archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/JasperZoova (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    30 Õpetussõnade Esimese aasta Augusti päevad September 9 Kurbade uudiste 13 Gongide ja nuiade päev 16 Laari päev 25 Mardi ja Lelepäevad 30 Sügistööde mittetegemise aeg Oktoober 01 Teletupsude päev 04 Zanna päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/arhiiv (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    päev 24 Lao Zi päev 30 Õpetussõnade Esimese aasta Augusti päevad September 9 Kurbade uudiste 13 Gongide ja nuiade päev 16 Laari päev 25 Mardi ja Lelepäevad 30 Sügistööde mittetegemise aeg Oktoober 01 Teletupsude päev 04 Zanna päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/arhiiv/2932 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Teekond Teekond Algab videvuses päikese loojangu udus läbi järverohu ja kaste üle põlvekõrguste mätaste Siin peakski olema rada Piip taskus astub

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/arhiiv/teekond (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm VANA LABÜRINT Hasso Krull veel on praegu seda rahvast kes usuvad ja ütlevad metspaganaid ehk poolristimata inimesi olevat kes mägede orgude koobaste sees peavad elama jõgede ja mägede kallaste sees on maa alused koopad ehk teed mõned loodud ja mõned kõva liivakivi sisse uuristatud need ongi ennemuistsed vanapaganate eluasemed koopasse astudes õhk on jahe ja seisab kui pimedas edasi minna hargneb tee paljudeks käikudeks madalad orvad sammassaalid vahepeal vesi jalad saavad märjaks hakkab hirm kes nüüd veel edasi sammub eksib ega pääse enam kunagi tagasi puude ja taevatähtede alla kui ta mitte üht niidikera

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/arhiiv/vanalabrint (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    suurima heaolu ja elunautimise määraga indiviidi jaoks nii et selleks kulub kõige vähem energiat Kahes peatükis lk 1 75 toob Kropotkin rohkesti näiteid iseenda ja teiste teadlaste loodusvaatlustest haare ulatab mesilastest ja sipelgatest kuni kiskjate küttimiskooslusteni Õigupoolest on sellelaadsed näited tänapäeva lugejale loomafilmidest tuttavad dokumentalistid võivad veeta päevi ja nädalaid merepõhjas jälgides näiteks seda kuidas aitavad üksteisel toime tulla käsn ja tigu Hoolimata meedias levitatavate filmide jätkuvalt huxleylikust ideoloogiast pääsevad vastastikuse abi ilmingud dok kaadrites hästi mõjule ilmselt on see loomade elu piisavalt hoolikal jälgimisel paratamatu Kropotkini kirjelduses on omapärane siiski see kuidas ta kõige kollektiivsemaks peetavate olendite juures nagu sipelgad osutab ikkagi näidetele mis tõestavad individuaalse algatuse tähtsust vastastikuse abi süsteemis Raamatu bioloogilisele osale järgneb tänapäeva mõistes antropoloogiline osa vastastikune abi metslaste ja barbarite seas Siin polemiseerib Kropotkin 17 sajandi mõtleja Thomas Hobbesiga kelle arvates inimesed algul elasid loodusriigis state of nature mis kujutas endast kõikide sõda kõikide vastu Eelmisega on see poleemika seotud niipalju et ka Huxley võttis üle Hobbesi vaated primitiivse inimese kohta Toetudes kaasaegsele etnoloogiale lükkab Kropotkin loodusriigi müüdi kõrvale kuna hilisem antro poloogia ei jäta neis asjus enam mingit kaksipidimõtlemist pole sellel vaja pikemalt peatuda Metslane pole vooruse ideaal nagu ta pole ka metsikuse ideaal Kuid primitiivsel inimesel on üks omadus mida on alal hoidnud ja viimistlenud karmi eluvõitluse vajadused ta samastab enda olemasolu oma hõimu olemasoluga ning ilma selle omaduseta ei oleks inimkond kunagi jõudnud praegusele tasemele lk 111 Nii arutledes astub Kropotkin positsioonile mis silmanähtavalt erineb nii Hobbesi kui Rousseau klassikalistest kujutelmadest hinnates juba ümber kogu moodsa inimese suhte metslasesse või barbarisse Kuhu me ka ei läheks leiame kõikjalt samad seltsivad kombed sama solidaarsuse vaimu Ja kui püüame tungida möödaniku hämarusse leiame sama hõimuelu samad inimeste ühendused vastastikuseks toetuseks ükskõik kui algelised need ka poleks Darwinil oli täiesti õigus kui ta nägi inimese sotsiaalsetes omadustes tema edasise evolutsiooni põhitegurit ja Darwini vulgariseerijad on täiesti eksiteel kui nad väidavad vastupidist lk 110 Võib öelda et selles seisukohavõtus sisaldub nii Kropotkini kui mis tahes sügavama anarhismi antropo loogiline kreedo Tänapäevasest vaatepunktist on Kropotkini teose kõige omapärasemad peatükid need mis moodustavad ta ajaloolise osa Vastastikune abi kesk aegses linnas lk 153 222 Siin keskendub Kropotkin ennekõike kesk aegse gildisüsteemi analüüsile paiguti muutub tekst manifestilaadseks Gildid mis omal ajal katsid terve linnarahvastiku esindavad Kropotkini meelest kõige paremini seda vennaliku võrdsuse vaimu mille tegi võimalikuks kindlustatud linnades tekkinud uus vaba elu lk 165 Kropotkin viitab ka jumalarahu liikumisele treuga Dei mille kaudu linnarahvas püüdis piiri panna aadliperekondade omavahelisele vaenule ja mis on gildide vabastusprotsessiga seotud Kropotkini silmis olid gildide liikmed omavahelistes suhetes tõepoolest võrdsed üksteist nimetati vendadeks kusjuures liikmetel alati oli teatav hulk ühist omandit maa hooned kultusepaigad Vastastikune abi toimis kõigi põhiliste elujuhtumite korral nagu puudus haigus omaste surm võlad või kellegi vaen seejuures tuli aga gildivannet andes kõik vanad verivaenud unustada Teiselt poolt rõhutab Kropotkin gildisüsteemi universaalsust Olid olemas nii vabade kui ka orjade gildid olid püsivad eluaegsed gildid ja ainult mõne kindla eesmärgi jaoks loodud gildid nagu katedraali ehitus küttimine kalapüük või kaubareis Kuna gildi võis moodustada kes tahes olid olemas nii kaupmeeste ja käsitööliste kui ka küttide ja talupoegade gildid samuti preestrite kunstnike ja õpetajate ning isegi kerjuste langenud naiste ja timukate gildid Väga otseselt esitab Kropotkini arusaamu järgmine lõik lk 176 See et gildi institutsioon on Aasias Aafrikas ja Euroopas nii laialt levinud ja et ta on püsinud tuhandeid aastaid ilmudes sarnaste tingimuste kutsel ikka uuesti ja uuesti tuleneb asjaolust et gild on palju enamat kui lihtsalt söömaühisus ühisus teataval päeval kirikusse minekuks või matuseklubi Gild vastas inimloomuse sügavalt juurdunud vajadusele ta kehastas kõiki atribuute mis riik hiljem omistas oma bürokraatiale ja politseile ja veel palju enamat Ta oli ühisus vastastikuseks toetuseks kõikides tingimustes ja kõikide elujuhtumite korral nõu ja teoga ja oli ka õiglust alalhoidev organisatsioon erinedes riigist selle poolest et kõigil neil puhkudel toodi sisse inimlik vennalik element selle formaalse elemendi asemel mis on omane riiklikule sekkumisele Isegi gildikohtu ette ilmudes vastutas gildivend meeste ees kes teda hästi tundsid ja olid seisnud tema kõrval igapäevases töös ühisel söömaajal või vennalike kohuste täitmisel need mehed olid tõesti temaga võrdsed ja ta vennad mitte seadusteoreetikud või kellegi teise huvide kaitsjad Pärast bioloogilise antropoloogilise ja ajaloolise kihi läbimist jõuab Kropotkin paratamatult oma kaasaega Siin peab ta kõigepealt nentima vastastikuse abi kriisi uusajal seostades just sellega ka näiteks omaaegseid talurahvaülestõuse mis Kropotkini käsituses on külakogukonna võitlus teda hävitama tulnud riigisüsteemi vastu Kõigi sotsiaalsete funktsioonide neelamine riigi poolt soodustas paratamatult ohjeldamatu ja kitsarinnalise individualismi arengut Vastavalt sellele kuidas kasvas kodanike kohustuste hulk riigi vastu vabanesid nad silmanähtavalt kohustustest üksteise vastu lk 227 Kui keskajal gildiliige haigestus pidid kaks tema venda kordamööda tema juures valvama nüüd aga piisas sellest et anda oma naabrile lähima vaestehaigla aadress Kui barbaarses ühiskonnas puhkes kahe mehe vahel tüli võis selle osavõtmatu pealtvaatamine võrduda mõrvaga kõikekaitsva riigi teooria järgi tuleb aga sekkumine jätta politsei asjaks Siit hakkabki välja kooruma vastastikuse abi mässuline anarhistlik paatos Kropotkin ei piirdu aga kriitikaga mis oleks üleliia mugav lahendus oma raamatu viimases peatükis lk 262 292 käsitleb ta kaasaegseid reaalseid vastastikuse abi vorme mis ei näi 20 sajandi käigus olevat palju muutunud Kunagiste gildide järeltulijaks küll nende võimsuseni küündimata on kõikvõimalikud ühingud ja seltsid alates tööliste ametiühingutest kuni meelelahutuslike organisatsioonideni Lugematuid seltse klubisid ja liite mis on loodud elu nautimiseks õpinguteks ja uuringuteks hariduse andmiseks jne on viimasel ajal juurde tulnud nii palju et üksnes nende loendi koostamine võtaks aastaid kõik nad manifesteerivad aga sedasama igitöötavat kalduvust liitu misele ja vastastikusele abile lk 279 Kuigi näiteks jalgratturite klubi liikmeid ei ühenda omavahel miski peale jalgrattasõidu valitsevat nende vahel juba teatav vastastikuse abiandmise vabamüürlus eriti kaugetes nurkades ja kolgastes kus jalgrattureid on vähe Teine suur vastastikuse abi vool on nii öelda isiklik abi mis tuleb kõige selgemalt nähtavale slummis Suurte linnade jõukamates linnaosades ei tea inimesed sedagi kes elab nende kõrval Kuid rahvarohketes põiktänavates tunnevad inimesed üksteist suurepäraselt ja puutuvad pidevalt omavahel kokku Muidugi on seal omad pisitülid neid on põiktänavates samuti nagu mujalgi seal aga kasvavad üles rühmad mis on kooskõlas isikliku külgetõmbega ja nendes ringides praktiseeritakse

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/arhiiv/anarhiamssvivastasti (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Nauru 1798 aastal avastas inglise mereröövlikapten John Fearn Mikroneesias peaaegu ekvaatoril tibatillukese Kihnust pisut suurema aga tihedalt asustatud saare kus elasid koos 12 eri hõimu paarituhande elanikuga Toime tulid nad väga hästi kasvatasid kookost pandanust ja ookeanikalu keda nad olid aretanud magedat vett taluma ja lagoonidesse ümber asustanud Kuna saar oli paradiislik panid inglased talle nimeks Pleasant Island Kohalikud ise kutsusid oma saart Naoeroks mis hiljem inglaste poolt Nauruks mugandati Aastal 1900 tuli saarele suur häda Avastati et saar koosneb suures osas fosforiidist ja suurriigid hakkasid Nauru vastu elavat huvi tundma Fosforiidikaevandamine algas 1905 Algul tegid seda sakslased Pärast esimest maailmasõda Austraalia Siis inglismaa II maailmasõjas okupeerisid saare Jaapanlased Pärast sõda jagati saart Austraalia ja Uus Meremaa vahel Praegu istuvad saarekese seljas oma huvide ja ultimaatumitega nii Austraalia Hiina kui Vene maffia Ajutise iseseisvuse saavutas Nauru 1968 aastal siis kui fosforiidikaevandamise keskkonnakahju oli juba pöördumatu ja varud ammendumas Kümmekond aastat nautis saareriik heaolu Riigi sissetulek elaniku

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/arhiiv/nauru (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    metsas ee ÜKSKORD SAAB OTSA IGA TSIVILISATSIOON Jaak Aaviksoo Foto Peeter Laurits ja Helicam

    Original URL path: http://www.metsas.ee/?hide_template=blank (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •