitada lihtsalt suurtele ja väikestele prügisorteerimise tõdesid 0 Kristiina Mühlbaum 1964 01 05 2009 17 33 40 Kristiina Mühlbaum Сделаем 2008 3 TATJANA LAVROVA 3534 18 04 2009 21 37 19 Peeter Liinsoo Kuidas muuta keskkonnajärelevalvesüsteem efektiivsemaks 0 Peeter Liinsoo 2122 18 04 2009 21 14 58 Peeter Liinsoo Natura alad 0 ÜLLAR ÕUN 2428 17 04 2009 12 23 42 ÜLLAR ÕUN Foorumite nimekiri Loodusväärtused Mine Vali foorum Talgujuhid Kojavanemad Töötoad Muu Kodu pere ja järelkasv Eluterve vanadus Turvalisus ja hoolivus Stressiga toimetulek Tervis sport ja sisukas vaba aeg Ettevõtlus ja töökohad Eesti maine Ühistegevus ja koostöö Usk endasse usaldus ja positiivsus Väärtused ja kultuur Haridus ja elukestev õpe Loovus avatus ja uuendusmeelsus Valitsemiskultuur Loodusväärtused Mobiilsus ja transport Linnaelu Maaelu Loodusvarade kasutamine Harju maakond Hiiu maakond Ida Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond

    Original URL path: http://www.minueesti.ee/minueesti/forums/show/14.page (2015-07-23)
    Open archived version from archive