archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=152 (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt madal mis eelnimetatu võimalikuks teebki Eesti kaitseliidust usun võib saada looduskaitseliit Tänuavaldus Tänan Aleksei Lotmanit Matsalu looduskaitseala teadusdirektorit ja kaitseliitlast kellega mõtteline vestlus aitas eeltoodut kirja panna Ilmunud Kull K 1994 Eestimaa rahvuspark The Estonian National Park In Kukk T ed XVII Eesti Looduseuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted Soomaa rahvuspargi loodus Proceedings of the XVII Estonian Naturalists Congress

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=157 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt madal mis eelnimetatu võimalikuks teebki Eesti kaitseliidust usun võib saada looduskaitseliit Tänuavaldus Tänan Aleksei Lotmanit Matsalu looduskaitseala teadusdirektorit ja kaitseliitlast kellega mõtteline vestlus aitas eeltoodut kirja panna Ilmunud Kull K 1994 Eestimaa rahvuspark The Estonian National Park In Kukk T ed XVII Eesti Looduseuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted Soomaa rahvuspargi loodus Proceedings of the XVII Estonian Naturalists Congress Nature of Soomaa National Park Tartu 97 99 Nimi E mail Kommentaar Viagra 16 05 2007 Soma order URL http www tabletpcbuzz com forum Soma

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=158 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=159 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt madal mis eelnimetatu võimalikuks teebki Eesti kaitseliidust usun võib saada looduskaitseliit Tänuavaldus Tänan Aleksei Lotmanit Matsalu looduskaitseala teadusdirektorit ja kaitseliitlast kellega mõtteline vestlus aitas eeltoodut kirja panna Ilmunud Kull K 1994 Eestimaa rahvuspark The Estonian National Park In Kukk T ed XVII Eesti Looduseuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted Soomaa rahvuspargi loodus Proceedings of the XVII Estonian Naturalists Congress Nature of Soomaa National Park Tartu 97 99 Nimi E mail Kommentaar Phentermine 14 05 2007 URL http www deforum org forums Ultram URL online Ultram online http www deforum org forums Ultram pill http www deforum org forums Prilosec buy Prilosec buy URL http www deforum org forums Prilosec URL online Propecia pill URL http www deforum org forums Propecia URL online http www deforum org forums Propecia online Valtrex buy http www deforum org forums Valtrex order URL http www deforum org forums Valtrex URL online URL http www deforum org forums Norvasc URL buy Norvasc order http www deforum org forums Norvasc cheap http www tabletpcbuzz com forum Xenical order URL http www tabletpcbuzz com forum Xenical URL buy Xenical buy Carisoprodol order http www tabletpcbuzz com forum Carisoprodol pill URL http www tabletpcbuzz com forum Carisoprodol URL cheap http

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=160 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=161 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=176 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=177 (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •