archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=211 (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=224 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=225 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=226 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=254 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=258 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=259 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=260 (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •