archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=178 (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt madal mis eelnimetatu võimalikuks teebki Eesti

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=179 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=180 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt madal

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=181 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=182 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt madal mis eelnimetatu võimalikuks teebki Eesti kaitseliidust usun võib saada looduskaitseliit

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=183 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt madal mis eelnimetatu võimalikuks teebki Eesti kaitseliidust

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=184 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=185 (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •