archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    mis tootis etteantud reeglite järgi ravimainet Täna on enimkasvatatud geneetiliselt muundatud põllukultuurid raps mais puuvill ja soja Kuid erinevate probleemide tõttu on näiteks putukatõrje eesmärgil kasutatavat bakteritoksiini valmistava maisi kasvuala vähenenud USAs 2000 aastal ligi veerandi võrra Nüüd on geneetilisi taimi puudutavad probleemid korraga Eestisse jõudnud üks ettevõte soovib saada sama maisi impordi ja kasutuslitsentsi Keskkonnaministri nõustamiseks loodud valdavalt geenitehnoloogidest koosnev komisjon on andnud oma soovituse et asjakohane sisseveo ja kasutusluba välja anda Olgu öeldud et selle maisisordi tootlikkus pole suurem samuti puuduvad Eestis kahjurid mille vastast toksiini see maisitaim valmistab Oht et toksiini tootev mais mõjutab ka teistel põldudel kasvatatavat maisi oma mürgikoodiga õietolmul ja seemnetelgi on kalduvus levida kümnete ja sadadegi kilomeetrite kaugusele võib aga omada määramatuid ning pöördumatuid tagajärgi New York Timesi tehtud küsitluse järgi soovib 93 ameeriklastest et GMOd geneetiliselt muundatud organism sisaldav toit oleks vastavalt ka märgistatud Tootjad pole sellest aga siiani huvitatud nagu ka USA valitsus Vastuväiteks on et geneetiliselt modifitseeritud toidul ja nn tavalisel toidul polevatki vahet Kui aga asi puudutab intellektuaalset omandit on needsamad tootjad meeleldi nõus rõhutama GMOde inimtekkelist omapära Geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise pooldajad viitavad asjaolule et see võimaldab vähendada näiteks taimekaitsevahendite putukamürkide ning taimemürkide kasutamist Tõepoolest kulub näiteks taimemürgi Roundup suhtes tundetuks aretatud maisipõllul umbrohutõrjeks vähem kõnealust mürki ning põllult äravoolavates vetes on seda mürki kuni viis korda vähem Kui aga eesmärgiks on seatud kogu maisitoodangu saamine GM geneetiliselt muudetud maisist siis sel juhul keskkonda paisatava umbrohutõrje kemikaali hulk ju suureneks Tegemist oleks umbes sama nähtusega mis autotööstuseski vaatamata asjaolule et iga järgnev põlvkond sõidukeid on ökonoomsemad oma kütusekasutuses suureneb maailma naftatarve pidevalt Imelikul kombel usuvad GMO tehnikud et neil õnnestub evolutsioonimehhanisme üle kavaldada Kui näiteks bakteri toodetavate putukamürkide geen muuta taime pärilikkusaine osaks saavutatakse esialgu tõepoolsest olukord kus taimekahjurid sellest taimest eemale hoiavad Mürgibarjäär inimese majandushuvide kaitseks võib aga osutuda ääretult ajutiseks Sest nõudlus suurtel aladel kasvava kultuuri järele hoiab käigus ka mistahes lagundavate ja toituvate organismide tungi kohaneda kuitahes kättesaamatuks tehtud toiduallikatega Kogu inimkonna massiga võrreldes on erinevate lagundavate organismide elusmass kuni 500 korda suurem 30 40 tonni elusaine esindajat iga inimese kohta kes muuhulgas ka iga inimest oma toidulaual näha tahavad See on märkimisväärne kogus evolutsioonilist kavalust mida on kogutud umbes 3 5 miljardi aasta jooksul Uskuge selles kavaluses on rohkem osavust kui inimkonna mõnekümne tuhande aasta vanuses kaubanduslikus ja ärilises kavaluses UMBROHUTÕRJEKEMIKAALI ROUNDUP I SUHTES TUNDETUKS MUUDETUD maisi on patenteerinud selline ettevõte nagu Monsanto Selle maisiseemne ostmisel peab põllupidaja leppima kohustusega kasutada oma põllul Roundup i Kui ta seda kokkulepitud mahus ei tee kaotab ta õiguse kogutud seemneid külvata ja peab arvestama pärast kohtuprotsessi ilmselt ka kukrukergendusega Algselt peeti vähetõenäoliseks et tundetus Roundup i suhtes võiks maisilt muudele taimedele levida Paraku on tänaseks Austraalias selle levik rohttaimedele kindlaks tehtud Raiheina tundetuse ilmnemine glüfosaatide Roundup i peamine komponent suhtes on uurijate poolt dokumenteeritud Kord loodusliku ökosüsteemiga kokku puutunud geneetiliselt muundatud organism jääb tõenäoliselt oma mõju levitama aegade lõpuni Iga selline samm on olemuslikult pöördumatu Majandamisega on ikka nii et vaadeldava protsessi headus sõltub ka hindamispositsioonist 1999

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/kimaaride_lummuses (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    ja ta maksis selle eest töntsimaks jäänud nägemisega Tänaseks on nii luksuslike kui töökindlate kellade ekspordimaht ðveitsist ületanud 100 miljardi krooni piiri aastas Imeväikeste asjade tegemine sai hoo sisse siis kui asuti tegema nii pooljuhtelemente kui 1960 aastatel ka mikrolülitusi milles tänaseks on välja kasvanud tohutu mikroelektroonika ning mikroprotsessorite tööstus 20 sajandi viimase kahe viiendiku saabudes oli tehnoloogia kuhjunud kahte suurde hunnikusse ühes olid kõik alates üleskeeratavatest kelladest ja mänguasjadest ning triikraudadest kuni automootorite ja aurulaevadeni teises olid kõik alates tuumareaktoritest kuni putukamürkide ning imeliimideni Seega ühes on kõik mida saab suuremate asjade väiksemaks viilimisel saagimisel ja söövitamisel ning teises kõik mida saab aatomite ja molekulide kombineerimisel uueks aineks või aatomituumade katkitegemisel või liitmisel Seega ühes on kõik mida saab suuremate asjade väiksemaks viilimisel saagimisel ja söövitamisel ning teises kõik mida saab aatomite ja molekulide kombineerimisel uueks aineks või aatomituumade katkitegemisel või liitmisel Seda et kahe kuhja vahel võiks olla veel üks nendevahelist ühendust moodustav lüli küll aimati kuid tööstuse mõõtmed ning tehnoloogilise arengukire on see vallandanud alles viimasel kümnendil Tõsi juba 1959 aastal pidas muuhulgas ka maailma üheks edukamaks loodusteaduste propageerijaks osutunud Richard Feynman Ameerika Füüsikaühingu aastakoosolekul loengu Seal allpool on rohkelt ruumi See oli kutseks uude füüsikavaldkonda ning avas tee kolmanda märkamisele eespool nimetatud kahe suure kuhja vahel Soovitan selle loengu ülestähendust kindlasti lugeda kuna see annab hea kogemuse mil moel selged ja argumenteeritud visioonid tegelikkuseks muutuvad Lugedes ärge unustage et tegemist on pea poole sajandi vanuse tekstiga mitte lähimineviku artikliga majanduse või tehnoloogia arengust sarnasus ja samasus tundub hämmastav TEHNOLOOGIA MIS SELLEST AJAST ALGUSE SAI KANNAB NÜÜDSEKS nimetust nanotehnoloogia Selle alla võib arvata ka teatava osa kaasaegsest elektroonikatööstusest kuid nanotehnoloogia olemus ja võimalused on siiski laiemad Arutledes selle üle kuidas mahutada Briti Entsüklopeediat nööpnõelapeale formuleeris ta piisavalt selgelt meie tänase infotehnoloogia võimalused ning arenguteed Feynman rääkis oma tulevikulugu ka Jack Kilby nimelisele mehele kes Texas Instruments i laboreis esimese mikrokiibi valmis meisterdas Selle eest sai Kilby ka 2000 aasta Nobeli füüsikapreemia 1960 aastast on elektroonikatoodangu turg kasvanud 29 miljardilt dollarilt tänase 1200 miljardini Kilby loodud mikrokiipide turumahuks on hinnatud 180 miljardit dollarit aastas Head lood müüvad kas pole Kilbyta õieti küll mikrokiibita poleks sündinud seda mida täna eneste ümber üldmõistetavaks peame Ehk oleks määramatu olnud ka külma sõja lõpp mis 1980 aastatel päädis ka meile siin sobivalt just lääne tohutu infotehnoloogilise ülekaalu tõttu TEINE REALISEERUMA HAKKAV IDEESTIK PÄRINEB FEYNMANI ENESE õpilaselt Albert Hibbsilt keda ta oma eespool mainitud ettekandes hea sõnaga mainis Nimelt arvas Hibbs et meditsiini jaoks võiksid omada erilist tähendust verevoolus liikuvad üliväikesed nanomeedikud kirurgid korrastades näiteks untsus veresooni nagu makromaailmas korrastavad töömehed metrootunneleid või kanalisatsioonikollektoreid Kümmekond aastat enne seda mõtet oli Hibbs koos oma toakaaslasega Chicago Ülikoolist ruletimängu omapärasid uurides tuletanud garanteeritud võiduskeemi hiljem selgus et tegu oli ilmselt konkreetse ruletilaua omapäraga Ennustamisvõime tehnoloogiavaldkonnas oli aga Hibbsil samuti piisavalt hea Jättes kõrvale juba 1960 aastate keskpaigast kuni tänaseni vändatud filmid sellest kuidas imemasinas vähendatud inimesed koos oma sõidukiga inimkehas ringi liiguvad loodi 2000 aastal Saksa firma MicroTEC poolt poolemillimeetrise läbimõõduga ja 4 mm pikkune

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/mis_jaab (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    htm Võrdsemast ja õiglasemast maailmast Marek Stranderg naturaaldemokraat Jälle on minek Sedapuhku Europarlamenti Sinna ei minda niisama vaid sinna ikka valitakse Nii ka Eestis ja valitavad peavad taas lubadusi andma Juba on lubadusi tulema hakanud kes lubavad krooni ikka edasi hoida kes lubavad rahamägesid kohale nügida kes lubavad meid lihtsalt tuntuks teha Nii võiks ju ka iga nelja aasta tagant liigaastat ning igapäist päikesetõusugi lubada Või näiteks igale eestlasele kott kulda Esimesed kaks on kindlad lubadused kuna toimuvad nii Europarlamendi kui ka näiteks Dalai laama tahteist sõltumatult Teist aga ei õnnestu ilmselt täide viia piisava enamuse puudumise tõttu eks sellega siis selgitatakski lubaduse täitmata jätmist Milles aga maailm poliitilist ja majanduslikku tõepoolest kõige enam selgust vajab on inimese ja keskkonna suhe Siin on Eestis poliitiliselt väga vähe teha kuna riiklik mõte käsitleb keskkonnaküsimusi jätkuvalt kui ebamugavat takistust majandusliku edenemise teel Tõsi see pole küll enam keskaeg kuid vaimselt ei küüni selline mõistmine käitumine küll üle sajaaastase mineviku Inimese taaslepitamine ja harjutamine looduskeskkonnaga pole mitte pelgalt sõnakõlks vaid esmatähtis küsimus kogu maailmas Kuis inimene suudab oma suhte korraldada loodusega määrab ka selle kuidas inimesed omavahel toime tulevad Mitte maksud ja majanduse liberaalsus vaid just võime majanduslikult toimides jätta ka endast toimivat looduskeskkonda edaspidistele toimijatele on tegelikult võtmeks sotsiaalsemalt õiglasema ja majanduslikumalt võrdsemasse maailma Eesti üheks viimasel ajal kõneaineks sattunud mureks on elektri hind Nii vähemalt väidetakse See peaks olema odav Siis olevat hea Kui mõõta elektrit näiteks joogikõlblikus vees siis maksab iga kWh muu hulgas ka 15 20 kg vett mis kaevandustest välja pumbatakse ning joogikõlbmatuks muudetakse Kui selle eest tuleks maksta poe pudelivee hinda oleks vist odavam sidrunitest naeltest ja kirjaklambritest vooluallikaid meisterdada Küünilisema ärivaistuga olend kiheleks rõõmust ning mõistaks et Eestiski võiks suurenergeetika senine jätkumine majanduslikult tulusa veebisnisi käima panna Kas aga rahvas on ka tegelikult valmis tänase odava voolu eest tulevikus oma sissetulekuist suurema osa näiteks vee eest loovutama Kui see on tänase energiamajanduse tulemuseks siis ongi keskkonnapiiranguteta majandus loonud juurde ebavõrdust muutes kaubaks seda mis siiani on olnud looduskeskkonna loomulik osa Selline majandusliku mõjuvõimu laienemine ei paista küll õiglase ja põhjendatuna teie säästud ja lootused hakkavad kuluma tulevikus selle peale mis täna on loomulik Poliitilised olendid vasakult ütlevad et piisavalt nutika maksusüsteemiga õnnestub teenitut ühtsemalt ja võrdsust tekitavalt ümber jagada Poliitilised olendid paremalt ütlevad et piisavalt vabad majandamisvõimalused madalad maksud ja puuduvad keskkonnapiirangud näiteks loovad piisavalt ümberjagatavat rikkust Poliitilised olendid keskelt ütlevad kord üht ja kord teist Aeg oleks leppida kogemusega raha keerukamad ümberjagamismehhanismid ei suurenda heaolu ja majanduse liberaliseerimine ei tekita ka mingeid heategevuspuhanguid vaesemate hüvanguks Sotside mõtted õiglasemast maksundusest võiks ehk toimida kui ühiskoda ja majandust korraldataks vaid teenitu abil Paraku see nii ei ole Maksustav rahakogus moodustab vaid murdosa sellest mille abil toimib majandus Peale nn baasraha rahanduses kutsutakse seda finantsvahendiks M0 on sellest kordi rohkem lühiajalisi võlapabereid mille hulka kuulub ka igapäiselt kasutav sularaha M1 ning veelgi rohkem pikaajalisi võlapabereid M2 Maksud laekuvad valdavalt teatud osast M1 na tekitatust Samas toimuvad suured muutused ühiskonnas ja majanduses ka M2 vahendeid kasutades Keerukamate finantsvahenditeta ei

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/vordsemast (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Tädi Maali ja rahapuu ehk miks on maailmas vaesust ja ebavõrdsust Tädi Maali on müütiline isik Eestis kes peaks nagu kehastama vaest maainimest kuid kes on tegelikult lihtsalt rahulik ja tervest mõistusest lähtuvalt toimiv kodanik Meedia ja ühiskonnkorraldus toetavad arusaama nagu inimestel oleks hea kui neil on piisavalt raha Ehk nii olekski kui juba täna suur rahvahulk ja keskkonda liigselt koormad tehnoloogiad raha väärtust tulevikku vaadates ei vähendaks Nimelt on nii Tädi Maali kui meie kõigigi heaolu ennekõike sõltuv päikesevalgusest viljakast mullast harjumuspäraselt toimivast atmosfäärist puhtast õhust ja mageveest See jutt ei tähenda et raha oleks meie elus tähtsusetu Ei ole Raha on üks olulisematest müütidest mis inimeste kirgi ja meeleolusid toidab Mida aga teha rahaga kui päike muld õhk ja vesi enam inimesele harjumuspäraselt ei toimi Ükski rahast ehitatud pensionisammas ei taga vananevale põlvkonnale ja nende järelgi tulijaile heaolu kui pole tagatud eluslooduse omaduste püsivust Tegelikult ju meile ei meeldiks kui muidu loodusest tulev oleks ühtäkki ainult poest ostetav magevesi näiteks Faktiline vaesus tulenebki asjaolust et asju väärtustatakse vaid rahaskaalas ning paljutki mis tervest mõistusest tulenevalt peaks väärtuslik olema ei väärtustata üldse Millest teenivad oma kasumi näiteks Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi Muu hulgas kindlasti ka sellest et nad kulutavad oma kauba tootmiseks iga eesti elaniku kohta kümneid kordi rohkem magedat vett kui teie igapäiselt Vaatame nüüd aga veidi ressursipinnasel paiknevat majanduspuud Need ressursid millest juttu on loomulikult osaliselt needsamad millest Tädi Maali ja meie kõigigi heaolu sõltub Selge on aga see et ühtki esmast tööstuslikku huvi pakkuvat ressurssi ei saa kasutada nii et

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/tadi_maali (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    aga ilmapildi terviklikkuse mõttes on Kuigi maailma intellektuaalse omandi kaitstust reguleeriv seadusandlus ei võimalda ei elusorganismide ega ka teaduslike avastuste kaitsmist patentidega on suudetud geneetilisest koodist luua erinevate seadusmanipulatsioonidega tähelepanuväärne erand See tähendab muu hulgas et näiteks arvatavalt rinnavähki põhjustava geeni koodi teadmine pole mitte teaduslik avastus aga hoopis kellelegi kuuluv intellektuaalne omand Johtuvalt kontrollib selle patendi omanik ka vajalikku diagnostikat ja ravi Euroopa Patendiamet on Myriad Geneticsile väljastanud 2001 aastal patendi millega on nende omandiks BRCA1 nimelise rinnavähki eeldatavalt põhjustava geeni kood Myriad on saanud geenikoodi omanikuks selle tõttu et on kõnealuse geeni inimorganismist eraldanud ja patendikaitse puudutab nii kõnealust geeni selle poolt kodeeritud valkusid ning muu hulgas ka ravimeetodeid mille aluseks on teadmised kõnealuse geeni toimimise kohta Tavapärane arusaam nimetaks sellise geeni eraldamise avastuseks Ainus mida terve mõistus võimaldaks patenteeritavaks nimetada on ehk meetod ning vahendid mil moel konkreetne või seda tüüpi geen on eraldatav ja selle funktsioon identifitseeritav Kui keegi üritaks patenteerida näiteks ratast või ka odavalt ostmist ja kallimalt müümist et kontrollida kõiki pöörlevate osadega masinaid ja äritegemist maailmas saadetaks ta mistahes maa patendiameti ukse tagant viisakalt omadele radadele Samal moel nagu seda tehakse ka igiliikurite leiutajatega Elule õigem oleks öelda elava omapäradele inimese vaatekohast ja huvidest lähtuvalt on tekkimas omanikud Geeniinseneride lemmikväide täppisaretatud liikide kohta on et kõik geenid mida muundatakse on loodusliku päritoluga ning kõik DNA ahela lülid on samuti looduslikud Järelikult ei tohiks nende kombineerimine põhjustada ka midagi ohtlikku Kui see ka oleks nii siis see väide ei võimaldaks ju ühtki loodud geneetilist tehisstruktuuri pidada inimese omaks intellektuaalse omandi mõttes alati eksisteerib tõenäosus et tehislikult loodud geenikombinatsioon võib alati leiduda looduses Siit tulenevalt on ka pigem tegemist ikka avastuse kui leiutisega Auto turvavöö on selgelt tehiskeskkonna osa ja inimese looming mistõttu selle patenteeritavus pole kaheldav mingilgi moel Looduses pole puud mis kasvataks turvavöösid Väikese kõrvalpõikena enamus radioaktiivsetest elementidest on ju ka looduses olemas nad on looduslikud Ometi ei tähenda see ju veel et nende meelevaldne kontsentreerimine ja elusa läheduses hoidmine ohutu oleks Kui rääkida täppisaretatud liikide ohtlikkusest siis see ei avaldu kindlasti mitte nende võimalikus mürgisuses vaid eelkõige nende suhetes teiste liikidega Inimese poolt biokeemiliste vahenditega näiteks põllukultuuridesse siirdatud kasvukiirust või ka taimehaigustele vastupanu suurendav geen ei pruugi jääda vaid selle põllukultuuri koostisse Katsetega on näidatud et sellised muundatud geenid võivad taime õietolmuteradega või seemnetega kanduda kilomeetrite kaugusele ning muutuda seal lähedaste liikide geneetilise koodi osaks Looduslikus ökosüsteemis omandab aga suurenenud vastupanuvõime haigustele loe vastupanuvõime ka lagundavatele organismidele sootuks teise tähenduse liigselt vastupidavaiks osutunud taimed ei taga vajalikul ajal oma lagunemisega sööki toitumisahela järgmistele osalistele Hommikul postkastist ajalehte võtma harjunud lugeja on üksjagu ärritunud kui seda lehte seal harjumuspäraselt pole Ärritus on seda suurem kui selgub et ka kauplus kust toitu harjutud ostma on suletud või kaubast tühi Ökosüsteemiski põhjustab oodatud toidu mittesaabumine või selle omaduste järsk muutus parasjagu segadust Just sellise segaduse vältimine eelkõige just süvatagajärgede teadmatuse tõttu on põhjuseks miks ollakse insenergeeneetiliste vahenditega muundatud täppisaretatud organismide kasutamise vastu Algsed kujutelmad et täppisaretatud organismide põldudelt on välistatud geneetilise informatsiooni kandumine looduslikesse ökosüsteemidesse

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/geenidjavolpert (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/strandbergi_CV (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    taaselustamine 40 Igasugust tüüpi relvade müügi heade tavade koodeksi jõustamine 2009 aastaks 42 Tõeliselt toimiv rahvusvaheline kriminaalkohus enne 2006 aastat 43 Surmanuhtluse keelustamine kogu maailmas enne 2010 aastat 44 Euroliidu institutsioonide muutmine läbipaistvamaks usaldusväärsemaks ning rohelisemaks 1 Euroopa põhiseaduse reformi suunas Euroopal on vaja põhiseadust Kui liikmesriikide valitsused ei suuda Konvendi poolt heaks kiidetud teksti põhjal kokkuleppele jõuda oleme demokraatliku Euroopa ja selle laienemise väljakutse maha maganud Rohelised kutsuvad uuesti ellu Europarlamendi põhiseaduse koostamise algatuse ja püüavad leida võimalusi kaasata aruteludesse rahvusparlamente ja kodanikeühendusi Kui muu ei õnnestu püüame muuta vähemalt põhiseaduse III peatükki mis sätestab Euroopa Liidu põhilised poliitilised suunad Samuti püüame muuta põhiseaduse läbivaatamise süsteemi viies vetoõiguse liikmesriigi tasandile ja laiendades Europarlamendi volitusi ratifitseerimisprotsessis Ja viimaks oleme kahetasandilise referendumi poolt kus tuleb arvestada nii kodanike häälte enamust kui ka 2 3 liikmesriikide poolthääli 2 EURATOM tuleks tühistada aastaks 2007 Tuumaenergeetika edendamisest rääkiv EURATOMI LEPE on nii põhiseaduslikus tehnoloogilises kui ka keskkonnakaitselises mõttes muutunud anakronismiks Peale selle loomist 1957 aastal pole seda rohkem muudetud Euroopa Söe ja Terase Lepe kadus peale 50 aastast eluiga silmapiirilt 2007 aastal saab ka EURATOM 50 aastaseks ja selle võiks tühistada Vabanevad rahasummad võiks suunata päikese vee tuule ja biomassienergeetika arendamiseks 3 Põhiõiguste edendamine Euroopas Rohelised käivitavad põhiseaduste edendamise kampaania Nad teevad ettepaneku et Põhiseaduses sisalduv Inimõiguste Harta peaks olema siduv kõigile Euroopa territooriumil elavatele inimestele Selle kampaania raames kaitstakse ka igasuguseid vähemusgruppe ja põgenikke 4 Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Toetame projekte ning programme mis rakendavad ellu naiste õigusi kaitsvaid seadusi Muuhulgas kaitseme vähemusrahvuste esindajaid näiteks mustlasnaisi Lähiaastatel tuleks kõik naiste õigusi mainivad direktiivid süstematiseerida kaasajastada ja ühtsesse seadustikku koguda Mõned neist on juba üle 30 aasta vanad Järgneva viie aasta jooksul pöörame erilist tähelepanu naistega kaubitsemisele eriti piiriülese kriminaaltegevuse kontekstis 5 EUROPOLi ja salateenistuste piisav kontroll Rahvusvahelise kriminaalkuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks on tarvis usaldusväärset üle euroopalist politseiorganit Avalikkuse usku nimetatud asutusse aitaks süvendada europarlamendi õigus kontrollida politseiorganite tegevuse tõhusust ning inimõiguste respekteerimist neis 6 Kampaania biomeetriliste isikuandmetega seotud riskide esiletoomiseks Rohelised on väga kriitilised projektide suhtes millega plaanitakse viisadesse ja elamislubadesse sisestada kiibid inimeste biomeetriliste andmetega alates digitaalfotost ja sõrmejälgedest Biomeetria areng ei anna kindlustunnet et nimetud teavet näiteks välisreiside ajal kurjasti ei kasutata 7 Inimeste tervise kaitse tõhusama keskkonnakaitse abil Inimeste tervist mõjutavad nii siseruumide mikrokliima kui väliskeskkond Eriti suur mõju on tubakasuitsul tarbekemikaalidel keskkonnas leiduvatel keemilistel ühenditel ning jäätmete põletamisest tuleneval õhusaastel Soovime üle euroopalist seadust ms kindlustaks mittesuitsetajate kaitse töökohtadel Tarbijaid ei tohi ohtu seada toodete toiduainete poolt mida nad ostavad ega keskkonna poolt kus nad viibivad Seetõttu jätkame tööd Euroopa kemikaaliseadustega tuues põhirõhu inimeste tervise ja keskkonnakaitse aspektidele Jäätmete eriti ohtlike jäätmete teket tuleks oluliselt vähendada Jäätmeid millede teket ei saa vältida tuleks taaskasutada või kompostida mitte aga põletada Seetõttu töötame jäätmete vähendamise ja komposteeruvate jäätmete direktiivi suunal 8 Kliima stabiliseerimise pakt Euroopas 30 vähem kasvuhoone gaase aastaks 2020 Ülalnimetatud pakti saavutamiseks tegutseme järgmistel suundadel Heitkogustega kauplemise skeemidesse hõlmame rohkem kasvuhoonegaaside ja transpordisektori heitmeid Alates 2008 aastast tegutsema hakkavatele uutele rajatistele tuleks anda ühtlustatud ja oksjonil põhinevad heitkoguste load Nõuame et Euroopas müüdavad sõiduautod tarbiksid 100 km kohta maksimaalselt kuni 3 litrit kütust tähtaeg 2010 Püüame saavutada et aastaks 2020 moodustaksid taastuvad energiaallikad 25 energiaturust 9 Lennukikütuste maksu kehtestamine Euroopa Liidus aastaks 2006 ja selle ülemaailmne edendamine Lennukikütuste mittemaksustamine on skandaalne vaba turu moonutamine transpordi sektoris Transpordi välismõjude kulud peaksid kajastuma ka transpordi hinnas ja seega peaks võimalikult kiiresti maksustama ka lennukikütuseid Uus energiatoodete direktiiv lubab Euroliidu sisestel lennureisidel lennukikütuse maksu rakendada Rohelised püüavad seda laiendada kogu maailmas 10 Raskeliikluse vähendamine ühe kolmandiku võrra aastaks 2010 Maanteevedude kasv läheb ühiskonnale suurte väliskulude tõttu väga palju maksma Roheliste ettepanekud raske maanteetranspordi vähendamiseks sisaldavad paremat ruumilist ja regionaalplaneeringut tootmisskeemide ümberstruktureerimist transpordikorralduse ning tarbimismudelite parandamist jm Maanteetranspordile tuleks eelistada raudteed ja veeteid 11 Raudteetranspordi edendamine aastaks 2006 võiks kaubavedu rongidega suureneda 100 Selleks et maanteevedusid raudteevedudega asendada tuleb raudteetransporti arendada Tähelepanu tuleb keskendada investeeringutele uute raudteeinfrastruktuuride väljaehitamiseks kaubavagunite müra vähendamiseks ja kombineeritud kaubavedude arendamiseks 12 10 miljoni päikesepatareidega katuse ülesseadmine Tõeliselt säästvas energiamajanduses võib suur osa elektrienergiast ja soojusest tulla otse päikeseenergiast Päikesepatareidega katused on tugev reklaam nii avalikkusele kui otsuselangetajatele Roheliste kampaania on suunatud 10 miljoni paikesepatareidega katuse ülesseadmisele 13 Parem järelevalve kõrge riskiteguriga kemikaalide üle Euroopa turul liigub kümneid tuhandeid erinevaid kemikaale mille terviseriske pole uuritud Viimase aastakümne jooksul on läbi viidud ainult 17 kemikaali riski hindamised ja ainult neljale neist kehtestati piirangud Uue seadusandlusega püüavad Rohelised suuremat muret tekitavad kemikaalid tarbekaupadest välja tõrjuda hiljemalt aasataks 2012 niipea kui sobivad aseained on välja töötatud ja keskkonda saastavad kemikaalid keelustada hiljemalt aastaks 2020 14 Tahkete osakeste filtrid uutele diislikütusega autodele aastaks 2010 Diiselmootoritest pärinevad tahked osakesed põhjustavad bronhiiti astmat ja südame veresoonkonna häireid Kolmes Euroopa riigis Maailma Tervishoiu organisatsiooni poolt läbi viidud uuringu andmetel põhjustas diiselmootoritest pärinev liiklussaaste 3 surmajuhtumitest Aastaks 2010 tuleb kehtestada uued nõuded tahkete osakeste emissioonide kohta sõiduautodele nimelt 0 0025 g km Ühe inimese kohta tekkivad ravikulud on juba praegu suuremad kui oleksid kulutused filtrite paigaldamiseks 15 Sõltumatu büroo asutamine Natura 2000 protsessi rakendamiseks 2002 aasta detsembris peetud Natura 2000 teemaline konverents järeldas et kaitsealade võrgustiku tekitamiseks on vaja asutada vastav abiasutus Natura 2000 protsess on aeglane kuna liikmesriikides on olnud mitmeid takistusi pole leitud raha kaasfinantseerimiseks asjaosalised ei toeta seda piisavalt ning positiivsete kogemuste vahetamisest ja nõuandvast asutusest oleks oluliselt kasu 16 Geneetilise muundamise Roheline strateegia tsoonid kaart märgistamine Laienenud EL is tuleks luua GMO vabad piirkonnad näiteks Iirimaa Euroopa Roheline Kaart tähistaks omavalitsusi kes on oma territooriumil GMOd keelustanud Toodete märgistamine loomasöödast inimtoiduni kaasa arvatud loomsed toiduained GMO söötadega söödetud loomadelt tarbijate teavitamiseks 17 Mahepõllumajanduse edendamine Tulemas on debatt Euroopa mahepõllumajanduse tegevuskava teemal Rohelised toetavad mahetoiduainetest koosnevaid menüüsid koolide einelaudades koolitustegevust mahetoodete turustajatele mahepõllumajandust kui maaelu arengu meedet 18 Loomade veo tingimuste parandamine ja vedude lühendamine Rohelised toetavad loomade transportimise vähendamist ja kohalike või mobiilsete tapamajade kasutamist 19 Kolmandas maailmas toimuva EL ist sõltuva kalavarude ülepüügi peatamine Üle poole ELis tarbitavatest kalatoodetest pärineb liidust väljastpoolt millest suurem osa saadakse kalapüügilepingute alusel Aafrika arengumaadega Lepinguid tihti ei jälgita ega kontrollita mille tulemuseks on kalavarude üle ja

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/Gree_contract_estonian (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/one_sec_est (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •