archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Kalve metastaatiline lind Andreas W lind lindudega seoses meenub palju asju lind lendab ütlevad fotograafid enne kui nad joonlaua järgi ülesrivistatud rutiinsest inimgrupist ülesvõtte teevad kalvega ei ole sellel mitte mingit pistmist veel räägitakse et püha assisi franciscus olevat mõistnud lindudega kõnelda korra seisnud ta lageda välja keskel hoidnud käsi risti moodi üleval ja tema ümber tiirelnud väikeste lindude parv ta rääkinud nende kõigiga ja kaugelt paistnud see nagu lindudest moodustunud ristikuju sellel jutul on kalvega juba natuke rohkem seost kalve ka räägib lindude laste ja loomadega alati mingit nende juttu mitte tühja inimeste juttu siis meenub veel et boreaalsed rahvad teadsid väga hästi et taevas on auk ja et linnud lendavad sellest august sisse ja välja peale lindude pääsevad sealt läbi ainult hinged ja isegi neil on raske sest augu äärel istuvad taat ja eit ja püüavad kätega kõiki kes sealt läbi minna proovivad linde ka linnul on ikka mingi oma asi ajada ja eriti imelik on selle koha pealt veelind tema on korraga kolme keskkonna piiril kõlgub vee maa ja õhu vahel ja pole õieti nagu kuskil mõned teised linnud jälle koolibrid ja kullid näiteks ripuvad liikumatult ühe koha peal õhus justnagu õhk oleks miski millel saab seista kakk on nagu elus lokaator ja vaatab nagu inimene ainult et targema näoga ja puukoristaja tuleb pea alaspidi puu otsast alla papagoi muidugi ropendab aga tema on võõramaa lind võtab kergesti inimese halbu kombeid üle ja see ei ole oluline asi metastaatik inimene on harjunud elama keset dünaamikat iga asi liigub natuke sisaldab mingeid rütme teisendusi ja muutuseid tolm langeb päike nihkub ühest taeva servast teise puuoksad kõiguvad süda lööb silmad liiguvad isegi kinniste laugude all staatika aga on midagi võõrast ja hirmutavat surnu on täiuslikult staatiline ja kusagil universumi tagumises servas eksisteerib positivistliku teaduse absoluutne null seisund kus kõigi osakeste liikumine on lõplikult lakanud inimesele on parem kui ta niisuguste asjade peale liiga palju ei mõtle aga ülevalpool absoluutse staatika tardumust asub metastaatiline platoo mittemillegi territoorium kus liikumatus muutub nii intensiivseks et sellest emiteerub uus liikumine liikumine mis toimub ja ei toimu korraga ühest küljest on see meelevaldne intellektuaalne konstruktsioon teisest küljest aga ilmne tunnetuslik realiteet eesti foto kaks ilmset metastaatikut on laurits ja kalve laurits ilmub isekonstrueeruvate ruumide katatoonilisest sõrestikust käes on tal sirkel ja seen ja nendevahelise hüpotenuusi ruut kalve aga

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/toomaskalve/surnud_linnud/alvemetastaatilinelind (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Synopsis Peeter Laurits Ain Mäeots MULLATOIDU RESTORAN Mullatoidu Restoran on keskkonnateatri ja kunsti fotopõhine multimeediaprojekt mille käigus mängitakse läbi mitukümmend erinevat süzheed fotode ja liikuvate piltide abil See ei ole teatraalse pealkirjaga tavaline fotonäitus vaid teater uues kuues külmutatud ning viilutatud misanstseenid segu fotost lavastusest multiplikatsioonist ja muusikast Vaatamata grotesksele pealkirjale kujutame me

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/peeterlaurits (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/peeterlaurits/taevaatlas (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Taevane dialoog Hasso Krull Peeter Laurits HK Punane kärbseseen on taevas umbes samas mõttes nagu punane liiklusmärk võib olla ühesuunaline tee Taevas on muidugi mitmesuunaline nii palju kui on suundi nii palju ongi neid taevas võib olla rohkemgi Aga seengi võib taevasse jõudes mõnevõrra muutuda ta võib saada siniseks kärbseseeneks või poolläbipaistvaks kärbseseeneks tema pinnale või taustale võivad ilmuda mitmesugused jooned ja märgid tema valged kübaratähnid võivad eralduda algselt aluselt kaugeneda ja jääda kõrgele hõljuma otsekui pilved mõnikord kumab neist läbi tema enese eoslehtede muster See ei ole enam päris loomulik seen Või õigemini see ei ole enam loomulik kuigi seen on päris Siin tuleb nähtavale midagi niisugust mida Charles Bernstein oma värss essees Artifice of Absorption 1992 nimetab kunsttükiks nipiks või viguriks artifice meie tähelepanu pöördub sellelt mida pildi peal näidatakse pildi aknas sellele kuidas seda näidatakse pildi aknale ehk lühemalt tähelepanu pöördub seenelt pildile Tõsi alati ei saa me sellest alguses arugi miks PL All on samapalju taevast kui üleval Pilved munevad mätaste all ja suur vanker siristab nagu rohutirts Bernsteini tahaks isegi lugeda Vihmauss on mesilase rätsep Kes aias kes aias kes aias HK Mulle tundub et nii kunstis kui luules on juba mõnda aega oluline see artifice i kunsttüki probleem Eestis ja mujalgi on üldiselt juhtunud nõnda et kirjandus jaotub selgelt kaheks üks on kunsttüki viguritegemise kirjandus teine aga eeldab imikust lugejat raamat on suur tiss millesse tuleb jäägitult sisse elada ja kui ei ela võetakse tiss suust ära Bernsteini absorption neeldumine Kunst aga kaldub ühemõtteliselt nii öelda puhta kunsttüki poole Piisab sellestki kui kunstnik ütleb et tegi oma sodi videoga ja arvutiga muu võite ise juurde mõelda nojah ma ei arva just et kunst peaks keskenduma teostele mis panevad vaataja unustama enese ja oma ümbruse ja kunstiteose ja tirivad ta kõrvuni sisse võimsate tunnete voogudesse Aga minu meelest kunsti kunsttükk toimib tõeliselt ikkagi siis kui midagi on ka näha see tähendab kui peale seene pildi on näha ka seent päris seent suurt ja vägevat ja rammusat ja punast kärbseseent Või isegi kui seen on juurdemõeldav ja meie näeme ainult valgeid tähne triivimas taevase avaruse kohal või all ükskõik kus sul on ka niisuguse tekstiga pealkirjaga pilt PL Minu arvates võiks mõni kunst küll olla kohe hästi suur ja pehme tiss ja paneks vaataja unustama enese ja oma ümbruse ja kunstiteose Teistsugust kunsti on niigi palju Kontseptsioonideta kontseptualismi poose mille ainukeseks kontseptsiooniks on olla kontseptuaalne Mina tahaks teha hoopis selliseid pilte mis ise on seks ja ise on keha ja mida ennast peaaegu üldse poleks näha HK Kuid on ka seeni väändunuid närituid kortsus ja koledaid auklikke muhklikke toore liha karva karvaseid sulelisi ogadega ja küünistega krimpsus ja kokku kuivanuid või lühidalt ussitanuid PL Tisse nagu

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/peeterlaurits/taevaatlas/taevanedialoog (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/peeterlaurits/veeuputus (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Käsikiri Eero Epner Peeter Laurits 1962 haaras oma esimese fotoaparaadi järele 8 aastaselt ent hülgas selle koheselt pidades aparaati täiskasvanute rumaluseks Noorukina valis ta enda sõnul korduvalt kurjategija ja kunstniku kutsumuse vahel ning selget valikut pole ta siiani teinud Külastused maalikunstniku juurde seejärel aga Leningradis Idamaade mõtteloo ja hieroglüüfia õppimine juhtisid teda üha kindlakäelisemalt erinevate distsipliinide segunemise poole ning peegeldasid Lauritsa soovi leida vahendeid konkreetse reaalsuse taha pääsemiseks Kuna maalikunsti vahendid teda peagi enam ei rahuldanud pöördus ta fotograafia poole Siin võlus teda reaalsuse illusiooni uurimine mida on harjutud pidama fotograafia iseväärtuseks reaalse autentne representeerimine ehk tegelikkuse taastootmine on peamine fotograafiaga kaasnevatest müütidest 1980ndate keskel moodustasid paljud iseõppijad kelle hulka kuulus ka Laurits uue tõsi küll laialivalguva ja ühtse programmita laine eesti fotograafias Laurits kirjutas koos Peeter Linnapiga kirjutise mis võttis lühidalt kokku olulisemad toonased suunad Tänane verevärskem fotokunst on uusromantiliselt enesekeskne ja vabadustealdis toetudes eelmise sajandilõpu modernismile Esmalt torkavad silma loodusmotiivide rohkus diskreetne stilisatsioon sümboltasandi avardumine ning peenendunud ilutaju ning loobumine inimesekesksest esteetikast See lubas Lauritsal teha enda päevikus lootusrikas järeldus Õhus virvleb üha enam moderni estetismi Kümnendivahetuse makrosotsiaalsed protsessid muutsid aga oluliselt eesti fotograafia ajalugu ning tänu avanenud õppimisvõimalustele välismaal ning juurdepääsule kaasaegsele teoreetilisele mõttele jõudsid siinsesse fotograafiasse kiiresti postmodernistlikud tuuled Ka Laurits oli taas muutuste esirinnas 1991 aastal siirdus ta õppima New Yorki kuid koolist enamgi võlus Lauritsat linn ise oma multikultuursuses ja kõikvõimalike kultuuritekstide ja keelte omavahelises segunemises ja erinevates kombinatsioonides Lauritsa looming elas siin läbi olulise muutuse ning peagi kirjutas ta Ma olen nüüd vist vabam oma vanadest piltidest Ta hakkas tegema agoonilisi minapildistusi ning piltidesse sekkus ekspressiivne lähenemine Zeitgeistile Valmis seeria Paabeli torn kus inimesed kirjutavad siltidele selle mis nende jaoks seostub Paabeli torniga Laurits uurib siin inimkonna semantilist mälu mis jäädvustav kollektiivses teadvuses ideid ja kontseptsioone Samas kasutab ta torni metafoorina kaasaegse multikultuursuse sümboliseerimiseks Tagasi kodumaale jõuab Laurits 1992 aasta suvel soovides kohe tagasi pöörduda New Yorki Ent olude sunnil jääb ta Eestisse pidama ning ellujäämiseks harsh post Soviet reality s asutab koos sõbra Herkki Erich Merilaga reklaamfotosid tegeva stuudio DeStudio Mõne aja pärast otsustab DeStudio aga pühenduda ka ühiste kunstitööde loomisele 1993 aastal toimub DeStudio ja Lauritsa suurejooneline läbimurre kunstimaailma DeStudio näitused on publiku ja kriitikamenukad märgitakse millegi uue ja olulise ilmaletulekut See oli ajajärk eesti kunstis kui kultuuris hakkas aktualiseeruma postmodernistlik kultuuriteooria Laurits ja Merila keda peetakse üheks esimesteks postmodernismi maaletoojateks 1990ndatel suhtusid nimetatud mõttetraditsiooni mänguliselt nad sidusid omavahel erinevaid tekste ja kujundeid minevikust ja kaasajast soovides nii

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/peeterlaurits/veeuputus/kasikiri (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Postcommunio Eero Epner Estonian Art nr 1 2002 Juba pikemat aega juurdlen mida tegi idagootide kuninga Theoderichi minister Boethius kui ta 524 aastal pärast inimkonna kollektiivse patukahetsuse algust ning lülitumist lineaarsesse arengulukku vandenõus osalemise eest vangikongis istus ja läbi trellide maailma silmitsedes isiklikku apokalüpsist ootas Mõtlen siinkohal mida võis ta mõelda trellidest Kas need olid tema jaoks lihtsalt raudlatid või kandsid endas midagi enamat mida kui soovite võiks nimetada sümbolväärtuseks Kas võis Boethius skolastilise mõttevenituse tulemusel jõuda välja kerglase ideeni et trellid on veelahkmeks sümboolse ja mittesümboolse tähendusi loova ja tähendusi neelava vahel Ühel pool inimmaailm teisel pool tühi ruum täidetuna vaid inimesest endast ja tema sees magavast jumalast Ühel pool turg laat ja võllas teisel pool asjad oma alastuses liikumatult seismas Ja kuigi see ei sobi meile teadaoleva Boethiuse elulooga oletan ikkagi et just nende trellide taga mõtles ta välja muusika kolmese ülesehituse musica instrumentalis inimhäälte ja pillide poolt loodu Boethiuse olukorras seega trellide tagune ja inimkonna sisene musica humana inimmuusika mis tekib mikrokosmose harmooniast keha ja vaimu tunnete ja mõistuse vahel seega Boethius ise ning musica mundana universumi muusika mis tekib makrokosmose harmooniast seega Boethiuse ja inimkonna väline Juba pikemat aega juurdlen ka selle üle mida teeb Peeter Laurits kui ta öösiti oma Kütioru majakese akendest pimedusse põrnitseb Ja mida edasi seda kindlam tundub et Boethiust ei hukatud vaid ta lahustus oma kolmeses jaotuses milleks võis olla ka Isa Poeg ja Püha Vaim ning sepitseb oma vandenõud ja ootab oma apokalüpsist nüüd juba teiste kehasid kasutades Lauritsa Veeuputuse puhul on juba piisavalt räägitud piltide musica instrumentalis est sellest kuidas need pildid uputavad inimkonna senise ajaloo ja senise taju kuidas inimhääled muutuvad mõttetuks mulinaks ja pillide torudest lahmavad sisse kosed On tsiteeritud Wittgensteini aga võib tsiteerida ka Heideggeri kelle tuntud küsimust Miks on olev ülepea olev ja mitte eimiski näib Laurits taas küsivat Olev pole tema jaoks sealjuures tunnetusliku sfääriga seotud mitte selgelt nähtav kuuldav vaid eeterliku olemusega ilmaruumi hajuv substants mis tekitab ühiskonnas ja inimeses kehtivaid tähendusi Lauritsa varasema loomingu taustal tundub säärane pööre märkimisväärne 1990ndatel tehtud DeStudio töödes koos Herkki Erich Merilaga on täheldatav

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/peeterlaurits/veeuputus/postcommunio (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Kuivamaaelule vesi peale Johannes Saar Eesti Päevaleht 21 03 2002 Peeter Laurits tõmbas maailmale vee peale Vaataja kukub Serena vee pargist veealusele mandrile Igaveseks Ei tea mis selle Peeter Lauritsaga lahti on Mida aeg edasi seda rohkem ilu ja õnnetunnet sigineb ta katastroofipiltidesse Et just nagu ongi tore et kogu maailm jääb vee alla ja ongi vahva et jumal meid keeltepaabeliga karistas et ongi änksa et ainult

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst/peeterlaurits/veeuputus/kuivamaaelulevesipeale (2016-02-01)
    Open archived version from archive