archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Konnad Leelo Laurits ja Peeter Laurits KesKus mai 2002 Org kihab konnadest Hüplevate hordidena suunduvad nad orupõhjast üles mäe poole kus päike on tiigid aurama kütnud Ülevalt alla voolavad ikka veel arvutud kevadnired Aegajalt arvestab mõni konn hüppetrajektoori valesti sulpsab veejoasse mis siis konna rõõmsalt kaasa haarab ja alla tagasi kannab Mõni kavalam isane sätib end juba poolel teel emase kukile et saada selle seljas kudemistiiki tassitud ja seal siis kohe parimal stardipositsioonil olla Tiigis klammerdub sageli ühe emase ümber viis kuus isast kellede embus muudab sigitamisriituse emase jaoks surmapeoks Varahommikusesse magusasse unne lõikab lärm mille allikaks võiks arvata akna taha parkinud auruveduri aga ei õue astunud seisad vastamisi seitsme uhke sookurega Nõndaviisi üles aetud longid kaasikuserva kuhu päike kõige esmalt jõuab kassid jooksevad kaasa sirutavad oma sabad uhkelt püsti nagu lahingulipud Kaasikus juba ollakse noor rebane on ennastunustavalt haaratud tantsust

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterlaurits/konnad (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Pension Leelo Laurits ja Peeter Laurits KesKus august 2002 Tavapärasele kleptomaaniale vahelduseks on pankadel tänavu värskeid mõtteid Kui neilt küsida miks tsheki rahaksvahetamine 21 sajandil 4 nädalat aega võtab kuigi Medici ja Sforza pangad suutsid 15 sajandil reaalajas arveldada siis räägitakse pähekulunud udujutu asemel hoopis uudisjuttu pensionifondidest Tore on Vaatame pilte ka Hansapanga teller Gunnar Graps tahab Madeirale Pension juba koidab Õnnitleme LHV Tõnu Trubetski on tiba noorem ja häbelikum Mis investor nüüd mina Pole viga saadakse temaltki raha kätte Ühispank meelitab tammetõrudega Need ju alles päris titad aga loosi lähevad nemadki Meie koloniaalpoliitilises ruumis tuleb raha välja petta käbedasti ja kõigilt kellel vähegi on Varsti on juba hilja Väiksemas kirjas on kõigi sahkerdajate reklaambroshüürides looritatult lisatud et fondide toimimiseks on shansse vähevõitu Nii avameelne pole keegi et teada anda kurba tõsiasja kui lagunevad pensionitaburetti investeeritud teine ja kolmas sammas siis esimenegi riigiäbara poolt garanteeritud lombakas sammas läheb sama liha teed Kõige otsekohesemalt söandab ennast väljendada LHV Fondivalitseja tootlust ei garanteeri Võtab nõutuks lähed á la carte restorani tellid kreveti vindaloo aga menüü teatab et peakokk ei garanteeri et toit kõrbema ei lähe Kõlab ju jõhkralt ja küüniliselt ebaprofessionaalseltki Teisest küljest kui teada et krevetid olid surnud kiiritustõppe ja korjatud kaldaleuhutud naftaloigu pealt siis on nende tuksi keeramine ja sellest teavitamine ju päris viisakas ja ligimestarmastav tegu Kui loll tahab sellegipoolest maitsta siis oma süü Et mu mõttekäik ei jääks hämaraks ja metafoorseks siis püüan seletada millel minu arvates võiks püsida mistahes fondide tootlus Vundamendi nurgakivideks pakun kokkulepitud tõsiasju et raha on energia sümbol ning et energia jäävuse seadus pensionifondidesse investeeriva inimese materiaalses maailmas üldjuhul kehtib Planeet Maa energiaallikaks on täht Päike Energia jõuab maale peamiselt soojus ja valguskiirguse teel Esmasteks soojus ja

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterlaurits/pension (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    on leidnud rakendamist Kumust suure mängu osana kuni ohtrate kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade otsimise ja määratlemiseni teemapark Keskaegne linn teemapark rustikaalne idüll või ürgne loodus vt nt 2004 Soomre 2004 Hansar 2002 pikemat käsitlust vt nt Parts 2003 2004 Taolised märgid viitavad sellele et enam ei saa mitmesugust kohamarketingi miljöösid imagoid ja nende loomisel osalevat kultuurilist kapitali taandada passiivsesse või kõrvalisse puhtsümboolsesse rolli Tuleb möönda et neil on reaalne materiaalne tootlik jõud Seega on vaja turumajandust käsitledes lõimida majanduslik ja kultuuriline analüüs Sharon Zukin seletab kohamarketingiga seotud nähtusi uue postfordistliku tarbimisorganisatsiooni tekkega kus üha olulisemat rolli mängib nn tegelik real kultuuriline kapital Tsiteerin Kultuuriline kapital mängib tegelikku s o materiaalset rolli finantskapitali liigutamisel nii majanduslikes kui kultuurilistes tsüklites Ta teeb läbivalt kaasa tegelikus investeerimises ja tootmises Kultuuriline kapital avaldab mõju ka füüsilisele infrastruktuurile Ja ta loob uusi töövorme ja elukutseid Zukin 1990 53 Uuele tarbimisorganisatsioonile on omane et tarbimiskogemus on ülimal määral vahendatud uut tüüpi tehniliselt äärmiselt professionaalsete kultuuriliste tootjate poolt Asjaolu et nad on tõesti tootjad on maskeeritud näiteks sellega et nood tootjad on sageli alatasustatud pealegi pole nad sotsiaalselt ja kultuuriliselt distantseeritud jõukatest tarbijatest keda nad teenindavad Sellest hoolimata vormivad nad turupõhise kultuurilise kapitali tõlgendajate ja loojatena tegelikult kõrgemate sotsiaalsete kihtide maitseid Zukin 1990 45 Olen seda tootmist püüdnud mitmete keerukavõitu tabelite ja skeemidega näitlikustada ja tunnetada vt tabel 1 ja 2 kuid mulle endalegi avanes asi ilmutusliku selgusega alles ühel rahvusvahelisel maastiku uurijate seminaril Hollandis Osalistele korraldati ekskursioon looduskaitsealale mis asus ülikoolile kuuluvast konverentsikeskusest sõna otseses mõttes kiviviskekauguses Pärast ajaloolise külatee shoti mägiveiste jms üldtuntud looduskaitseatribuutika imetlemist jõudsime väikese rohtunud kühmukese juurde mille kohta kaitseala väraval oli põhjalik infotahvel ja millest meile oli kõnelema kutsutud kohalik giid Aastatuhandeid polnud keegi pööranud kühmukesele mingit tähelepanu see oli lihtsalt üks rohtunud kivihunnik Siis avastati et tegemist on muistse kalmega ja kõik muutus See avati kaardistati ja pildistati dokumentatsioon arhiveeriti uurimistulemused publitseeriti pärast hauakünka igakülgset dokumenteerimist küngas restaureeriti talletatud piltide ja jooniste põhjal Kogu juhtumist kujunes väike meediasündmus asjast huvitus kohalik kodu uurijate selts mis püstitas kaitseala sissepääsu juurde põhjaliku infotahvli ning vahendab sestpeale juhendatud külastuskäike kalmukünka juurde Raske on eitada selle juhtumi rituaalset kudet Rohtunud kivihunnikust millele keegi peale lehmade ja mõne karjapoisi polnud aastatuhandeid tähelepanu pööranud sai üleöö tähtis teaduslik ja pärandobjekt Nimetan sellist mitmesuguste rituaalsete toimingute ahelast koosnevat nähtuse objekti või koha ühiskondliku tähenduse muundamist teadustamiseks III välde ehk saientifitseerimiseks Sageli järgneb teadustamisele kaubastamine näiteks antud juhul täiendasid turismifirmad sellega oma turismimarsruute ning kohalik koduloouurija sai tööd Pole vast ka liialt otsitud näha seost kõnealuse kalme asukoha ning selle teadusliku huvi orbiiti tõusmise vahel nagu öeldud asub see kiviviske kauguses konverentsikeskusest kõigi sellega kaasnevate majutus toitlustus ja seltskondlike võimalustega kõnelemata hilisemate külastuste korralduslikust hõlpsusest kalme majanduslikust lisaväärtusest konverentsikeskusele jne Ei ole juhuslik et näiteks muinsuskaitse normatiivne sõnavara kaldub universaalselt olema analüüsimatu ning tugevalt retooriline ajalooline väärtus traditsioonilisus sobivus harmoonia jms lähemalt vt Parts 2004a Maitsenormid polegi sõnastatavad ega tõestatavad need põhinevad lihtsalt väitjate autoriteedil Väidan et muinsuskaitsenormide ja lugematute muude väärtuse määratlemistega toodetakse spetsiifilisi tarbimiskoode kultuuri

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/priitkalev_parts (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    liberaalsusest majanduses nagu ka korruptiivsemast või vähemkorruptiivsemast majandusest Saab rääkida ka ökoloogilisemast keskkonnaga arvestavamast või vähemökoloogilisemast majandusest Ühtpidi võib ju oletada ja näha et tehnoloogia arengut kannustaks justkui inimese tahe välja mõelda midagi uut ja huvitavat Teisalt on aga erinevatest allikatest pärinevad piirangud need mis tehnoloogiat muutma kannustavad Võtame kas või orjapidamise ning sellele vastutoimimise Aastatuhandete jooksul oli tegemist igati loomuliku mehaanilise energia allikaga See mehaaniline energia oli pealekauba ka kõrge negentroopia informatsiooni sisaldusega Inimori oli paremini koolitatav ning universaalsem töötegija kui hobune või eesel Vallutades teisi territooriume ei saanud võitjad mitte ainult uusi maid kariloomi ja rikkusi vaid ka orje Koos Prantsuse revolutsiooniga 18 sajandi lõpul algas ka orja ajastu hääbumine Uuteks arengusihtideks seati vabadus võrdusus ja vendlus Ajaloolises läheduses Prantsuse revolutsiooniga sünnib ka aurumasin tehnoloogia mis astub orjade tööjõu asemele Kas orjapidamise lõpuga tehti algust seetõttu et aurumasin oli leiutamisel ja rakendamisel või kannustas James Watti hoopis aurumasinale mõtlema mure selle üle kust küll orjanduse järgses maailmas energiat saada Või on ajalooliseks omapäraks et olemuselt sarnastel juhtumustel ja muutustel ongi kombeks ajateljel lähestikku paikneda Igal juhul tollel hetkel kui aurumasin leiutati polnud inimestel veel kuigi sügavat ettekujutust energiaprotsesside olemusest Möödus veel tubli pool sajandit enne kui termodünaamika põhitõed täpselt ja selgelt sõnastati Selleks hetkeks oli aga juba orjade asemele jõuliselt astunud põletatavate energiaallikate valik puidust erinevate söeliikideni Raudtee ja aurulaevandus tõid kiiresti uue mobiilsuse ning aurujõud pani ühiskondi maitsma ning kiinduma masstootmise viljadesse Samas liiguti metsi põletades jõuliselt ökoloogilise katastroofi suunas millest nii kummaline kui see pole pääseti fossiilkütuste laia kasutuselevõtuga 19 sajandi lõpul Kui seda poleks tehtud oleksid XX sajandi esimeste kümnendite jooksul Maa metsavarud lõppenud See muutus ei toimunud aga kindlasti teadlikust soovist ökoloogilise süsteemi ressursse arukamalt hallata Tegemist oli pigem hea kokkulangevusega KASUTATAVATE ENERGIAALLIKATE PEAMISELT FOSSIILSETE KÜTUSTE kättesaadavus ning tehnoloogilise rakendatavuse ulatus on inimkonna jaoks kõikvõimsustunde allikaks Tegelikku kõikvõimsust aga ei pruugi kunagi tekkida ning ilmselt puudub sellise jumaliku võimu järele ka tegelik vajadus Mõnesaja miljoni tonniga moodustab kogu inimkonna mass vaid promilli osa ligi triljonist tonnist kõigist elusolenditest kes elavad Maal Mistahes tehnoloogiatest me ka ei räägi ei suuda need niipea asendada inimkonnast tuhandeid kordi suuremat elusainekogust mille tasakaalust ja olemusest sõltub ka inimeste kui pelgalt siiski ühe Maal elava liigi heaolu Ökosüsteem Maal on n ö käigus päikeseenergia Maa siseenergia ning gravitatsioonienergiavoogude mõju tõttu nii elusale kui eluta ainele Neil elusainega toimuvatel protsessidel on aukartustäratav iga üle kolme ja poole miljardi aasta ning on selge et üksikute aspektide avamine nende protsesside kohta ei pruugi anda meile täit selgust nende olemusest Nii on ja jääb teaduski vaid liikumiseks tõe suunas mitte tõeks eneseks Kummastav on asjaolu et teaduslik arusaamine ökosüsteemi olemusest mis on alguse saanud nii Charles Darwinist evolutsiooniteooria looja kui Vladimir Vernadskist biosfääri kontseptsiooni looja on ühiskonna ja majandusasjade ajamisel märksa vähem kasutusel kui näiteks Justus Liebigi mineraalväetiste kontseptsiooni looja või Albert Einsteini üks universumi fundamentaalteooria loojatest teadmised Tasakaalustatud ja jätkusuutlik majandus ei ole tasakaalustamata teadmisi kasutades põhimõtteliselt võimalik Mõttemaailma iseloom nii selle kallutatus kui tasakaalustatus määrabki laiemalt ühiskonna suundumuse Üldiselt üritatakse majanduslikule

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/uue_soenguga (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    siis uueks võiks olla ka näiteks millegi tegematajätmine või lihtsamalt tegemine Need on mõned küsimused mis uue majanduse lävepakul kükitajate ees seisavad Valdkonnad milles me saaksime ja peaksime energia ja ressursimahukust vähendavaid tehnoloogiamuutusi ette võtma on järgmised ehitustehnoloogiad energiamuundamise tehnoloogiad mille hulka kuuluvad ka erinevad mobiilsustehnoloogiad toidutootmistehnoloogiad maakasutustehnoloogiad jäätmekäitlustehnoloogiad Ehitustehnoloogiatest Meie olemasolev ja juurdetekkiv elukeskkond on paljuski meelevaldne Orienteeritud vaid vormile mis täna näib lihtne ja selgepiiriline Küsigem hoopis mis on selle vormi sisuks Kui täna Eestis sedavõrd ihaldatuks muutunud funktsionaalne arhitektuurijoon XX sajandi algupoolel tekkis oli see funktsionaalsus seotud paljuski vajadusega puhtvisuaalseltki puhata seniste ehitusstiilide detailirohkusest See tänane meelevaldsus ehituskunstis tulenebki paljuski asjaolust et hoonete lakoonilist vormi ei seota lakoonilise tehnoloogilise mõttega Selleks tehnoloogiliseks mõtteks võiks ju olla orienteeritus energia materjali ja keskkonnasäästule Sellise muutuse tähendus oleks ka majanduslik Kui kavandada hoone võimalikult enam päikesevalgusest sooja tekitama ja seda salvestama võivad energiakulutused alaneda 70 90 kWh m2 aastas Keskmises uusehitises tänases Eestis on see 150 190 kWh m2 aastas Kolme protsendi energiahinna nii soojuse kui elektri tõusu korral tähendaks tänane otsus valida ökoloogiline elamu enam kui 300 000 krooni võrra väiksemaid kulutusi 25 aasta jooksul Kui kasutada lisaks nn päikesearhitektuuri võtetele ka kohalikke ja väikese energiakuluga loodavaid ehitusmaterjale nagu põletamata savil põhinevad kergsavikonstruktsioonid massiivsaviseinad ja savikrohvid vt ka savikrohv ceet ee on võimalik ka energia ja materjalikulusid ökoloogilist jalajälge ja seljakotti hoone ehitamisel ümberehitamisel ja hilisemal võimalikul lammutamisel vähendada Ökoloogiline ehitamine pole kindlasti sama mis traditsiooniliste ehitusviiside viljelemine See on ressursside säästmisele orienteeritud tegevus mille käigus inimeste elukvaliteet ei tohiks kannatada Olgu öeldud et puidust võib ehitada sageli ebaökoloogilisema hoone kui betoonist Tegelikult on nii tonni ehituspuidu kui tonni raudbetooni loomiseks vajalikud energiakulutused lähedased 1 le MWh le Seega polegi mistahes puitehitis ju automaatselt ökoloogiline vaid selletõttu et see on puidust Kallinevate ressursside olukorras on parim säästustrateegia rahaliste vahendite hankimiseks just nende ressursside säästmine mitte sooduskampaaniate korras odavate laenude või allahinnatud kaupade hankimine Kasvav vajadus uue kodu järele muudabki ehitustehnoloogiate muutuse säästmise üheks olulisemaks mootoriks Ja ökoloogiline ehitus pole kindlasti mitte traditsiooniliste ehitusvõtete kohandamine kaasaja vajadustega vaid ikkagi uuenev ning erinevaid võimalusi kombineeriv ehitustehnoloogia tipp meile vajaliku kolmanda naha loomiseks kui esimesteks on meie endi nahk ja riided Energiamuundamisest Ma ei peatu siinkohal sellel kui oluline on taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt et vähendada võimalikku inimtekkelist kliimamuutust Kirjeldan hoopis üht laiemat võimalikku energiatehnoloogilist muutust Tehnoloogiline tulevik võib peituda vägagi hajali paiknevate mikroenergeetikaseadmete kasutamises Seadmetes mis eramajale kortermajale või hoonekvartalile vajaliku soojuse ning elektri tagavad Materjalitehnoloogiate areng võimaldab ümber kavandada ning valmistada teada tuntud lahenduste töökindlaid ja majanduslikult huvipakkuvaid mikrolahendusi Selliseks on muutumas näiteks nii gaasiturbiinid kui välipõlemismootoridki aga ka päikeseenergeetilised lahendused Kui külmkapid ei toimiks võiksime kaugküttevõrkude kõrval näha ka kaugjahutusvõrke Tsentraalsed tehnoloogiad energiavarustuses peamiselt elektritootmises on senini püsinud sest alternatiividel pole olnud eeliseid Need eelised puudutavad muu hulgas ka eeldusi masstootmiseks mis on peamiseks jõuks mistahes seadmete ühikmaksumuste alandamisel Praeguseks on need eeldused loodud mikroenergeetiliste seadmete mõnevõrra kõrgem ühikmaksumus näiteks soojuselektrijaamadega võrreldes on täna valdavalt vaid masstootmise eelduste puudumisest tulenev Tegelikult on inimkond juba ühe hajaenergeetilise katse teinud XX sajandi

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/uue_soenguga2 (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    ning on vaieldamatult mõjutanud tehnoloogiaarengut ja mõjutab seda jätkuvalt Revolutsiooniga olukord muutus ning loovast riigist sai pea et üleöö kopeeriv ja järeletegev ühiskond Kopeeriti paljut mis Läänes ees tehtud ning selle peamiseks mootoriks on hiljem arvatud olevat nn rahumeelse kaubanduse ingl k peaceful trade nähtus On ilmne et edukas kaubandus toimub eelkõige nende partnerite vahel kes pole sõjajalal Iseasi on see kuivõrd saab kaubandust pidada rahu põhjustajaks Pigem on kaubandus ikka rahu sümptomiks mitte selle esilekutsujaks Sama dilemma kummitab ka Euroopa Liiduga seotult kunagi sõjakahjude leevendamiseks ja vältimiseks välja mõeldud Terase ja Söe Liidust on saanud keerukate kaubandus ja rahandusreeglitega organisatsioon Euroopa Liidu kaubanduslikku alust on külluslikult täiendatud ka kõiki muid eluvaldkondi puudutavate seadusaktide ja ülesnimetamistega Ehk on nüüd tõepoolest saabumas see ajajärk kui kaubanduse abil saab ka sõdadest ja tülidest üle Sellesamale kopeerimisele aitas tugevalt kaasa ka Lääneriikide selge poliitika mis lähtus ettekujutusest et kaubandustegevuse säilitamine Nõukogude Liiduga on rahumeelsema koosolemise eelduseks See lõi küll teatavaid edueeldusi võiduks II Maailmasõjas kuid samade tehnoloogiatega sõdisid kommunistlikud riigid antikommunistliku lääne vastu näiteks nii Korea kui Vietnami sõdades Rahumeelse kaubanduse põhimõtteid ning sellega kaasnenud rahvuslikku enesetappu on põhjalikult ja ohtralt näiteid tuues analüüsinud ajaloolane Antony C Sutton TEGELIKULT IN JU ESMAPILGUL VAID RAHUMEELSEKS KASUTUSEKS mõeldud tehnoloogia tahtmisest sõltuvalt rakendatav ka sõjapidamisse Nii kujuneski Lääneriikide tehnoloogiasiire Nõukogude Liitu ja teistesse kommunismibloki maadesse sõja vältimise ääretult vaevaliseks teeks Üle 100 000 Ameerika sõduri hukkus Koreas ja Vietnamis ning selle põhjuseks oli väga suure tõenäosusega Lääneriikide sh valdavalt USA tarnitud tehnoloogiad Ühtpidi ei tohiks ju olla midagi halba selles kui mistahes riigile müüa seepi suhkrut ja bensiini Teisalt sõltub mistahes toodete kasutamine ikkagi ja eelkõige konkreetse saajamaa tegelikest kavatsustest Nii on äsjamainitud kaubakolmik kasutatav üht hästi nii igapäevase elu edendamiseks kui ka Molotovi kokteili valmistamiseks süütepudelite jaoks Nii ei saagi kaubandus iialgi olla rahu looja kuna kaupadega koos ei õnnestu müüa ja kohustuslikuks muuta teistlaadset kultuuri ja häid kavatsusi Sellise Lääneriikide kaubandusliku suhtlemise eelduseks oli 1920 aastateks välja kujunenud arusaam et kui varustada kommunistlikku Venemaad piisavalt kaupade ja tehnoloogiatega suudab rahvas end lõpuks selle korra alt vabaks võidelda Lõpeks ju nii see ka juhtus kuid tegemist oli vaevalise ja üle 70 aasta kestnud ootamisega Kusjuures Nõukogude Liidu lagunemine ning vabanemisprotsessid kiirenesid pigem tehnoloogilise abi lõppedes ning Nõukogude sõjatööstuse ülekurnamisel USA ahvatletud võidurelvastumisprotsessis Kui tulla tagasi kavatsuste juurde siis polnud ühtki avalikku teavet mis kinnitanuks et sovjettidel on seebi suhkru ja bensiiniga vaid head kavatsused Pigem vastupidi 1919 teatab kommunistlik liider Zinovjev Me peame alla kirjutama ebasoodsa rahulepingu See tähendab ainult vajadust kirjutada alla paberile kuhu võib olla kirjutatud mida vaid See on meile hingamise ja kogumise ajaks et saada tugevaiks Nõukogude Liidu tegelike kavatsuste olemust võtab kokku Jossif Stalini tsitaat Sõnadel pole ju mingit seost tegudega kuidas muidu saaksimegi kõnelda diplomaatiast Sõnad on üks asi ja teod teine Ilusad sõnad on vaid mask et katta halbu kokkuleppeid Siiras diplomaatia pole rohkem võimalik kui kuiv vesi või puine raud Stalini öeldu on hea näide sellest milline oli laias laastus mistahes lepingukultuur Nõukogude Venemaal ja hiljem kõigil

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/kas_kauplemine (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    inimkond rajades informatsioonile tuginedes ning energia abil ainet muundades uut tehislikku elukeskkonda et seda järgmisel hetkel ning täpselt samas kolmnurgas sõjapidamisega purustada Sama suhtekolmnurk on ka kogu elusaine molekulaarseks aluseks nii pärilikkusaine kopeerumine valgusüntees kui ka kõik muudki protsessid elusaines alluvad selle kolmnurga reeglitele Kui suhtekorraldus energia aine ning informatsioonikolmnurgas ongi tehnoloogia siis on ju kõik elus mida enese ümber kogeme muuhulgas aga siiski väga olulisel määral tehnoloogiline Ka inimese loodud ja erinevateks tehnoloogiateks nimetatu ei erista meid mitte muust elusloodusest vaid näitab meie samasust elusloodusega Vaatamata mistahes keeruka tehnoloogilise vidina väljamõtlemisele või müükipaiskamisele ei erine me oluliselt pesa punuvast linnust või toiduotsingul sipelgasiilist See erinevus on olemas vaid sedavõrd kuivõrd inimesed ise seda näha või võimendada soovivad Lääne tsivilisatsioonis inimestele loomuomane laialt harrastatav tehnoloogiline tegevus mitte muude elusolendite harrastatava tehnoloogilise tegevusega sovelduv vaid seda tingimusteta asendav Linn asendab lääneinimese tehnoloogilise masinana enamuse elusloodusest Selles asendamises on sageli ka süütunnet milleks muuks saab nimetada plastmassist taimejäljendite rohkust kontoreis ja kaubanduskeskusteski See on toimiva ning elusa märgi asendamine koopiaga Hääbuva koopiaga Elusas ja arenevas ning muu hulgas ka omal moel suhtlevas aines kätketud märkide hävitamine pole muud kui semiotsiid see on loodusteadlase Ivar Puura termin inimese poolt korraldatavale märgihävitustööle Maal Nii ajalooliste kui looduslike objektide kadumine on tegelikkuses ka märkimisväärne olulise informatsiooni märgistiku kadumine mis on välja kujunenud kogu eluslooduse evolutsiooni vältel Plastpuude teke on omakorda märk Märk sellest et kui märkide kandjad ja arendajad on hääbunud on ka nende keele allesjäämine kaheldav Meenutagem või ladina keele saatustki INIMKONNA TEHNOLOOGILINE ARENG ON MUUTUNUD PIISAVALT KONFLIKTSEKS ühtpidi ju teatakse et aina suurema ressursikasutusega tehnoloogiad ning neist sündivad kaubad muudavad ahtamaks meie enda elamisareaali Enamgi veel kultuuriline sh ka tarbimiskäitumine on ühel või teisel moel nakkav Nakkav reklaamtekstide või lihtsalt mistahes meedia kaudu tiražeeritavate olemishoiakute kaudu Siit ka teadmine selle kohta et kui Lääne tsivilisatsioonis levinud tootmis ning tarbimishoiakud levivad populatsioonilt kordi suuremasse Kolmandasse Maailma siis vähenevad märkimisväärselt kiiresti ka erinevad ressursid ressursiks on siinkohal ka inimesele asumiseks sobiv ökonišš Milline peaks olema tehnoloogilise arengu järgmine arengulaine et see meid enda alla ei mataks Daniel Quinni raamatus Ishmael jagatakse inimesed võtjateks ja jätjateks Nii kõrgtehnoloogilise kultuuri ning intensiivmajandusega riikide võtjad kui ka traditsiooniliste kultuuride jätjad on mõlemad tehnoloogilised olendid Jätjate elusloodust vähehäirivate tehnoloogiliste olendite tehnoloogiad tunduvad olevat niivõrd loomulikud et neid tähele pannud võtjad kipuvad neid sageli oma avastuseks pidama Olgu siinkohal toodud omapärane näide kuraare nimelisest mürgist mida võtjad on pidanud juhuslikuks leiuks loodusrahvaste pärandist ja mille kaasaegne meditsiin on justkui avastajana kasutuselegi võtnud erinevate kirurgiliste operatsioonide puhul kus lihaste relakseerimine on möödapääsmatu Juhusliku tegevusega ei saa tekkida arusaama mil moel kokku segada ja töödelda mitmeid erinevaid taimi kümnetes protsessides mille tulemusel saadav segu ei tapaks vaid pelgalt halvaks saaklooma nii et tema kättesaamine puu otsast ja tema roiskumatult sööjateni viimine oleks kõige paremini korraldatav See on tehnoloogiline teadmine ning need on tehnoloogilised oskused Väga vanad teadmised ja oskused Huvitav kas autorikaitsega tegelevale ametnikule oleks võimalik öelda et litsentseerimata arvutiprogrammi korral pole tegemist mitte piraatkoopiaga vaid illegaalse tarkvarakasutaja poolt juhuslikult tehiskeskkonna džunglist

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/marek_strandberg/votjad_jatjad (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •