archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    Picassost Herbert Readi Moodsa kunsti sõjaeelset tõlget Henn Roode tõlkis eesti keelde Raymond Escholier raamatu La peinture française XXe siècle Soosteri kataloog Kunstnikest meeldis õpilastele Pierre Bonnard i ja Edouard Vuillard i kunst nende värvi tundlik meelelisus Huvi pakkus Picasso vormikäsitlus Saarts Lembit Saarts on hiljem esile tõstnud ka õppejõud Kitse tööde imetlemist Meile meeldis tema lahtine pintslilöök ja vastu valgust maalitud maastikud Saarts Elmar Kitse ja Johannes Võerahansut peabki Ohakas oma suurimateks õpetajateks ja eeskujudeks 3 Ohaka sõnul olid nii Kits kui Võerahansu head pedagoogid ja seda vastupidiselt üldisele skeemile kus edukus loomingus ei käinud käsikäes kompententsiga õpilaste juhendamisel Ohakas Õppejõudude eriti Kitse mõjud olid õpilaste varastes töödes selgelt tunda 4 Saarts Sooster ja Ohakas kuulusid Kitse lemmikõpilaste hulka ja sageli võttis ta neid oma näitustele või vabaõhuetüüdide maalimisele kaasa Kitse on nimetatud silmapaistvamaks Pallase maalikoolkonna esindajaks Ta alustas impressionistlikult ja valgusküllase koloriidiga 1940ndatel aastatel maalis palju maastikke portreid dünaamilisi lüürilise alatooniga figuraalkompositsioone ning suure vormiüldistusega linnapilte Kitse loomelaad uuenes figuuri tugevas stiliseerimises ja irreaalse meeleolu süvenemises Kits säilitas oma töödes isikupära ka ajal kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistliku käsitlusviisi ja kindla temaatika EKABL 1996 185 Johannes Võerahansut Ohaka teist õppejõudu eeskuju ja loomingulist mõjutajat on iseloomustatud kui Eesti üht silmapaistvamat maastiku ja olustikumaalijat Võerahansu 1930 aastate teise poole tööd on Pallase maalikoolile omaselt valgusküllase hõbedase koloriidiga kuuludes eluolu ja loodust poetiseerinud kunstiloomingu tippteoste hulka Eriti on teda paelunud Saaremaa omapärane elulaad ja maastik EKABL 1996 607 1947 a leidsid aset ümberkorraldused kooli õppetöös ja sellega seoses määrati Kits monumentaalmaali kateedri juhatajaks Ohakas tundis huvi aga eelkõige maastikumaali vastu ja jätkas seepärast oma õppetööd J Võerahansu ateljees TOOM 1977 1940ndate teisel poolel Saartsi Soosteri ja Ohakaga Pallases arvatavasti on õigem 40ndatel lõpetanuid nimetada pallaslasteks sest koolile omane õhkkond säilis ühel kursusel õppinud noorte kunstnike seas olid veel Helga Imelik Jõerüüt Harri Pudersell Silvia Jõgever Lüüdia Mark Vallimäe Mark Tiina Sepp Heljulaine Orlov Zauram Veelaine Ternel Päi Valdur Silm Tugi Eva Ole Hannes Varjun Ella Sikka Hannes Pilter Valve Sassijan Pilter Adu Säärits Otto Paap kes kõik ei lõpetanud instituuti Vanematel kursustel õppisid Kaja Kärner Valve Moss Janov noorematel Ester Potisepp Roode Henn Roode ja Heldur Viires Soosteri kataloog Pärast koolitööd käisid nii õpilased kui õpetajad koolimaja vastas asuvas kohvik sööklas Horn istumas Au sees oli kohvikukultuur ja populaarseteks külastuskohtadeks olid ka Tartu kohvikud Ateena ja Werner Soosteri kataloog Ohaka õpinguaastatesse langeb ka kohtumine oma tulevase abikaasa Eetlaga Eetlast sai hiljem Ohakale kõige lähedamal seisev inimene kelle roll tema pideva kaaslase ja toetajana on märkimisväärne Eetla aktiivsuse ja organiseerimissoone teeneks võib pidada ka Ohaka maalide hilisemat fenomenaalset müügiedu Mina olin Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis tema õppis gümnaasiumis Tema püüdis ka kunstikooli sisse pääseda käis ettevalmistuskursustel Eetla hüüdnimi oli siis Jänku 40ndate lõpus kuulus ta meie kampa kus olid ka Sooster ja Saarts Leppisime veel omavahel kokku et meie Jänkut ei puutu Tantsisime küll aga mitte alati ei märganud koju saata OHAKAS 1994 Kohtumine Valdur Ohakaga on Eetlal selgelt meeles Mina olin Tartu 2 keskkooli tüdruk ja Tartu kunstikooli poisid tulid meie jõulupeole Valdur võttis mind tantsima Hiljem ma küsisin et miks Te just mind võtsite ja tema vastas et ta pole elu sees nii tobedat nägu näinud See oli 26 detsembril tema sünnipäeval Abikaasa Eetla tähtsust rõhutab Ohakas hiljem antud intervjuus Minu elu kõige suurem õnnestumine on oma naisega abiellumine OHAKAS 1994 Ohaka ja tema kaaslaste õpinguaegsele Tartule oli omane ühtsus mis väljendus nii ühistes ettevõtmistes Pallase vaimu säilimises sõprussuhetes nii õpilaste kui ka õpilaste ja õppejõudude vahel Lõppenud oli II maailmasõda ja Tartu elu iseloomustasid püüdlused stabiilsuse endise taastamise poole Tartu tolleaegse ühtsuse rõhutamine jääb kõlama ka Eetla Ohaka meenutustes Tartu on väike linn ja see Tartu mis oli siis kui meie olime noored oli ühtne õpilassõbralik meeletult ja väga Kuidagi niisuguse helgema pilguga Me kõik olime neist raskustest niivõrd tüdinenud Ei olnud südant oma käega veel midagi juurde hävitada See kandus edasi ka inimesteni kunstini kirjanduseni kõigeni OHAKAS 2002 Õpilaskonda ühendavaks jooneks oli nii ülalpool kirjeldatud ühine huvi prantsuse kunsti kui ka eesti kunsti vastu Varasemate eesti kunstnike töödega tutvuti nii Tartu Kunstimuuseumi maalikogus Endel Kõksi ema juures kui ka Karl Pärsimäe sugulaste Kookide juures Tallinnas Omavahel arutati ka E Kitse ja J Võerahansu personaalnäituste üle Soosteri kataloog Tolleaegset õpilas sõprus ringkonda võiks iseloomustada märksõnaga KUNST Kõigest kunstiga seonduvast võeti osa äärmise aktiivsusega visandati spontaanseid joonistusi nii tänavanurkadel kui kohvikutes diskuteeriti probleemide üle külastati kõikvõimalikke näitusi hoiti silmad lahti kõige enda ümber toimuva suhtes Tundub et teisiti polekski saanud õhkkond oli selline Suur osa õhkkonna loomisel oli muidugi õppejõududel kes oma spontaansete töömeetodite ja suure produktiivsusega jätsid jälje ka õpilaste töövõtetesse ja suhtumistesse Valdur Ohakas on hiljem kirjeldanud üht väljasõitu Võrumaale Läksime kohe Tamula äärde maalima sest ega siis maalimata ei saand jääda Sellest ongi see kirg maalida sest Kits oli samasugune mees kes võis päevas mitu pilti teha ja eks ta sisendas oma õpilastesse seda sama Sealt vist ongi minul selline kiire maalimislaad ja ikkagi nii et ei ühtegi päeva ilma maalimiseta OHAKAS 1977 Pidev südamega asja juures olek väljendub ka õpilaste skitseerimisharjumuses Paljudel oli pidevalt kaasas väike taskuplokk ja pliiats Harjumuseks sai interjööri erinevate kompositsioonialgete paberile haaramine ja ette juhtuvate huvitavate tüüpide visandamine Viires Soosteri kataloog Kõigest ümbritsevast toitumist on esile toonud ka üks õpilaskonda kuulunutest Lembit Saarts Me püüdsime igalt poolt õppida jälgisime värve näiteks majaseinu millised on värvivahekorrad Õhtuti võimlesime s t joonistasime midagi või kopeerisime et harjutada puhast joont Joonistati igal pool tihti ka kohvikus või restoranis Saarts Soosteri kataloog Õpilaselu aktiviseerisid ja värskendasid ka vestlused diskussioonid vaidlused 5 Koos olles kunsti ja kirjandusprobleemide arutamine oli tolleaegsele Tartule omane Ka Endel Kõks on hiljem meenutanud et räägiti kunstiprobleemidest vastupidiselt tallinlastele kel ei olnud mingeid probleeme OHAKAS 2002 Aktiivselt külastati ka ateljeesid jälgiti üksteise töömeetodeid ja loomelaadi Saarts Väga olid moes avalikud arutelud nii instituudis endas kui ka Tartu kunstinäitustel kus publiku juuresolekul toimusid üldised sõnavõtud Viires Tartu sõpruskonna käsitlemisel ei saa mööda minna Ülo Soosterist Ülo Sooster oli õpilaste seas andekamaid ja aktiivsemaid tegelasi kes juba õpingute ajal muutus teatud mõttes rühma

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/ValdurOhakas/Lapseplvjanoorus (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    proovitööd ja nad võeti vastu Valdurit ei võetud Vastuvõtjad ütlesid et nad ei saanud päris hästi aru mida Valduri tööd endast kujutasid Hiljem küsis Valdur tolleaegselt rektorilt et miks sa mind vastu ei võtnud Ma ei saanud sest sinu toimikus oli lause Valitsused tulevad ja lähevad aga kunst jääb Sinna lause juurde oli aga lisatud et edaspidi ei tohi teda kooli vastu võtta OHAKAS 2002 Nõukogude võim ei jätnud oma sekkumist Ohaka ellu ja tegevusse ka peale vanglakaristust Ohakas jäi õpinguringkonnast kõrvale ja pidi üha enam harjuma iseseisva kunstniku staatusega Kunstiinstituuti mitte pääsemist võibki vaadelda kui uue etapi algust tema elus 1958 aastast tegutses Ohakas vabakutselise kunstnikuna kuulumata organisatsioonidesse ja olemata otsene liige kunstirühmitustes Organisatoorsusest kõrvalehoidmisest joonistus välja Ohakale omane üksiku hundi staatus Pärast õpinguplaanide nurjumist asus Ohakas 1956 aasta mais lühikeseks ajaks tööle Tallinna Riiklikusse Tsirkusesse Laagriaastatega nõrgenenud tervis ei lubanud Ohakal pikalt töötada Tervislikel põhjustel olin sunnitud varsti katkestama töö ja viibima haiglas ja sanatooriumis OHAKAS 1959 Tervenedes jätkas Ohkas 1958 aasta veebruaris kunstnikuna õmblusvabrikus Võit Sama aasta novembris asus ta dekoraatorina tööle Tallinna Riiklikus Viktor Kingissepa nimelises Akadeemilises Draamateatris Tööd oli kusagil vaja teha Maalisin ühe põlvitava elevandi ja kuna pilt tsirkuse juhtkonnale meeldis võeti mind sinna tööle OHAKAS 1994 Tähti ta eriti teha ei osanud aga siis joonistas lõvisid ja tsirkuseartiste Seal oli pahandus et kuna ta tähti ei osanud hästi maalida siis lühikesed nimed tegi ta suurte punaste tähtedega aga pikad nimed väikesed ja tumedad Seal tsirkuses hingati kergendatult kui ta lahkus Draamateatris oli ta dekoratsioonide maalija sealt sai tal kohe ka üks pilt näitusele OHAKAS 2002 1957 a esines Ohakas tööga Eeslinna motiiv 1957 näitusel Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40 aastapäevale pühendatud Nõukogude Eesti Kunstinäitus millele järgnesid 1958 a žüriivaba näitus 2 noorsoo ja sporditeemaline näitus 3 ning 1959 a vabariiklik kunstinäitus 4 Tartu sõpruskond ja 1960 aasta näitus Laagriaastatel lõdvenenud sidemed Tartu sõpruskonna liikmete vahel hakkasid taas tugevnema peale väljasaadetute eelkõige Ülo Soosteri tagasipöördumist 1956 a jõudsid vangid laagrist koju Kevadel saabus Eestisse Ülo Sooster Ta abiellus proovis edutult leida elu ja töökohta kodumaal ning astuda ENSV Kunstnike Liitu 1957 a on ta juba Moskvas Soosteri kataloog Ülo Sooster oli vägagi tähtis kuju tema Eestis olevatele kunstnik sõpradele Tema toetus julgus värsked mõtted ja ideed olid paljude jaoks elustavad ja andsid jõudu jätkata sest peale sõda ja laagriaastaid oldi sageli kapseldunud ning ebakindlad Niisugune üksteise toetamine oli ära lõppenud selleks ajaks kui me Venemaalt tagasi tulime Siis oli juba mingisugune Tartu vaim ja Tallinna vaim ja mingisugused eraldused Ülo aga oli Tartu ja Tallinna vahel justkui ühendav lüli Kui Ülo tuli siis oli selline tunne nagu poleks neid vahepealseid aastaid olnudki OHAKAS 2002 Moskvasse minek ei saanud takistuseks ka Soosteri ja Ohaka vahelisele sõprusele ja kontaktidele Jõgever olevat rääkinud et kui Sooster käis Eestis ja läks Tartusse siis Valdur olevat alati mõne aja pärast Tartusse sõitnud uurima mida Ülo rääkis mis töid kaasa tõi millised need välja nägid Valduriga olid nemad Soosteriga väga lähedastes suhetes Iga kord kui ta Eestisse tuli läks ta kõigepealt Valduri juurde siis Meedi Soosteri õde L P juurde OHAKAS 2002 Sama tähtsaks kui Soosteri viibimisi Eestis võib pidada ka tema sõprade külaskäike Moskvasse mis avasid uimasest Nõukogude Eesti kunstielust tulnutele tõelise underground kunstimaailma Teiseks tasandiks oleks Tartu sõprade Moskvaskäigud kus Soosteri isiksuse vahetu mõju kõrval mängisid rolli ka välised tegurid näitused raamatukogud Soosteri sõprade kunst sõprade seltskond teisipäevad Krassini tänavas jne Ü Sooster kujundas kõigepealt Tartu Moskva kunstitelje milles Tartu poolt esindasid tema sõbrad või laagrikaaslased L Saarts K Kärner V Janov S Jõgever L Vallimäe Mark H Viires V Ohakas jt Tallinn Moskva Üks tihedamaid Soosteri külalisi Moskvas oligi Valdur Ohakas koos abikaasa Eetlaga Tänu Ülole tema sõbrad tuttavad ja need kellest tema rohkem lugu pidas muutusid ka meie sõpradeks ja tuttavateks kellest ka meie hakkasime lugu pidama sest me vaatasime neid läbi Ülo silmade Nii oli Ilja Kabakoviga Siis oli Erik Bulatov üks paremaid vene kunstnikke OHAKAS 2002 Ülo ja tema sõpradest Moskva kunstnikud mõjusid Tartu sõpruskonna tegelastele oma loominguga värskendavalt ja julgustavalt sest nagu juba mainitud ei pakkunud siinne keskkond oma stagneerunud olemusega kunstnikele innustavat pinget Pärast laagrist vabanemist nappis neil elutempot Tallinna kunstikliima oli toona soikunud olekus ebahuvitav Vangilaagris valitsenud olukord oli olnud palju pingelisem kui see kuhu nad nüüd olid sattunud Tallinn Moskva Sidemed Tartu sõpruskonna liikmete vahel olid taas tugevnenud ja tunti teatavat ühtsust Nii oligi tekkinud nn Tartu grupp mille tuumiktegelaseks Ülo Sooster 1958 1959 aastast alates tegutses Tartus rühm kunstnikke kelle tegevus rühmitusena on tänini jäänud kunstiloolaste tähelepanu alt kõrvale Rühmituses olid viimaste Pallases õppinud kunstnike hulka kuulunud Valve Janov Silvia Jõgever Kaja Kärner Valdur Ohakas Lembit Saarts Lüüdia Vallimäe Mark ja Heldur Viires Soosteri kataloog Aina tuntavamaks muutus rühmituse liikmete soov ja vajadus nõukogude tingimustes ühiselt välja astuda 60 ndail leiavad noored kunstnikud kellel ühine huvi kunsti uuenduste ja avangardse kunsti vastu et ühiselt on kergem alustada ja vastandada end ametlikule kunstipoliitikale TALVISTU 1997 9 1960 a sai teoks Soosteri idee ühisnäitusest Näituse peamiseks organiseerijaks oli Silvia Jõgever kelle eestvedamisel rühma tööd Tartu 8 Keskkooli ruumidesse üles pandi Näitus oli üleval 1 septembrist 11 oktoobrini Ekspositsioon tekitas suurt huvi väljaspool kooli sest seal esitatu erines oluliselt tavalistest näitustest See oli hele ja helge vabade inimeste kunst meenutas H Viires Kuid kõik vastukajad polnud sugugi positiivsed Oktoobri algul jõudsid sõpruskonnani kuuldused et näituse peale on kaevatud ning nõukogude vastase grupi tegevust arutati partei linnakomitees ja KGB s Ühtki kunstnikku otseselt ei karistatud küll aga ahistati vaimu 1960 aasta näitus oli osalenud kunstnike jaoks väga tähtis Vist esmakordselt tundsid need elust muserdatud loojad end ühtse rühmana Eredalt tuli ilmsiks nende kunstiliste püüdluste ja tõekspidamiste sarnasus ning erinevus ametlikust kunstist 1960 aasta tähistab kõigi jaoks väga produktiivse ja huvitava aja algust Soosteri kataloog Kuigi Ohakale sai aina omasemaks eelpool nimetatud eemalehoidmine institutsioonidest ja organisatsioonidest pidas ta siiski oluliseks Kunstnike Liitu astumist Ohaka toimikus säilinud dokumentidest võib välja lugeda et 1958 a on tema vastuvõtmist ENSV Kunstnike Liidu liikmeskandidaadiks soovitanud R Uutmaa 1959 a L Mikk R Uutmaa ja A Peek TOOM 1977 Liidu

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/ValdurOhakas/Ohakas1950ndatelpul (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    kuivkäimla mida kummardati kui mausoleumi LAURITS 2002 Seda Lenini sünnipäevapidu kui Nõukogude võimu pilavat akti meenutab veel praegugi kuivkäimla palgi sisse uuristatud aastaarv 1870 Soolaleivapidu lõi alguse Kütioru kui legendaarse kooskäimiskoha kujunemisele Kütiorust sai omaette märk tollaste vaimuinimeste elus Pärast soolaleivapidu see koht praktiliselt saigi legendiks Ta muutus selliseks vastaliste pesapaigaks kus räägiti igasuguseid jutte ilma kartmata Selliseid jutte mida Kuku klubis tol ajal rääkida ei saanud Seetõttu püüdsid Eetla ja Valdur olla suhteliselt valivad et kes siia pääsesid ja kes ei pääsenud Küllap siin käis neid igasuguseid nuuskureid ja koputajaid ka aga üldine õhkkond oli selline et siin rehe all igaüks rääkis mis sülg suhu tõi Mingisugust hirmu ei olnud LAURITS 2002 Kütiorg kujunes spontaanselt kultuurimaailma tegelaste suviseks kohtumispaigaks Eetla ja Valdur Ohaka ümber kogunes omalaadne sõpruskond Kütioru külaliste kirevat seltskonda on oma romaanis Endspiel Laskumine orgu 3 kirjeldanud Madis Kõiv ja Vaino Vahing Suviti eriti juulis vooris siit läbi külalisi sadade kaupa asjalisi ja uudishimulikke toojaid ja saajaid vaatajaid ja kuulajaid maalijaid ja graafikuid skulptoreid kirjanikke pajatseid perversseid ekshibioniste nende naisi ja nartsislikke lapsi nende armukesi juhuslikke avantüriste ooperi ja protestilauljaid absurdiste nudiste progressiivseid loomulikult noormehi kes millekski pidid saama kas paremaks või halvemaks suurteks kunstnikeks või väikesteks päevavarasteks vanakesi kes niisugusteks või hullemateks pidid jäämagi Kõik tulid ja kedagi ei valitud KÕIV VAHING 1988 90 Kütiorus käijaid oli palju tõelisi oru patrioote tihedaid külalisi aga vähem Viimaste hulgas figureerivad sellised nimed nagu Madis Kõiv Vaino Vahing Juhan Viiding Andres Ehin Leonhard Lapin Sirje Runge Toomas ja Peeter Kaasik Peeter Mudist Toomas Vint Matti Milius Boriss Kabur Astrid Reinla Randviir Koos Ohakaga olid Kütiorus suured kalal käijad kolm näitlejat Jaanus Orgulas Guido Kangur ja Lauri Nebel Sagedaste külaliste hulka kuulus ka dissidentlik kirikuõpetaja Jüri Pärg LAURITS 2002 Ignoreerides võimude ettekirjutust mitte külla kutsuda välismaalasi käidi Kütiorgu siiski nii Soomest kui Inglismaalt Sagedaseks külaliseks oli ka Moskvas käimise aegadest Ohakate heaks tuttavaks saanud Erik Bulatov Sel ajal ei tohtinud ju Kütiorgu välismaalasi tuua neid toodi siis auto tagaistmel ja vajutati pea alla Jälgiti päris palju Metsavahile anti mitu aastat ülesandeks kirjutada üles masinate numbreid et teada saada kes seal käivad OHAKAS 2002 Kuku klubi filiaali rolli JÕGEDA 1996 täitis Kütiorg soojadel suvekuudel kui orgu saabus kõige enam külalisi Palverännakud mis algasid juunis kestavad raugemata hooga läbi juuli augustini välja üle maarjapäeva Siis korraga lõpp õhku lööb sügisest selgust ainult mõni üksik tulija veel mõni kaaslane sellest või tollest ajast Pallasest kellega heietatakse öö läbi igivanu mälestusi KÕIV VAHING 1988 91 Looming Kütiorg muutis täielikult Ohakate elurütmi pikk suvi veedeti orus talv Tallinnas Meriväljal Aja jooksul said Kütioru nõlvad ja ürgne loodus Valdur Ohakale aina lähedasemaks Kütioru ja selle lähikonna ümbrus on looduslikult mitmekesine vahelduvad oru järsud nõlvad ürgmets ojad ja metsajärved Müstiline maastik ja võimsus võimaldasid tal luua maksimaalse kontakti ümbritsevaga imeda loodusjõudu endasse terveks aastaks Tundub et Kütiorgu saabudes jõudis Ohakas enda jaoks ideaalsesse keskkonda Siin leidis tema loominguline potentsiaal tõelise väljundi maastikumaalides Aina enam lähtus Ohakas otsesest elamusest kujutatava natuurilähedus muutus tema piltidel teisejärguliseks kvaliteediks Ohakas hullus loodusest ta läks maalikastiga maastikku töötas seal pikalt ja kiiresti Ta vinnab ennast üles oruservale või teisele poole alla järve äärde teeb õhtuks pildi valmis teeb järgmisel päeval kaks pilti kolmandal kolm läheb maalimisest segaseks võõpab kuus kuni kümme pilti päevas Pildid kogunevad paksu lademena ateljee nurka ja suruvad ülejäänud koli kõrvale KÕIV VAHING 92 Loodus ei kajastunud tema maalidel otseses motiivis vaid kandus lõuendile Ohaka subjektiivse emotsioonina Umbes nii et ma hüppan nagu panterkass kogu selle lõuendi peale ja teen ta siis nii nagu mul süda sees lustib või kuidas see meeleolu mul momendil on või midagi niisugust Ühe hooga Ja kui siis õnnestub õnnestub ei õnnestu läheb aia taha OHAKAS 1977 Spontaanne ja emotsionaalne oli ka Ohaka maalimistehnika ja värvikäsitlus Maalimise maneer mida ta eriti suurte lõuendite puhul kasutas oli see et ta pani mõnuga värvi peale Ja need pruunid see savi see muld need looduses eksisteerivad toonid on siin Küitorus kõik olemas Sinisega sõidab ta siis teravust sinna sisse LAURITS 2002 Kütioru looduskeskkond pakkus eri aegadel eri varjundeid Ohakas elas selle sees ja nägi looduse vaheldumist Kõige enam elamusi ja inspiratsiooni pakkus talle sügisene maastik Ise on ta oma sügiselähedust kirjeldanud Aga minule meeldib Kütiorus ikkagi sügis Mina olen sügise loom Kui ma lähen siis ma löön oma maalikasti kohe välja ja püüan maalida Aga siis loodus läheb hiirekõrvu ja niisugune värske roheline noot tuleb loodusesse sisse aga see ei ole millegipärast minu jaoks Minul alles siis hakkab maalimine istuma ja pildid tulevad välja kuskil augustis siis ma leian et loodus on küps minu jaoks on varjudel juba niisugust küpsust sees varjudel ja valgustel Lehestik on saanud oma varjundi ja seal on juba midagi minu jaoks OHAKAS 1977 Põhilise töö tegi Ohakas ära väljas looduses olles Peale päevast õues maalimist vaatas ta oma tööd tavaliselt veel ateljees üle viimistles ja korrigeeris iludusvigu olles rahunenud otsesest elamusest Talvel Meriväljal olles tuli paratamatult maalida rohkem siseruumides nii valmisid ateljees suviste etüüdide põhjal loodud maastikumaalid Ateljees maalimine ei olnud aga Ohakale üldiselt omane Etüüdide ja mälu põhjal maastike kombineerimist rakendas ta hiljem oma tükitööna valminud sageli ühenäolistes müügimaastikes Tundub et spontaansusest lähtuvat töömeetodit väärtustas Ohakas kõige enam pidades selle tulemusena valminud töid oma tõeliseks loominguks Minnes lähemalt Ohaka 1970 aastate loomingutendentside juurde võiks sel etapil valminud tööd liigitada kolme suuremasse gruppi loodusmaagilised maastikumaalid sürrealistliku käsitlusega fantaasiatööd ja müügimaastikud Selgete piiride tõmbamine on loomulikult pigem siinkirjutaja lähenemisnurk kui teravalt väljajoonistuvate erinevate loomeperioodide objektiivne käsitlus Maastik tungib ka sürreaalsetesse fantaasiatöödesse ja vastupidi müügimaastikud peegeldavad omakorda Ohaka Kütioru loodusjoobumust jne Eesti kunstis tuntakse Ohakat eelkõige kui maastikumaalijat Tema maastikud on oma värvi ja vormikäsitluselt täielikult iseseisvat käekirja kandvad ega võimalda paralleelide tõmbamist teiste eesti maastikumaalijatega Maastiku jõuline tung Ohaka loomingu peateljeks algab seoses Kütiorgu kolimisega mis tõi endaga kaasa täieliku keskkonnamuutuse lülitumise loodusesse Juba 1970 a maalib kunstnik oru naabruses asuva Koloreino järve ääres Selle tulemusena valminud tööd on nimetatud uue lehekülje avajaks Ohaka loomingus TOOM 1977 Koloreino järv näitab ilmekalt Ohakale juba varem omast vormide üldistatust Pildi kompositsiooni enam domineerivama osa moodustab

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/ValdurOhakas/Ohakas1970ndatelKtiorgjamaastikumaal (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    talle võõras 3 Organisatsioonidega oli ta kogu aeg nugade peal See oli ikka üpris vastik vene aeg ja teadagi millega need organisatsioonid põhiliselt tegelesid ikka tasalülitusega LAURITS Ohakal tuli tihti kokku puutuda põhjendamatu kiusu ja takistustega Heaks näiteks on tema joonistuste näituse ärakeelamine ja selle vahetult trükitud kataloogi hävitamine 1982 a Kaheksa aastat hiljem kui joonistused näitusele jõudsid märkis kataloogi koostamise algataja Mart Lepp Nii siis kui ka praegu võib ainult imestada mida kõike küll haiglaselt riigitruud kuraatorid on pidanud vajalikuks ära keelata LEPP 1991 Põhjuseid miks Ohakas ei olnud tollases kunstikeskkonnas just kõrgelt koteeritud võib leida mitmeid Võimalik et kiusliku suhtumise taga oli puhtalt sihilik inimlik kadedus nii Ohaka kui maalikunstniku tema tööde müügiedu kui ka Kütioru teatud mõttes suletud ringkonna suhtes LAURITS 2002 Ohaka maastikud suureformaadilised sügavad müstilised torkasid üldfoonil sageli selgelt esile neis kinnistunud loodusmulje kirjeldamise laadis peitus Ohaka ainulaadsus Valduri asjad torkasid üldmassist ikka kohutavalt silma Üks asi mille poolest ta erines enamustest tolleaegsetest maalijatest oli see et tema suhe ainesega oli selline äärmiselt emotsionaalne vahetu ja soe LAURITS 2002 Samal ajal kui kunstnike seas oli neid kes maalisid lihtsalt moe pärast olles oma töödes sageli kibedalt iroonilised justkui kurjad läks Ohakas oma teed ta maalis seda mida ise läbi elas LAURITS 2002 Ametlike hierarhiate sallimatust kutsus esile kindlasti ka Ohaka suur müügiedu Tema maalid olid just sellised mis ostjaskonnale meeldisid Ohakat tunti Tutvussidemete kaudu jõudsid Ohakate juurde aina uued kliendid Terava kriitika alla langesid ka maalide odavad hinnad Ohakas müüs palju tunduvalt rohkem kui teised Kuna silmapaistvaima osa kunstniku avalikust tegevusest moodustasid väikesed maastikud ja nende müügiprotsess siis kutsus see esile väärastunud arusaama Ohakast kui ainult kommertsile orienteeritud kunstnikust kitšimeistrist Ebatervet suhtumist Ohakasse vallandas nii imelik kui see ka ei tunduks Kütiorg Kütiorg ise oli vaieldamatult väga suur kadeduse allikas Seepärast et see koht muutus legendiks praktiliselt momentaalselt Kuna siiski see siinkäijate hulk oli piiratud konkreetse sõpruskonnaga siis mul on küll on alust arvata et kunstnike liidu juhtkonnast nii mõnigi võis olla solvunud et miks teda siia ei ole kutsutud jne LAURITS 2002 Täielikuks underground kunstnikuks ei saa Ohakat siiski pidada Kuigi esines konflikte olid tema suhted kunstiringkondadega üldjoontes normaalsed Tunnistust sellest annab ka fakt et kunstimuuseum on oma kogudesse ostnud palju Ohaka töid Arvestades et takistusi ja ärakeelamisi tuli nõukogude perioodil ette ka paljudel teistel kunstnikel näib ka Ohaka osalemine näitustel siiski suhteliselt aktiivne ja süstemaatiline Tundub et Ohaka vähene organiseeritus lähtus eelkõige tema enda iseloomust tema julge otsekohesus ja vankumatud arusaamad ei võimaldanud kinnipidamist teatud normidest raamidest Ohakal oli palju sõpru nii Kütiorus käinud seltskonna hulgast kui ka Tartu ajast Teised kunstnikud olid tema jaoks aga ainult head sõbrad loomingulisel pinnal hindas Ohakas individuaalsust ega vajanud koopereerumist Õpilased Vähetähtsaks ei saa pidada Ohaka rolli noorte alles õpilase staatuses olevate kunstnike eeskujuna ja toetajana Õpilased koondusid tema ümber eriti suvel Kütiorus aga ka talvel Merivälja perioodil Eetlale ja Valdurile näidati oma töid 4 Tugevaks huviobjektiks oli ka Ohakate kunstiraamatute kogu Meriväljal Ohakate juures ei eksisteerinud aga organiseeritud maalikooli otsest õpetamist ja juhendamist ei toimunud

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/ValdurOhakas/Suhtedkunstimaailmagajalooming1990ndatel (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Kokkuvõte Valdur Ohakas sündis 26 detsembril 1925 a Tallinnas Tema isa oli metsapraaker ema töötas ministeeriumi insenerina Ohaka lapsepõlv möödus vanavanemate juures Aegviidus Kooliteed alustas ta Tallinna 21 algkoolist kust ta käitumishäirete tõttu Ühendatud Usklikkude Eraprogümnaasiumisse saadeti Juba varakult tekkis Ohakal huvi kunstiga tegelemise vastu Lõpetanud peale usklike progümnaasiumit Õhtutehnikumi astuski ta 1942 a Tallinna Riiklikusse Kunsttööstuskooli kus tema juhendajateks said Johannes Greenberg Niiman ja Eerik Haamer Greenbergi hindas Ohakas kui oma loomingu esmast mõjutajat ja suunajat 1944 a mobiliseeriti Ohakas Saksa sõjaväkke ja saadeti väljaõppeks Tšehhimaale Deutsch Brodi sanitaride kursustele Seal tutvus ta Ülo Soosteriga ja alguse sai Ohaka Soosteri eluaegne sõprusside Pärast sõda astus Ohakas Pallasesse 1944 aastast kandis Pallas Kunstiinstituudi nime ja Nõukogude võimude survel muutus aasta aastalt tugevamaks sotsrealismi pealesurumine Sotsrealism vastandus õppejõudude poolt propageeritavale vabameelsele õhkkonnale milles tähtsat osa mängis orienteeritus Pariisi kunstisuundadele Õpilased huvitusid prantsuse kunstist kunstnikest loeti prantsuskeeelseid ajakirju ja raamatuid Pallase õppejõududest on Ohakas oma suuremateks

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/ValdurOhakas/Kokkuvte (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Kasutatud kirjandus EKABL 1996 Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996 HIRV 2001 Hirv Indrek Kadunud meistri romantilised vabadused

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/ValdurOhakas/Kasutatudkirjandus (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    päev 16 Laari päev 25 Mardi ja Lelepäevad 30 Sügistööde mittetegemise aeg Oktoober 01 Teletupsude päev 04 Zanna päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/ValdurOhakas/Lisa1ValdurOhakabibliograafia (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm FF REW Ole ja Pedanik Anu Allas Ilmunud Sirbis 09 september 2005 Midagi sarnast sealt tõesti leiab kui vaadata kõrvuti Kaido Ole ja Martin Pedaniku näitust Samavõrra võib otsida ja leida erinevusi ning just neis erinevustes kummagi jaoks midagi põhimõtteliselt olulist näha kuid nende paralleelselt vaatamine tundub siiski praegu huvitav ja viljakas Kui nad juba on niimoodi ühte aega sattunud võib proovida minna Kaido Ole näitusele läbi Linnagalerii ning Pedaniku töid vaatama Hobusepea galerii kaudu Mõnevõrra kõlavad kokku juba pealkirjadki lühikesed moodsad võõrkeelsed paljutähenduslikud ehkki tähendused tulevad kätte eri kanaleid pidi Ole puhul on kõik üsna selge Speed on kiirus kihutavad autod õnnetused ja kokkupõrked kokkujooksmised orav rattas võidujooks ajapuudus amfetamiin literatuursemalt jõudlus edukus põgenemine valge keskealine abielus ületöötanud Samamoodi võib speed osutada ka iseenda vastandile aeglustamise võimalusele aegluse avastamisele väsimusele ja millele kõigele veel Kizoo tähendused on märksa varjatumad assotsiatiivsed meenutab natuke skisot zood midagi idamaist aasia kino jaapani koomikseid salajast klikisõnavara Teise ja kujundlikuma seose loovad pildid ise Pedaniku Bashment i flaieritelt pärinevad ning peamiselt värvilistest ringidest moodustatud olendid kahe suure ümmarguse silmaga sarnanevad veidi Ole mõne aasta taguste piltide tegelastega suure tühja pea ja väikese kandilise kehaga mehikestega Neil viimastel oli lugu

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/martinpedanik (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •