archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    mõjutas muidugi enam selle olulisus Ajavahet ei korvanud ka asjaolu et ameeriklaste Explorer 1 nimeline Maa tehiskaaslane oli tegelikult ka esimene avakosmosesse lennutatud tõeline mõõtesond samas kui venelaste Sputnik kujutas endast vaid pahaendeliselt piiksuvat raadiomajakat Siiski oli venelastel välja käia ka järjekordne trump milleks oli Juri Gagarini 1961 aasta aprillikuine kosmoseskäik pärast hiirte kuulsa koera ja pärdiku kosmoselendu Selle allaneelamine polnud enam nii lihtne ning Ameerika president John Kennedy kuulutas et veel enne kümnendi vahetust kõnnivad triipude tähtede maa inimesed Kuul Juba 1960 aastate algul olid venelased alustanud väga suurtele rakettidele mõeldud kosmodroomi rajamist USA luureorganid kinnitasid valitusele et tegemist on venelaste Kuu programmiga Von Braun oli uue ameeriklasena avatud ta levitas laialt oma ideid ning kohanes sealse ühiskonnaga suhteliselt kiiresti ning sügavuti Juba algselt põhines ameeriklaste kosmoseprogramm ennekõike erinevate firmade omavahelisel koostööl ning samaaegsel konkureerimisel Sootuks teine oli pilt NLis kus raketitemaatika kindraliks ning kardinaliks oli Sergei Koroljov von Brauni eakaaslane kes esindas sootuks teistsugust inseneridele omast mõtteviisi ülipraktilist ning riistvarakeskset mõtlemist Koroljov ei sallinud erilist vastuvaidlemist ning võimuladviku soosikuna suutis ta tõhusalt lämmatada igasuguse insenerliku konkurentsi kosmosetehnoloogiavallas Olgu siinkohal öeldud et selle nahka läks ka juba 1950 aastate lõpul käivitunud venelaste kosmoselennuki programm Usun et sellisel nn riistvaralisel mõtlemisel võib olla tehnoloogiaajaloos ning inimese kujunemisel inseneriks keskne roll Ilmselt sama meetodiga leiutati nii kivikirves ratas kui metallisulataminegi Koostöö ja sellest tekkiv sünergia leiutiste valmistamisel on alles XX sajandi keskpaiga sünnitis ning eks sellelgi ole oma head ja vead Veaks on vast asjaolu et tänases maailmas kasutusse tulevatel asjadel pole selget autorit ja seetõttu puuduvad ka inimesed kes aina keerukamaks muutuvaid asju algusest lõpuni valmis suudaksid teha Risk on siin see et mistahes globaalsema katastroofi järel võib heaolukeskkonna taastamine vaevaliseks või koguni võimatuks osutuda Kuid edasi Koroljovist kes alustas ka NLi Kuuprogrammi Toona tavapärane vedelkütusel rakettmootor oli ja on tegelikult tänase päevani üpris lihtsa ülesehitusega oksüdeerija ja vedelkütuse põletamisel tekkivate gaasidega käitatakse turbiini mille võllidega on seotud oksüdeerija ja kütusepumbad mis paiskavad need komponendid omakorda põlemiskambrisse kust paiskub edasi reaktiivjuga mis tõukab düüsi kaudu raketti soovitud suunas Pumpasid käitav põlemissegu juhitakse mootorist välja düüside kõrvalt ning see on tegelikult paratamatu energiakadu Kuuni küündiva raketi stardimassiks rehkendati Koroljovi büroos üle 2000 tonni ja oli selge et tavapärased mootorid raiskavad liialt kütust ning neid ei õnnestuks tõenäoliselt kasutada Kunagi pöördus Henry Ford plekkseppade poole palvega et nad looksid ühele autodest kumerad klaasid Ford eelsitas plekkseppi klaasimeistreile sest need teadsid et materjali millega nad tegelevad saab painutada Nii pöördus ka Koroljov parema rakettmootori saamiseks sootuks reaktiivmootorite ehitajate poole kes ka teadsid et lennukil kaasas olev kütus tuleb võimalikult maksimaalselt ära kasutada Nii sündiski sootuks uuetüübiline vedelkütusel rakettmootor kus pumpasid käivitanud reaktiivturbiini väljalase ei toimunud mitte vahetult õhku vaid hoopis eriti tulekindlasse põlemiskambrisse kuhu ka pumbad suunasid nii oksüdeerija kui kütuse Sellist lähenemist on raketiinsenerid alati riskantseks pidanud kuid ohtu mitte aimates ning pragmaatilise riistvaralise mõtlemise ning ehitamise võtteid kasutades mille peamiseks meetodiks on rohkelt katseid ja eksitusi selline seade lõpuks siiski ehitati Paraku takerdus venelaste Kuuprogramm sest 1966 aastal suri Sergei Koroljov

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/polzunov (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    vahetusväärtuste järele palju ürgsem Ahvikarjades on märgatud et nood otsivad üksteiselt kirpe ka siis kui neid pole Noh võime öelda et kellel siis ei meeldiks kui ta karve ja ihu kallal meeldivalt nokitsetakse Edasi läheb aga lugu põnevaks selgub et meie sugulasloomad peavad päris korralikku arvet selle üle kaua keegi karjakaaslastest on tema ihu pealt ka olematuid satikaid taga ajanud Mida kauem seda suurem on tõenäosus et see kelle naha kallal nakitsetud hea toidusaagi korral seda ka nakitsejatega jagatakse Nii näemegi tungi vahetusväärtuse järele teatud meelde jääva märgi järele osutatud ja osutatavate teenete kohta või kulutatud aja olulisuse kohta ka mujal kui ainult inimeste asjalises maailmas Ükskõik kust ja millistel põhjustel ka rahamüüt meie igapäevaellu tuleb on tegu ikka müüdiga Looga mille seosed ja olulisus kükitavad ei kusagil mujal kui meie peades ja meie loodud tekstides Raha füüsilisel kujul ju olemas pole on märgid raha kohta Teisalt see et raha on müüt ei tähenda seda et peaksime selle oma kultuurist kustutama Raha on müüt nagu erinevad loomismüüdid või Piibel ning Koraangi Nende abil ei õnnestu midagi süstemaatilist mõõta ega nad ei sisalda endas ka täpset teadmist ka ajaloo või ammugi tehnoloogiate kohta Samas on nende müütideta paljudel raske ning nende kustutamispüüded tsivilisatsioonide mälust on ikka päris veristeks kiskunud Igal asjal olgu oma koht nii ka religioonil või rahalgi Teate ju küll ütlust Aeg on raha Ongi ehk ahvide kirpude otsimiseks kulunud aja mõttes kuid süsteemsemalt mõeldes on aeg ikka aeg ja raha on raha Mõistete segamine tekitab juurde ebamäärasust ja loob inimeselegi endast jätkuvalt kõigevägevama mulje Nagu asendaks palju raha mingilgi moel aega Ei asenda Juhan Viidingut korrates See kõik ei loe vaid päevad need on loetud paarkümmend tuhat mitte miljardit Palju muudki meid elus hoidvat on loetud mitte hinnatud müüdi järgi Nii tulebki end harjutada mõttega et enamustel meile oluliste asjade jaoks pole hinda kuna neil pole turgu ja pakkujat Nende asjade järgi on küll nõudlus ja vajadus Olgu siis tegu viljaka mullaga meile sobiliku kliimaga atmosfääriga ja mageveegagi Nii ei saagi suhe inimese ja looduse vahel olla reguleeritud turu ja raha kaudu kuna need on vaid inimestele mõistetavad ja inimeste omavahelisi suhteid reguleerivad märgid Vähem kui sajandi eest kirjeldas Vene õpetlane Vladimir Vernadski uut geoloogilist ajastut psühhosoikumit See on inimmõtte korraldatud geoloogiliste muutuste ajajärk Selle ajajärgu algupoole õõvastavaim tõsiasi ongi selles et ainsaks inimkäitumist reguleerivaks mõjuriks on olnud turg Ammutada looduses kohta teadmisi turu ja rahasüsteemi kaudu on umbes sama hea kui Kalevipoega lugedes püüda arvutada tema mõõga pikkust millimeetrites või püüd kindlaks määrata rääkiva ja nõuandva siili vanust Müüdid pole paraku just parimad mõõdulindid või kaalud Peale müütide ja neist tulenevate arvamuste ja seisukohtade on viimaste sajandite jooksul kogunenud hulgaliselt ka süstemaatilist ja katsetega kontrollida õnnestunud teadmisi ning neid siduvaid teooriaid ja mudeleid Seda kutsutakse teaduseks Nagu pole müüdid püsivad ja nihkuvad oma rõhuasetustes ja sisuski pole püsiv ka teaduslik teadmine Seegi muutub täieneb uueneb Peamine erinevus müütidest ja arvamustest on teaduslikel teadmistel selles et nende abil on võimalik meeleolust ja hoiakutest sõltumatu mõõtmisega ümbruse kohta üles

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/rahamyyt (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    upakile Olgu öeldud et sellel tüdimusenigi kuuldud muinasjutul on tegelikkusega ju vähe pistmist sigade ehitusharjumused on teadupoolest napid nagu ka ei suuda Canis lupus koonuümbruse miimiliste lihaste nappuse tõttu primaatide kombel huuli torru ajada et poolkaare asemel oma kopsumahu jagu õhku hoonete peale tühjaks puhuda Loomulikult pole mõtet muinaslooallegooriaga anatoomilisi ja bioloogilisi argumente kasutades võidelda kuid uskuge too allegooria on paljudegi peades pigem faktiliseks tõeks moondunud ja muutunud seeläbi jõuliseks kaitsemotiiviks millega arukamate otsuste vältimist põhjendada Ma ei oska arvatagi kuivõrd eeltoodu võinuks ajendada Mati Unti kuid igal juhul on sootuks teise ülesehitusega Kolm põrsakest ja hea hunt lasteetenduseks kirjutatud Küll vist juba üle kolme aastakümne tagasi Eks vaimsemalt tundlikke häiri ja innustagi lugude ebakõla ammu enne kui rehkendajail sellele mingigi põhjendus õnnestub leida Loomamuinasjutud pole ju tegelikult lood loomadest vaid ikka inimesest jättes nende lugejaile kuulajaile vaatajaile muu hulgas ka alateadliku aimduse võimalikest loomade pürgimustest saada inimesteks Evolutsioonil paraku pole ühte suunda Nii on ka iidne loosung Inimene on kõige mõõt muundunud igapäevategevuses inimest ennast enim ohustavaks tehiskeskkonnaks ning selle laienemisprotsessiks ühelt poolt Tolle skaala teises otsas on aga kasvõi needsamad veidrikest koduloomapidajad kes korete kasside ahvide ebamugavustundele vaatamata neid inimeste rõivaisse topivad Ei mitte lasteraamatuisse pilte joonistades vaid ikka tänavale kõndima minnes Nii paistabki tundlikumale ja keskkonnataiplikumale inimesele ka mistahes järjekordne tööstusinvasioon kui puuderdatud ja ülipeenena käituva mamsli nööri otsas nihelev ülikonda ja lipsu riietatud mops Viimased paarsada aastat on meie maailmanägemist avardanud inimene oma bioloogilises kaduvväiksuses on sõltlane kõigest muust elavast kuid suudab samas mõjutada oma suhet elavaga kuni pea et kollektiivse hukuni välja Kas saab olla arengu kõrgeima vormi tunnuseks see et osatakse haprast jääst läbi kukkuda Paari viimase sajandiga on inimeste võrdsuse idee nii verd kui tarkust valades selgemaks saanud Orjad pole enam sallituiks mehaanilise energia allikateks Vabaduse võrdsuse ja vendluse arengusuunad on Prantsuse revolutsioonist saati vahel lõputuna näivaiks ja mittelõikuvaiks teedeks mis ometi inimeste ning kultuuride omavahelisi barjääre on alandanud või sootuks kaotanud Uue ja tegelikult ju alalhoidlikumaks muutma pidava ning viimase paari sajandi jooksul kogutud teadmise kontekstis saamegi küsida Kus on uue revolutsiooni alged Õnneks saame ka vastata Need on nii Rio de Janeiros kui Kyotos 1990 aastate alul ja keskel alguse saanud kliimakaitse bioloogilise mitmekesisuse kaitse põlisrahvaste kaitse ja ressursikasutuse piiramise konventsioonid Nii et on tekkimas lugusid mille sisuks on asjade võtmine sellistena nagu nad on ja nende respekteerimine sellistena nagu nad on Kui kavandatavatel muutustel pole selget tähendust ning tekkivaid tagajärgi pole võimalik prognoosida peaks teo tegemata jätma See on ettevaatusprintsiip millest jätkuvalt lähtuvad ka põlisrahvad Herilasepesa läheduseski saab toimida ja olla Võitlemata See on ürgse rahulejätu põhimõte See pole mitte järjekordne rohemõtlejate käitumisveidrus vaid eelkõige lihtsaim tee madalama riskiga ühiskonnani ja madalama riskitasemega majandusmehhanismini selle sees Kas pole mitte kõikvõimsusmüüdi jätkuva toimivuse ilmekaks kinnituseks ka usk et kimäärsete omadustega taimed loomad on põllumajanduse edasiviijaiks ja näljahädade lõpetajaiks Siinkohal pole juttu muust kui GMOdest geenmuundatud põllukultuuridest GMO geneetiliselt muundatud organismid Vaatamata paljudele majanduslike sotsiaalsetele tervislikele ja ka ökoloogilistele asjaoludele on tänases üldlevivas kultuurimüüdis tõmmatud võrdusmärk geenmuundatud organismide massikasutuse ja progressi ning

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/vanade_ja_uute_lugude_lugu (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Paljulubav 2007 s aasta Marek Strandberg Järgnev lugu pole mitte kindlasti teoks saav ennustus vaid võimalus mille teokssaamine on ennekõike inimeste tahteis kinni On aasta 2007 Ebelhart Kikkur on juba teist aastat üleriigilise poliitilise rahvaliikumise Pro Natura liige Täna tuli tema e postkasti teade selle kohta et Riigikogu kandidaate üles seadev arvutiprogramm on Ebelhardi valinud üheks rahvaliikumise Pro Natura 101 st kandidaadist riigikokku Pro Natura on päris suur organisatsioon Neil on kokku 230 000 liiget Veidral moel ka need kes siiani ignorantselt on suhtunud mistahes erakonnapoliitika edendamisse on Pro Naturaga liitunud Pro Natura on organisatsioon millega liitujad respekteerivad ühte olulist põhimõtet inimene on vaid üks liik paljude hulgast ja johtuval peab ta ka oma käitumist nii majandades kui kultuuri edendades piirama ja korrigeerima Tegemist on samas nii uute piiridega kui ka uute võimalustega Pro Natura otsedemokraatiat propageeriv ja sellest lähtuv organisatsioon 2006 aastaks oli juba enamustel Eesti kodanikest ID kaardid ning võrgus elektroonilise identiteedi kasutamine polnud enam mingi veidrus Tallinnas vahetunud linnavalitsus oli teinud ka põhjaliku ümberseadmise linnatranspordi korralduses ning selle käigus ilmnes et pikka aega raskelt edenenud elektrooniliste sõidupiletite häda polnud mitte tehnoloogias vaid inimestes kes ei tahtnud sularahakäibest kuidagi loobuda Sellest ka siis masinapurustamine mittetöötavad kaardikontrollimise terminaalid ja muu selline Elektroonilise identiteedi laiem kasutuselevõtt võimaldas reaalselt ellu kutsuda ja toimima panna ka otsedemokraatia Meie riigikorralduseski on ju väike vastuolu ühtpidi on võimu kandjana kirjeldatud rahvast kuid teisalt kirjeldatakse detailides institutsioone kelle kätte rahvas oma võimutäiuse delegeerib Selleks loodigi vabaühendus Pro Natura PN mille põhikirjas oli sätestatud et PNi eesmärgiks on võimu rahva käes olemise idee täiuseni viia Vähemalt sedavõrd kui olemasolev seadustik seda võimaldas Asutamise hetkest aastaga oli liikmete arv kasvanud 80 000 ni ning enne valimiste väljakuulutamist juba ületas 200 000 piiri See oli tõepoolest omapärane ilming mitte ainult Euroopa vaid terve maailma mastaabis Esindusdemokraatia aparaati oli tekkinud otsedemokraatia võrgustik Võrgustik mis oli suurem kui esindusdemokraatia enese süsteem PN eesmärgiks oligi seatud parlamendivalimistel enamus saadikukohti saada Liikmed kohustusid ka põhikirja tõttu hääletama PN poolt seatud kandidaatide poolt Võimalike sisemiste tülide vältimiseks oli ka kokku lepitud selline mehhanism et parlamendikandidaadid valitakse liikmete hulgast juhuslikkuse põhimõttel Võrreldes USA kohtute vandemeestega on PN liikmetel aga alati õigus juhuslikult langevast liisust loobuda Siis valitakse juhuslikult ka uus Tõsi juba oli PN s algatatud ka arutelu selle üle et võiksid hoopis toimuda üleüldised kandidaadivalimised ka PN sisemiselt Parasjagu käiski organisatsioonisiseseks rahvahääletuseks vajaliku häältehulga kokkukogunemise ootamine PN i sisereegel

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/paljulubav_2007_aasta (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Tappa ehitussiga ja kompressorhunt Marek Strandberg Me oleme lugude meelevallas Vanade lugude meelevallas Eriti nende lugude osas mis inimese ja keskkonna suhtest räägivad Seda vaatamata asjaolule et viimase paarisaja aasta jooksul oleme looduse kohta saanud hulgaliselt uut teadmist Teadmist selle kohta mis on energia ja kuidas see muundub Teadmist selle kohta millisel moel ökosüsteem üldse toimib Ja palju muudki Ometi on meie arutluskäigud tänaseni läbi imbunud vanast teadmisest teadmisest selle kohta kuidas peab toimima maailmas kus inimene on kõige mõõt Nagu kõik muu nii elus kui eluta oleks ja muutuks ning toimiks vaid selle tõttu et inimesel hea oleks Aga ei toimi ju Maailm on pigem süsteemikeskne Ökosüsteemi keskne Seda ütleb meile teaduslik arusaam ümbrusest ja olemise tähendusest Seda aga ei ütle meile lood millest tulevad meie tänased hoiakud ja otsused Mistahes uue teadmise imbumine ja kuivamine inimkultuuri osaks läbib paratamatult looks muundumise etapi Ei saa nõuda ega loota et enamus suudaks mõista bioloogiliste füüsikaliste keemiliste ökoloogiliste protsesside toimimist kirjeldava teadusliku teksti sisu et siis teadusekeele ja loogikareeglitest tuletada tarku käitumisjuhiseid See teaduslik ja uus teadmine peab esmalt muutuma looks et harjumuspäraseks muutunud kultuurilise ja semiootilise protsessi kaudu meie käitumist muuta Juhmusel on kalduvus vohada ning selle põhjused on sügavamad kui pelgalt raske veneaeg või ka 700 aastane oletuslik orjapõli Lolluse vohamine näib olevat suisa loodusseadus nimelt on võimalik tõestada ära tunda tõeseid väiteid küll aga on jätkuvalt ületamatuks kõikide väärate väidete genereerimine ning valede väidete äratundminegi Nii on nii loogikal kui teaduslikul meetodil napilt kohta kasvõi poliitilises kultuuriski kus otsus tuleneb sageli suverääni meelevaldsest tahtest mis rahva nimel sündinud tõeks tituleeritakse Lollus on lõputu ning juba seetõttu on sünnis igat ära tuntud tõematki väidet arusaama lugu mida vaid au sees hoida selmet seda kergekäeliselt tümaks teha Inimene aga pole mikroprotsessor mis väärale käsule reageerimata jätab Vaatamata paljulubavusele nagu saaksime oma huvisid mistahes tekste rääkides ja kirjutades kaitsta hägustab meelevaldne sõnakasutus ja meelevaldsete lugude rääkimine meie suutlikkust loodusseaduste reeglite alusel toimiva maailmaga toime tulla Nii on inimkonna ökoloogiline käitumine tugevalt seotud ka kultuurilise või ka semiootilise ökoloogilisusega suutlikkusega meid mõjutavaid lugusid tekste adekvaatsena hoida Samas uskuge ei saa luua sellist masinat mille abil adekvaatsusinspektor järjekordse arengutee ääres seistes jutumulli nõmedust hindaks et liigrumalus rajalt võtta nii nagu seda politseinikud roolijoodikutega teevad Põlisrahvad kes räägivad palju vanemaid lugusid kui meie teiega püsivad kuna nende lugudes on säilinud see kvintessents mille puudumine on lääne ühiskonna inimese ja looduse suhte muutnud hapraks

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/tappa_ehitussiga_ja_kompressorhunt (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/varasemad_lood (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/Erurlipp_ja_mote (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Zanna päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Kolmas roheline tee Valimised läbi Suured tänud kõigile hääleandjatele

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/Kampaania_2004 (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •