archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Eestimaa rahvuspark Kalevi Kull Viimased aastad tähendavad tähtsat nihet Eesti maa kaitsel Biosfääri kaitseala mis haarab kogu läänesaarestiku Pandivere veekaitseala mis võtab kaitse alla enam kui terve kõrgustiku sealsamas suur Endla looduskaitseala Alam Pedja kaitseala Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark kõik see on tulnud lisaks lahmakale Lahemaale kolmekümnele sookaitsealale sajakonnale muud tüüpi kaitsealale Kaitsealuste territooriumide maht 14 Eesti maismaaterritooriumist on muutunud niisuguseks et nii külastaja kui kohalik võivad sattuda tavalisest Eestist kaitstud maale õige tihti ja endale märkamatagi Koguni võib öelda et kaitstud maa on saanud tavaliseks Eestiks Eestis elab palju inimesi kaitsealusel maal ehk looduskaitsealadel See on tähtis tingimus mis kogu meie kaitsealade funktsiooni ja tähendust kujundab ning edasist kaitsekorraldust määrab Reservaadi tüüpi inimese elupaigata ja majandamiseta kaitsealasid on meil ju vaid 0 8 territooriumist Näiteks Austraalias on kaitsealasid pindalaliselt enam kui Eestis rahvusparkide maa aga on föderaalmaa see pole eraomanduses ega majandatav inimesed käivad rahvusparkidesse vaid turistidena Niisugune korraldus on kindlasti seotud sellega et kogu maa on suur ja kaitsealad ei moodusta sellest sedavõrd suurt osa Kui kaitsealad on suured siis nõuab ka nende kaitsetöö suurt personali Kuna kaitsereziim on formuleeritud kui teatav hulk piiranguid inimeste tegevusele ehk vabadusele siis tekib kergesti vastuolu elanike huvide ja kaitsereziimi järgimise kontrollijate vahel Ent usun et leidub tee haarata elanikud osalisteks kaitse korraldamisel või veelgi enam toetuda kaitse korraldamisel peamiselt kaitsealade elanikele ning lisastruktuure luua minimaalselt See võiks meil võimalik olla tänu maarahva kõrgele haritusele ja ninasarvikute ning elevandiluu puudumisele Eesti rahvusparkides Varasematel aegadel on Eestis kohalikke elanikke võrdlemisi vähe looduskaitsetöösse haaratud Kui nad aga otsustamises osalevad ning kui neid maksimaalselt informeeritakse peaks see võimalik olema Teiselt poolt väga tähtis on see et kaitsealade elanikud saavad ise kaitsealuse ökosüsteemi osaks Üheks kaitstavaks osutub nende eluviis Traditsioonilise eluviisi säilitamist on ammu seotud looduskaitse põhiülesannetega Traditsiooniliste kultuuride kaitset on eraldi rõhutatud ka Rio de Janeiro konverentsi leppes maailma looduse mitmekesisuse säilitamise kohta Lahemaa rannakülad traditsiooniline eesti looduslähedane talueluviis nii päriselanike taludes kui vana arhitektuuri hoidvais ja mahepõllundust harrastavais suvekodudes on väärtusteks Euroopa mastaabis ning on möödapääsmatult vajalikud meile endile Rahvuspargid on alad kus on võimalik kergemini kui mujal ökoloogilist ja traditsioonilist eluviisi kaitsta Kohaliku kultuuri hoidmine kui meie tüüpi rahvuspargi üks funktsioone võiks leida rakenduse ka Setumaa rahvuspargi loomises Värska ja Petseri ümbrusse Kagu Eesti taimestik on väga paljude elementidega mis täiesti puuduvad teistes Eesti osades Nimetamisväärne loodusväärtus sel alal on Lutepää liivik Ent enam veel setu keel ja kombestik ehe rahvalaul ja ürgne usk millele paralleelnäiteid Euroopast mujalt peaaegu ei leia Niisiis Eestis ei ole kaitsealused territooriumid enamjaolt mitte reservaadid reservaate muidugi on tsoonidena ent pindalaliselt on nende osa väike võrreldes kogu kaitsealuse pinnaga vaid teataval määral majandatavad alad Majanduspiirangud kaitsealadel peaks üldreeglina fikseerima majanduse ökoloogilisuse ehk tasakaalulisuse ja keskkonnahoidlikkuse Mitteökoloogiliselt majandatav

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull (2016-02-01)
    Open archived version from archive


  • metsas.ee
    Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees Kalevi Kull Elu mis looduses võlub paistab meile ennekõike pealispinna kaudu Kõik värvid hääled lõhnad ja viiped millega ta end väljendab on elul selleks et oma sisesoovidest kaaslastele märku anda oma keha piirides puuduvat leida Ümbrus on ikka natuke ootamatu ja nii tuleb otsida üle oma ihu piiri ulatuda Elu ise sudib suletult sala kere sees Elusorganisme võib võrrelda isepäraste raamatutega ennast lugevate ümber kirjutavate ja trükkivatega Inimeste osa on olnud elusraamatute hävitamine või siis hellitamine aga ka ärasöömine ja neist majade ehitamine ning nende kuivatatud laipade põletamine soojuse saamiseks Raamatuhävitajatena on inimesed mõnda liiki halastamatult surmanud mõnda teist seevastu hoidnud ja ümmardanud Ise kirjutada pole me seesuguseid teoseid osanud Nende keelt pole me vallanud Head loodusetundjad siiski suudavad

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/kalevikull/ornem_loodus (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    tagasi vaatama neoliitiliste maailmamudelite poole Leiame märke et ka energeetikas ja majanduses on toimumas paradigmaatilisi lihkeid Uuspaganlik Gaia kultus ammutab väsimatult Olümpose eelsetest matriarhaalsetest mütoloogiatest Loomulikult on selline maailmapilt senikehtinud majandusideoloogiate suhtes ketserlik NEOLIITILINE REVOLUTSIOON Kliima soojenemine pärast jääaega valmistas ette neoliitilist revolutsiooni mis toimus umbes 8000 aastat tagasi Lühikese ajaga leiutati uued suurema kasu ja vähema riskiga rahvamajandusharud maa viljelemine ja karja kasvatamine Muututi senisest paiksemaks sissetulekud suurenesid elu stabiliseerus Inimese reflektsiooni ja artikulatsioonivõime kasvasid väga kiiresti Paarituhande aasta jooksul jõuti keraamikast metallurgiani Põlvest põlve edasi antav pärimuste kudum üha komplitseerus Tolleaegsed panteistlikud ja animistlikud jumalakujutlused annavad märku väga süvenenud ja tähelepanelikust loodustunnetusest Keskkonda tajuti hingestatud koostoimetest koosneva tervikuna Terence MacKenna on neoliitilist revolutsiooni seostanud hallutsinogeensete taimede tarvitamisega omamoodi sümbioosiga erinevate eluvormide vahel Loodusmaagia oli neoliitilistes kultuurides tõhus ja toimiv Iga puudutus koostoimelises looduses käivitas mitmeid toimeahelaid tähelepanelik ja taiplik meel võis mõjude võnkeid summutada või resonantsi ajada Sõna oli nii noor ja vägev et sööbis manas ja raputas Jäi meelde Meelevald hoidis tervikut koos inimene ei vastandunud loodusele ei mõelnud ennast keskkonnast erinevaks Enamikes kultuurides toetus animistlik religioossus loomismüüdile kus maa sünnib ürgookeanist või kaosest Peaaegu kõikjal on ta emane Maa Jumalanna kõige loova ja sündiva läte Maajumalanna on kõikekätkev paljudes keeltes tähistab sõna maa nii maapinda millel elame nii mulda millest elav tärkab kui ka kogu planeeti Sügaval muinasreligioonis esineb maa ema magna mater ehk Gaia universaalse Jumalannana kes ilmutab ennast lõputute erinevate kehastustena ja erinevate nimede all kõige oleva hingestajana Ka soomeugrilaste veelind oli emane ja munes maailmamuna Totemistlik maailmapilt oli põhiplaanilt emakeskne sest inimesed samastasid endid loomade kui oma õdede ja vendadega Totemism ei tea midagi hierarhiatest kandvaks mustriks on kõigi olevuste ja ilmumite ühtepõimunud sugupuu risoom milles tuksub ühine hool kõige oleva säilimise müsteeriumi eest Tänapäeval kutsutaks sellist suhtumist liikide solidaarsuseks Neoliitiliste kõrgkultuuride esimestest faasidest ulatuvad meieni mitmepalgeliste jumalannade Inanna Ishtar ja Arinna Mesopotaamias Nut Hathor ja Isis Egiptuses Kali Shakti ja Maya Indias kultused kus taevast ja maad ei vastandata Näiteks Isis ja Osiris olid ühtaegu nii abikaasad kui ka kaksikutest õde ja vend kes seksisid emaüsas juba ennem sündimist Polaarsusi ühendavad naiselikud demiurgid olid samaaegselt elu ja surma Jumalannad Matriarhaalsele sümboolikale on tunnuslikud tiivulised kreatuurid greifid või sfinksid eluka keha kotka tiibade ja mao sabaga valitsemaks nii taevaid maad kui maapõue Samamoodi ulatub maailmapuu Yggdrasill Soma Asvattha või Hesperiidide aed Atlase mäel oma võraga taevastesse kõrgustesse ja juurtega sügavustesse allilma kus peituvad vete allikad maa üsk kuhu kõik elavad naasevad pühitsema ümbersünni müsteeriumi Eelpool põgusalt visandatud maailmapilt tundub kätkevat teatud olulisi eeldusi ökoloogilise tasakaalu hoidmiseks OLÜMPIA Emajärgses viljelevas ühiskonnas hakkas jahi osakaal muidugi kahanema Kas paiksele eluviisile üle minnes sai küttivate meeste identiteet ja eneseväärikus äkki haavata Edasise arengu ekspansiivset ja tehnoloogilist aspekti võib tõlgendada meheliku kompensatsioonina mis pöördub närviliselt maa ema looduse matriarhaalse elutunnetuse vastu Loodus muutub vaenlaseks deemonlikuks jõuks mida tuleb taltsutada ja alistada Tekib uus meheliku maailmapildi Pantheon Zeus koos teiste jumalatega tapab oma isa Kronose ning jagab kõiksuse oma vendadega Ta ise hõivab taevase ülemvalitseja koha Poseidon saab

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterlaurits (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Teod loomingule Peeter Laurits Looming 9 2000 Tigusid hakkasin armastama juba poisipõnnina Hästi erutav ja hirmus oli tunda kuidas libe loom kätt mööda südame poole voolab Hiljem jalutasime tigusid koos tüdrukuga Nõmme Kivipargis Panime neid värskelt kammitud siidistele juustele ja vaatasime milliseid jälgi nad sinna joonistavad Need olid kleepuvast udust õhukesed võrgutamismaanteed haldjahõbedased deshifreerimatud kirjamärgid Neid veerides me nõjatusime järjest lähemale ja lähemale Nüüd ma tean mida need tiguloomad tegelikult juuste sisse kirjutasid Lihtne loom ja lihtne sõnum Ära pabista Kui me huuled lõpuks kokku puutusid olid need sama libedad ja pehmed nagu kavalad katsesarvedega elukad isegi Hunnitu on uurida teokarpide mustreid Sellise standardiga glasuurkeraamikat enam ju ei tehta Kui täpid on lähedal siis on nad nii lähedal et ripsmed enam vahele ei mahu aga vahe on sees Kui täpid on ülestikku siis on nad ikkagi nii läbipaistvad et ka aluspind kumab läbi Kui ülestikku on rohkem täppe siis nende värvierinevuste akord annab tulemuseks selliseidki toone mida inimsilm spektriruumist ei leia Hallbeezhide ja udupruunide skaala on teadagi lõputu aga teod suudavad sellegi üle ääre ajada Kõrgläikega pastelne orgia keerulise ja sugestiivse sigrimigriga ükski muezzin ei suuda taevalaotusele oma häälega keerulisemaid mustreid manada kui tigudele karbi peale kirjutatud on Isegi sama liigi kojad ei korda oma sõnumit Nad ei ole kunagi ühesugused Kanoniseeritud mandalaid ongi lõputult sama palju kui jumalate nimesid ja nende lausumise intonatsioone Adrian Leverkühn kirjutab et märgikiri mis talle eales rahu ei andnud leidus ühe keskmise suurusega Uus Kaledoonia limusekojal ning oli punakaspruunja värviga valkjale põhjale kantud Nagu pintsliga tõmmatud kirjamärgid läksid ääre pool üle puht kriipsornamentideks valdavas osas kumerpinnast oli neil oma hoolikas komplitseerituses aga ilmne leppemärkide iseloom Kui mälu mind ei peta oli neil suur sarnasus varaorientaalsete shriftidega näiteks vana aramea omaga ja tegelikult pidigi mu isa oma sõbrale Kaisersascherni sugugi mitte halvasti varustatud linnaramatukogust arheoloogiaraamatuid tooma mis uurimiseks ja võrdlemiseks võimalusi pakkusid Endastki mõista ei andnud need uuringud mingeid tulemusi või kui siis nii segaseid ja mõttetuid et need kuhugi ei viinud Seda Jonathan meile mõistatuslikku joonist näidates teatava nukrusega mööniski Osutub võimatuks ütles ta nende märkide tähenduse jälile jõuda Nad varjavad end mõistuse eest ja nii kurb kui see ka pole tuleb sellega leppida Kui ma aga ütlen nad varjavad end siis on see vaid vastand väljendile nad avavad end ja et loodus neid shifreid millele meil puudub võti oma olendite kojale üksnes kaunistuseks oleks maalinud ei pane mind küll keegi uskuma Thomas

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterlaurits/teod_loomingule (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Aborigeenne maailm Peeter Laurits Näituse Roheline Laine Tallinna Kunstihoone 2003 kataloog Põlisaustraallaste maalid koosnevad tavaliselt väikesest arvust diagrammilistest elementidest täpid kontsentrilised ringid siksakid jooned kaared U kujulised sarved nooled ja jalajäljed Jalajäljed tähistavad enamasti olevuste liikumisteid U kujulised sarved olendeid endid täpsemalt nende istumispaiku looklevad jooned vihmavalinguid või pikset aga eri kontekstides võivad need lihtsad sümbolid tähendada üsna erinevaid ja pühendamatutele raskestitaibatavaid asju Oma olemuselt on see kunst kartograafiline ja tseremoniaalne Lihtsate elementide abil kodeeritakse territooriumi topograafiat loodusjõudude väge ning loomise lugu Pilt kujutab reeglina mingit paikkonda ning episoode selle loomisloost linnulennult ülalt alla vaadatuna taevalikus ehk mütoloogilises perspektiivis Maalides pööras kunstnik kooretükki ringiratast enese ees või liikus liivamaali tehes ümber kujutise Seetõttu puudub kõigis Austraalia pärimuslikes maalides nii horisont kui ka fikseeritud vaatesuund Teost võib vabalt vaadelda kõigist neljast suunast Veelgi tähtsam puudub ka ajahorisont Loomise episoode kujutatakse alati sünkroonsetena puudub ka piir loomise ja kaasaja vahel Nii maailma kui kujutise loomine on selles kultuuris kattuvad mõisted Mõlemad leiavad aset muinasunes olekus kus muinasminevik olevik ja tulevik teineteisest vabalt läbi käivad Muinasuni märgib niihästi müütilist aega mil tootemlikud esivanemad lõid maailma ja mil said alguse pärimused kui ka põlvest põlve edasiantavat informatsiooni traditsiooni ennast ühtlasi võib see olla transilaadne seisund milles muinasune aeg justkui ärkab uuesti ellu aegadetagune pärimus muutub vahetult kaasaegseks ja maailma loomise

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterlaurits/aborigeenne_maailm (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Muinasuni Austraalia kunstis Peeter Laurits Raadio Ööülikool 2002 1 Austraalia põlisrahvaste kunst on vanim elav kunstitraditsioon Esimesi säilinud kaljujooniseid dateeritakse mitukümmend tuhat aastat tagasi Austraalia traditsioon on voolanud läbi ajaookeani ilma põhimõtteliste muutusteta see on tänini elav traditsioon millel pole ühtegi eakaaslast Kui kaljudesse hõõrutud kultusjoonised ning dekoreeritud tarbeesemed kõrvale jätta siis on Austraallaste kunst efemeerse iseloomuga Levinuimaks zhanriks kõrbetes on rituaalne liivamaal kus värvidena kasutati kollakaid punakaid valgeid ja musti toone Pigmentideks siis vastavalt ooker veri udusuled ja süsi Sama ajutise iseloomuga kui liivamaal on ka kehamaalingud mida tihti sooritati liivamaaliga samaaegselt Samu kujutisi kanti nii maapinnale kui rituaalis osalejate kehadele Kehadelt kadusid need kujutised sama kiiresti kui kõrbeliivalt Veel harrastati rituaalsete diagrammide kujutamist pühadel eukalüptikoore tükkidel Et kasutati orgaanilisi pigmente sideaineks taimemahlad munavalge või vaha siis oli nende tahvelmaalidegi eluiga üürike Austraallaste kunst ei olnud orienteeritud objektile vaid protsessile Meie traditsioonis on sellisele praktikale tants lähedasem võrdkuju kui kujutav kunst Aborigeenide kultuuris on tähtis kultuse sooritamise protsess aga mitte rituaalsete atribuutide säilitamine Tihti hävitati rituaalsed atribuutid pärast kultuse sooritamist meelega et mitte jätta pärimust vaenulike jõudude meelevalda Saladuse hoidmisel ning mitmekihilisel kodeerimisel on Austraallaste kunstis kandev roll Austraallaste kunst on kartograafiline ja tseremoniaalne Ta kujutab reeglina mingit paikkonda ning episoode selle loomisloost linnulennult ülalt alla vaadatuna taevalikus ehk mütoloogilises perspektiivis Maalides pööras kunstnik kooretükki ringiratast enese ees või liikus liivamaali tehes ümber kujutise Seetõttu puudub kõigis Austraalia pärimuslikes maalides nii horisont kui ka fikseeritud vaatesuund Teost võib vabalt vaadelda kõigist neljast suunast Puudub ka ajahorisont Loomise episoode kujutatakse alati sünkroonsetena ning puudub piir loomise ja kaasaja vahel Selle taipamiseks tuleb hetkeks peatuda aborigeenide ajamõstel kus muinasminevik olevik ja tulevik teineteisest vabalt läbi käivad Austraalia rahvaste keskseks mütoloogiliseks põhimõisteks on muinasuni ingl k Dreamtime

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterlaurits/muinasuni_australia (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Tubakas neetud kingitus Peeter Laurits EE sept 1998 2 novembril 1492 randus Columbus koos oma kambajõmmidega Kuuba põhjarannikul Metslastega kinke vahetades ei andnud need aga kirjude kaltsude ja peeglikildude vastu üldsegi mitte kulda vürtse vääriskive vandlit ega mürri vaid pakkusid hoopis põlevaid leherulle mida nad ise omale otsapidi ninna toppisid suitsu sisse hingates isevärki rituaale korraldasid ja tsikar tsikar loitsisid Chiapase piiskop De las Casas Columbuse aruande kirjastaja lisas kirjeldusele omalt poolt Ma tunnen Hispaanlasi kes seda pruuki jäljendavad ja kui ma neid metsiku kombe pärast noomin ütlevad nad et nende võimuses ei ole seda maha jätta Ehki nad olid sellest veidrast tavast hämmingus said nad ise seda proovides seesugust mõnu et hakkasid metsikut eeskuju ahvima Milles see mõnu täpselt seisnes meile ei öelda Tubaka suitsetamine levis algul õukondades siis lihtrahva hulgas armurohuna Prantsuse saadik Portugalis Jean Nicot leevendas Catherine de Medici migreenihoogusid tubakatolmu nuusutada andes 17 saj taani arst Thomas Bartholin soovitas tubakaleotist ja tubakasuitsu klistiirina kõhukinnisuse vastu 18 saj tarvitas prantslane Buc hoz tubakasuitsu tupesiseselt hüsteeria raviks Meistrid leiutasid teravmeelseid instrumente suitsu kogumiseks ja eri kehaavadesse pumpamiseks Oo meditsiin Põhiliselt tarvitati aga nuusk ja piibutubakat siiski uimastina Tänapäeval on suitsetamine muutunud ülemaailmseks pandeemiaks mida turumajanduslikel kaalutlustel narkomaaniate kilda ei klassifitseerita Ehkki tubaka kahjulikkus tervisele on hästi teada ületab tubakatootmise kasv juba pikemat aega inimkonna kasvutempot Indiaanlastelt saadud tubakas on osutunud hoopis kingitusena vormistatud tõhusalt toimivaks needuseks Terence McKenna Food of the Gods 1992 juhib tähelepanu selle kingituse veel ühele markantsele aspektile Tubakat on nimelt kahte liiki Nicotiana rustica ja Nicotiana

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterlaurits/neetud_kingitus (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Lennukilt väetamine Leelo Laurits ja Peeter Laurits KesKus aprill 2002 On üks selline marketingi zhanr mida võib kutsuda lennukilt väetamiseks Tuntuse järele ihalev huvigrupp toodab suure koguse infokandjat ja topib seda siis kuhu juhtub Kleebib plankudele pistab tänaval pihku urgitseb võõraste postkastide ja autode tuuleklaaside kallal või pillub neid lihtsalt lennukilt alla Sihtgrupi väljaselgitamise vaev asendatakse massiivse pasarahega Õnneks viljeldakse seda enamasti asustatud punktides kus kojamehed ja prügikastid on vabalt saadaval Aasta tagasi korraldasid Kütioru suusakeskus Võru kauplus X Sport ja Maximus Vodka mägiratta krossi Suurema veenvuse silmailu

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterlaurits/lennukilt_vaetamine (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •