archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    päris tavaline narratiivne hääl see on kuidagi võõristav viirastuslik hääl mis räägib küll ajast kus jutustaja vähemalt esialgu oli veel inimene aga tuleb ise juba teiselt poolt mitteinimlikust maailmast mis rööbitub tontide maailmaga ja on võib olla juba tontide maailma osa Niisugune viirastuslik jutustajahääl pole uuemas kirjanduses päris erandlik kõige tuntum näide on ehk Toni Morrisoni Jazz Mudrooroo romaanis representeerib see hääl kindlasti ka aborigeense kirjaniku enese kaksipidist positsiooni Mudrooroo kirjutab aborigeenide lugu mitte aborigeenses keeles vallutajate tontide keeles kasutades nende kehtestatud kirjanduslikke konventsioone romaan ajalooline jutustus ja orienteerudes hollywoodlikele võtetele vampiirilugu märuli ja seksiga samas lähtub ta sündmuste nägemisel aborigeensest vaatepunktist Briti kolonisaatorid ei saa olla muud kui tondid kes taevaääre rebenedes on hakanud maa peale pudenema tontlik on juba nende valge nahavärvus mis ei talu täit päikesevalgust UD 18 Selleks et tontidest vabaneda peab mõni vägev shamaan taevavärava uuesti sulgema ja maale laiali valgunud tondid hävitama Kõigepealt tuleb aga leida tondivaba paik kus rahvas saaks kosuda koguda jõudu ja laulda oma laule Kaksipidine jutustajahääl viitab ka teisele jutustajahäälele mis asetub romaanis tema kõrvale ja on ühtlasi tema kaksipidisuse allikas briti päritolu vampiirnaine Amelia Fraser keda hõimu shamaanid Jangamuttuk ja Ludjee nimetavad moma pidades teda tontidest veel ohtlikumaks Vampiirnaise hääl tuleb sisse Surematu viiendas peatükis kus ta jutustab oma kurva ja pealtnäha triviaalse loo Kunagi see näib olnuvat nii ammu olin ma Amelia Fraser ja mul oli õde Eliza UD 66 Londonis olime vaesed mitte päris vaesed aga mu isa oli vilets arveametnik UD 68 kuid sedagi juba viirastusliku häälega Nüüd on see elu lõppenud ja ma olen sisenenud mingisse muusse hoopis teistlaadi eksisteerimisvormi Olen nüüd midagi muud ja võib olla see on parem kui see mis minust muidu oleks saanud Enne olin nagu teisedki tüdrukud Nüüd olen võib olla palju hullem kui sellised naised nagu mu õde Eliza kes abiellus laevakapteniga UD 66 Moma on surematu vampiir ta toitub vaid verest ja spermast ahvatledes mehi oma hapra ja noorusliku välimusega et imeda nad siis tühjaks nii valgest kui punasest verest Peategelase George iga puutub ta kokku juhuslikult lennates kord öösel nahkhiirena laevast välja ja sattudes peale corroboree le kus Jangamuttuk on otsustanud teha George ist shamaani 3 Mudrooroo kirjutamisviis Tontideune valitsejas ei ole mõistagi harilik realism see on Marqueze või Rushdie tüüpi maagiline realism Mudrooro ise on nende romaanide reaalsust iseloomustanud sõnapaariga maban reality maban on paljudes aborigeeni keeltes kasutatav sõna shamaani kohta Igal suurema väega tegelasel on siin oma loom kellena ta võib lovesse lendu minna et siis toimetada vajalikke toimetusi metsas vees õhus või maa all Seejuures säilivad looma dünaamilised omadused Nii on George ühtlasi dingo metskoer Jangamuttuk goanna suur sisalik George i ema Ludjee mantaraikala ja laeva tüürimees Wadawaka oma Aafrika päritolu tõttu leopard Amelia Fraser ehk moma lendab vampiirile sobival moel ringi nahkhiirena lurjuslik briti kapten Torrens võib aga võtta jääkaru kuju Tontideune valitseja tõeline peategelane ongi Jangamuttuk hõimu shamaan kes tunneb väga paljusid laule ja rituaale ja korraldab oma rahva suhteid teiste hõimudega kellega rännaku käigus tuleb kokku puutuda George kõneleb temast nõnda

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull/jangamuttuk?hide_template=blank (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    möödujaid seal kus pikk igrek haruneb kahte seisab soojema ilmaga juuspeen memm kui möödun hõikab ta poollaulvalt aa ida kee nagu fa re mi selles harukohas pead otsustama kumma tee valid ja see on raske mõlemad teed viivad maa peale keegi ei tea mis on nende vahe linna poolt tulles on asi lihtsam vaid käänak on pisut ootamatu kunagi neljateistaastaselt siin mult pommiti kakskend kopikat valged siledad ühtlased tühjad ümber kaheksa samasugust plaati rida ulatab lõpmatusse suu keele ja huulteta naeratajata laupäeva õhtu jõuan hilja linna pime külm minu ees käib kaabuga mees koos naisega keda ta rongi pealt ootas astun trepile oodates tuttavaid hääli aga tunnel on tühi ja tumm ja puhas nagu tohutu kütmata vannituba siin seal betooni peal lumevee loike oi igreki vars paistab veelgi pikem me kõnnime üksteise selja taga ega tunne üksteist tunnel ei ole ju tundmise koht vaid tundmatuse ümar üpsilon läheneb igreki haru täna tahan ma pöörata vasakule või paremale parem on valida vasak aga haruni jõudes võtta uus suund või minna just meelega vasakule hakkan pöörama inimesed tulevad ja lähevad harudest harudesse vasakult poolt ilmub üks tüdruk veidi lohmakalt riides imelik vaatan kiirelt otsa ta on näost valge nagu kriit või lumi

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull/balti_jaama?hide_template=blank (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    nukker ja rahutu otsekui haige tiivaga lind turistid tabasid just seda tiiba kus töötasid armee kõrgemad ohvitserid viisnurk võib kahaneda lihtsaks ruuduks jah me peame midagi ette võtma olgu elusalt või surnult kõigepealt tuleb meie pommid kuhugi maha istutada kogu maailm peab ühinema mõrvarliku mõtteviisi vastu välja arvatud tapmise eesmärgil see laieneb pidevalt rahvusvahelisi turiste valmistatakse ette siinsamas maa all turismivõrk ulatub üle terve planeedi nad on juba hõivanud muuseumid ja tähtsamad suurlinnad hiljuti läksid turistid teatrisse ja hakkasid nõudma sõja lõpetamist paljud nende hulgast on valmis verevalamist lõpetama kas või oma elu hinnaga seda ei saa mitte millegagi õigustada rahulike terroristide veri voolab meie kõigi peale see voolab meie naha all tuksub meie soontes loodan et kõik mõistavad turismist võib päästa vaid lakkamatu sõda ja halastamatud karistusoperatsioonid mõned vanemad turistid teadsid jutustada üht lugu maailma loomisest seda levitavad praegu mõned sõbralikud telekanalid meil peab olema vähemalt niipalju sõnavabadust ja demokraatiat et seda piirata ühe jutu järgi olevat maailm loodud munast teise järgi hüübinud vere tükikesest kolmanda järgi on see ühe hiiglase keha neljanda järgi maailmapuu tohutule võrale heidetud loor see kõik pole tõsi maailm luuakse just praegu kõige moodsama tehnika ja lepitamatu sõjalise ülekaalu abil kaubanduskeskusesse oli paigutatud pomm

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull/turism?hide_template=blank (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    sooja ja vaikust maa aluses katedraalis üks hambahari lavatsi peal on jäänud puhtaks loputamata küllap vist pesijal hakkas kiire või ei saanud ta ojale minna igal pool hingavad ümberringi palusammal ja kaksikhammas kerkides õrnalt ja märkamatult rebase jalajälgedesse ta tuleb mustikavarte vahelt teeb ringi ja keerutab nuuskides kaela siis tõstab pea vaatab varviku poole ohtliku maailma pilguga kilpjalad õõtsuvad kahisevad keegi on läinud siit püssiga läbi raua ja naha lõhna

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull/vennad_voitkad?hide_template=blank (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav ala looduskaitsealana on ju võrdlemisi mõttetu Seega Eestis saavad olema suured ökoloogiliselt majandatavad alad Arvestades maa suurust tervikuna isegi väga suured Millest järelduvalt saab Eestis ökoloogiline elamis ja majandamisviis möödapääsmatult oluliseks riigi elu ja majanduse osaks Järgnevalt võib küsida kas eluviis mida peetakse õigeks rahvuspargis on parem või halvem kui väljaspool seda Kuna ta on ökoloogiline siis ma arvan et parem Kui nii siis võib elu rahvuspargis olla eeskujuks elule väljaspool seda Ehk järelikult seisame pürgimuse ees elada nii nagu rahvuspargis Elada nii kogu Eestimaal Eesti eripära vaimsus ja loodushoid võib selle paradoksaalsena näiva idee muuta terve riik rahvuspargiks tõesti teostada Ma ei usu et meie rahvas tunneks täit rahuldust olla üks madalama arengutasemega ääremaa ühinenud Euroopa riigis Olla selle riigi osa rahvuspargina võib aga muuta ühinemise igati vastuvõetavaks Setumaa rahvuspark Eesti riigis võiks olla just sobivaks mudeliks meile enne Eestimaa rahvusparki Euroopa ühendriigis Meie seadusandluse nihkumisel looduskaitse enamarvestamise suunas väärib eeskuju võtta Ahvenamaast ja Fääri saartest Need on alad mille seisund on riigi ja rahvuspargi vahepealne Maa valdamise tingimuste osas on neil reeglid rangemadki kui meie rahvusparkides Looduskaitse osutub seega osaks Eesti kaitsepoliitikast Loodus ja keskkonnakaitses ei ole aga põhilisteks relvadeks erinevalt militaarvägedest mitte tapmise ehk elu hävitamise vahendid vaid elu kaitsmise ja hoidmise vahendid See on paradigmaatiline muutus J v Uexküll jr on üritanud mõjustada ÜRO d keskkonnakaitsegrupeeringuid looma See on patsifistide armee Me saame ka Eesti territooriumi kaitsta elu hoidvate relvadega Rahvusvahelise tähtsusega kaitseala kaitsmine on ju ka enam kui selle maa elanike endi hool Biosfäärikaitseala ja Matsalu märgala juba on ülemaailmse kaitsealade võrgu osad Rahvuspargid saavad seda samuti olla Lisaks on meil loodusväärtusi millel on vaieldamatu üleilmne tähtsus liigirikkus Laelatu puisniidul ja teistelgi Lääne Eesti puisniitudel unikaalsed rabad Vähemalt nende territooriumide kaitse aga seal elavad ju ka inimesed on täiesti võimalik looduskaitsesõjaväega Konfliktioht Eestis ja lähiümbruses peaks olema küllalt madal mis eelnimetatu võimalikuks teebki Eesti kaitseliidust usun võib saada looduskaitseliit Tänuavaldus Tänan Aleksei Lotmanit Matsalu looduskaitseala teadusdirektorit ja kaitseliitlast kellega mõtteline vestlus aitas eeltoodut kirja panna Ilmunud Kull K 1994 Eestimaa rahvuspark The Estonian National Park In Kukk T ed XVII Eesti Looduseuurijate Päeva ettekannete kokkuvõtted Soomaa rahvuspargi loodus Proceedings of the XVII Estonian Naturalists Congress Nature of Soomaa National Park Tartu 97 99 Nimi E mail Kommentaar 10 01 2016 10 01

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?hide_template=blank (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=2 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=3 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull?page=4 (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •