archive-ee.com » EE » M » METSAS.EE

Total: 555

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • metsas.ee
    Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/galeriimetsikud/aivarkurvits (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Pärast kunstikõrgkooli lõpetamisest võib Marist või Jürist piisava andekuse ja töökuse olemasolul saada professionaalne kunstnik Kui jumal annab siis tabab kunstnik vaistlikult ära õiged trendid mis tagab läbipääsuloa rahvusvahelistele biennaalidele ja triennaalidele Ja eriti suure õnne korral ostab mõni kuulus kunstimuuseum kunstniku tööd oma kogusse Eelmisel sajandil tekkinud ja kunstnike ägedat vastupanu põhjustanud skeem kunstnik kaupmees tänapäeval kuraator galerii töötab endiselt täisvõimsusel Kunstnik kes tahab et ta olemas on peab pidevalt pakkuma uut produktsiooni huvi äratama ja end müüma Vägagi kapitalistlik ja ruineeriv skeem Tahaks siiralt teada kas mõni tegutsevatest kunstiproffidest võib kätt südamele pannes tunnistada et tema töö on talle ehtne rõõm ja ta maalib videob teeb videot installeerib pigem rõõmu ja ilu pärast Lõuna Eestis Põlva lähedal elab mees kes maalib ilu pärast Õigemini küll ilo pärast Ilo on midagi rohkemat kui lihtsalt ilu Ilo on see kui sinu sees on rõõm ja hing laulab Vaat seesama ilo ehk rõõm ongi nii oluline kvaliteet mis on minu meelest kunstist kadunud ning sageli asendunud higi vere ja pisaratega halvimal juhul lihtsalt müraga Adelbert Juks on sündinud 1926 aastal Põlvamaal Himmaste

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/galeriimetsikud/adelbertjuks (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Kaasaegne rahvakunst Nii nagu mujal maailmas on ka meil Eestis

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/galeriimetsikud/kaasaegnerahvakunst (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co Tüüpiliselt prantsuspärast ja raskesti teistesse keeltesse tõlgitavat mõistet Art Brut inglise keeles Raw Art toores kunst kasutas esmakordselt maalikunstnik Jean Dubuffet 1945 aasta augustis kirjas oma sõbrale René Auberjonois le On puhas kokkusattumus et mitu aastakümmet hiljem asendati see Prantsusmaal müütiliseks muutunud mõiste ingliskeelsetes maades terminiga autsaiderkunst inglise kunstiajaloolase ja sürrealismiuurija Roger Cardinal i essees mis oli pühendatud Dubuffet kollektsioonidele ja Art Brut ile üldse kuid ka vaimuhaigete kunstile kuulus Prinzhorni kollektsioon Heidelbergis Termin Art Brut kõlas inglise keeles kohmakalt ning seetõttu otsustas kirjastaja valida raamatu pealkirjaks autsaiderkunst Raamat osutus kohe menukaks Aivar Kurvits Jaapani robot Algselt kasutati termineid Art Brut ja autsaiderkunst samalaadiliste tööde ja samade autorite puhul Seega võib neid pidada praktiliselt sünonüümideks kuigi hilisemas kasutuses on ilmnenud mõnetisi erinevusi Tänapäeval mõistetakse autsaiderkunsti Suurbritannias ja Ameerikas veidi paindlikumalt ja mitte nii rangelt kui seda tegi Jean Dubuffet Termini Art Brut selgitamisel tavatsetakse tsiteerida prantsuse maalikunstniku kaht definitsiooni Selle termini all me mõistame töid mis on loodud kunstikultuurist puutumata isikute poolt kus järeleaimamine mängib tühist või üldse mitte mingisugust rolli vastandina intellektuaalide töödele Need kunstnikud ammutavad kõik teemad materjalivaliku transpositsioonivahendid rütmid käekirjastiilid jne omaenda sügavusest ja mitte klassikalise või moodsa kunsti konventsioonidest Meie ees on täiesti puhas kunstitoiming toores brutaalne ja igas oma faasis uuesti loodud ainuüksi kunstniku enda impulsside abil Niisiis on see kunst mis ilmutab erakordset loomingulisust vastandina kultuursele kunstile oma kameeleoni ja ahvilaadsete aspektidega Art Brut In Preference To The Cultural Arts Art Brut i eelised kultuurse kunsti ees oktoober 1949 Veel tähistatakse terminiga Art Brut mistahes töid joonistusi maale tikandeid lõigatud või voolitud figuure jne spontaanseid ja ülimalt loomingulisi mis võlgnevad nii vähe kui võimalik tavapärasele kunstile või kultuurilistele klisheedele Nende autoreiks on tundmatud inimesed väljaspool professionaalseid kunstiringkondi Märkus teosele The Art Brut Company Art Brut i ühing 1963 Jättes kõrvale vananenud kultuurivaenuliku ideoloogia alatooni võib täheldada et Dubuffet Art Brut või autsaiderkunst hõlmab kõikmõeldavate väljalangenute spontaanset ja sageli salajast kunstilist väljendust erihariduseta loojaid kes töötavad väljaspool professionaalseid kunstiringkondi väga tugeva mahasurumatu impulsi mõjul mis võib neid vahel tõugata koguni hallutsinatsioonide või deliiriumi piirini Art Brut on eelkõige tagasihoidlik primitiivne elementaarne kunst mis ilmneb mitte üksnes joonistustes ja maalides vaid sageli ka skulptuuris arhitektuuris ja assamblaazhis vahel koguni suurejoonelistes keskkonnaprojektides Neil põhjuseil võib seda pidada kõige loomingulisemaks kuid samas ka kõige äärmuslikumaks moodsa või kaasaegse rahvakunsti vormiks Seetõttu on ameeriklastel õigus kui nad näevad Art Brut is või autsaiderkunstis sageli seoses iseõppinute kunstiga kaasaegse rahvakunsti alakategooriat Viimane on keskne mõiste mis hõlmab kõiki rahvakunsti kaasaegseid vorme arenenud linnaühiskondades Samas kui ameerika traditsiooniline rahvakunst tepitud voodivaipade värvitud mööbli peibutiste ja tuulelippude valmistamise kunst või naivistlikud maalid kuulub rahvatraditsiooni mis oli elujõuline veel 18 ja 19 sajandil põllumajandusliku ühiskonna lõpul ja tööstusrevolutsiooni algul kunstivorm mida prantslased nimetavad arts et traditions populaires Selles suhtes

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/galeriimetsikud/otsider (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    kiirusel hobusel galopeerides silmapiiri poole tormata Ning sellest paiksusest tuletatakse rahvusideoloogilistes esseedes eestlase eriline staatiline mõtteviis ning käitumine mis erinevat asiaatide ning isegi indoeurooplaste omadest näit Ridala 1913 212 Loorits 1951 36 Masing 1995 164 Miller 2000 10 jj Pilt eestlastest kui metsarahvaston suuresti rahvusromantiline ning sellisena võrdlemisi sarnane teiste Ida Euroopa rahvaste samasuguste klisheedega Mõelgem kasvõi sellele et tegelikult on eestlased põllul taimi kasvatanud juba üle 3000 aasta Kindlasti oli mets millalgi eestlaste esivanemate peamine elatusvahendite hankimise keskkond kuid viimastel sajanditel on eestlase teadvus olnud eelkõige põlluharija oma Põldudelegi on eestlane aiad ümber tõmmanud et mets loomad peale ei tungiks Kui tõeliste metsarahvaste usundites on suured metsloomad sageli inimese sugulased siis eestlase jaoks on nad ammu muutunud eelkõige konkurentideks kes ohustavad tema karja ja vilja Nii on siis pilt eestlasest kui metsarahvast tugevasti romantiseeritud ning mets käibib eelkõige tsivilisatsiooni kriitika vahendina Kuid ka teine eestlase autostereotüüp eestlane kui talupoeg ning tema erilised eestlase seosed maaga on kujundanud meie eneseteadvust Nii nagu metsarahva kontseptsioon on ka talupoja kontseptsioon käibinud eestikeelses kirjasõnas vähemalt viimased sada aastat ning on kindlasti põhjendatum kui pilt eestlastest kui metsarahvast Üks Eesti olulisemaid rahvusideolooge 20 sajandi algul Jaan Tõnisson kirjutas 1911 aastal Alles elavas ühenduses loodusega maa rinnal suudavad rahvad oma elujõudu alal hoides terveks ja teguvõimsaks jääda Tõnisson 1911a Tõnissoni kõnepruugist pärineb eesti rahva kui talupoegliku maameeste rahva klishee Tõnisson 1911b 356 Eestlased on tõepoolest viimased paartuhat aastat põldu harinud ning olnud kuni 20 sajandi alguseni peamiselt talupojarahvas 19 sajandi lõpul elas maal endiselt üle 80 rahvastikust Etnonüümina käibis veel 19 sajandil eestlase endanimetusena maamees maarahvas Eestis on palju külasid kus on inimesed elanud ning oma kultuuri viljelenud järjepanu 1000 1500 aastat Seetõttu on rahvakultuur meil tugevate paikkondlike iseärasustega ja nii ei saa me kultuurist rääkides mööda territooriumi paiga maastiku keskkonna jne mõistetest Territoriaalne identiteet varjab ning esindab teatud situatsioonides muid subidentiteete Nagu kirjutab Orvar Löfgren põhines Rootsi 19 sajandi talupoegade sotsiaalne klassifikatsioon sageli territoriaalsuse mõistel Küsimus Kes sa oled sõnastati sagedamini kujul Kust sa pärit oled või Kust kandist sa oled Ka põhikategooriad nagu meie ja nemad baseerusid tavaliselt territoriaalsetel üksustel meie talu üks või teine külaosa meie kihelkond Territoriaalne klassifikatsioon varjas sageli klassipiire kuigi sotsiaalne lõhe erinevate klasside vahel võis olla suur asusid sulaspoisid perepoegadega samal poolel külakaklustes nende vastu kes elasid teises küla otsas või naaberkihelkonnas Löfgren 1999 66 67 Ruum on kultuuriliselt selekteeritud ja struktureeritud ning jaotub samas erinevaid tähendusi omavateks sektoriteks või sfäärideks oma paigal kus kehtivad harjumuspärased käitumisreeglid ning mõistmissümbolid võivad olla erineva suurusega piirid Oluline on koduringi suhtelisus tema piirid sõltuvad sellest millisesse välisringi kategooriasse kuulub partner võõras See on otseselt küsimus identiteedist Koduring annab identiteedi ning identiteet seob territooriumiga millel kehtivad reeglid annavad käitumiskindluse ja orientatsiooni Kodu kui orienteeritud kese ja selle kontsentrilisus Oluline mõiste mis seostub orienteeritud keskmega on kodu Tavaliselt mõeldakse kodu all väiksemaid identifikatsiooniruumi üksusi peamiselt piirdub kodu ikka sünni isa elumajaga Eesti kodu seostub maja arhailise nimetusega kod a Seosed on samasugused saksa keeles das Haus maja zu Hause kodus vene dom maja doma kodus Samad assotsiatsioonid on ka eesti sõnade kodu ja koda vahel millest esimene tähendab kodu ning teine on arhailine maja nimetus Tänapäeva etnoloogiateaduseski on suund milles kodu ja maja moodustavad mõistelise terviku See on traditsioon mis käsitleb kodu kui peamiselt nelja seina vahele kätketud intiimsfääri vt näit Miller 2001 Kannike 2002 Kodu on meie ruumilise maailma kese Lisaks puhtruumilistele omadustele lisanduvad teisedki omadused mis teda eristavad ümbritsevast maailmast Siin tulebki rääkida keskme stabiilsust pakkuvast funktsioonist kodu on püha paik kindlustunde ja kaitstuse paik Ühelt poolt subjektiivne turvaala teisalt objektiivne puhtruumiline orientatsioon on kaks peamist karakteristikut mis kodu fenomeni peamiselt määravad Koostoimes annavad need kaks karakteristikut võimaluse kodu piire kontsentriliselt avardada kodu territooriumina sisaldab kodu tegevuspiirkonnana mis võib hõlmata naabrust linna maastikku Eestlane võib nimetada oma koduks isamaja kuid traditsiooniline keelekasutus ei keela koduks nimetamast ka tervet Eestit See nö laiendatud kodu on samuti korrastatud kese milles me oleme piiritletud ja orienteeritud suuremast ja võõrast ümbrusest vt Dovey 1985 36 Bollnow 1963 111 Kodu on seega keskpunkt samas on tal erinevad piirid ja nende piiride kontsentriline iseloom muudab kodu mõiste mitmemõõtmeliseks Kodu kontsentrilise struktuuri laiendatud piire silmas pidades kodupaigast või maast kõneldes peame silmas et siingi on tegemist keskpunkti ümber koonduva oma ruumiga elupaigaga mis annab võimaluse vaatamata välismaailma survele luua keskkond kus eksisteerib turvalisus tegemist on omaette olemise sümboliga mille iga oluline element on võõra vastand Vajadus stabiilsuse ja kindlustunde järele on need jõud mis kujundavad kodukeskkonna Kese on pidepunkt mis orienteerib ümbritseva maailma ning aitab maailmas kogetavat paigutada väärtuste skaalale Eesti etnoloogia üks juhtfiguure Gustav Ränk kirjutab oma lapsepõlvest Saaremaa külas Meie väike maailm oli muidugi see õige maailm kus elasid need õiged inimesed kes rääkisid selget keelt kandsid viisipärast kehakatet ja olid igapidi inimesemoodi Ränk 1995 118 Eestlase kodu Käesolevas artiklis käsitletakse kultuurilis territoriaalseid baasüksusi eestlaste näitel Primaarseks üksuseks on eestlastel kodu mis esmajoones määras ja määrab inimese identiteedi Kodu tähendab tegelikult ühtlasi perekonda Eesti minevikus nähtavasti mitte üksnes nn tuumperekonda vaid kogu taluperet Kodutalu andis kokkukuuluvuse pere ja esivanematega Kodu hõlmas ka füüsilist ja kultuurmaastikku milles pere elas st nii loodust kui inimese loodud esemelist keskkonda Järgmise üksusena võib esitada küla mis teatud kontekstis oli oma nö kodu teatud kontekstis aga selle vastand tähistades võõrast Järgmise ringina võib välja tuua kodupaiga milleks varasemal ajal on eestlastel olnud kihelkond Oma kihelkonna inimesed said kokku kihelkonnakirikus ja kõrtsis kihelkonna keskuses asus kalmistu omaste haudadega Kokkupuuted kihelkonna tasandil kujundasid välja ühisjooni lokaalses ainelises ja vaimses kultuuris Näiteks rahvarõivad mille lokaalsed iseärasusesed olid 19 sajandiks välja kujunenud rühmitusid kihelkonniti 19 sajandi teisel poolel asendusid kihelkonnad valdadega On mitmesuguseid allikaid ja indikaatoreid mille põhjal me varasema eesti elu territoriaalse liigenduse kohta järeldusi teha võime Üheks selliseks on rahvalaul Vanimas sugukondlikus laulukihistuses on teemaks kodu seda pere ja kodu ümbruse tähenduses Sageli on need esitatud animatistlikult kui Kihnu mõrsja jätab kodust lahkudes jumalaga koduse miljööga jäävad teda nurgad nutma kambriseinad karjuma põrand pühkijat paluma Kodu on regilauludes turvapaik familiaarne sageli on neis juttu vanematest õdedest vendadest Lapsepõlvekodu vastandina esineb sageli hilisem mehekodu kus minia sattus vastamisi võõra ja sageli harjumatuga Arenenud põllumajandusega ühiskonnas muutub kodutalu ja sugulaste kõrval senisest olulisemaks külakogukond See kajastub ka lauludes kus kodu seondub oma külaga ilusa ja jõukaga Oma valda ja maakonda vastandatakse naaberpiirkonnale Uuemas rahvalaulus on piirid veelgi laiemad esmakordselt ilmuvad lauludesse sõnad Eestimaa ja eesti rahvas Rüütel 2000 142jj Jaago 2000 172 Jansen 2000 37 38 Seega territoriaalse identiteedi kontsentrilisusel on dünaamiline mõõde ta muutub ajas Suurima lokaalse identiteedi ringina teadvustus 19 sajandi teisel poolel ja 20 sajandi algul selgesti seoses rahvusliku liikumisega oma maa Eesti Tõenäoliselt ei puudunud Eesti teadvus eestlastel ka varem kuigi etnonüümina tuli eestlane kasutusele tõesti alles nüüd 1850 tel aastatel Eestlane tundis end juba varem saksast erineva maamehena vt Jansen 2000 37 38 Sakstega puutus eestlane kokku eelkõige mõisas see oli põllumajanduslik tootmisüksus mida valdasid Eestis rohkem kui poole aastatuhande jooksul võõrast päritolu saksa taani rootsi jne mõisnikud Mõis oli küll peamine majandusüksus kuid sotsiaalsete ja kultuuriliste erinevuste tõttu jäi ta eestlasele võõraks Meie nemad vastanduses kuulub mõis pärimuses kindlasti kategooriasse nemad 19 sajandi teisest poolest tunneme tervet rida uuemaid rahvalaule mida iseloomustab sotsiaalpoliitiline vastandus mõisale vt Rüütel 2000 145 Gustav Ränk kirjutab meie küla erines teistest ka lähimatest naabritest kes rääkinud teistsugust keelemurret hoopis võõrad olid muidugi linn ja mõis kui viimane ka territoriaalselt lähedal asus Ränk 1979 129 Naabrus alati kokkukuuluvust ei loo Kuid sellele vaatamata võib oma tõde olla Kaljo Laasi väites et mõis pani paika territoriaalsed piirid kus inimesed omavahel suhtlesid ja tööalane võrgustik kujundas kodupaiga mõiste Laas 2000 30 Mõisad kui majanduslikud üksused on loonud üle Eesti omalaadse võrgu mis on mõjutanud asustust Ka nende mõju maastikule on visuaalselt tugev mõisapargid alleed jne on omamoodi maamärgid Olemuselt olid mõisad võõrnähtus aga kuna nende mõju on kestnud aastasadu on nad Eesti maastikule iseloomulikuks saanud vt ka Sinijärv 2001 14 Kodumaa isamaa Koduterritooriumi suurimaks kontsentriliseks sfääriks on kodumaa Eesti keeles on enamlevinuimaks oma maad tähistavaiks termineiks kodumaa ja isamaa oma maa mille vastandiks on välismaa 1 Kodumaa mõiste lähtekohaks on kodu mis on üheks olulisemaks inimese identiteedi aluseks Terminid kodumaa ja isamaa on eesti keeles laialt kasutuses kuigi nende piirid ja sisu on ebamäärased ning konkretiseerimata Raske on ka teaduslikult määratleda nimetatud mõistete sisu tugev emotsionaalne laeng raskendab selle kompleksse mõistestiku määratlemist Kui 19 sajandi eesti kultuuriloo üheks märksõnaks oli rahvusluse teke ja tõus kerkis sellega seoses esile ka mõiste isamaa Mõiste populaarsuse põhjusteks on peetud trükisõna ja kirjaoskuse kasvu Nagu kirjutab eesti kultuuriloo silmapaistev asjatundja Ea Jansen kasvatas pinda mõiste levikule kooliharidus usuõpetuse ja maateaduse tundides pakuti infot kaugete maade ja rahvaste kohta see ajendas senisest enam mõtlema oma eripära üle Jansen 2000 35 Kui Gustav Blumberg avaldas oma Juhataja kodu ning isamaa tundmisele sisuliselt Eesti esimese kodulooõpiku siis väljendas ta sissejuhatuses mõtet et kodu ja isamaa tundmine on eelduseks ka teiste maade geograafia mõistmisele Blumberg 1874 5 Samas on selge et isamaa mõiste ei ammutanud oma kujunemise jooksul toitu üksnes Eestimaalt Rõhutama peab eriti mõjutusi saksa kultuuriruumist millega eesti esimese põlve haritlastel oli tugev side Romantiline juurte otsimine herderlik rahva hinge avastamise taotlus Heimat liikumine see kõik oli tuttav eesti tekkivale intelligentsile kes ammutas oma teadmisi ja osalt ka suhtumisi saksa ühiskondlikust mõttest Aino Undla Põldmäe arvab et isamaa poetiseerimine kasvas välja suuresti väljarändamisliikumisest 1981 37 Tegelikult oli isamaa mõiste juba esimese väljarändamise laine ajal välja kujunenud ning eesti rahvuslik ajakirjandus kritiseeris väljarändajaid just seda isamaa mõistet appi võttes isamaa on püha sellest tulenevalt väljarändaja reetur kes ei oska või ei taha selle pühadust hinnata Taoline skeem on pärit võõrsilt ning oli sarnasena juba varem hakanud dikteerima ühiskondlikke liikumisi paljudes Euroopa maades Küll võis isamaa mõiste senise tähenduse elushoidmiseks ja süvendamiseks olla abi pettunud ja koduigatsust põdevatest väljarändajatest ning nende poolt levitatud informatsioonist Mõistete kodumaa ja isamaa semantiline väli on lähedased Ilmar Talve eesti soost etnoloog kelle suurem osa elust on möödunud võõrsil toob välja mõningad erinevused nende kahe termini sisus Ta leiab et isamaa viidates nimetusele isa on püsiv teda ei saa inimene ise valida ta on abstraktsem ja seega ka püsivam kui kodumaa Talve 1999 5 Näib et Talve mõistab isamaa all kultuurilist päritolumaad Kodumaa on Talve sõnutsi elukohamaa mida võib elu jooksul korduvalt vahetada maa kus valitses kord ja kus sul oli kindlusetunne et võisid kartmatult liikuda öösel magada ja päeval tööd teha Talve 1999 5 6 Lõhe isamaa ja kodumaa vahel tuleneb Ilmar Talve käsitluses konkreetsest ajaloolisest personaalsest situatsioonist pagulusest ning selle poolt tingitud lahutatusest Eestist See subjektiivne isiklikust kogemusest pärinev käsitlus mis on kohati kindlasti kehtiv pagulaskonna puhul ei ole ainus võimalus eristada kodumaad ja isamaad Erinev sellest oli näiteks kodumaa ja isamaa semantiline vahekord Nõukogude Eestis kus kodumaast kujunes klishee Nõukogude Liidu tähistamiseks suur ja võimas kodumaa isamaa jäi vaatamata mõningatele samuti võõrsilt laenatud assotsiatsioonidele näit Suur Isamaasõda pigem seotuks Eestiga Oma osa oli sellel kindlasti rahvusromantilise isamaaluule Jannsen Koidula mõjul mis tagas isamaa mõistele veel sada aastat hiljemgi tugeva emotsionaalse varjundi Ärkamisaja 19 sajandi lõpp enda sõnakasutuses on samuti võimalik täheldada teatavaid nüansierinevusi kodumaa ja isamaa vahel kuigi need polnud suured Näiteks G Blumbergi kodulooõpik kasutab neid sünonüümse paarismõistena kodu ja isamaa Blumberg 1874 5 37 Ärkamisaegses luules kasutatakse peamiselt terminit isamaa siit ka terminina isamaaluule Ärkamisaegses ajakirjanduses kus mõlemad terminid nii kodumaa kui isamaa leidsid rohket kasutamist nii toimetuse artiklites kui avaldatud lugejakirjades kasutati nimetatud termineid kohati ekvivalentselt Kui 1892 aastal manitsetakse ajakirjanduses lugejaid et ei tohi mitte kergel meelel kodumaale selga pöörda mille sarnast ometi kõigest ilmast leida ei või sest isamaa on iga inimese meelsusesse pühade kadumata mälestustega kasvanud Postimees 9 1892 3 siis on kodumaa ja isamaa siin sünonüümsed mõisted 19 sajandi lõpul saavutab ülekaalu kodumaa ja isamaad hakatakse kasutama peamiselt vaid suure Vene tsaaririigi tähistamiseks Audru pastor R Holst avaldas 1894 aastal üleskutse eestlastele kes meie laialisel isamaal teiste rahvaste seas asunikkudena elavad Holst 1884 2 Isamaa tähistab siin Vene tsaaririiki Näiteks kirjutab üks Siberi asunik elukallidusest mis kummitab kogu laialisel isamaal pidades silmas Vene tsaaririiki Nii terav polevat kitsikus Siberis ometi kui kodumaalt kuulda Sakala 1916 nr 150 4 Isamaa ja kodumaa vastandamine alates 19 sajandi lõpust muutus üsna üldiseks ning kodumaast kujunes peamine Eestit tähistav termin Ühelt poolt võis tegemist olla saksa mõjudega tähistas ju Vaterland baltisakslastel tsaaririiki intiimsem Heimat aga koduseid balti provintse Kodumaa mõiste struktuur Rahvuslikul ärkamisajal oli kodumaa teema eesti avalikkuse suure tähelepanu all Isamaaluule rohke viljelemine eesti poeetide poolt ning selle populaarsus rahva seas on tuntud tõsiasjad ei puudunud ka isamaa teema publitsistlikud käsitlused Kui püüda jälgida kodumaa mõiste struktuuri erinevate autorite käsitlustes võime täheldada füüsilise loodusliku ja osalt ka kultuurilis ajaloolise külje domineerimist Isamaaluules kuulub eriline osa looduskeskkonnale Lydia Koidula eesti esimese põlve suurluuletaja keskendumine isamaa loodusele annab tema luulele iseloomuliku värvingu Looduspiltide kaudu avanevad rahva vaevad ja lootused rulluvad lahti luuletaja enda valu ning unistused antakse edasi domineeriv väärtuste kaanon Ka teiste autorite luules on isamaa loodus indikaatoriks vaimsetele dimensioonidele Fr R Kreutzwaldi eesti rahvuseepose Kalevipoeg looja luuletus Üks laul kullamaalt Kreutzwald 1953 125 126 annab edasi asuniku igatsuse vana kodumaa st Eestimaa järele kusjuures domineerivad looduslikule ja ajaloolisele keskkonnale viitavad kujundid Kodumaa on siin identifitseeritav looduse ning ajalooliste biograafiliste objektide kaudu Loodusobjekte ning geograafilisi orientiire kasutatakse eriti isamaaluule neis konstruktsioonides mis rõhutavad maa ulatust Mihkel Veske laul Kas tunned maad mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt murult viib lahke Soome lahele on siin ehk tuntuim näide Konstruktsioon sai Lääne Euroopa aga ka Venemaa luules tuntuks juba mitme sajandi eest vt ka Pumpjanskii 1983 23 Siin kasutatakse kahte geograafilist punkti mis asuvad maa piiridel Osalt väljendab see maa ulatust suursugusust osalt aga esinevad geograafilised punktid identiteedi sümbolitena Kui lauldakse Munamäe metsalt murult lahke Soome lahele siis pole siinses kujundis esmatähtis mitte kilomeetrite arv kahe punkti vahel pigem antakse kujundlikult edasi kogu territooriumi Mitte vektor kahe geograafilise punkti vahel vaid väli mitte joone kvantiteet vaid välja kvaliteet on siin määravad Nimetatakse piire kuid esitatakse ka mikro klimaatilised maastikud mitte üksnes Munamägi vaid Munamäe mets ja muru mitte üksnes Läänemeri vaid ka selle rand omavad sümboliväärtust Ja kuna nimetatud laulu tekke ajal jagunes eestlaste maa Eestimaa ja Liivimaa kubermangude vahel sisaldas see laul eesti rahvuslikku programmilist seisukohta rahvuse ühtsusest Geograafiliste paikade või loodusobjektide assotsieeriv jõud annab neile tugeva sümbolifunktsiooni kusjuures need sümbolid võivad kujutada ajaloolisi dimensioone või sotsiaalseid suhteid vt Dovey 1985 42 Loodusliku komponendi domineerimine isamaaluules seletub ehk osalt ka puhtvormiliste taotlustega osalt ka saksa mõjudega mistõttu ei paku luule kodumaa mõiste analüüsimiseks ehk parimaid võimalusi Samas ei saa välistada luule otsest mõju kodumaamõiste struktuuri väljajoonistumisele eesti 19 sajandi mõtteloos ning argikäibes Nagu ka luules kajastab eesti 19 sajandi teise poole publitsistikagi kodumaamõiste looduslikke ja kultuurilisi tahke Kui Jakob Hurt 19 sajandi teise poole ja 20 sajandi alguse eesti rahvuslik ideoloog mõtestab lahti eestlaste kodumaa mõistet teeb ta seda ajalooliste ja looduslike dimensioonide kaudu Ajaloolised traditsioonid mineviku valu ning rõõm nad ei juhata eestlast ei lääne ega ida poole tema mälestused on kodumaa kütkes Mägi ja org aas ning põld värske ning rõõmsa nooreea hullumispaigad ei kanna isegi võõrsil koolitatud eestlase silmas saksa ega vene vaid eesti ilmet Järved ning jõed laaned ja merevood need kohisevad rahvapojale ainult rahvuslikkudes helides Hurt 1989 49 Kodumaa temaatika viljelemine mis kuni ärkamisajani peamiselt luules kajastus sai suurt hoogu väljarändamisliikumise perioodil 19 sajandi lõpul Ridamisi ilmus ajakirjanduses juhtkirju milles kodumaalt lahkumisele hinnanguid jagati Kallist kodu maha jätta kaugele tundmata maale välja rännata võera rahva seltskonna sekka end elama soetada selleks peab igal inimesel meelekindlust ja vaimujõu suurust olema Sest see pole mitte nali seda kohta maha jätta milles inimene ülesse on kasvanud seda paika ära unustada kus tema kõige esimest päikese valgust on näha saanud kus teda sündimisest saadik hellad õed virgad vennad naeratavad naabrid ja tervitavad taadid ning tädid vastu on võtnud tema elust ja olust tööst ja teust osavõtlikka teateid on pärinud kus temale kodu omaste keskele ülesse on kui kasvanud kus tema teistest ja teised temast nii ehk teisiti osa on võtnud kus temale sellele lahkujale kui kogemata kodumaa ja omaksed on külge ja kaasa kasvanud nüüd sellest kohast halb paha vilets veike ja väeti kuigi ta ka kellelgi olemas on ära minna ära lahkuda ühte hoopis tundmata maale ja raale tõesti selleks peab igale ühele ühte kindlat meelt ja südant rindu soovima Eestlane nr 19 1906 1 2 Kerge ei ole väljarändajatel lahkumine muidugi mitte omakseid sõpru ja tuttavaid jäädavalt jumalaga jätta tuttavatest paikadest ja kohtadest mis inimesele hinge külge on kasvanud lahkuda Õigus 61 1908 1 Mõlemale tsitaadile on omane kodu maa mõiste sotsiaalse komponendi rõhutamine Sisutiheda kodumaa apoloogia leiame aastast 1892 ajalehest Virmaline kus Jakob Luht põhjendab kodumaa austamise vajadust mitmest aspektist Mõttearendus tundub eriti oluline kuna toob välja tolleaegse kodumaa mõiste komponentid Rääkides Eesti isamaast ja seda kujundit kasutab ta korduvalt kirjutab Jakob Luht See on maa mille sarnast sa kõigest maailmast leida ei või Ta on su isamaa sinu ja su esivanemate kuldne sündimise kätki ja lapse põlve unustamata armas kiikumise paik su eluraskustest väsinud esivanemate püham ja rahuline puhkamise ase haud See on paik mida teie maailma peal kõige kallimaks pühamaks ja armsamaks piate pidama Isamaal olete teie sündinud ja kätkis kiikunud isamaa muld see katku teid Isamaal olete teie esimest toitu ema rinnast saanud ja meheks kasvanud Isamaal olete teie oma esimest õpetust oma armsa ema käest voki kõrval saanud Isamaal olete teie koolis käinud ja sealt laiemat teadust inimlikku elu ja vaimu haridust õppinud Isamaal on teil oma kallis ema keel ja rahvalik meel Isamaal on teil omad koolid kus teie kallimad pojad ja terased tütred võivad koolis käia omas armsas ema keeles algus õpetusi ja kaunimaid tundmusi õppida isamaa pühamas vaimus ja meeles Isamaal on teil Kõrge Armulise Riigiisa poolt lubatud rahva vaimu ja elu hariduse seltsid kus teie julgeste koos võite käia oma vaimu elu kosutamas Isamaa on teid toitnud ta tahab veelgi toita ta jõuab ka seda Tehke tööd isamaal isamaa kasuks mehiselt tuleva põlve parema aegade peale lootes mis teile ükskord naeratades vastu saab tulema Luht 1892 1 2 Isamaa on J Luhti arutluses niisiis muust maailmast väljaselekteeritud turvalisuse ja tegutsemisvõimalusi pakkuv paik Ajalukku suunatud kujundid ja elemendid lapsepõlv ja esivanemad enkulturatsioon

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    Kurbade uudiste 13 Gongide ja nuiade päev 16 Laari päev 25 Mardi ja Lelepäevad 30 Sügistööde mittetegemise aeg Oktoober 01 Teletupsude päev 04 Zanna päev 05 Vogue päev November Detsember Sääsed ja teod Sääsed ja teod Kütioru sääsed ja teod Sääseloits Teod loomingule Casa Vogue Vogue Vogue fotograafidest Psychosoic Era in Kütiorg GALERII METSIKUD ASTA ISAK Asta Isak südamega maalija VABASTIILNE ARHITEKTUUR Vabastiilne arhitektuur MEHED METSAST JA MERE ÄÄREST Mehed metsast ja mere äärest DIANA RAHUBA Galerii Metsikud esitleb Diana Rahuba pastelle AIVAR KURVITS Elulugu ADELBERT JUKS Lõuna Eesti ilokunstnik Adelbert Juks Kaasaegne rahvakunst Autsaiderkunst Outsider Art Art Brut toores kunst Co TEKSTID Aivar Jürgenson Eestlase kodumaa ja kodupaiga mõistete kujunemisest Hasso Krull Meeter ja Demeeter Anarhia mäss või vastastikune abi Holokausti ideoloogia Kelle terrorism Intellektuaalne maa Nautimise käsk Reis Marimaale Jangamuttuk inenanan modje Balti jaama tunnel Turism Vennad Voitkad Kalevi Kull Eestimaa rahvuspark 3050 Õrnem loodus on koore ja naha all rakkude sees 67 Peeter Laurits Ketserlik Gaia Teod loomingule Aborigeenne maailm Muinasuni Austraalia kunstis Tubakas neetud kingitus Lennukilt väetamine Konnad Pension Priit Kalev Parts Kultuurilise tootmise tehnoloogia poole kultuuripärandi näide Marek Strandberg Uue soenguga majandus 63 Uue soenguga majandus II 21 Kas kauplemine väldib sõda 20 Võtjad ja jätjad 19 Kimääride lummuses 21 Mis jääb tuumareaktori ja käekella vahele 25 Võrdsemast ja õiglasemast maailmast 45 Tädi Maali ja rahapuu 69 Sissejuhatus Geeniõnnest Minu elulugu Euroopa Roheline Lepe Sekund Eestis Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu 50 Rahamüüdist ja õhumüüjatest 19 Vanade ja uute lugude lugu 23 Paljulubav 2007 s aasta 37 Tappa ehitussiga ja kompressorhunt 22 Ajakirjanduses avaldatud lugusid 55 Euroopa Lipust ja Mõttest 16 Valimiskampaania asjad Loomakaitsjate toetus Strandbergile 17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    suurima heaolu ja elunautimise määraga indiviidi jaoks nii et selleks kulub kõige vähem energiat Kahes peatükis lk 1 75 toob Kropotkin rohkesti näiteid iseenda ja teiste teadlaste loodusvaatlustest haare ulatab mesilastest ja sipelgatest kuni kiskjate küttimiskooslusteni Õigupoolest on sellelaadsed näited tänapäeva lugejale loomafilmidest tuttavad dokumentalistid võivad veeta päevi ja nädalaid merepõhjas jälgides näiteks seda kuidas aitavad üksteisel toime tulla käsn ja tigu Hoolimata meedias levitatavate filmide jätkuvalt huxleylikust ideoloogiast pääsevad vastastikuse abi ilmingud dok kaadrites hästi mõjule ilmselt on see loomade elu piisavalt hoolikal jälgimisel paratamatu Kropotkini kirjelduses on omapärane siiski see kuidas ta kõige kollektiivsemaks peetavate olendite juures nagu sipelgad osutab ikkagi näidetele mis tõestavad individuaalse algatuse tähtsust vastastikuse abi süsteemis Raamatu bioloogilisele osale järgneb tänapäeva mõistes antropoloogiline osa vastastikune abi metslaste ja barbarite seas Siin polemiseerib Kropotkin 17 sajandi mõtleja Thomas Hobbesiga kelle arvates inimesed algul elasid loodusriigis state of nature mis kujutas endast kõikide sõda kõikide vastu Eelmisega on see poleemika seotud niipalju et ka Huxley võttis üle Hobbesi vaated primitiivse inimese kohta Toetudes kaasaegsele etnoloogiale lükkab Kropotkin loodusriigi müüdi kõrvale kuna hilisem antro poloogia ei jäta neis asjus enam mingit kaksipidimõtlemist pole sellel vaja pikemalt peatuda Metslane pole vooruse ideaal nagu ta pole ka metsikuse ideaal Kuid primitiivsel inimesel on üks omadus mida on alal hoidnud ja viimistlenud karmi eluvõitluse vajadused ta samastab enda olemasolu oma hõimu olemasoluga ning ilma selle omaduseta ei oleks inimkond kunagi jõudnud praegusele tasemele lk 111 Nii arutledes astub Kropotkin positsioonile mis silmanähtavalt erineb nii Hobbesi kui Rousseau klassikalistest kujutelmadest hinnates juba ümber kogu moodsa inimese suhte metslasesse või barbarisse Kuhu me ka ei läheks leiame kõikjalt samad seltsivad kombed sama solidaarsuse vaimu Ja kui püüame tungida möödaniku hämarusse leiame sama hõimuelu samad inimeste ühendused vastastikuseks toetuseks ükskõik kui algelised need ka poleks Darwinil oli täiesti õigus kui ta nägi inimese sotsiaalsetes omadustes tema edasise evolutsiooni põhitegurit ja Darwini vulgariseerijad on täiesti eksiteel kui nad väidavad vastupidist lk 110 Võib öelda et selles seisukohavõtus sisaldub nii Kropotkini kui mis tahes sügavama anarhismi antropo loogiline kreedo Tänapäevasest vaatepunktist on Kropotkini teose kõige omapärasemad peatükid need mis moodustavad ta ajaloolise osa Vastastikune abi kesk aegses linnas lk 153 222 Siin keskendub Kropotkin ennekõike kesk aegse gildisüsteemi analüüsile paiguti muutub tekst manifestilaadseks Gildid mis omal ajal katsid terve linnarahvastiku esindavad Kropotkini meelest kõige paremini seda vennaliku võrdsuse vaimu mille tegi võimalikuks kindlustatud linnades tekkinud uus vaba elu lk 165 Kropotkin viitab ka jumalarahu liikumisele treuga Dei mille kaudu linnarahvas püüdis piiri panna aadliperekondade omavahelisele vaenule ja mis on gildide vabastusprotsessiga seotud Kropotkini silmis olid gildide liikmed omavahelistes suhetes tõepoolest võrdsed üksteist nimetati vendadeks kusjuures liikmetel alati oli teatav hulk ühist omandit maa hooned kultusepaigad Vastastikune abi toimis kõigi põhiliste elujuhtumite korral nagu puudus haigus omaste surm võlad või kellegi vaen seejuures tuli aga gildivannet andes kõik vanad verivaenud unustada Teiselt poolt rõhutab Kropotkin gildisüsteemi universaalsust Olid olemas nii vabade kui ka orjade gildid olid püsivad eluaegsed gildid ja ainult mõne kindla eesmärgi jaoks loodud gildid nagu katedraali ehitus küttimine kalapüük või kaubareis Kuna gildi võis moodustada kes tahes olid olemas nii kaupmeeste ja käsitööliste kui ka küttide ja talupoegade gildid samuti preestrite kunstnike ja õpetajate ning isegi kerjuste langenud naiste ja timukate gildid Väga otseselt esitab Kropotkini arusaamu järgmine lõik lk 176 See et gildi institutsioon on Aasias Aafrikas ja Euroopas nii laialt levinud ja et ta on püsinud tuhandeid aastaid ilmudes sarnaste tingimuste kutsel ikka uuesti ja uuesti tuleneb asjaolust et gild on palju enamat kui lihtsalt söömaühisus ühisus teataval päeval kirikusse minekuks või matuseklubi Gild vastas inimloomuse sügavalt juurdunud vajadusele ta kehastas kõiki atribuute mis riik hiljem omistas oma bürokraatiale ja politseile ja veel palju enamat Ta oli ühisus vastastikuseks toetuseks kõikides tingimustes ja kõikide elujuhtumite korral nõu ja teoga ja oli ka õiglust alalhoidev organisatsioon erinedes riigist selle poolest et kõigil neil puhkudel toodi sisse inimlik vennalik element selle formaalse elemendi asemel mis on omane riiklikule sekkumisele Isegi gildikohtu ette ilmudes vastutas gildivend meeste ees kes teda hästi tundsid ja olid seisnud tema kõrval igapäevases töös ühisel söömaajal või vennalike kohuste täitmisel need mehed olid tõesti temaga võrdsed ja ta vennad mitte seadusteoreetikud või kellegi teise huvide kaitsjad Pärast bioloogilise antropoloogilise ja ajaloolise kihi läbimist jõuab Kropotkin paratamatult oma kaasaega Siin peab ta kõigepealt nentima vastastikuse abi kriisi uusajal seostades just sellega ka näiteks omaaegseid talurahvaülestõuse mis Kropotkini käsituses on külakogukonna võitlus teda hävitama tulnud riigisüsteemi vastu Kõigi sotsiaalsete funktsioonide neelamine riigi poolt soodustas paratamatult ohjeldamatu ja kitsarinnalise individualismi arengut Vastavalt sellele kuidas kasvas kodanike kohustuste hulk riigi vastu vabanesid nad silmanähtavalt kohustustest üksteise vastu lk 227 Kui keskajal gildiliige haigestus pidid kaks tema venda kordamööda tema juures valvama nüüd aga piisas sellest et anda oma naabrile lähima vaestehaigla aadress Kui barbaarses ühiskonnas puhkes kahe mehe vahel tüli võis selle osavõtmatu pealtvaatamine võrduda mõrvaga kõikekaitsva riigi teooria järgi tuleb aga sekkumine jätta politsei asjaks Siit hakkabki välja kooruma vastastikuse abi mässuline anarhistlik paatos Kropotkin ei piirdu aga kriitikaga mis oleks üleliia mugav lahendus oma raamatu viimases peatükis lk 262 292 käsitleb ta kaasaegseid reaalseid vastastikuse abi vorme mis ei näi 20 sajandi käigus olevat palju muutunud Kunagiste gildide järeltulijaks küll nende võimsuseni küündimata on kõikvõimalikud ühingud ja seltsid alates tööliste ametiühingutest kuni meelelahutuslike organisatsioonideni Lugematuid seltse klubisid ja liite mis on loodud elu nautimiseks õpinguteks ja uuringuteks hariduse andmiseks jne on viimasel ajal juurde tulnud nii palju et üksnes nende loendi koostamine võtaks aastaid kõik nad manifesteerivad aga sedasama igitöötavat kalduvust liitu misele ja vastastikusele abile lk 279 Kuigi näiteks jalgratturite klubi liikmeid ei ühenda omavahel miski peale jalgrattasõidu valitsevat nende vahel juba teatav vastastikuse abiandmise vabamüürlus eriti kaugetes nurkades ja kolgastes kus jalgrattureid on vähe Teine suur vastastikuse abi vool on nii öelda isiklik abi mis tuleb kõige selgemalt nähtavale slummis Suurte linnade jõukamates linnaosades ei tea inimesed sedagi kes elab nende kõrval Kuid rahvarohketes põiktänavates tunnevad inimesed üksteist suurepäraselt ja puutuvad pidevalt omavahel kokku Muidugi on seal omad pisitülid neid on põiktänavates samuti nagu mujalgi seal aga kasvavad üles rühmad mis on kooskõlas isikliku külgetõmbega ja nendes ringides praktiseeritakse

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull/anarhia (2016-02-01)
    Open archived version from archive

  • metsas.ee
    17 Vabatahtlike kampaaniaabi Mõõda keda valid Tanel Tammet Inimlikkus on loomalikkus 3203 Kunst kui ahelakõlin vangistuse fenomen 24 Andreas W Boreaalne platoo Laskumine orgu KUNST TOOMAS KALVE Portreed Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Interjöörid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Aktid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Anatoomikum Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Natüürmordid Toomas Kalve objekte ümbritsev õhkkond peab pildil näha olema Surnud lindude elu Narratiiv Müüt ajaarvamise nullpunktis Kalve metastaatiline lind PEETER LAURITS Taeva Atlas Taeva Atlas Taevane dialoog Veeuputus Käsikiri Postcommunio Pressiteade Kuivamaaelule vesi peale Pärast Atlantist Mullatoidu restoran Miks linnud ikka veel laulavad Maailma lõpus on kohvik Epner Laurits intervjuu Synopsis Peatage maailm või ta läheb maha ARNE MAASIK Astangu Jüri Keila Mustjõe Pusa Tünnid VALDUR OHAKAS Liis Pählapuu seminaritöö Valdur Ohakast Sissejuhatus Lapsepõlv ja noorus Ohakas 1950ndate lõpul ja 1960ndatel Ohakas 1970ndatel Kütiorg ja maastikumaal Suhted kunstimaailmaga ja looming 1990ndatel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa 1 Valdur Ohaka bibliograafia MARTIN PEDANIK Kizoo Aquarium Portraits Best Before Eo rus Linnud Miiniotsija TAAVI SUITS Tehisrand TANEL VEENRE Vaimustus kuldlõige tüdimus Sissejuhatus 1 vaatus 2 vaatus 3 vaatus 4 vaatus 5 vaatus 6 vaatus 7 vaatus 8 vaatus 9 vaatus 10 vaatus 11 vaatus 12 vaatus 13 vaatus 14 vaatus Allakäigu puhastustuli Post Factum Stsenaarium MART VILJUS Loomade elu JASPER ZOOVA Astraalskulptuurid ARHIIV Ykskord saab otsa Teekond VANA LABÜRINT Anarhia mäss või vastastikune abi Nauru Style 12 onMouseOut htm Holokausti ideoloogia Hasso Krull Eesti Ekspress 21 01 2003 Mäletan et kui ma kaheksakümnendate aastate lõpul hakkasin huvi tundma Teise maailmasõja järgse juudi kirjanduse vastu üllatas mind algul holokausti mõiste Ma ei saanud aru miks polnud seda kunagi kasutatud Nõukogude ideoloogilises keelepruugis kuigi Suure Isamaasõja kangelaslikkuse ülistamine ja natslike kuritegude manamine olid selles igapäevane asi Koonduslaagrid krematooriumid kõik fashistide mõrtsukatööd olid nõukogude kodanikele lausa pealuu sisse tambitud aga holokaustist mitte sõnagi Ometi ei püüdnud tollane ametlik ideoloogia natside antisemitismi ka kuidagi varjata aaria rassi teooriat kritiseeriti igas ajalookäsitluses Veidi hiljem hakkasin taipama et põhjused olid just nimelt ideoloogilist laadi Holokaust pole ju massimõrva jaoks sugugi loomulik sõna sellel on tugevalt ideoloogiline ilme ja tollane valitsev ideoloogia lihtsalt ei saanud teist ideoloogiat enda kõrvale lubada Euroopa juudi kogukonna sees kasutati seda sõna viisil mis oli raskesti jäljendatav ja millel olid väga sügavad rahvuslikud ja usulised juured Väljaspool seisjatele polnud need lõpuni jälgitavad ja muidugi ei sobinud holokaust nõukogude võltsi internatsionalismiga millel oli hoopis teistsugune rahvusideoloogiline taust Tõsi holocaustum on kreekapõhjaline kirikuladina sõna kuid see puudutab Vana Testamendi teoloogiat ja on seetõttu ka tõsistele juutidele vastuvõetav Päris täpselt tähendab ta ohvrilooma jäägitut põletamist ega ole rituaalses kontekstis negatiivse tähendusega sest ohver on ju auavaldus kõigekõrgemale Katoliiklastel on sellest tulnud isegi ülev väljend teha kõigi oma ihade holokaust mis nüüd on küll vist käibelt kadunud Inimeste tapmist ega rahvaste hävitamist holokaust ei tähendanud Euroopa juudi kirjanduses sai ta aga Teise maailmasõja järel genotsiidi metafooriks säilitades seejuures midagi oma kummalisest kaksipidisusest Seepärast tekibki juudi kirjanikke ja mõtlejaid lugedes tunne et

    Original URL path: http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull/holokaust (2016-02-01)
    Open archived version from archive



  •