archive-ee.com » EE » L » LINNATEATER.EE

Total: 478

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • "Luigi Pirandello skepsis tuiskab Taevalaval ringi" | Linnateater
    Frola ja sinjoore Ponza elu vastu haarab ka sinjoora Sirellit Epp Eespäev ja sinjoore Sirellit Indrek Sammul Isegi skeptiline vanahärra Lamberto Laudisi Roman Baskin ei suuda oma abstraktsete targutamistega üldist tõejanu jahutada Lavastus rõhutab näitemängu repliikides olevat seltskondlikku vormi 19 sajandi kommete kohaselt käiakse visiitidel lastakse endast teatada ja kõnetatakse üksteist aadliseltskonnalt laenatud malli järgi Sisu poolest on tegu lihtlabase plebeiliku nuhkimise uudishimu rahuldamisega Ja näitemäng annab siin arenguks suure ruumi iga uue saladuse tagant tuleb uus suurem ja veel vastuolulisem Pirandello maailm pole lihtne siin on süütud ja süüdlased vägivallatsejad ja ohvrid läbisegi ja üheskoos Ka sinjoore Ponza ja sinjoora Frola pole ainult mingid tallekesed nad on samahästi vaadeldavad ka kui psühhopaadid kes ühiskonda omakorda üles keeravad Adolf Shapiro legendaarne Brechti lavastus Kolmanda riigi hirm ja viletsus Riia noorsooteatris oli samamoodi rütmistatud liikumisega Seal tammuti tuimalt rõõmsa laulu saatel jalgratta seljas näitleja silmades natsionaalsotsialistlik optimism Lavastuse Nii see on kui teile nii näib jagavad stseenideks liikumised tantsud kus väljendub kaootiline ihalus Piitsutab vaiksel moel See on meeleheitlik virvarr mis loob lavastuse läbiva kujundi kus mõni tegelane leiab vahetevahel end hoopis teises ruumilises võtmes mängituna nurka kus edasiteed ei paista Selline ruumilahenduslik teravus mis sobis Brechti mõtestamiseks teravdab Pirandello tekstis olevaid vastuolusid ja laseb neid paista ehk isegi ühiskonnnakriitilisemana kui autoril algselt mõeldud Karmimaks ja võõrandatumaks teeb lavastuse ka Elisabet Tamme võluvalt mängitud kaksikroll mis publikuga suheldes teatriillusioonil tekkidagi ei lase Aga Pirandello ühiskondlik teravus võib olla tekkinud ka elust enesest Kõige hämmastavam on Adolf Shapiro lavastuse puhul selle sügav haakumine praeguse Eesti ühiskonnaga Tundub et siin sagedasti töötav ent ometi võõrsil elav lavastaja ei hooma mitte ainult Eesti elu olulisi poliitilisi ja vaimseid liikumisi vaid ka paranähtusi millega tegeleb kollane ajakirjandus Võrreldes Shapiro viimase lavastusega Isad ja pojad on ta seekordne töö Linnateatris kiire mobiilne ja värvikirev Ent paradoksaalsel

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/luigi-pirandello-skepsis-tuiskab-taevalaval-ringi (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Kuidas Šapirole näib?" | Linnateater
    alguse teatrikülastajal tajuda tema draamateatri Kirsiaias eelmise kümnendi idealismi sumbumist ja peagi saabuvat ebakindlust kaks aastat tagasi Moskva Kunstiteatris loodud uusversioon kõneles aga pooleldi metateatraalselt kunstist endast ning vaimsuse hetkeseisust teatrilaval Võib oletada et pisut sarnased küsimused on juhatanud Šapiro ka Pirandello näidendini Kui nelja aasta tagune paljupärjatud Isad ja pojad võimaldas külalislavastaja kõrvalpilgu abil avardada Turgenevi arutlusi põlvkonnaprobleemide üle ka kohalikule sotsiaalsele keskkonnale siis küllap tajub Šapiro kosmopoliidinärv tänases Eestis ja eesti teatris mitut sellist üleilmastumise kõrvalmõju mille pärast ta varemgi südant on valutanud Vastupanuenergia Mitte et Pirandello oleks otsene ühiskonnakriitik kuid küsimused kas tõdede ja identiteetiderohkuses tasub otsida ja kui tasubki siis kas ka säilitada mingit tõest või algupärast pidepunkti kas rolli kandev näitleja peab olema isiksus või pole see enam sobiv mõiste ning kuidas üldse ühendada teatri elitaarseid ning massikultuuri funktsioone paistavad tal olema lavastajaga ühised Šapiro on öelnud et tõeline teater peab olema opositsioonis valitsevate dogmadega et tekiks vastupanuenergia ning et kunst saaks ületada piire mida võim kehtestab Paljude lavastajate puhul võiks see tõdemus kõlada anakronistlikult Šapiro puhul täiendab seda aga veendumus et teater peab alati avama midagi senitundmatut mitte meelitama kohale niigi harjumuspärasega Inimese tõeline maailm on tema enda sees Pirandello on suur kirjanik kes on oluliselt mõjutanud 20 sajandi teatrikunsti arengut Ta on samas reas Tšehhovi ja Brechtiga Ta lõi oma erilise ja üsna keerulise teatristiili ja seetõttu pole lavastajad teda eriti puudutanud Pirandello nägi tulevikku ette Ta räägib piltlikult äikesest mis müristab ühiskonnast üksikisiku suunas Ta kirjutab ühiskonnast mis üha rohkem nõuab isikult standardseid otsuseid ja käitumist Standardit nõutakse isegi hingelt Isiksusse suhtutakse vägagi agressiivselt See teema paneb mind muretsema Kuna nendest asjadest pole kirjutanud just palju draamakirjanikke siis on Pirandello seekord minu valik Inimene elab ju oma illusioonides aga mitte reaalsuses Elame iseenda projekteeritud maailmas Et üksteist austama õppida peab aru saama

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/kuidas-sapirole-na (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Kaks korda kaks on kuus" | Linnateater
    RSS Viimati 3 novembril jääb ära etendus Lantimiskunstnikud 03 11 2012 Eesti Filmimuuseum ja Tallinna Linnateater kutsuvad osa saama filmipärandist 01 11 2012 In Memoriam Mladen Kiselov 29 10 2012 Vaata kõiki Linnateater Mängukava Lavastused Piletid Teater Inimesed Uudisvoog Sündmused Tallinna Linnateater Lai 23 10133 Tallinn linnateater linnateater ee Valvelaua tel 6650 850 6650950 Kassa avatud E R 11 00 19 00 L 15 00 19 00 ning tund enne

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/kaks-korda-kaks-on-kuus (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Ajatud kujundid ja ajalik lavastaja: Elmo Nüganen" | Linnateater
    Uudised RSS Viimati 3 novembril jääb ära etendus Lantimiskunstnikud 03 11 2012 Eesti Filmimuuseum ja Tallinna Linnateater kutsuvad osa saama filmipärandist 01 11 2012 In Memoriam Mladen Kiselov 29 10 2012 Vaata kõiki Linnateater Mängukava Lavastused Piletid Teater Inimesed Uudisvoog Sündmused Tallinna Linnateater Lai 23 10133 Tallinn linnateater linnateater ee Valvelaua tel 6650 850 6650950 Kassa avatud E R 11 00 19 00 L 15 00 19 00 ning tund

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/ajatud-kujundid-ja-ajalik-lavas (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Ei langevarjuriks ega rätsepaks" | Linnateater
    seal etüüde laulsin esitasin luuletusi jne Pedas õppisime teiste seas ka Allan Noormets ja Andres Noormets 1982 1983 Inna Taarna käe all näite juhtimist Kui aasta läbi sai hakati poisse pärast esimest kursust sõjaväkke võtma Leppisime kokku et läheme koos kroonusse oleme selle aja ära tuleme tagasi ja jätkame õpinguid Juhtus aga õudne jama Allan Noormetsale ei tulnud kutset Siis toimus midagi täiesti arusaamatut tolle aja tingimustes Allan Noormets läks ise Kalinini rajooni sõjakomissariaati ja teatas et pole kutset sõjaväkke saanud Komissariaadi t inovnikud läksid ärevile hakati otsima ja uurima ning selgus et noormehel oli kursusevennaga üks toimik või õigemini Allanil polnudki toimikut Kohe sealsamas see vormistati ning anti üle ka kutse Kursuse noormehed olid nii üheks kasvanud et kõike taheti koos teha isegi sõjaväkke minna ajal mil iga teine oleks rõõmustanud kutse saamata jäämise üle Siis teeniski igaüks meist aega eri kohas mina Valgevenes tankidiviisis saatjaks Afganistani lähetamise hirm Sõjaväest tulles selgus et konservatooriumi lavakunstikateedris korraldatakse lisavastuvõtt Inna Taarna oli lavakas rääkinud Kalju Komissarovile et tema viis toredat poissi tulevad Vene kroonust äkki saab teha lisavastuvõtu ja vaadata nad üle Viiest kolm lisaks minule mõlemad Noormetsad võetigi vastu ja otse teisele kursusele Aga miks Pedasse üldse sai mindud Näitejuhid ei asunud ju tööle teatrisse pigem suunati kuhugi külakultuurimajja Kui silme ees siht näitlejaks saada oleks pidanud ju kohe lavakasse pürgima Tõepoolest Peda järgselt anti suunamine maakohtadesse kultuurima jadesse Pedast tulid tantsujuhid orkestrijuhid näitejuhid jne Mõni läks tööle ka telesse või raadiosse Oli tõesti nii et need kes üles nn Toompea kooli sisse ei saanud tulid all linna Laiale tänavale Mina ei julgenud tookord Toompeale minna kartsin et jään ukse taha Ukse taga küll käisin aga sisse ei läinud Aga lavakas oli ikka põhiline teatrikool ja on senimaani ainult nimi on muutunud Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooliks Kuidas juhtus et näitlejaõpilasest Elmo Nüganenist kasvas lavastaja ning aastal 1998 ligi viieks aastaks õppejõud ja XX lennu kursusejuhendaja Juba õpingute jooksul juhtus selline tore episood et Kalju Komissarov tuli ja teatas Sina enne kooli ei lõ peta kui teed ühe lavastuse Kuigi olin õppinud näitlemist mitte lavastamist Ei jäänudki muud üle kui lavastasin koos kursusekaaslastega W Shakespeare i näidendi Tõrksa talt sutus Hiljem lavastasin juba Ugalas ja siis tulin Tallinnasse Kui keegi on näitlemise kaudu jõudnud lavastamise juurde satub ta tihtipeale loogilise jätkuna õpetama Alul kutsuti ühe kursuse juurde n ö tunde tegema sealt kasvas välja üks lavastus Järgmise kursuse juurde kutsuti uuesti ja nii ta läks kuni 1998 aastal sain päris oma kursuse kellega 2002 aastal edukalt ka lõpetasime Rohkem pole ma kursuse juhendaja olnud sest teatrikoolil on oma spetsiifika juhendaja töötab oma tudengitega nelja aasta jooksul neli tundi iga päev Sealt pärineb eriline kokkukasvamine see on nagu üks pere õed vennad Mõnikord areneb asi kaugemalegi kui kursusekaaslased omavahel abielluvad Kusagil kolmanda aasta lõpul hakkasin kartma et tudengid on mulle nii sügavale hinge läinud et lõpetamise hetkel ei ela ma lahkuminemise valu üle Pärast seda harjutasin end umbes aasta mõttega et varsti lasen nad endast lahti n ö lõikan nabanööri katki

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/ei-langevarjuriks-ega-ra (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Tõde ja õigus": kultuurilise identiteedi küsitlemine... | Linnateater
    RSS Viimati 3 novembril jääb ära etendus Lantimiskunstnikud 03 11 2012 Eesti Filmimuuseum ja Tallinna Linnateater kutsuvad osa saama filmipärandist 01 11 2012 In Memoriam Mladen Kiselov 29 10 2012 Vaata kõiki Linnateater Mängukava Lavastused Piletid Teater Inimesed Uudisvoog Sündmused Tallinna Linnateater Lai 23 10133 Tallinn linnateater linnateater ee Valvelaua tel 6650 850 6650950 Kassa avatud E R 11 00 19 00 L 15 00 19 00 ning tund enne

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/tode-ja-oigus-kultuurilise-identiteedi-kusitlemine-dot-dot-dot (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Kunst on oma olemuselt vasakpoolne" | Linnateater
    lihtsalt näeme teatrit ja näitleja laval eksisteerimist sel moel et laval pole mitte üks näitleja üksi vaid tema kõrval on alati teine vahel isegi viis vahel kümme ja kõik peavad üksteisega arvestama sõltumata sellest kas ta mängib Hamletit või hellebardimeest Lihtsalt ühe roll on suurem teisel väiksem ent lavastajal peab jätkuma tähelepanu nii Hamletile hellebardimehele kui õukonnale Ma arvan et nii on see kogu aeg olnud Juba Noorsooteatri ajal räägiti ansamblimängust mitte aga üksikute staarnäitlejate soolodest Kui ma mõtlen oma kõige tugevamatele teatrielamustele siis need on olnud alati tervikud millest ei saa esile tõsta ühte osatäitmist lavakujundust valgust kostüümi lavastajatööd muusikalist kujundust näitemängu teksti Kõige tugevamini mõjub ikkagi tervik Väga palju tuli teile näitlejaid tollest Burattino ja Nimed marmortahvlil lennust Oli see suur murrang Pigem oli see noorte probleemideta sulandumine teatrimehhanismi uute hammasrataste sujuv liitumine ilma kriginateta ja käginateta Nende tulek ei tekitanud revolutsiooni seda polnud vaja ja see oligi taotlus Kas praegu oleks või tahaksid Ma arvan et praegu pole mitte ainult meie teatris vaid ka ühiskonnas ja maailmas selline aeg kus tuleks hoida teatud väärtusi ja traditsioone Sest väga palju on ka tittesid koos pesuveega välja visatud Võimalik et praegusel hetkel ongi avangard just traditsioonidest ja klassikalistest väärtushinnangutest kinnihoidmine Samas ei tähenda see seda et noorem põlvkond peab kohe vastuvaidlematult vanadega leppima ehk ei tohi avaldada omameelsust ja otsida oma teed Viimased 7 8 aastat räägitakse nii kirjanduses kunstis kui ka teatris sotsiaalsusest täpsemini selle puudumisest peatsest tulekust Mõned nooremad kriitikud on sotsiaalsuse puudumist institutsionaalsele teatrile ette heitnud Mida see sinu jaoks tähendab kuidas sa seda mõistad On seda diskussiooni vaja Mulle on jäänud mulje et see mida mõeldakse termini sotsiaalne teater all on Saksamaa teater praegu Selles nähakse ühte saksa teatri tegemise viisi mis kuuldavasti hakkab juba taanduma Aga see on minu arvamus see ei pretendeeri tõele Brechti juurtega Brechti juurtega jah aga erilise kõlapinna sai see pärast Saksamaa ühinemist kui tekkisid sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised pinged mis leidsid väga kiiresti tee teatrisse Ma arvan et seda teatritegemise viisi peetaksegi silmas kui meil Eestis kirjutatakse et pole sotsiaalset teatrit Me ei pea ilmtingimata jäljendama kõike seda mida mujal on juba tehtud Me ei ole siis rohkem ega vähem eurooplased See kui ühes riigis on oma kirjandus või oma teater või kino ja ta ilmtingimata ei jäljenda kõike seda mis on kuskil mujal tehtud ega see pole ilmtingimata halb See on võib olla isegi väga hea Kõike ei pea sisse tooma ja ära proovima Võimalik et ma teen praegu liiga noorematele kriitikutele kes eeldavad institutsiooniliselt teatrilt suuremat sotsiaalsust sest selle taga polegi võib olla midagi muud kui nooremale põlvkonnale iseloomulik ja hädavajalik protestivaim või oma tee otsimine Ma ei usu et üks noor teatrikriitik on terve elu sotsiaalse teatri apologeet Mõne aja pärast hakkab ta teatrilt ootama midagi muud Siis tulevad uued noored kes omakorda hakkavad teatrilt ootama midagi muud Ja nii ongi Kas Eestis on praegu olemas korralik kodanlik laiemale publikule mõeldud aga heal esteetilisel tasemel teater Kas Linnateater võiks neile nõuetele vastata Ma päris niimoodi ei tahaks öelda et meie teater on kodanlik Siis oleks kindlasti kui me tooks lavale ka Ooperifantoome ehk kõike seda mida mängitakse Broadwayl ja meid käiks vaatamas see publik kes elab jõukalt ja kelle jaoks pileti ei ole kunagi kallis Kunst või kunstnikud on olemuselt ikka kerge vasakpoolse vaatega nii ka meie teater Meie põhipublik on õpetajad arstid natuke vaesem intelligents Kas muusikalibuum massimeelelahutus teatris paneb eesti teatri või teatrivaataja praegu tegelikult lõivu maksma On see tegelikult probleem on ju räägitud isegi sellest et need tõmbavad lihtsa inimese käest n ö teatrieelarve ära Natuke on see küll tolle oksa saagimine millel me ise istume Ma ei taha kellelegi liiga teha aga mul on niisugune tunne et kommertsteatri eriti muusikalide sihik on suunatud sellele ühiskonnagrupile kes käib harvem teatris kes on võib olla vähem raamatuid lugenud kes on tegelikult vaesem kelle maitset on väga kerge kujundada Nii öelda natuke lihtsamale ja vaesemale publiku osale See just ongi probleemne Kui see oleks suunatud jõukale kodanlasele kui see meil oleks olemas ja tema tahab seda minna vaatama siis las vaatab nagu Londonis ja New Yorgis Aga kui inimesed üürivad bussi sõidavad maalt linnahalli ja vaatavad muusikali pidades seda teatriskäimiseks siis on see sama mis vaadata kodus reklaamipausidega seriaali ja arvata et oled osa saanud filmikunstist Eriti kurvaks teeb mind see et see on sama grupp inimesi kes laseb vabatahtlikult oma maitset rikkuda Millist teatrit meil liiga vähe tehakse mis meil puudu on Kui nii võtta on meil alternatiivsema suunaga väga julgeid veidraid raputavaid teatreid ju küll VAT NO 99 Von Krahli teater Teisigi Kas nad täidavad oma rolli Mis veel puudu jääb Nemad täidavad oma funktsiooni ilusasti neil on oma publik ja selle üle võib ainult rõõmu tunda Meil võiks olla üks lasteteater mis teeb heal tasemel lavastusi kõige nooremale teatripublikule See kogemus peaks erinema sellest mille saab väike laps kobarkinos vaadates Hollywoodi kohustusliku popkorni ja kokakoolaga Ma mõtlen umbes selliseid lavastusi nagu on teinud Finn Poulsen Noorsoole mõeldud 12 16 17aastastele oleks vaja rohkem teatrit Meil võiks olla ka üks teater mis teeks väga heal tasemel meelelahutust aga draama žanris Väga häid kriminulle või komöödiad Näiteks televisioonis see Hercule Poirot sari See on praegu täitmata nišš Kui nüüd need inimesed kes lähevad muusikali vaatama näeksid mõnda sellist lavastust siis sealt on ainult üks väike samm nõudlikumate draamatükkide juurde Vanasti teati näitlejaid mõne rolli järgi täna selle järgi et kuskil seriaalis on üks kuju Kas see kurvastab sind Kurvastab aga isegi mitte niivõrd näitleja pärast see on tema enda otsus kuivõrd vaataja pärast Samuti oleks mul kahju ka inimestest kes kogu aeg MacDonald sis sööb ega tea maailmaköögi hõrgutistest midagi Kui palju jõuad ise teatrit vaadata Üldine mulje või stereotüüp on et teatritegijad eriti teiste töid ei vaata Milliseid tükke või millist teatrit katsud käia vaatamas võimalikult palju kust sa juurde hangid Ma püüan ära vaadata teiste teatrite need lavastused millest on üsna palju juttu olnud et need peaks ilmtingimata ära nägema Sõltumata siis sellest kas need on minu maitse või ei ole Kas sa

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/article (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • Linnateatri "Karin. Indrek" - Teater suure algustähega | Linnateater
    sügava lugupidamise tegijate pühendumine ja meisterlikkus Neli ja pool tundi on Linnateatri Põrgusaalis võimalik viibida eluliselt oluliste küsimuste ja tähendustega laetud ruumis Lavastus kannab hoolt kõigi meelte eest silma saab nuumata kujundijõu groteski ja iluga saab naerda kõigis huumoriregistrites aeg ajalt täitsid esietendusel kandvat pausi publiku hingetõmbed mis reetsid et karged eestlased saalis hoiavad pisaraid tagasi Nimiosatäitjate Hele Kõre ja Indrek Sammuli tugevat näitlejatööd täiendavad värvikad ja vaimukad karakterrollid kõrvalosades Tammsaarel on mida mängida Andres Raagi libe ja vilunud abielunaistemees advokaat Paralepp Margus Tabori õpetaja Kalvi kelle stseen Indrekuga kulmineerub groteskses puändis millele publik reageerib jahmatuse ja naeruseguse aplausiga Piret Kalda tõestab end taas mahlaka karakternäitlejana jämejalgse Kitty Itamina Itamite lapseleina ja maalitellimise stseenid on lavastatud väga julge ja valusa sarkasmiga Rain Simmuli elukunstnik Köögertal on deemonlik ja sarmikas muidu nii tundlik ja minimalistlik Epp Eespäev ilmub ootamatult ja nauditavalt ekstsentrilise proua Köögertalina Kõigest paari stseeniga raputab vaatajaid Anu Lambi proua Ida Evelin Pang on liigutavalt ja hinge puudutavalt välja mänginud pealtnäha hallikese Tiina varjatud ja suure armastuse Indreku vastu Lisl Lindau Ita Ever Katrin Saukas Raine Loo aukartustäratav valik näitlejannasid on mänginud Tammsaare Karinit Huvitav ilus ja anderikas Hele Kõre astub täieõiguslikult sellesse uhkesse nimekirja Karin ja Indrek võrdne paar Tema Karin teeb lavastuse käigus läbi arengu noorest puhtast ja eluvõõrast noorikust küpseks ja saatuslikuks naiseks kelle inimlikkust armastust oma mehe vastu ja omapärast süütut sarmi ei suuda vaatamata kõigile meeleheitlikele sammudele ja eneseotsingutele murda muu kui surm Karini ja Indreku vastuoluline põhjamaiselt allasurutud ja samas kirglik armastuslugu on Nüganeni lavastuses mängitud suurde plaani Sellest lavastusest peaks kirjutama tegelikult hoopis küpsemas eas suurema teatri ja elukogemusega vaataja Nii sunnib mõtlema lavastusest kumav Tammsaare romaani ja lavastaja Elmo Nüganeni elutarkus Noorem inimene jääb emotsiooni lõksu või kaldub tühja targutamisse Kui muidu on Indrek ikka üksnes värvikale Karinile sekundeerinud siis seekord

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/linnateatri-karin-indrek (2012-11-09)
    Open archived version from archive