archive-ee.com » EE » L » LINNATEATER.EE

Total: 478

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • "Kas või kivist vesi välja" | Linnateater
    osa Nüganeni vahepeal kahvatuma kippunud lavastuste reas tõestas et kriis on möödas Teatriaasta puhul peetud vestluses Kalju Komissaroviga 13 lennu õpetaja kolleegi ja eelkäijaga Noorsooteatri peanäitejuhi rollis käib Nüganen välja järgmise mõtte Niisamuti nagu ta teater toim pidi aitama inimestel nõukogude sotsialismi tingimustes aru saada ja vahet teha tõe ja vale väärtuste ja väärtusetuse vahel nii peaks teater ka praegu sellega tegelema Sellest veendumusest kantuna need Tammsaare pärlid ka sündisid Iseasi muidugi kas ja kuidas teater seda vahetegemist siis õpetama peab Helistan Kalju Koma Komissarovile Elmo Nüganeni telefonist vastab jätkuvalt kaunis naishääl et telefon millele te helistate on välja lülitatud jne ja uurin kuidas ta Panso mantlipärijaks tituleeritud kolleegile kaasa elab Legend liigub et just õpetaja Koma olla omal ajal Nüganenile lausunud Sinule poiss ma diplomit enne kätte ei anna kui sa oled lavastanud Ja lavastaski ei rohkem ega vähem kui Shakespeare i Tõrksa taltsutuse mis oli sündmus omas ajas Jõuline ja elus lavastus kus mängis end lahti ja säravaks Rain Simmul keda Nüganen usaldas Komissarovil on selge seisukoht kaasasündinud andeid on meil kõigil aga nende realiseerimiseks tuleb metsikult vaeva näha mitte esimesel võimalusel kurta kuidas kriitik ei mõista või valitsus on vale Ja Nüganen töötab nagu hull piinates ennast ja teisi Karin Indrek Tõde ja õigus 4 läheb ajalukku oma kuni 20tunniste proovidega Ilma tõsise tööta on võimatu saavutada seda mida Elmo on teinud Teha pärast minu juubelilt linna tagasi sõitmist 20 tundi jutti proovi piinata ennast ja teisi Ning sellest sünnib kvaliteet ja näitlejad kannatavad välja Ainult Elmo saab sellega hakkama Küllalt palju on neid kes üritavad olla perfektsionistid rikkudes sellega eneste ja teiste elu jõudes eikuhugi Elmo piinab ennast ja teisi ja tulemuslikult nendib Komissarov mõtlikult See tammsaarelik õigemini Skandinaavia suurtelt meistritelt nagu Ibsen või Lagerlöf laenatud usk töö lunastavasse toimesse iseloomustab ka Nüganeni ennast Ta on andekas ja kiire mõtlemisega mees tõeline tööhull kes ei talu poolikut sooritust ega aeglase vinnaga hoovõttu Teater kui kollektiivne looming seisneb väga erinevate inimeste oma tahtele allutamises Üksi rassimine ei tuleks kõne alla tuleb sütitada See seltskond kes jäi Nüganen tühjendas toonase 1992 aastal Rudolf Allaberdilt päranduseks saadud Noorsooteatri truppi tugevalt usub ja töötab kaasa Ta ei varjagi et küll see kunagine vallandamine bumerangina tagasi tuleb Aga niipea ta vabakutseliseks ei kipu sest see oleks vastutustundetu Ma arvan et paljud inimesed võtaksid seda reetmisena tunnistab ta sealsamas Komissaroviga peetud vestluses Hiljuti Linnateatri juubeli puhul eetris olnud saatest käis tihti läbi diktaatori sõna Komissarov arvab et ilma ei saakski Mõnele tuleb sõna otseses mõttes jalaga tagumikku anda kui ta purjuspäi proovi ilmub aga teist jälle põlvili paluda See pole parlament kus võib aasta otsa mitte midagi teha ja mitte kuhugi jõuda Aga mille nimel Nüganen tuuseldab See teadmine et oled omalt poolt kõik teinud ja öelnud ei ole käed taskus istunud see ongi tasu arvab Komissarov Romantikuks ja idealistiks tembeldatud Nüganeni viimases lavastuses on huumor kibedam ja kraadi võrra kangem Palju ei puudu et võiks isegi sõna küüniline kasutusele võtta Mehe juttudesse on viimasel ajal jah siginenud algused nagu Nüüd vanema

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/kas-voi-kivist-vesi-valja (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Linnateatris saab kogemuse totaalsest teatrist" | Linnateater
    romaan Idioot Paralepa sõrmusevahetus iluklotser abielusõrmuse asemele ja sõrmedega trummeldamine erootiline tätoveering Kitty Itami seljal pliiatsite padrunivöö kunstnik Mägaril inimestega täidetud garderoob trammi rippuvatel käetugedel jmt Muidugi jäänuks see tõenäoliselt üksnes lavastaja kujutlusse kui talle ei sekundeerinuks oma professionaalse panusega läti kunstnik Andris Freibergs kostüümimeister Kristine Pasternaka valguskunstnik Kevin Wyn Jones Suurbritanniast ja helilooja Jaak Jürisson Osadusefekt saavutati juba saali ja lava vahelise ruumi ühendamisega näitlejad ja vaatajad on paigutatud saatuslikku trammivagunisse relssidel lämmatava kolinaga liikuvad pingid tähistavad ise vaguneid rõhutades meie kõigi pidevat teelolekut ja rataste alla või vahele jäämise võimalust nagu ka aeg ajalt kostuv trammi hoiatuskell ära küsi kellele lüüakse hingekella seda lüüakse sulle Nüganeni tervikutaotlus ilmneb selleski et kogu neli ja pool tundi vältava etenduse aja jälgib toimuvat varjust Indreku ema Mari Helene Vannari kellega Indrek aeg ajalt meenutab Tõe ja õiguse kolmanda osa üht võimsamat kulminatsiooni Vargamäe Mari surma See vahekiil võimaldab mõjusamalt põhjendada Indreku lapsepõlvest kaasa võetud süütunnet ja ema surmale halastavas kaasaaitamises tapva rohudoosi andmisega Karini tragöödia Kuigi lavastuse proportsioonides püütakse tasakaalu hoida tänagi aktuaalsena tunduva 1920 ndate Täielise Eesti Vabariigi karikatuursete tegelaste mikrokosmoste seltsielu tülgastava groteski vahendamise ja Indreku Karini loo vahel tundub keskseks tõusvat siiski Karini tragöödia Ilmselt suuresti ka tänu Hele Kõre haruldaselt veenvale sisseelamisele oma rolli Esimesel hetkel võib ju küsida kas see nooruke naine on sünnitanud kolm last Indrekule ent siirus ja õhin millega näitleja Tammsaare Karini kujuga edasiantava ürgnaiseliku armastuse otsingu ning seltskonnaelu poolt peale surutud klišeede ohvri vaatajateni toob tõstab Hele Kõre rollisoorituse viimaste aegade suurte õnnestumiste ritta Tõenäoliselt lavastaja tahtel jätab Indrek Sammul Indrek Paasi rollis Hele Kõrele ka piisavalt mänguruumi Indreku soolod tulevad esile tema ja Meleski Ardo Ran Varrese tema ja Tiina Evelin Pang ning Indreku ja ema teljel Kogu tegelaste ansambel väärib suurt kiitust lusti pärast millega Eesti riigi vabaduse hullusest välja

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/linnateatris-saab-kogemuse-t (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Aus kallistaja" | Linnateater
    nad kümmekond aastat tagasi koos on elatud seitse aastat Mõlemad õppisid Jõgeva gümnaasiumis ning osalesid kooliteatris Liblikapüüdja Näib nagu oleks Hele elu veerenud kui õlitatud ratas konarusteta teel sest juba Laulukarusselli saates osaledes teatas tüdrukutirts et temast tuleb näitleja ning tegigi öeldu tõeks Usutletav ise väidab et pole tegelikult üldse planeerija tüüpi inimene ning elab pigem hetkes Kuigi samas tunnistab sedagi et keskkooli lõpetades polnud tal ühtegi arvestatavat alternatiivi lavakunstikoolile Läkski nii et Hele sai lavakasse kohe sisse kuid Alo oli üks esimesi joone taha jääjaid Hiljem meenutas Elmo Nüganen pilti kuidas Jõgevalt pärit paar lahkus pärast sissesaanute nimekirjaga tutvumist üks kõndis paar meetrit ees teine lonkis tagapool mõlema olekust õhkus sõnatut kurbust Ma ei suutnud enda üle üldse rõõmustada sest kooliukse taha jäi nii Alo kui ka pinginaaber Jõgeva koolist meenutab naine tagantjärele Elule meeldib aga vimkasid visata Kuna tolleaegse menubändi Rumal Noorkuu solist Hendrik Raave loobus õppetööst valiti lisakatsetega tema asemele varupingilt Alo Kõrve Hele meelest oli see saatuse kingitus sest lähedane inimene kes mõistab sinuga sarnast keelt oskab anda parimat tagasisidet Muide kui põigata veel korraks Jõgeva gümnaasiumi päevisse siis õnnestub sealt leida taas üks väike sarnasus noore näitleja ja tema kehastatava lavakangelanna vahel Nimelt oli Tammsaare loodud Karinil kombeks vihahoos Indrekule kättpidi kallale söösta seesama impulsiivsus pole päris võõras ka Helele Mulle meeldis kooli ajal poistega kakelda Täitsa füüsilises mõttes kohe kui muud ei aidanud siis panin kerge litaka ära tunnistab omaaegne klassi liider naerdes lükates ümber sellegi et lasteaiakasvatajast ema tütrena käitus ta alati viksi viisaka piigana Hoopiski mitte sest puberteediaegsed peod kestsid varaste hommikutundideni Mingit harmoonilist roosamannaelu pole mõtet tema plikaeast otsida Pärast pingelisi tööperioode meeldib mulle nüüdki mõnikord täistuuridel lõbutseda Ja üdini naiselik tüüp pole ma kunagi olnud Ma ei karda kõrgust ega kiirust naudin täiel rinnal tsikli tagaistmel kihutamist Rändame suviti Aloga mootorrattal mööda Eestit ringi ja mis seal salata õõnes tunne kõhus ning soontes pulbitsev adrenaliin meeldib mulle Ja tegelikult on mu sõpruskonnaski rohkem poisse kui tüdrukuid Hea küll siis ma viskan oma plastika viskan tantsutunnid viskan masseerimise viskan kõik ja hakkan sööma nagu hobune Las ma lähen paksuks nagu vana läsu küll ma siis näen kuidas see sulle meeldib ägestub Karin Seoses filmiga Nimed marmortahvlil kasutati Helest rääkides nii mõnigi kord määratlust klassikaliselt ilus naine Seda hämmastavam on kuulda et ilusaks tituleeritu pole ennast ise kunagi niimoodi tundunud Talle ei meenu et oleks end ülessätituna peeglist imetlenud ja tõdenud Näen täna kaunis välja Pigem hakkavad silma esmalt need jooned mida loodus võinuks teisiti vormida Tumedajuukseline siira olekuga naine poetab tõdemuse et välimusega seotud kompleksid istuvad temalgi tagataskus ega soostu sealt kuigi lihtsalt lahkuma Seetõttu silmitseb ta pigem teisi inimesi kui vaatleb iseenda peegelpilti Ka kaunitaride lõbusa ajaviite ehk flirtimisega pole näitlejanna kuigivõrd sina peal Kui tajun et meeldin kellelegi ega saa omalt poolt samaga vastata siis tõmbun alateadlikult tagasi sõnab Hele On olnud olukordi kus soovitakse minuga välja minna või tutvuda aga ma ei taha anda asjatut lootust ütlen parem kohe ära Kui meeste meeleline õrritamine pole Helele omane siis

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/kultura-koghda-stsiena-stanovitsia-polighonom-1 (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Süütust kaotades" | Linnateater
    õpetaja Laur Maurus on eesti majanduslikult ja poliitiliselt räbalate olude egotsentriline produkt jumalaga sideme kaotanud kirikuõpetaja kes on silmakirjalikkusest kujundanud omamoodi ellujäämisdiskursuse mida õpilastelegi sisendab Samas on tal kahtlemata rahvuslik missioon ning tõsine kirg oma koolitöö vastu Kui Maurus on homoseksuaal nagu Mihkel Mutt on arvanud siis see veel üks kavaldamisvajaduse vedru Igatahes on Maurus sümbolina elu mitmepalgelisuse võrdkuju ja sellisena psüühiline käi mis peab Indrekult ideaalid sotsiaalse süütuse maha lihvima maha Pole vist põhjust Aarne Ükskülalt nõuda et sellesse autoritaarsesse komödianti suuremat inimlikku sügavust mängiks Et tänapäevaga dialoogi pidada on lavastuses hoolega esindatud härra Mauruse vaated juudiküsimusele Kui Mauruse suhu pandud sõnad mõnd poliitiliselt korrektset vaatajat hämmastavad siis meenutagem et omas ajas oli teema aktuaalne Kõigepealt võis kirjanik peegeldada ju tuntud eesti juudiõgijat Ado Grenzsteini ning teiseks huvitasid Tammsaaret juudid enam vähem samal põhjusel kui naised Eelviidatud Tammsaarele pühendatud Vikerkaares selgitab Mirjam Hinrikus et kirjaniku naisekäsitus pärineb põhiliselt Otto Weiningerilt kelle arvates juutlus oli peaaegu seesama mis naisesus Mõlemad esindasid tundelisust ja dekadentsi Mees on Weiningeri ja Tammsaare järgi mõistusega olend naine pigem loom kes elab ainult tunnetele ja seksile Miralda Ramilda on tüüpiline nartsissistlik naine kes igatseb olla armastatud ise kedagi armastamata Misogüüniasse pole lavastus siiski laskunud kui miski teemana rõhutamist leiab siis on see just pigem rahvuslik karakter Leitud on ka suurpärane võõritusvõte osa teosest on vene keelde tagasi tõlgitud Sellega on saavutatud ühtaegu veidi koomiline ja teisalt hüperrealistlik efekt sest eks olnudki ju Mauruse kool venekeelne ja enamik õpetajaid venelased Rain Simmuli tundeline suurvenelane Slopashev vene keel kõlas suurepäraselt Saksa keelega oli ilusti piiri peetud see pole meil enam kolmas kohalik keel Et romaani tegelased peale Indreku kelle ülesandeks on teisi peegeldada pole mitte karakterid vaid tüübid Maurus on lihtsalt vastuoluline tüüp naised on naised ei eelda lavastus ka erilist psühholoogitsemist Indreku siseelu palju ei paista

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/suutust-kaotades (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Laske armastusel enda juurde tulla" | Linnateater
    puhast saksa keelt Ramildalt Elisabet Tamm gruusia keelt vürst Bebutovilt Mart Koldits ei puudu ka inglise keel Kõik rahvused sõbralikult koos Kuid siiski on see lavastus tõeline hümn Armastusele Põhiliiniks on muidugi Indreku Argo Aadli ja Ramilda õhkõrnalt vankumatu lühike valusa lõpuga kuid seda püham armastuslugu Juba nimi Ramilda Ramaldi Miralda Marilda kõlab ise kui ulmade ja unistuste meloodia On ka tingimusteta armastus vanemate ja laste vahel Maurus peitnud nelgikimbu mantlihõlma alla tõttab õhinal tütrele jaama vastu kustumatu on tema kaotusvalu ja murdumine Ramilda surma tõttu Tiina ema jäägitu armastus oma jalutu tütre vastu hiljem tohutu rõõm tervenemisest Kolleegide napsivendade duo Voitinski ja Slopaševi armastus kui Voitinski sureb on sõbra lein ääretu ja lohutamatu Kojamees Jürka Ago Roo veider armastus mis paneb tegema igasuguseid hulle tempe Alles tärkav ja aimatav armastus Tiina kobavad tunded Indreku vastu Isegi elutud esemed räägivad armastusest katkilöödud tasside kõrvadest saab Ramilda ja Indreku salajase ühtekuuluvuse pant Elmo Nüganen ei ole mitte ainult hea lavastaja ta on ka hea näitejuht Terve trupp mängib ühtlaselt kõrgel tasemel nagu Pianoolaski Esile tõstaksin õpilastega rassivat Jumala asemikku maa peal efektselt nüansirikast härra Maurust Aarne Üksküla ning lapselikult lendlevat preili Ramildat kes surma kandes muutub murelikuks täiskasvanuks Samuti karmi korravalvurit Ollinot Indrek Sammul kes peidab endas kaastundlikku südant pidevalt askeldavat matemaatikaõpetajat Molotovi Allan Noormets ja usuõpetajat Schnellmanni Andres Ots kes nii veenvalt oma reietustest ja paest mediteerib Eriti tõstaksin esile aga Anne Reemanni Tiina emana kui tema lavale ilmub on lava tõelist elu otsast otsani täis Anne Reemann vääriks teatris kindlasti üht suurrolli Seda jada võiks veelgi jätkata Ainult Indrekust Argo Aadli oleks tahtnud rohkem emotsioone välja meelitada aga eks etenduste käigus arene kõik veel edasi nägin väga värsket lavastust Kui Tiina sai etenduse käigus jalad tagasi siis mina kaotasin jalad alt kaotasin pea ja kaotasin ka südame Foorum RSS

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/laske-armastusel-enda-juurde-tulla (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Klassiku saatus" | Linnateater
    Molli tõmbumised ja tõukumised Igatahes on kirjutamine lavastamise ajal millest Nüganen siinsamas Sirbis rääkis eelkõige kolmandale vaatusele nõrgestavalt mõjunud Lavastus vohab oma tegelaskujudes ja Tammsaare sõna lahtimängimises kaks ja pool vaatust publik naudib puänteeritud stseene ja peenelt väljajoonistuvaid tüüpe siis tuleb aeg otsad kokku tõmmata ning see on tehtud kuidagi kiirustades tehnilise nipitamise emotsioonide peal mängimise ja äralõikega Nii jätab väärikas ja tundide viisi huvitav lavastus kokkuvõttes lõpetamata mulje sest misanstseenilised jõuvõtted ning näitlejatehnika pole lõpust tagasi vaadates olnud mitte idee vaid huvitavate kohandumiste tootmise rakenduses Ka lavakujundus ammendub teise vaatuse lõpuks muutudes viimaseks poolteisttunniks kujundlikuks ruumiks mis pole enam tegevuses kõnekas Niisiis on lavastus näitlejateatri austajatele tõeline maiuspala ideeteatri pooldajad jäävad aga nälga Teemad ja kujundid on muidugi olemas ja üldistusteks arendatud Läbivaks kujundiks on Mauruse kool kui kogu maailm millele viitab ka kavaleht täpsemalt kavalehes väidetule on laval kerge vasteid leida Selle maailma on loonud Maurus kes end ka Jehoovaks nimetab ja pidevalt tammsaarelikult paradoksaalselt juute sõimab lätlasi ka Aarne Üksküla Maurus on küll traditsioonitruult jehoovalike tunnustega kuid käitub arutult lapsikult nagu Winnebago indiaanlaste trickster ist maailmalooja ja reisimees Vembuvana st õhtumaisele tõsisele loojatrafaretile üpris vastukäivalt Enamasti tundub Mauruse trikitamine kohatu ja arusaamatu tegelaskuju loogikale vastukäiv ent päris arusaadav see olema ei peagi Kui lavastus on Indreku arengulugu asetub kõik paika Indrek tuleb Mauruse kooli nagu laps ning põhimõtteliselt on terve esimene vaatus sellest kuidas ta ikka kuidagi aru ei saa mismoodi käib maailma st kooli elu kes sellest ikka aru saab see käib ju Vembuvana reeglite järgi Esimese vaatuse jooksul hakkab ta eristama sõnu ja teise vaatuse ajal kuuleb ta juba korduvalt suurte inimeste jutust välja sõna armastus kolmanda vaatuse ajal lisandub tuttavatele sõnadele surm Lavastuse lõpuks omandab ta keele kuuleb ja kogeb kordamööda sõnu ja selle taga erinevaid reaalsusi veendub keele valelikkuses ja vastukäivuses Maurus ise

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/klassiku-saatus (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Õpetaja Maurus lunastab Linnateatris eesti koolipoisse" | Linnateater
    eel peab lavastus vaatajat ligi viis tundi kinni valmistades plahvatust ja sellele järgnevat lõppmängu põhjalikult ette Elmo Nüganen jätab dramatiseeringus välja ühe olulise Mauruse teksti Kooliõpetaja räägib romaanis Indrekule et too on härra Mauruse esimese järgu koolis mis on puht eesti kool Välja jääb dramatiseeringutes enamasti kasutatud Mauruse lisamärkus et puht eesti koolis oli õppekeeleks enne saksa ja nüüd vene keel Rahvaste Paabel Nüganeni Tõde ja õigus Teine osa ei näe Indreku mässus vaid Ramilda kaotamisest sündinud trotsi Seal on taga olud ja vaim mis olid olemas Treffneri gümnaasiumis Jurjevi linnas Maarahva identiteedi kõikumalöömine suures paljurahvuselises Paabelis kus valitses tohutu ideoloogiline sigri migri alates Mauruse antisemiitlusest kuni Timuski Jaanus Rohumaa sotsialismini ning Nietzsche Übermensch i mõteteni Nüganen paneb Mauruse kahel olulisel hetkel istuma pika söögilaua keskele ehk siis Jeesuse kohale tsiteerides paljude Buńuelist Lauritsani meelisallikat Leonardo Püha õhtusöömaaega Andes nii Maurusele tõelise vaimse liidri tähenduse Kui ta aga koolist lahkuvale Indrekule viieka ulatas tuletas ta hetkeks meelde Lauri Leesit Mitte et Üksküla Leesit väliselt järele teeks Leesi ise ongi tänapäeva Maurus Mees kes lööks patsi vanakuradi endaga kui teaks et tänu sellele mõni poiss või tüdruk hariduse poolest eurooplase mõõtu eestlaseks välja veab Linnateatri laval on tabatud tänases päevas sisalduv

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/opetaja-maurus-lunastab-linnateatr (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Väikeste inimeste jumal" | Linnateater
    kaalu kui kooli olustiku väljajoonistamisele mida Indrek alati kohalolijana kuid peamiselt kõrvaltvaatajana jälgib ja kaardistab Nappide vahenditega täpne roll Argo Aadlilt ohjeldades meeldivalt ka näitleja koomikuvõimeid Kooli olustiku loovad ja mängivad suureks aga just eelmainitud väikesed inimesed Pannes õpetajad kõnelema oma emakeeltes ja võimendades nende dialoogis mitmeid tänapäevase kõlaga kohti on Nüganen püüdnud mitut kärbest Õnneks libastumata ja mitte rohkem Kuigi selgelt loetava sõnumina see rahvusküsimus ja eri huvigruppide vahel aateliselt eesti asja ajava Mauruse hingesuurus siiski kõlama ei hakka Pigem taotlevad need koomilist efekti kuid isegi nii nauditavate ja seejuures naljakate kõrvaltegelaste nagu Allan Noormetsa Molotov ja Rain Simmuli Slopašev laval viibimise siht võtab kuju hetkedel mil naer vaibunud Ootamatult tõuseb aga hetkeks peategelaseks peaaegu tekstita jäetud Voitinski Kalju Orro nii oma surmahetke selleks valmistumise kui ka sellele järgneva pikaksvenitatud leinaseisakuga Muidugi on see ühtpidi vaataja emotsioonidega manipuleerimine kuid antud juhul sõnumit kandev lavastuse põhitonaalsusele lähemale juhtiv Hetkeks tundus et õpetaja küsimus Indrekule oma elu mõttekuse kohta tuleb puhtas eesti keeles kuid ilmselt olnuks selline tinglikkus tema tegelaskuju puhul liigne Võitlus suurte ideede vahel toimub lavastuses nagu vaikseks keeratud action film ta on lõbus ja meisterlik kuid ei pääse varjutama tegelaste enesehaletsusest ja meditatiivsest teada tahtmisest segunenud lüürilist põhisuunda mille suudab kaalukaks võimendada koguni Andres Otsa episoodiline Schnellmann Üksküla Maurus saanuks kuid ei muutunud sümpaatsemaks Indreku filmist nähtud Eskola Maurusest Üksküla mängib pea terve lavastuse trickster ina laveerivat rahvameest Teatavate kinnisideedega mida väljendati ehedaimalt Solotarski Andres Raag darvinistliku loenguga Mauruse tõlkes Laveeriv rahvamees Tema tegelaskuju väiklus ei väljendu mitte konformismis mille põhjendatuses ei kahtle keegi vaid just stseenides pärast Voitinski surma kus ei panda enam proovile tegelaste poliitilist korrektsust vaid inimlikke omadusi Maurus saadab Indreku teele poiste keskel mitte nelja silma all Näiliselt kõlavad ta sõnad ju sel puhul ausamalt kuid selgema distantsiga omade ja võõraste vahel Nii Indrek

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/vaikeste-inimeste-jumal (2012-11-09)
    Open archived version from archive