archive-ee.com » EE » L » LOODUSHELI.EE

Total: 265

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Mis on "Kõrv loodusesse" - Loodusheli
    HELIVAATLUSED Viimased uudised Viimati lisandunud helindid hiireviu Buteo buteo Linnaeus 1758 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 590 Soo rohutirts Chorthippus montanus Charpentier 1825 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 589 Kahkjas niiduritsikas Bicolorana bicolor Philippi 1830 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 588 Sale rohutirts Chorthippus albomarginatus De Geer 1773 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 587 Sale rohutirts Chorthippus albomarginatus

    Original URL path: http://www.loodusheli.ee/ (2016-02-18)
    Open archived version from archive


  • Ülesanded - Loodusheli
    pesaaluseid Miks PÕLD Värisevatel tiibadel tõuseb linnuke üha kõrgemale ise lakkamatult laulutrillereid puistates Tõustes laulvat linnuke Veel kõrgele kõrgele kõrgele Siis tuleb alla tagasi Kodavere Millisest linnust on jutt Kust otsida lõõritavat lõokest Kus ta asub siis kui teda pole kuulda Kuidas aitab häälitsemine rukkiräägul kohastuda põllu ja niidu elukoosluses NIIT Millistes elukooslustes võib kuulda iseloomulikku häälitsust kiivit kiivit Kellele see häälitsus kuulub Kirjelda kiivitaja käitumist ja häälitsusi siis kui inimene satub tema pesapaiga lähedale Tirtsude ja ritsikate musitseerimis ja kuulmiselundid on erinevad Kuidas teevad muusikat tirtsud kuidas ritsikad Kus asuvad tirtsude ritsikate kuulmiselundid Kummale kuulub teravam ja kärisevam kummale mahedam ja ühtlasem häälitsus Mis tähtsus on nendel helidel ROOSTIK Millistele linnuliikidele kuuluvad roostikust kostuvad järgmised häälitsused 1 Õhtuti on kuulda otsekui tõrrepõhjast tulevat veiste ammumist meenutavat häälitsust Hüüp 2 Laul kuuldub kaugele See on kõlav vaheldusrikas mõnede kärisevate nootidega Kõrkja roolind Miks on neid linde raske märgata VEEKOGUD Tunne kirjelduse järgi ära linnuliigid Kus asuvad nende elu ja pesitsuspaigad Kuidas linde välise ehituse järgi ära tunda 1 Lähemale ei maksa kippuda juba mitmesaja sammu pealt pelgub ta minema Kare erutatud khrää saadab õhkutõusmist nimetus Krääks matkib seda hüüdu Iseloomulik on linnu karjet matkiv sõnatüvi kraik Lennul on linnu kael kõver Hallhaigur 2 Eriti vilkaks läheb nende roostikuelanike tegutsemine pimeduse saabudes rohke veesolin pasundav kjää kjää ja plõkitamine annavad nende asukohast teada Lauk Kirjeldused võetud M Mäger Linnud rahva keeles ja meeles ER Tln 1969 Punajalg tilder on häälekas lind Kuidas käituvad hoiatushäälitsuse korral pesal istuvad kaaslased teised linnud pojad Kus on punajalg tildri pesa Püüa eristada kajaka hüüdu kõrge ja kiljuv kaijak kaijak Miks nad pesitsevad hulgana koos Rühmita kuuldud veekogude linde rände ja pesitsuspaikade alusel 1 haudelind 2 läbirändaja 3 paigalind 4 rändlind II PROGRAMMI KÕRV LOODUSESSE KASUTUSVÕIMALUSTEST Rita Zobel ANATOOMIA Miks suruvad indiaanlased kuulates kõrva vastu maad

    Original URL path: http://www.loodusheli.ee/ET/ylesanded/ (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Putukad - Loodusheli
    http www loodusheli ee pub ajax php soundid 235 Heinaritsikas Decticus verrucivorus Linnaeus 1758 Isase laul kiire Lääne Tuhu soo Veljo Runnel 18 08 2000 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 236 Kahevärviline rohutirts Chorthippus brunneus Thunberg 1815 Rivaalide laul Tartu Luke Veljo Runnel http www loodusheli ee pub ajax php soundid 237 Kahkjas niiduritsikas Bicolorana bicolor Philippi 1830 Isase laul palava ilmaga Tartu Tõõraste Veljo Runnel 05 08 2015 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 588 Kuldtirts Chrysochraon dispar Germar 1834 Isase laul Lääne Tuhu soo Veljo Runnel http www loodusheli ee pub ajax php soundid 238 Kuldtirtsu laul Põlva Rõssa küla Orava raudteejaam Veljo Runnel http www loodusheli ee pub ajax php soundid 585 Luhatirts Stethophyma grossum Linnaeus 1758 Isase täksimine Lääne Tuhu soo Veljo Runnel 18 08 2000 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 239 Lühitiib rohutirts Chorthippus parallelus Zetterstedt 1821 Isase laul Tartu Laukasoo Veljo Runnel 30 07 1999 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 240 Lühitiib tirts Euthystira brachyptera Ocskay 1826 Isase laul Pärnu Saulepi Veljo Runnel 05 08 2002 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 241 Niidu rohutirts Chorthippus dorsatus Zetterstedt 1821 Isase laul Saare Kaimri Veljo Runnel 06 08 2002 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 242 Pruun rohutirts Chorthippus apricarius Linnaeus 1758 Isase laul Veljo Runnel http www loodusheli ee pub ajax php soundid 243 Roheline lauluritsikas Tettigonia viridissima Linnaeus 1758 Isase laul päeval Saare Anseküla 58 1044333333333 22 2329138888889 Veljo Runnel 06 08 2002 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 244 Sale rohutirts Chorthippus albomarginatus De Geer 1773 Laul Pärnu Saulepi Veljo Runnel 02 08 2002 http www loodusheli ee pub ajax php soundid 586 Kosimislaul Pärnu Saulepi Veljo Runnel 02 08 2002 http www loodusheli ee

    Original URL path: http://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/putukad/ (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Helimaastikud - Loodusheli
    ning nad lisavad helipilti unikaalseid jooni Lindudest on üks tavalisemaid liike metsvint kes elab mitmel pool nii kuusikus kui lehtmetsas nii linnapargis kui soosaarel Helipildi omapära mõjutavad veel paljud muud asjaolud Kõrges kuusikus kõlab metsvindi laulu märksa teisiti kui lepavõsas Kuulamiselamust mõjutab vahest isegi see millised on meie mälestused mingi konkreetse paigaga seoses need tunded annavad varjundeid ka sellele mida kuuleme Looduse helipildid on ajas vahelduvad samas paigas kuuleme täiesti

    Original URL path: http://www.loodusheli.ee/ET/keskkonnad/ (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Sigimiskäitumine - Loodusheli
    märku andmine on loomariigis tavaline Kõige selgemini avaldub see rohutirtsude ja ritsikate juures linnulaul kannab sama eesmärki kuid lisaks on linnulaulul territoorimimärkija tähendus sama liigi isastele ning pesitsuspaika otsivaile paaridele Mõnedel liikidel on keerulised pulmarituaalid mida tihti saadab asjakohane heliline

    Original URL path: http://www.loodusheli.ee/ET/loomade-kaitumine/sigimiskaitumine/ (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Helid ja inimkõrv - Loodusheli
    lihtne meetod mida kasutavad näiteks mõned ritsikad ning ka inimesed kui nad kellelegi külla lähevad kellel uksekella ei ole Kui rohutirtsu poolt tekitatav sirin otsemaid õhku paiskub siis on olendeid kes algset heli muudavad Üheks selliseks olendiks on inimene Heli muutub kui ta peale tekkimist inimese puhul siis häälepaeltest edasi liikudes satub kõlakambrisse Seal põrkub vastu kõnetrakti seinu lahkneb liitub osa helisid sumbub osa saab võimendatud Kuna inimese kurk ja suuõõs mis on siis selleks kõlakambriks on erinevad siis mõjutavad nad ka hääle omadusi individuaalselt Muidugi selle kui kõrge või madal hääl on määrab siiski suuresti ära häälepaelte ehitus Möiraahvid ajavad oma kurgu puhevile kui oma häälitsusi tekitavad ka see on näide kus heli peale tekitamist mõjutatakse Arvatakse et ka mõnede dinosauruste koljus olevad õõnsused täitsid resonaatori ülesannet ja võimendasid nende hääli KUIDAS LOOMAD KUULEVAD Et aru saada loomade poolt tekitatud häältest on vaja teada kuidas loomad kuulevad Tegelikult on mehhanism mis võimaldab helisid kuulda üsna sarnane selle mehhanismiga mis võimaldab helisid tekitada See tähendab mingi kehaosa või organ hakkab võnkuma Lõpuks kandub see võnkumine edasi meelerakkudele mis kodeerivad võnkumise elektrilisteks impulssideks närvides Loomadele on oluline ka muu heliga kaasnev info heli tugevus kauguse määramiseks sagedus heli suund faas Erinevatel loomaliikidel on erinevad võimed nende heli omaduste tajumiseks Putukate kuulmiselundid on enamasti üsna lihtsad paljudel kahetiivalistel on kuulmiselundeiks lihtsalt tillukesed tundekarvakesed tundlatel mis helilaineist võnkuma hakkavad ja nii putuka kuulma panevad Väga paljudel putukatel asub kuulmisorgan säärtes see on seotud substraadil levivate võnkumiste vastuvõtmisega Selline kuulmine on kasulik näiteks vaenlase avastamisel rohukõrrel leviv krõbin mõne ämbliku liikumisest võetakse vastu läbi sääre ning putukas põgeneb Kaladel on kuulmine vees mõnevõrra raskendatud seal kipub nimelt mitte ainult kuulmisorgan vaid kogu keha võnkuma ning heli omadusi ei saagi kindlaks teha sest liikumisele reageerivad rakud tegelikult keha suhtes ei võngu See probleem on lahendatud

    Original URL path: http://www.loodusheli.ee/ET/helid-ja-inimkorv/ (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Viktoriinid - Loodusheli
    Lisaks saab pingevabas olukorras proovida oma teadmisi erinevate loomahäälte tundmises kui ka teadmistes eluslooduse kohta üldiselt Hetkel aktiivsed viktoriinid Linnulaulutundja edasijõudnu avatud vastamiseks Kui vastad õigesti vähemalt kaheksale küsimusele kümnest võid lugeda ennast edasijõudnud linnulaulutundjaks Linnulaulutundja algaja avatud vastamiseks Kui

    Original URL path: http://www.loodusheli.ee/ET/viktoriinid/ (2016-02-18)
    Open archived version from archive

  • Uudised - Loodusheli
    Uudised Loodusheli Loodusheli Kõrv loodusesse Ülesanded Loomaliigid Helimaastikud Loomade käitumine Helid ja inimkõrv Viktoriinid Uudised 2012 Eestimaa Looduse Fond TÜ loodusmuuseum Elurikkuse pilv Abiinfo Kontakt Uudised 5D Vision

    Original URL path: http://www.loodusheli.ee/ET/uudised/ (2016-02-18)
    Open archived version from archive