archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/Kampaania_2004/Loomakaitsjad (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    25 Mardi ja Lelepäevad 30 Sügistööde mittetegemise aeg Oktoober 01 Teletupsude päev 04 Zanna päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/Kampaania_2004/vabatahtlikud (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Mardi ja Lelepäevad 30 Sügistööde mittetegemise aeg Oktoober 01 Teletupsude päev 04 Zanna päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/Kampaania_2004/valmismdikulink (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    inimeseks olemist a la inimene on kahel jalal kõndiv karvutu ja sulgedeta elukas teadupärast sobib selle definitsiooni all kitkutud kana meil ei ole kuidagi vaja inimest defineerida sest ise inimesed olles oleme selle toreda liigiga liigagi tuttavad Vahetevahel loen või kuulen intervjuudest kuidas emad ütlevad lapse kohta peaasi et kasvaks inimene Ilmselt peavad nad inimlikkuse all silmas midagi positiivset midagi mis mõnes inimeses avaldub vähem ja mõnes rohkem Mida mõeldakse kui kasutatakse sõna inimlik Mõnes eriolukorras ja veidriku suust kõlades võib see tähendada mida iganes kuid levinud tähendus sisaldab umbes midagi taolist emotsionaalne mõistev kaasatundlik seltsiv levinud rõõme nautiv hea ühiskonnaliige Inimlikkuse sõna on õrnalt seotud humanismi sõnaga mis väga üldises mõttes tähendab igasugust filosoofiat mis tähtsustab inimese heaolu ja väärikust Kumb oli inimlikum kas Hitler või Stalin Kas naised on inimlikumad kui mehed Kas kääbik Frodo oli inimlikum kui haldjas Galadriel Inimlikkuse sõna on kindlasti esmajoones seotud positiivsete soojade ühiskonna ja perekesksete väärtustega Külmus jõhkrus kalkuleerimine fanatism entsüklopeedilised teadmised ja hull geniaalsus võivad küll olla inimeste omadused kuid mitte inimlikud omadused Downi tõbi on levinud kaasasündinud geenihäire mille üheks sümptomiks on väga madal IQ Downitõbised suudavad siiski edukalt suhelda ning nendega kokkupuutunud teavad et tegu on enamasti väga suhtlemisaltide sõbralike ja mingis veidras mõttes eriti inimlike inimestega Pange nüüd tähele et needsamad inimlikkuse sõna soojad väärtused on omased kõigile kõrgematele karjaloomadele Huntidele koertele sigadele ahvidest rääkimata Kõik need loomad on emotsionaalsed ja suhtlusaltid pean siin silmas karjasiseseid suhteid mitte suhet lõunasöögiks olevasse saaklooma Neil on kõigil oma isiksus nad tunnevad üksteist hästi saavad üksteisest aru tunnevad kaasa ning elavad üldse aktiivset seltsielu Nii koerad hundid kui ahvid naeratavad üksteisele Nad urisevad üksteise peale Nad nutavad ja uluvad Nad aitavad üksteist konkureerivad ja tunnevad nii suuri rõõme kui kaotusvalu Kõik loomad ei ole inimlikud Primitiivsemad liigid hiired jne ei ole piisavalt intelligentsed ning osa loomaliike näiteks karud ei ole karjaloomad vaid üksi hulkujad Nad ei suhtle omavahel kuigi aktiivselt nende näos ei ole miimikat Emased on alati inimlikumad sest paratamatult suhtlevad nad lastega ning mõjutavad osadel liikidel isast ennast abistama ajal kui lapsed on väikesed Emaste sotsiaalne kompetents peab olema suurem Emotsioonide suhtlusoskuste ja soojade väärtuste üdlevimine suurte karjaloomade seas on igati ootuspärane sest ka inimliigi ürgseks põhiolemuseks on ju olla karjaloom suurte kõigesööjate karjas Sealt inimese loom eellastelt läbi viimase sajatuhande aasta kaasaegse inimese küti korilase perioodi siiani tulevad meie aju ja sotsiaalse korralduse ning suhtlemise alustalad ühised teiste kõrgemate karjaloomadega põhimõtteliselt needsamad praegugi Niisiis öeldes inimlik mõeldakse esmajoones inimese ürgset sotsiaalset alus loomust See tähendab mõeldakse loomalikkust Arvamus et tugevad kõikehaaravad emotsioonid on tõelise mitte loomaliku inimlikkuse osad on väga kahtlase väärtusega Tõepoolest intensiivsed emotsioonid kirg armastus vihkamine surmahirm jätavad kogejale sügava mulje Nad saavad inimesest üleni jagu haaravad ta oma kontrolli alla mõjutavad tema mõtlemist ja füüsist Jääb mulje et tegemist on millegi suurejoonelisega Kaldun arvama et tegelikkus on vastupidine intensiivsed emotsioonid on sellepärast nii võimsad ja efektsed et nad on ürgsed primitiivsed mehhanismid arenenud nimelt kontrolli üle võtma Nad on nagu varuventiilid ja häireseadmed mis eriolukordades

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/tanelt (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen Tanel Tammet Vangistuse all ei mõtle ma siin isikliku vabaduse puudumist mitte oletust et vangis olles on inimene ehk rohkem motiveeritud raamatuid ja laule kirjutama Pigem tähendab vangistus siin vaba inimese sotsiaalseid ja isiklikke sidemeid suhteid ühiskonna perekonna sõpradega asju mis esmapilgul ei jäta muljet sunnivahenditest kuid on seda siiski Viimane näiliselt vastuoluline väide vajab lahtiseletamist Mõistmaks oma tegevust ja võimalusi muuhulgas kunsti tajumise olemust peame vaatama päris juurte poole puudutama korraks igavest küsimust miks me siin oleme ja mida me teeme Muidugi ei suuda keegi seda terviklikult mõista kuid mitmed aluspõhimõtted on üldarusaadavad Enamus inimesi aktsepteerib et elusloodus on tekkinud pikaajalise evolutsiooni käigus ning evolutsioonil on triviaalne kuid võimas mootor need geenid kelle poolt ehitatud elusolendid järglasi ei anna surevad välja Paratamatult jäävad alles geenid kes annavad rohkem hästipaljunevaid järglasi Seesama evolutsiooniteooria triviaalne aluspõhimõte hoiab käimas kogu evolutsiooniprotsessi mis iseenesest on kõike muud kui triviaalne lihtsa alusega evolutsioonimehhanismid evolutsioneeruvad ise üha suurema keerukuse suunas umbes samamoodi nagu lõpmatult keeruline matemaatika tekib triviaalsest ühe liitmise tehtest Nagu me kõik regulaarselt ja vahel valusalt tunnetame on inimeste vabadus näiline Me oleme karjaloomad ühiskonna liikmed ühiskonna sunnimeetodite poolt tõmmata tõugata nii geneetiliselt kasvatuslikult kui igapäevase suhtlemise ja lehelugemise kaudu Reeglina ei tunneta inimesed taolist pidevat pehmet sundi sunnina vaid omaenda huvide soovide ja püüdlustena Ühiskonda samas ei huvita inimesed ta on ise suur omaette loom kelle huvidest ja mõtetest kui tal neid on aga kes teaks pole meil tegelikult suuremat aimu Ühiskonna jaoks oleme samasugused vähetähtsad osakesed nagu rakud inimese jaoks Keda huvitaks tema oma üksikute rakkude saatus ja huvid Ometi on rakud eraldi elusolendid kes muuhulgas on evolutsiooniliselt määratud meeleheitlikult paljunema Organism ei lase rakkudel vabalt tegutseda vaid sunnib ühise eesmärgi nimel spetsiifilisi funktsioone täitma Ainult keemiliste kammitsate nõrkushetkedel asuvad rakud oma loomulikku raku elu elama muuhulgas vabalt paljunema mis organismi jaoks tähendab vähki ja surma Nagu rakud meie sees nii oleme ühiskonna sees geneetiliselt arenenud vastuvõtlikuks kontrolli ja juhtmehhanismidele mis ümbritsevad meid ämblikuvõrguna igast suunast ning sunnivad igaüht täitma oma funktsioone tegema rohkem ja efektiivsemalt tööd kõik ühiskonna hüvanguks Valu on hea lihtne näide kontrollimehhanismist mida me ise kuidagi kontrollida ei suuda Valu rabab inimese jalust seda ei ole võimalik mitte märgata Piisavalt tugev valu saab igaühest jagu Samas on valu näilikkus ainult sisseehitatud kontrollimehhanism mis sunnib pidevale ettevaatusele ja enese eest hoolitsemisele Ühiskonnas arenemine on karjaloomades aretanud valule sarnanevad mehhanismid ühiskonna kontrollile allumiseks Kaaskodanike kiitus ja lugupidamine tekitab igaühes intensiivse mõnutunde sõim mõnitused solvangud ja kurjustamine võivad olla niisama ebameeldivad ja piinarikkad kui füüsiline valu Inimesed on ühiskondliku surve talumatuse ja sellele vastamise suutmatuse korral valmis ennast ära tapma Igapäevane elu funktsioneeribki vastastikuse emotsionaalse mõjutamise kaudu inimestele istutatakse pähe soovid ja ihad mis neid sobivas suunas tööle panevad kurjustamisega karistatakse vigu ja tegematajätmisi see mõjub

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/tanelt/kunst (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    oh mis nüüd mina kurat läbikukkumine pindkilest ei olnud kuidagi planeeritud see ei allu analüütilisele seletusele ma konstrueerisin kaua aega mõistuspäraseid struktuure alati oli nende taga intensiivne teadmine millestki teisest tuul hangunud viiteväljade tühjadel pindadel läbiraiutud lihasjätked jääseinte vaikuses lage liiv ja preerialinnud miljon teist asja mis mitte kunagi ei väljendunud aga mis vältimatult püsisid iga mõistuspärase struktuuri back stage is nad ootasid neil oli aega ei juhtunud midagi erakordset ega katarktilist ma sain aru et ma olen tõlge boreaalse kultuuri tõlge valge maailma keelde ja et ma ei viitsi enam tõlge olla tuleb väljendada iseennast mitte predestineeritud vormi aitab küll vastutulekutest valedele asjadele on juba oldud ka ei olnud vaja mingit ümberlülitust asjad olid korrapealt omadel kohtadel nad olid seal alati olnud kile oli katki ma olin seal kuhu ma kuulusin sügaval sees ja mitte enam seal kuhu ma kunagi polnud kuulunud üks asi sai muidugi kohe väga teiseks kõik see mis enne oli kultuuriline ilmaolek tühik selja taga lõppes ära ma asetusin teisele struktuurijoonisele vahetasin välja enda personaalse tunnetusliku ajadimensiooni nagu öeldud eestlasena ei ole mul mingit kultuuriajalugu milles ma saaks või tahaks oma juuri näha boreaalina on minu kultuur kümneid tuhandeid aastaid pikk ta ei ulatu tagasi mitte kirjapandud ürikuid mööda vaid läbi intuitsiooni ja vaikuse roots bloody roots valge inimese kultuur on tema kõrval nagu lärmav ja laamendav teismeline mis eriline asi on kaks ja pool tuhat aastat nagu vanadel kreeklastel näiteks handi jänesekõrvade peegelornament oli kivi peal juba 6000 aastat tagasi ja on siiamaani kultuuris alles noh sellesse näitesse ei maksa klammerduda aga muud asjad kunst kirjandus muusika filosoofia kultuuri baasmootorid valge maailma suunalt vaadates tunduvad need primitiivsed ja lihvimata võibolla isegi võluvad oma tooruses ja naturaalses robustsuses aga kindlasti alles kujunemisjärgus olevatena värvilised puutoikad kultuuri lapseiga age of innocence see on sügavalt vale ma osutan katsuge kujutleda kultuuri mis on põhiolemuselt loov kultuur mitte säilitav kultuur kus säilivus on küll teatud määral tagatud traditsiooni kõige üldisemate skeemidega aga kus kõik olulised asjad on persoonikesksed ja tulevad nähtavale läbi tema või ka ei tule nähtavale jäävadki isikliku kogemuse sisetsooni ja lähevad ära koos temaga kus peaaegu miski ei pärandu automaatselt iga juurdetulija loob uue endastlähtuva ja võtab selle pärast jälle endaga kaasa üksinduse kultuur selle kõige sügavamas tähenduses kõige üldisemalt öeldes selles kultuuris ei ole sa miski mees kui sul ei ole oma laulu või isiklikku vaimu või looma või mingit kes teab mis muud ainult sinuga kaasnevat asja see tähendab oma personaalset kogemust sellist mis ei kuulu mitte kellelegi teisele ja millest mitte keegi teine ei pruugi kunagi aru saada et pole jah no mine siis preeriasse ja tule tagasi kui sul on oma laul või ükskõik mis muu asi nii see on boreaalne sotsiaalia seda pole raske ette kujutada aga mingit võtit asja mõistmiseks see ka ei anna sest boreaalia ei ole taandatav olemasolevatele asjadele suurem osa boreaaliast on juba ammu olematu vana tark oma loomuliku eluaja piirile jõudnud väljasurev kultuur gaasiline ja katkendlik piirjooned on justkui veel näha aga siis jälle nagu

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/andreaswalden (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Laskumine orgu Oru sisu fotograaf Peeter Laurits fotograaf Toomas Kalve taanlanna Kalve õpilane mõtleja Hasso Krull kass koer Teine laskumine iseeneslik Väljaspool igasugust assotsiatiivsust Kohalejõudmine ei tähenda veel kohalolemist Või vastupidi oleneb millise tähendusliku kaalu me kummalegi neist sõnadest anname Nende tähendus on vabalt konverteeritav Org ei ole Tema tähendus on kinnine mõiste Ainus asi mis teda piirab on kausi servadele langev õhtune ülevõimendatud päike aga ühtlasi on see eraldajana lõplik Selle taga ei tule enam midagi Valgus kukub väga kiiresti ära ja nägemine mis on üleüldse üks Kütioru põhi ja põlisasukate peamine argument eksistentsi mõttetuse vastu muutub kasutuks Sealtmaalt suudab ainult infrasilm rääkida ja isegi tema eelistab oma põhilised teadmised enda pimedale põhjale kinni keevitada Pinhole on selleks hetkeks niikuinii juba ammu koos kanadega õrre peal Igal õhtul võtab ebaselgus maad Igal õhtul koguneb arusaamine valguste seest tekstide sisse See on paratamatu niisamuti nagu on paratamatu Kalve reeglipärane ilmumine Kütiorgu Tema on irratsionaalsuse füüsiline sissetung seadustega piiritletud maailma Seadused mis Kütiorus kehtivad on õiglased Näiteks gravitatsiooniseadus Või keeld seaga külainimesi küttida Need on Lauritsa otsused et nii peab olema ja nii ka on Valgusel on vaba voli tulla ja minna Ülejäänu on Lauritsa käsu ja keelu all Muidugi Laurits on hea peremees ta ei tee tekstilegi liiga Aga ikkagi teatakse rääkida et ühekorra olla Kütioru kohal punast kukke nähtud Ja vahel läinud taevast tükke kaduma Laurits võtnud need ära kui inimesed oma taevaga midagi mõistlikku peale ei osanud hakata Võtvat veel nüüdki vahel Kalve seevastu on irratsionaal ja relvainstruktor Ta laseb valgust Seejärel laseb ta jalga valgus kotiga seljas ja on selge sellest olukorrast ei ole valgusel mingit väljapääsu Ega olegi Ainus mis valgust aidata võiks oleks Lauritsa käsk või keeld Aga millegipärast vaatab muidu õiglane Laurits valguse laskmisele läbi sõrmede Ja Krull Tema kohalolek on tajutav ta eksisteerib siin Teksti kujul Ainult et kuna ta eksisteerib alati teksti kujul siis ei ole see erisusena välja toodav Põhimõtteliselt on kogu Kütiorg kaetud infrapunase valgusega Selles paistavad asjad nii et nende harilikud tähendused nihkuvad Valge puu on meie vastu harva kõnelenud me ei oska puult sellist alatust oodata Ta lööb segi elukogemusega omandatud kujutluse värvide ja varjude eksponeerumise järjekorrast See kõik on üks lagunemine Aga ühtlasi on see vastupandamatult veetlev Korrapära ei suuda kõnelda Vähemalt mitte piisavalt Sõnavara jääb puudulikuks Samal ajal tõdemusega sõnavara paratamatust puudulikkusest hakkab olukord muutuma Setud ilmuvad põldude servadele See

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/andreaswalden/laskumineorgu (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/kunst (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •