archive-ee.com » EE » L » LINNATEATER.EE

Total: 478

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • "Andrus Vaarik: Elu ei tasu mossitamise peale ära raisata" | Linnateater
    see oli ikka uskumatu Leea Klemola näidendi autor T L on täitsa hull naine Ja siis muidugi olime me kõik George Malviuse usku kui Ingleid Ameerikas tegime Kuidas seda praeguse Evitaga võrrelda mille Malvius lavastas Ma arvan et Georg ei pahanda kui ma ütlen ta on suurepärane näitejuht Tundes Maarja Liisi ja aimates Vaiko Epliku näitlejapotentsiaali on ta teinud neile suurepärased rollid Seda mida ta tegi lauljatega on ta alati osanud panna lauljad meenutama häid näitlejaid Töö Maarja Liisiga oli Malviuse parimal tasemel Aga kõik see ülejäänu kogu see muusikal on jabur Nüüd sain aru kui jabur see on ma ei olnud enne väga süvenenud Kogu see Evita oli operetlik ja tolmunud Ma õelutsesin et Evelin Ilvese võitlusest transrasvadega saaks parema loo oleks rohkem dramaturgiat Ja kui liigutavalt ta lõpus lumivalges dressis transrasvade kätte sureks Ilus tantsunumber oleks Olete ise ka midagi selleks teinud et eri lavastajate käe all töötada saaks või on kõik lihtsalt sülle kukkunud See on lihtsalt sülle kukkunud olen õigel ajal õiges kohas olnud või keegi parem on haigeks jäänud Naerab Kas te niimoodi pole mõelnud et annan endast parima siis mind märgatakse ja see võib viia kuhugi Olen seda tundnud siis kui olen vabakutselisena mitte nii aktiivselt tööl olnud ja mitte nii nõudlikes projektides osalenud Kui ma mõne asjaga hakkama sain siis on endal vaikselt hea meel olnud et ma olen veel vormis või et lavastaja on rahul ega kahetse et on mind kutsunud Siin teatris on sama Olen mõelnud et kui ma Virginia Woolfiga hakkama saan siis nad saavad aru et mind võib usaldada ja mulle võib anda mõne sama nõudliku ülesande Kas on ka lavastajaid kellega te veel koostööd teha tahaksite Mul oli suur unistus teha Elmo Nüganeniga ja nüüd on see mul käes Mulle õudselt meeldib see mis Uku Uusberg teeb Ma olen teda titest peale jälginud kuidas ta Raplas tatise nina ja kottis põlvedega dressipükstega alles alustas Ma olen žüriides kolanud lasteteatrite omades Ja Ukuga võiks küll koostööd teha Ega ma neid nooremaid lavastajaid tea ka Mulle meeldis väga Von Krahli Kajakas Seda juhtub nii harva kui mulle midagi meeldib Ja mulle nii kohutavalt meeldib kui mulle meeldib Vaatasin etendust isadepäeval koos oma tütrega see oli eriline kontekst Oli nii lahe kui Õnne 13 seltskond äkki peale vajus see oli kohutavalt hästi Kristian Smedsil välja mõeldud ja mulle kohutavalt meeldis kuidas Lembit Ulfsak mängis See oli täiesti teadvustatud rolli mittetegemine ta tegi rolli sellele vastu töötades See oli tõeline Arkadina sügav Arkadina olemus täpselt see koer heinakuhja otsas ise ei söö ja teistele ka ei anna Õrn värelev Juhan Ulfsak seal kõrval ning mõttetu vanamees jalutab kleidiga lihtsalt üle lava teeb lolli nalja ja sõimab kõiki See oli Lempsil ikka suurepäraselt tehtud See kuidas täiesti erinevad mängumaneerid kokku said oli Kajakas äärmiselt huvitav hästi oli tabatud mille pärast Tšehhov näidendi kirjutas Valu ja traagika tulid hoopis teistmoodi välja Ka Tiina Tauraite Mašana oli täiesti suurepärane Aga ma ei tea kas ma tahaksin Smedsiga koos tööd teha ma vist kardaks teda Ta on nii hull kunstnik mina olen vana ja alalhoidlik Linnateatris olete algatuseks saanud tõsised rollid aga teil on ikka veel pigem koomiku tuntus Mida ise eelistaksite Ma ei tee vahet sest olen palju komöödiaid enamjaolt komöödiaid lavastanud ja näiteks Ray Cooneyle tuleb kallale minna täpselt samade vahenditega mis Ibsenile Siis alles läheb naljakaks Seal ei ole tõesti vahet Sest arvan et Virginia Woolf on aeg ajalt erakordselt naljakas ja George i peab mängima inimene kellel on tegelikult koomiku võimeid Mängime lavastust Meie kangelased mis on sügavalt traagiline tükk ja kui rahvas naerab vahepeal hüsteeriliselt siis noh elu ongi naljakas Ja kui koomik on teatris ainult koomik siis ta ei ole ka väga hea koomik Aga kas Ivan Orava tegemisega ei tekkinud teile mingit tugevat sleppi Aga mis siis Orav on täiesti eraldiseisev asi selline fenomen mis ei sega Me Egoniga Nuter T L mängime praegu viimaseid etendusi ja seal on ikka sügav traagiline allhoovus olemas Tekib mingi kummaline komöödiatasand kui inimesed vahetult enne 100 aastaseks saamist äkki taipavad et nad on surelikud Kui teadlikkus oma surelikkusest nii hilja tekib siis see on juba naljakas Ja selle teadmise vastu võitlemine veel 100 või ka 80 aastaselt seda uskumast keeldumine vahva inimlik naljakas ja kurb samal ajal Ja noh Orav on lihtsalt kõige lollim eestlane teda peab ikka tegema et me väga tähtsaks ei läheks Kas see mugavaks ei muutu ja karjääri ei tapa kui teed muudkui Oravat ja leib on laual No vot Orav on toitnud mind aastaid ja tõepoolest läheb mugavaks See oli ka üks põhjusi miks ma Linnateatrisse tulin Ära elab ja üldse mitte halvasti kuigi praegusel ajal ei ole Oraval ka eriti tööd Aga siis peab endale mehaaniliselt väljakutseid korraldama Kui ma ikka hakkan alla käima siis ma tunnen selle ise ära Vahepeal mõtlesingi et äkki nii käibki 50 aastaselt uudishimu hakkab kaduma aktiivne huvi elu vastu hakkab kaduma Aga kui siis end sundseisu panna tekib huvi ka Te kolisite vahepeal pea päris paikseks oma maakodusse Lääne Eestis kuidas maal elamine teatritööga klapib Ma ei saa ju enam olla seal paikne Hakkasin seal üha paiksemaks jääma ja sellest hakkas hirm tekkima Maaelu meeldib mulle väga aga seal tekib oht Keegi ütles just et parim Alzheimeri profülaktika on omada intelligentseid sõpru Aga mida kauem sa seal tihaste ja oravatega räägid seda nende sarnasemaks muutud Riina Roose just ütles üks päev vabandust ma nüüd rääkisin nii kaua Ma ütlesin et sellepärast ma siia Linnateatrisse tulingi et intelligentsed inimesed minuga pikemalt räägiksid Eks ma ikka väärikat tööd oleks ka vabakutselisena saanud aga töö tööks sest just lisaväärtus intelligentne seltskond on oluline see hoiab vaimu värske Mitte kogu subkultuurne läbu just aga igasugu vaidlused ja arutelud aasimine Siin teatris suheldakse kõrvaltvaatajale suhteliselt küüniliselt ja julgelt virginiawoolfilikult Aga need on siseringi naljad eluterve sarkasm mis kõrvalt paistab päris julm kuidas narritakse inimeste lõhkiläinud suhteid ja kahtlaseid haltuurasid see on väga tervendav Siis saad aru kui naeruväärsed on mingid pisiasjad universumi lõpmatuse kõrval või selle kõrval et meile on üks elu antud ja seda

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/article-1 (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Franz Kafka - paindlik mateeria" | Linnateater
    ja kahe kuu või kahe nädala pärast ilmub Nii et täiesti juhuslikult said kaks asja kokku Avastasime veel ka selle et kõik tegelased pole pärit mitte päevikust vaid Kafka maailmast Osa tegelasi päevikutest osa tema ilukirjanduslikest teostest Kes on näitemängu näinud siis Karlinimeline tegelane on Karl Rossmann jutustusest Ameerika osa nagu härra Tšissik ja proua Tšissik on juudi näitetrupp keda Kafka käis vaatamas ta oli ise pööraselt armunud proua Tšissikusse ja ma arvan et on paras hetk et Anu loeb ette kuidas Kafka kirjeldab juudi teatri näitlejannat proua Tšissikut keda Anu ise lavastuses mängib Anu Lamp loeb Tema tõelise mängu küllusest tulevad siin seal esile ettesööstud rusikaga käsivarre pööramised nii et käsivars veab nähtamatuid voldisleppe keha ümber harali sõrmede rinnale asetamine sest kunstipäratust karjest ei piisa Tema mäng pole mitmekesine kohkunud vaatamine vastasmängija poole väljapääsu otsimine väikesel laval lk 83 E N Jean Luc Lagarce kasutab nõksu et näitemängus süüdistab proua Tšissik teisi selles mängumaneeris millega Kafka kirjeldab proua Tšissikut Päevikute esimeses osas aastatel 1910 11 on väga palju juttu teatrist sest Kafka oli armunud teatrisse ja näitlejannadesse teatris Ühes kohas kirjeldab ta oma tundeid pärast etendust Anu Lamp loeb Kui haavatud tundusid mulle näitlejad pärast etendust kuidas ma kartsin neid mõne sõnaga tupsutada Kuidas ma paremaks pidasin pärast põgusat käepigistust ruttu ära minna nagu oleksin kuri ja rahulolematu lk 90 E N Ma pole Mati tõlkega tuttav olen lugenud päevikuid vene keeles kuigi ainult esimesi aastaid Aga üldjuhul on päevikud kõik üsna loetavad arusaadavad Huvitav on see et kui Kafka kirjutab oma unenägudest siis on isegi see täiesti ilukirjanduslik Minule jääb niisugune mulje et päevikut kirjutades suhtus ta sellesse kui ilukirjanduslikku teosesse Järsku ühe koha peal lõpeb proosa ning on pisikene katkend mingist näitemängust Kafka ei selgita mis see on lihtsalt kahe inimese dialoog Andrus Vaarik loeb E Anna A pilku tõstes Jah E Tule siia A pikad rahulikud sammud Mida sa tahad E Ma tahtsin sulle öelda et ma pole juba mõnda ega sinuga rahul A Või nii E See on nii A Siis pead sa mulle lihtsalt koha üles ütlema Emil E Nii ruttu Ja sa ei küsi üldse põhjuse järele A Ma tean seda E Või nii A Söök ei maitse sulle E tõuseb kähku püsti valjusti Kas sa tead et Kurt sõidab täna õhtul ära või ei tea sa seda A sisimas eksitamatult Jah kahjuks sõidab ta ära selleks poleks sa pidanud mind kohale kutsuma lk 122 E N Lagarce il oli probleem kuidas näitemäng lõpetada ja ta võttis Kafkalt ainsa näitemängu vormis kirjutatud dialoogi pani selle enda näitemängu lõppu ja arvas et noh mõelge nüüd ise mis te tahate Praegu lugeski Andrus ette Meie kangelaste finaalstseeni mis toimub ema ja isa vahel Nimed Anna ja Emil on minu teada Kafka enda vanemate ristinimed Aga kõige olulisem avastus meie jaoks lisaks sellele et näitemäng sisaldab sellisel määral Kafka päevikuid oli Kafka enda väga sügav lugupidamine ja kaastunne nende vaeste õnnetute juudi rändteatri trupi liikmete vastu Kui me leidsime seal järgmise lõigu siis takkajärgi ma arvan et see määras ära etenduse ja lavastuse üldise hoiaku Meiepoolse hoiaku tegelaste suhtes Intuitiivselt tundsime näitemängu lugedes seda sama Anu Lamp loeb Kaastunne mis meil on nende näitlejate suhtes kes on nii head ja kellele ka muidu ei saa osaks kaugeltki küllalt tänu ja kuulsust on tegelikult vaid kaastunne paljude õilsate ja ennekõike meie endi pingutuste kurva saatuse vastu Seetõttu ongi see nii ebaproportsionaalselt suur et väliselt hoiab ta võõraste inimeste ligi ja tegelikkuses kuulub meie juurde Ometi on see aga ikkagi nii tihedalt seotud näitlejatega et ma ei suuda seda isegi nüüd neist lahutada Kuna ma asjaloo ära tunnen seob see end trotsist veelgi rohkem nende külge lk 83 M S Väga võimalik et monsieur Lagarce ei teadnud mida ta selle viimase stseeniga mõtles kui ta selle sõna sõnalt Kafkalt laenates just sinna pani Aga ma ütleksin et Elmo Nüganen ja tema trupp on teadnud väga hästi mida ta sellega öelda tahtis ja miks see just seal lõpus seisab Tahaksin väljendada kahetsust kuna ma käisin esietendusel ja teatavasti katarsist kaks korda ei esine et ma olen tükki näinud ja kadestan teid kes te lähete tänaõhtusele või mõnele hilisemale etendusele selle hea pärast mis teid üllatusena ees ootab Ma olen juhtumisi näinud kõiki Kafka lavastusi Eestis kahte neist siin majas üks oli Mart Kolditsa Metamorfoos mõni aasta tagasi ja hiljaaegu lavastas Hendrik Toompere Tartus Lossi Loorberi annaksin Nügasele ja alles siis Lagarce ile Väga palju on küll võetud sõna sõnalt päevikutest aga päevikud on laval toimuva suhtes siiski pigem impulsi rollis laval on kõik ümber pööratud tekitatud uued seosed Kõige rohkem pärineb päevikust juudi teatritrupp kellega Kafka tõesti üks aasta väga intensiivselt suhtles ja kes äratas ka temas oleva juutluse millega ta siis juba elu lõpuni sügavalt tegeles Tihkan öelda et tänases lavastuses ei valitse niivõrd Kafka sõna kui tema vaim Me oleme eesootava etenduse auras seetõttu ei hakka ma kahte varasemat kommenteerima Tahaksin lõpetada oma remargi sügava tänuga tegijatele see on sündinud Kafka hingeõhus ütleme nõnda Ja raamatust lähtudes pakub etendus tõepoolest Kafka kvintessentsi seda kõige ehedamat temas mida ta ise kutsus das Unzerstörbare ehk sõna sõnalt hävimatu või hävitamatu just nimelt selles doseeringus nagu siin täna ja hiljem näha saab Kui veel kommenteerida üht Elmo vahemärkust et päevikud on kirjutatud nagu ilukirjandus siis ma arvan et tükati kahtlemata need hoovõtud kindlasti aga mitte ainult See on tõepoolest kirja pandud täie nõudlikkusega enda ja ka sõna vastu eriti alguses kus ta möödaminnes tunnistab et sõbrad lugesid omal valikul vastastikku ka päevikuid ette Et siin oli tõesti ka kirjanduslikku auahnust Aga ma olen kindel et lõpu pool eriti kui Kafka sai teada oma ravimatust tuberkuloosist mis ta elu päris mitmeks aastaks tundmatuseni muutis on auahnus haihtunud Seal räägib tõesti vahetult ehe inimhing oma hädas hirmus ja mures mis annab muidugi veel hoopis erilise dimensiooni Siia tulles lasin veidike mõttest läbi kõike loetut mis sealt meelde on jäänud ja tahaks öelda et ega Kafka polnud ju mingi mõtleja vähemalt mitte süstemaatiline mõtleja Tema töötas kujundiga ja sellega oskas ta imet teha

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/franz-kafka-paindlik-mateeria (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Elulähedase teatripärasuse põhjenduseks" | Linnateater
    Samanimeline romaanikangelane sattus oma identiteediotsingul teatavasti Oklahoma loodusteatrisse mille funktsiooni on Walter Benjamin näinud selles et lahustada sündmus žestides misläbi Kafka looming alles saabki avaneda oma autentsel kujul sümboleisse ja metafooridesse aheldamata Alles siis jõuab täie kindlusega äratundmiseni et kogu Kafka looming kujutab endast koodeksit žestidest millel autori jaoks pole sugugi algusest peale kindlat sümboolset tähendust seda üritatakse pigem ikka uutes seostes ja katselistes kordades leida Teater on õige paik sääraste katseliste kordade jaoks Franz Kafka Hiina müüri ehitamisel Varrak 2002 lk 656 Kafka nooremas eas kirjutatud Ameerika kajastab ka ise justkui kirjaniku positiivsemat programmi omades ehk rohkem otsekontakte autobiograafilise autoriminaga ning kuigi ka selles teoses on kaardistatud see väikese peategelase vastandumine suurele taustsüsteemile tema oht viimases kaduma minna ning ka iseennast kaotada on Ameerika siiski tunduvalt tegevuslikum kui Kafka hilisemad otsesed siseilma välispeegeldused tekitades laval kiusatust maalida metafoorseid võrdpilte valutavate meelekohtadega vastu võetud maailmatajule mis on kõigele lisaks kodeeritud veel ka üsna kantseliitliku keelekasutusega Kafka on küll meeleline autor kuid tema stiil ja kujutatud aegruum sisendavad mingil põhjusel seletamatut abstraktsiooniiha mis kohati nagu takistaks tema tegelastele omistamast psühholoogilist inimkujutust See oleks nagu liiga lihtne kuna Kafka peategelaste rännakud peaksid justkui ilmtingimata tähendama veel midagi peale selle mida need niikuinii otsesõnu kirjeldavad olgugi emotsioonid kantseliiti kammitsetud Teatri võimuses on need emotsioonid üles leida kuid selleks peab ta esmalt uskuma et see maailm on kirjeldatav ka päevikuvormis tõelisena Kuidas aga mängida tegelast kelle kirjeldus ei seisne mitte laval end esimese hetkega kehtestavas seejärel arenema asuvas karakteris vaid kellesse oleks kodeeritud hoopis lahustumise ärahajumise hirm ja eelsoodumus Kafka labürintides on tõepoolest keeruline leida tegelasele sellist intensiivsuse võtit kus ta oma isiksuse koospüsimise nimel võitleks mitte ei laseks põhikujundina domineerima seda Suurt Süsteemi ennast Ometi samamoodi nagu laval ei saa kujutada tšehhovlikku igavust igavuse enda kaudu ei saa ka Kafka tegelane hakata sisemiselt läbi elama abstraktseid ja groteskseid süsteemimetafoore vaid ikkagi seda põhihoiakut millega ta püüab end sellesse Suurde Süsteemi hajumast takistada See intensiivsusaste on ehk võrreldav seisundiga milles kriitilises situatsioonis unega võitlev inimene end iga hinna eest ärkvel püüab hoida ning teistelegi vastavat illusiooni luua Siit tulenebki kafkaliku tegelase lavalise motivatsiooni mille nimel küsimus mis selliselt praktikasse juurutatuna kaotab literatuurse kõmina ka Walter Benjamini määratluselt Kafka maailm on maailmateater Tema inimene seisab sünni poolest laval Ja prooviks ning kinnituseks on see et kõik võetakse tööle Oklahoma loodusteatrisse Milliste mõõdupuude järgi vastuvõtmine toimub pole ära mõistatatav Näitlejasobivus millele ennekõike peaks mõtlema ei mängi näiliselt üldse mingit rolli Aga seda võib ka nii väljendada kohataotlejatelt ei oodata üldse midagi muud kui iseenda mängimist See et kui asi peaks tõsiseks minema võiksid nad ka olla mida väidavad jääb väljapoole võimaluste piire Oma rollidega otsivad osalised loodusteatrist peavarju niisama nagu kuus Pirandello tegelast otsivad autorit Neile on see koht viimane pelgupaik mistõttu on võimalik et see koht on ka lunastus samas lk 660 661 Mõneti kätkeb kõneldu koguni lavavastet Deleuze i ja Guattari mõtestatud väikese kirjanduse funktsioonidele suure kirjanduse suhtes See ei ole koht kus laskuda kafkaloogilistesse äärmustesse mis autori lavakujutust veelgi komplitseeriksid küll aga pakub

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/elulahedase-teatriparasuse-pohjenduseks (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Одиннадцать персонажей в преддверии катастрофы" | Linnateater
    ансамбль в лучшем смысле слова Все до одного играют прекрасно и если кто то заметен больше других а кто то меньше это определяется тем местом которое драматург отвел тому или иному персонажу и больше ничем В торопливой и пустоватой рецензии Рейна Вейдеманна я с удивлением прочел Во всем спектакле одна единственная мизансцена с начала и до конца все 11 актеров на сцене Интересно знает ли с апломбом пищущий обо всем на свете г н Вейдеманн что такое мизансцена Мизансцен в спектакле много и в каждую вложен глубокий смысл В этом то и выражается мастерство режиссера И сценографа Мы герои тот самый счастливый случай когда постановщик и художник действительно соавторы спектакля Почти весь первый акт персонажи проводят в железной вольере которая может быть и повозкой бродячей труппы и тесной гримеркой в каком нибудь народном доме где они дают спектакли Герои стиснуты в узком пространстве натыкаются друг на друга мешают друг другу конфликты вспыхивают на ровном месте и по пустякам Перебраниваясь фразами из Кафки эти люди носящие нелепые подчеркнуто придуманные имена тоже из Кафки очень многое рассказывают о себе Мы понимаем как бьются над тем чтобы труппа выжила ее глава Отец Александр Ээльмаа и крикливая но в сущности не злая хлопотливая как клуша Мать Хелена Ваннари тем более что у них есть еще одна забота выдать замуж за щеголеватого жён премье труппы Рабана Андеро Эрмель неуклюжую и слегка слабоумную старшую дочь Жозефину Эпп Ээспяэв Младшая дочь Эдуардова Кюлли Теэтамм с ее инфантильным романтизмом тоже конечно не подарок А бунт в стакане воды младшего сына Карла Андрес Рааг который вырос из коротких штанишек и недоволен своим положением в труппе чего стоит Да и костлявый высохший Дедушка Пеэтер Якоби дожил до полного маразма и ничего не соображает но ведь на улицу его не выкинешь свой как никак А еще в труппе есть чужие Декадентски утонченная немного не от мира сего или она такой прикидывается г жа Чиссик Ану Ламп действительно хорошая актриса в этой труппе она кажется райской птицей по ошибке угодившей в курятник Ее муж г н Чиссик Андрус Ваарик тяжелый неловкий похожий в гриме на Фантомаса комик на второстепенных ролях и что связывает супругов до поры остается загадкой Скептик Макс Тыннь Ламп тоже высокомерен он вообще человек не театральный скорее прибился к труппе из дружбы с Рабаном А Мадемуазель Пирет Калда администратор суфлер и вообще на все руки мастерица вечно загнанная вспотевшая от старания с нелепой взбитой челкой стремится всем быть полезной Первый акт экспозиция Знакомство с персонажами Главные события происходят во втором От помолвки к концлагерю Весь первый акт Лагарс и Нюганен с Аншоном и труппой убеждали нас в том что если по Шекспиру весь мир театр то возможна и вывернутая наизнанку формула театр весь мир модель мира порою гротескная но в сущности верная Актер в том формальном ключе которым открывается пьеса часто бывает марионеткой Но ведь и человек в современном мире не реже оказывается марионеткой куклой его судьба зависит не от него а свобода воли иллюзия Вспомните Чехова люди сидят за столом пьют чай а в это время решаются их

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/odinnadtsat-piersonazhiei-v-prieddvierii-katastrofy (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Näidendi ja raamatuga Euroopa taladel turnimas" | Linnateater
    Tšehhimaal kunagises Austria Ungaris Linn mille terviseveeallikate idüll tundub trupile kontrastina võrreldes preisi idioote ja pool loomi tulvil saalidega Teplitz on väga hea Sõda võib tulla Teplitzis oleme kaitstud keegi ei tule meid sealt otsima Isegi sõda ei lähe Teplitzisse surnud hooajal ei leia isegi sõda Teplitzit üles Esimese maailmasõja eelne Austria Ungari oli midagi täiesti kordumatut ja ettekujutamatut Sürreaalne ja absurdne riik juba oma kahe eraldi riigiorganismi poolest millede sisse mahtus veel mitmeid igaüks ise kanti kiskuvaid substantse Ning millest nii vaimustunult ja ehedalt kirjutab Kafkaga natuke sarnase saatusega Stefan Zweig Eilses maailmas Monstrum mida iseloomustas küll näiteks repressiivne rahvuspoliitika kuid mille kultuuri ja vaimsust tükeldamiste järel tekkinud tütarriikides ka kamba peale pole õnnestunud taastada Juba ainuüksi mõte näitlejate ansamblist kedagi esile t ot ilde sta või maha teha tundub kuriteona nii Linnateatri kui Lagarce i kompileeritud trupi vastu Kui näitleja üldse kedagi suurepäraselt kehastada oskab siis ikka näitlejat Nii on Linnateatri lavastus üsna oodatult täisvereline ja ühtlane Siiski jättis sügavaima mulje Andres Raagi Karl sest tema roll on olemuselt kõige tragikoomilisem noor näitleja kes täiesti tõsiselt soliidselt ja argumenteeritult tahab olla väike karglev pärdik Umbes sedasama võib öelda Anu Lambi proua Tšissiku kohta kes silmapaistva huumoritunnetusega kuid siiski usutavalt mängib väga ebahumoorikat proua Tšissikut Ere oli ka Piret Kalda koomiliselt askeldav inspitsient administraator kelle süüdimatu elurõõm mõjus põhimõtteliselt ju väga rasketele probleemidele kodutus vaesus kunstiline allakäik sõjaoht keskenduvas süžees heleda päikselaiguna Millegipärast meenutas Lagarce i trupi psühholoogiline kliima ja kogu näidendi meeleolu mulle kunagise Meelejahutaja trupi raadioesinemisi Esiteks võib seda seletada näidendi sketšlikkusega struktuurilt on see vaimukate dialoogide kett mida vahemuusika justkui hakib Meie kangelased on auditiivselt väga tugev äärmiselt tiheda ja lopsaka tekstiga pannes eelkõige kuulama alles siis vaatama Teiseks toimub selle tegevus ühes kadunud maailmas mille kaduvust näiteseltskond ka ette kardab Täpselt nagu Meelejahutaja oli minevikku kadunud totalitaarse ühiskonna konkurentsivaba meedia fenomen No ja kolmandaks lõid vähemalt Helene Vannari Lamp ja Vaarik Meele jahutaja trupis ka füüsiliselt kaasa Kogu tekst antakse edasi silmapaistva teatraalsuse ja mängulisusega Lagarce i näidendit oleks saanud lavastada tunduvalt ängistavamas elujõuetumas kafkalikumas võtmes kui seda on tehtud Meie kangelased mõned lavastuselemendid tuletavad meelde Elmo Nüganeni hiljutist suurlavastust Karin Indrek Tõde ja õigus 4 sealsamas Põrgulaval Näiteks tegelaste kulgemine hanereas ja rütmis Või lava ühele poolele kuhjatud laudade ja toolide laam Karinis ja Indrekus olid ainult pingid Need ei mõju kordusena vaid teadlike kelmikate vihjetena Nagu ka lavalt mitte kuidagi pealesurutav kuid näidendi ajal siiski aeg ajalt tekkiv sisuline võrdlus Lagarce i kodutu trupi ning Linnateatri enda oma katuse leidmise murede vahel Ka kangelaste moto Pealtvaa tajad tarduvad kui rong mööda sõidab sobiks sama hästi Karin Indreku motoks kui ainult sõna rong trammiga asendada Seda enam et Kafka päevikuski esineb tramm juba teisel leheküljel kui selgub et tantsijanna Eduardova kes ka näidendis tegelasena esineb sõidab selles liiklusvahendis alati kahe mängiva viiuldaja saatel Üsna paljuütlev ja võigas vahe suurlinliku Kafka ja rustikaalse Tammsaare vahel kellel tramm sümboliseerib üksnes häda ja õnnetust Üks huvitav paralleel kahe kirjaniku vahel veel Lagarce defineerib oma näidendi tegevuspaiga Euroopa

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/naidendi-ja-raamatuga-euroopa-taladel-turnimas (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Kodutu trupi rabelemisest nõrgub elumõtet" | Linnateater
    fantaasiarikkalt läbi põimitud Kõike seda vürtsitab juudi koloriit Lagarce toob oma näitemänguga Linnateatrisse uued teemad Laval sünnib väikese inimese draama õigemini on neid mitu nähtud spetsiifilisest modernistlikust vaatenurgast Näitlejad mängivad usinalt sibavaid kodanliku ühiskonna sipelgaid kelle elus ilmneb üht äkki kummaline absurdsus mis heidab valgust olemise mõttele Kogu tüki sõnum pole deklaratiivne vaid ilmneb vaimustavates näitlejarollides kus väikese inimese argipäeva koomika kasvab totruseni milles vilksatab eksistentsiaalset traagikat Molière ist ja tema näitlejate trupist on loodud küllaga teoseid ja need lood on Lagarce i näite mängu taustaks Aleksander Eelmaa mängib juhtivat näitlejat kes on isalikul moel juhiks kogu trupile Kandes koos prouaga Helene Vannari vastutuse koormat ja ka taaka mille põlvkonnavahetus teravaks ajab Teatriteemad on kõrvalised võrreldes nendega mis pärinevad elust endast Näitemängu läbib perekonna vanema tütre Josephine Epp Eespäev kihlus noore näitleja Rabaniga Andero Ermel Väimeespoeg peaks üle võtma äri mis ei taha kuidagi koos püsida sest inimlikud püüdlused lõhuvad kooskõla mitte ainult trupi esinäitlejanna proua Tšissiku Anu Lamp vaid ka tema abikaasa keda ärakulunud klounina mängib Andrus Vaarik ambitsioonid löövad tragikoomiliselt välja Peen ja eemalseisev töö Veel on trupis murelaps perepoeg Karl Andres Raag kelle segased eneseotsingud ei taha kuidagi mingitessegi raamidesse mahtuda Karlis saab näha Kafka eluloolise kuju jooni närvilise otsiva noormehena kelle trots määrab nukrasse üksindusse See tundlikult mängitud roll ei satu siiski lavastuse keskmesse kuigi võiks sest suur osa sündmusi on vaadeldavad just selle tegelaskuju kaudu Nüganeni käe all on valminud mitmehäälsem teos mille ülesehitus moodustub eri teemade kõlast mitte niivõrd karakteri arengust See toob lavastusse väljapeetust aga ka laialivalguvust Vaimustav näitlejamäng pakub teatris ülevaid hetki kus koomika juhib absurdi ja sealt edasi tänapäeva tunnetuse ängi haarates seejuures vaatajad kogu täiega oma võimusse Ühtaegu on lavastuses tunda ka postmodernismi ükskõiksust puuduvad peategelased kõige tavalisemas mõttes ja seega ka neile kaasaelamine Peen ja eksklusiivne töö mis on

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/kodutu-trupi-rabelemisest-norgub-elumotet (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Korraga hümn ja reekviem väikesele inimesele" | Linnateater
    muuseumist ja lõpetades Nüganeni lavastajarepertuaari tsitaatidega Karinis ja Indrekuski kohatav garderoob rivitants bakhanaal kõik see on kutsutud võimendama ühelt poolt ülistuslaulu väikesele inimesele kelle hirmud kired ja lootused on eksistentsiaalses plaanis ometi määratu suured Enamik inimkonnast koosneb ju väikestest inimestest kes peavad kannatama ja ära seedima kogu selle maailma häda ja viletsuse mis enamasti sünnib neist sõltumata nende selja taga suurte tahtmisel või hullusest Nende päralt jääb lootus kodule või hingerahule Ja selles kannatamises ja lootuses on nad suured väärt hümni Teiselt poolt on see kõik aga ühtlasi reekviem koost lagunevale katastroofi poole sööstvale maailmale Nüganeni rohkest sümboolikast rõhutan siinkohal kahte kohvreid ja rongivaguni magamisasemeid mis meenutavad väga gaasiahju ootavate juutide lavatseid Auschwitzis või Buchenwaldis ja etenduse lõpp akordina valgusfookusesse tõstetud loorberipärga au ja mälestus ühes kujundis taustaks üha paisuv ülev muusika See on ajuti kakofooniaks paisuv siis ansambliks taanduv siis dialoogideks pingestuv paljuhäälsus mis siit vastu vaatab polüfoonia mis näib juhtivat Nüganeni taotlust näidendi sõnumi esiletoomiseks Enda kohta võin öelda seekord oli katarsiseks kaastunne aga ka enesehaletsus jõuetuse tunne sellest kui vähe meist sõltub kui juhuslike ja ohtlike jõudude meelevalla all me elame oma ainukest elu Ja et me selles ainukeses elus suudame või võiksime suuta jääda inimeseks see teebki meist kangelased Näitlejate meisterlikkus Kuna kogu etendus on üksainus misanstseen algusest lõpuni on kõik 11 näitlejat laval siis esitab see nii lavastajale kui ka näitlejaile kõrged nõudmised Milline füüsiline koormus neile ootamatute tempovahetuste tõttu langeb ja millist väljendustehnikat pikkade ning sõnastuslikult ja mõttelt tihedate repliikide edastamiseks on vaja Lausa imetlust väärivad on Aleksander Eelmaa ja Helene Vannari Epp Eespäev ja Külli Teetamm Andres Raag ja Tõnn Lamp Piret Kalda Andero Ermel ja Peeter Jakobi kõigil neil jagub mingi oma nipp püsimaks kogu aeg pildil Mis mi sanstseenis on ju põhimõtteliselt vägagi raske Aga säravate lehekülgedena oma näitlejabiograafiasse võivad kirjutada

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/korraga-humn-ja-reekviem-vaikesele-inimesele (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Teistmoodi kangelased" | Linnateater
    il La Roulotte i pika ringreisi jooksul Molière i Ebahaigega kirjutada samadele näitlejatele näitemäng kuhu kuuluks sama palju tegelasi ning mis räägiks neist endist nende ametist ja lakkamatust teel olemisest Ometi sisaldab see tekst veel palju enamat Oma tolleaegsetes päevikutes kinnitab Lagarce et on loobunud kirjutamisest samas on tema käe all ju valmimas uus näidend Kuid siin peitubki kõnealuse teose võti sest Lagarce ei kirjuta seda näitemängu mitte sõna otseses mõttes vaid kompileerib lõikab traageldab ja põimib lausetest mis on laenatud Franz Kafka Päevikutest peagi ilmumas Mati Sirkeli tõlkes ka eesti keeles Kafkal oli Lagarce ile oluline mõju Loen Kafkat üha uuesti ja uuesti Kõik see mida ta ütleb paelub mind vaimustab mind kirjutab Lagarce juba 1981 aastal ühele oma sõbrale Meie kangelaste tegelaste hulgas võib pühendunud Kafka lugeja ära tunda mitmeid tuttavaid nimesid nii ilukirjandusest kui ka elust näiteks figureerivad näidendis Karl kelle nimi meenub romaanist Ameerika või Raban kes on üks novelli Pulmaettevalmistused külas peategelasi aga samas ka Eduardowa kes on saanud oma nime emigreerunud vene tantsijatari järgi Max kelle nimi vihjab Kafka sõbrale Max Brodile jne Märgilised tegelased on ka härra ja proua Tšissik kellega kohtumisest jutustab Kafka üksikasjalikult oma Päevikutes Mõlemad kuulusid Jitzchak Löwy juhtimisel Prahas tegutsenud juudi näitetruppi kellega teatrit armastanud Kafka teatud aja jooksul tihedalt läbi käis ja salamisi proua Tšissikusse armunudki oli ning ilmselgelt on saanud Päevikutes kirjeldatud episoodid Lagarce i jaoks üheks inspiratsiooniallikaks Meie kangelaste loomisel Kuid Meie kangelased ei ole samas käsitletav ka kui Kafka Päevikute teatud episoodide instseneering selleks on Lagarce i töö liiga mitmetasandiline Ta on võtnud Kafkalt tekstilõike ja situatsioone kuid asetanud need enda valitud või loodud konteksti ühtaegu liites mitmetest eri sissekannetest laenatud lauseid mugandades Kafka kirjeldatud sündmusi dialoogiks või kirjutades neid lahti pikkides alusteksti oma sõnadega või vahel pannes tegelase ütlema sootuks vastupidist algsele Samas ei ole näidendis ainsatki otsest viidet Kafkale välja arvatud mõistatuslik moto Pealtvaatajad tarduvad kui rong mööda sõidab mis on Kafka Päevikute esimene lause aastast 1910 Ning tõepoolest Lagarce i kontekst on tema kontekst näidendi rõhud on tema rõhud Lisaks rändnäitlejatele kes on justkui koduta ja kodumaata sest eelpoolnimetatud seostele viidates on alust arvata et tegemist on juudi näitetrupiga läbib näitemängu aimatava ähvardava niidiga läheneva sõja pooleldi sõnastamatu oht Kui Kafka mainib oma Päevikutes sõda üksnes väga napilt viidates üksikutes märkustes Esimesele maailmasõjale meenutagem et ta suri aastal 1924 nägemata holokausti mille käigus hukkus palju tema lähedasi siis Lagarce i käe all muutub sõda universaalseks sümboliks muuseas kirjutab ta selle sõna alati suure tähega Meie kangelaste tegevus näib enim viitavat hoopis Teisele maailmasõjale aga samas ühtaegu ka Esimesele maailmasõjale ning miks mitte ka Esimesele lahesõjale mis lahvatas jaanuaris 1991 Aastal 1994 kirjutab Lagarce ühes artiklis Olla habras ja nõutu sõjakära ees sõja ettekuulutajate kära ees nii hirmutava ja nii lähedal oleva sõjakära ees kuulata seda arvata et kuuled seda ja mitte osata seda tõlgendada seda vastu võtta ja edasi anda alluda halastamatule ebakindlusele Olla seal suutmata öelda tõde Nii resoneerib Lagarce i tekst lausa üllatavalt täpsuselt praeguse hetkega aastaga 2009 mil sõja

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/teistmoodi-kangelased (2012-11-09)
    Open archived version from archive