archive-ee.com » EE » L » LINNATEATER.EE

Total: 478

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • "Teater ja film toidavad teineteist. Intervjuu Mikk Jürjensiga" | Linnateater
    milles teatrit või filmi tehakse mitte nii väga resultaat mida tullakse vaatama väljastpoolt Teatri võlu on sisepoolne ja väljast võib haarata just see seesmine laetus seesmine tõstetus kunagi ei saa inimest tõeliselt köita nö tekitatud mulje Mis väärtusi sa näitlejana laval või filmis tahaksid väljendada mida iseendas või teistes näitlejates väärtustad vaatajana lavapartnerina vms Ükskõik mida või keda mängides ikka mängid iseennast siin elus Teatris käies või filmi vaadates haarab mind alati ausus Võib olla see kõlab naiivselt aga ma olen enda jaoks välja mõelnud sõna ebaedev Mulle meeldib ebaedev teater Mulle meeldib kui näen et näitlejale on tehtud lavastusprotsessiga selle kahe kuuga tema elust pai või on talle midagi tõesti südamest antud isegi kui see on valus ja näitleja tänab seda protsessi materjali lavastajat mida iganes sellega et annab selle kogetu oma südamega saali edasi Mul on hea meel et ma tõesti näen seda aegajalt teatris ja muutun nukraks ja pahuraks kui näen et vale on sisse jäetud Miks inimesed ei eemalda seda valet Muud ei olegi vaja kui et mitte valetada Mis sulle elus üldse kõige tähtsam on see mismoodi elada et mismoodi siis Elada armastuses ja armastades Rumal on suuri sõnu loopida ja võibolla ütlen seda liiga julgelt aga ma tõesti usun sellesse Amy seisukohas on palju seda et inimesed võtavad kunsti või ütleme üldistades midagi muud kui oma elu oma lähedasi eluüleselt nagu miski muu kui sinu igapäevaelu sinu elamine tegusõna võiks olla tähtsam Minu arust ei ole palju paha ja minu jaoks mõistetamatut saab alguse sellest kui elu ei seata kõige tähtsamaks Kui seatakse kõige kõige tähtsamaks mõni lavastuse või filmi tegemine Kunagi ei saa see niimoodi olla muidu on nii paljud asjad juba eos valed Aga sellega peab inimene pidevalt tegelema iga inimene igas hetkes mitte reetma iseennast kui tahes raske see ka poleks

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/teater-ja (2012-11-09)
    Open archived version from archive


  • "Siirus teatrilaval" | Linnateater
    osa augulise mustriga metallist katusest millest läbi kumav oranž valgus tekitab sooja tunde Taamal veranda laest maani valge kardin Kõrvuni teineteisesse armunud noortest rääkimata Seda aga hetkeni mil saabub koju Amy näitlejannast ema Esme Anu Lamp Tutvumisel Dominiciga on Esmes tunda naljatlevat kohmetust millele järgnevad tema teravad rünnakud noormehe aadressil vaheldumisi vaikiva kohalolu ja rahulike ilmetega Sisemist pinget ja hirmu oma tütrest ilma jääda on aga tunda algusest peale seda ei leevenda sugugi vanuripäevi veetva vanaema Evelyni Helene Vannari pidev kohalolu seda kas või liikumatult ratastooli aheldatuna Lisades Esme juurde edevust teatraalsust ja vastutuse pelgamisega seotud lapselikku käitumismaneeri mis väljendub spontaanselt diivanile kõhuli viskumises on tulemus omapärane Koomiline keerulise isiksusega aga samas läbinägelik vana kooli eetikaga naine kes jääb truuks oma elutarkusele Dominici kindlameelsus oma tõekspidamiste juurde jääda on sama kõigutamatu nagu Esmelgi Ka Amyt suudab see karjerist oma tahtmise järgi mõtlema panna Lõpuks omandab ka Dominic leplikuma meele Tema tulevik peegeldub Esme finantsasjadega tegelnud kuid need lootusetult põhja lasknud rahuliku loomuga leskmehel Frankil Kalju Orro Kõrvuni võlgades Esme lõpetab pantomiimitantsijana väikeses teatris Tema lavapartneriks Toby Kristjan Üksküla enesekeskne noormees kes vaevab ennast küsimusega kuidas jõuda nii suure meisterlikkuseni nagu Esme Mingit retsepti siin ei ole Ühe võimaliku vastuse sellele küsimusele võib aga välja lugeda pantomiimilisest stseenist Aleksander Eelmaa seades mida Esme ja Toby lõpus etendavad See innustab kogu aeg edasi töötama soovitud eesmärgi nimel Mitte himustada keelatud vilju või lihtsalt loorberitele puhkama jääda Suure tahte juures on ka täiesti nullist alustades võimalik jälle lendama õppida Väikese teatri lavastusega tulnud ootamatut edu põhjendab Esme lausega See tükk meeldib inimestele sellepärast et nad tajuvad et see on siiras Sedasama võiksin öelda ka Kiselovi lavastuse kohta Foorum RSS Viimati Linnateatri uus kodulehekülg 02 10 2012 Eesti filmi laulud 20 09 2012 Hamlet 19 09 2012 Vaata kõiki Uudised RSS Viimati 3 novembril

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/siirus-teatrilaval (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Kiselov sukeldub inimhinge sügavikku" | Linnateater
    kunstiliik seda ei saa mingite suvaliste kujutiste montaažiga asendada sel moel esitatud kujutised ei mõjuta kujutlusvõimet Just näitemängude peategelastel on omadus seda täiel määral ergutada sõnal on selle juures tohutu jõud Ja kui selle sõna on veel kirja pannud geenius avaneb sissepääs piiramatute võimaluste maale Kui põnevaks peate üldse Eesti teatrielu Eesti teatrielu on väga huvitav Tegemist on väärika traditsiooniga ja inimesed on harjunud teatris käima selle tõestusena näeb igal õhtul publikuga täidetud saale olgugi et piletid on kaunis kallid Oma osa on siin kindlasti ka okupatsiooniajal kus teater kujunes üheks vähestest vaba mõtte oaasidest ja publik õppis lugema ridade vahelt teater toimib ju inimeselt inimesele mõttevahetusse lava ja publiku vahel poleks suutnud sekkuda ka rangeimgi tsensor Tänapäeval on teater veidi teistsugune vabaduses puudub vajadus salajaseks mõttevahetuseks Tuleb vaid loota et teater püsib elusana jätkab oluliste asjade puudutamist ning aitab meie hullumeelses maailmas meil inimesteks jääda Moodne eesti teater kipub olema küllaltki ühiskonnakriitiline Kas see peaks olema teatri eesmärk Sotsiaalne närv ja ühiskonnakriitiline hoiak on teatrile loomulikult tähtsad Kui ma tõin omal ajal välja sotsiaalselt väga teravaid lavastusi siis need keelustati Nüüd aga kuidas saab olla nii et kui teatris kritiseeritakse võimu võtavad sellesama võimu esindajad selle rahulolevalt vastu Vastatakse aplausi ja naeruga et tehke veel Siit ka küsimus mis üldse on sotsiaalselt terav koguni ohtlik Või kas see on üldse eesmärk sest kui miski vihiseb lavalt tõelise kuulirahena publikusse pole võimalik et see ei jäta sihtmärki auke Kui sihtmärk ei reageeri järelikult ei saadud pihta või polnud tegemist tõelise valanguga toimus sotsiaalse teravuse teesklemine Tõeliselt ühiskonnakriitilised tegijad istuvad tänapäeval hoopis vangis või on nende tegevus keelu all Meie aga oleme sotsiaalkriitilised samas jätkame mugavat elu koos kõigi selle hüvedega Teatri puhul mis tahab olla tõeliselt terav ei tuleks niisugune asi kõne allagi Kui teater süüdistab aga publikut et too

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/kiselov (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Mida aeg meiega teeb" | Linnateater
    selleks jätkub Veel Teiselt poolt on ta natuke kanaema tüüp kes ei tea midagi majandamisest mees on aga surnud ning kes oma kanaemapimeduses ei oska adekvaatselt näha ei laste omavahelisi ega ka oma suhteid lastega Pere vanem poeg on Alan Alo Kõrve ning kui üldse püüda kedagi ansamblist esile tuua oleks see Kõrve Alan Seda tüüpi mehehakatis kes käis arvatavasti juba koolis mööda seinaääri ja võis olla klassi peksupoiss Nüüd on tal suured sarvraamidega prillid mille tagant aimub ometi pidevalt kahtlev ja ekslev pilk Ta on linna maksuosakonna ametnik kellel pole kübetki auahnust Ta küll armub perekonnatuttavasse Joani kuid on kohe selge et sellest ei tule midagi välja sest Alanil pole seda vajalikku nahaalset ja jõulist seksapiili mida kahekümnesed plikad märkavad Ta ei saa isegi üritada sest teda lihtsalt ei panda tähele Ainsana Conwayde lastest elab ta ka kakskümmend aastat hiljem ikka veel ema juures Ja tilkuv radiaator Madge Conway keda mängib Elisabet Tamm on selles sädelevas ja lõbusas peres ehk kõige tõsimeelsem Rohkem kui mängud või mehed huvitab teda poliitika ja sotsialism Tänapäeva mõistes on ta karjäärinaine Ning ta on armunud perekonnatuttavasse noormehesse Geraldisse Andero Ermel kellest hiljem saab selle pere jurist Pere noorem poeg Robin on uljaspea ehk isegi kiidukukk Samas tundub et selle välise oleku taha peidab ta hoopis oma habrast hinge Kay 21 sünnipäevapeol kihlub ta sellesama Joaniga kellesse oli armunud ka Alan Evelin Pange Hazel teab et pere kaunitest tüdrukutest on tema siiski kõige kaunim Ta on enesekindlus ise teab täpselt mis teda ees ootab mees kes kindlustab ta tuleviku Ennekõike materiaalses mõttes Ometi suhtub ta kõrkuse ja põlgusega sünnipäevapeole kutsutud Ernestisse Mart Toome kes on Hazeli silmis kui pime ja kole mutt kes Pöial Liisile kosja tuleb Sünnipäevalaps Kay Külli Teetamm on vist teine keda tahaks ansamblist siiski esile tõsta särav unistav poeetiline Talle on antud ka rohkem mänguruumi Tema lapsemeelne kõkutav ja sillerdav naer asendub järgmisel hetkel särisevalt ähvardavate tulevikupiltidega kuid ometi seisab ta kahe jalaga maa peal Ta on hävitanud oma esimese romaani kui sai aru et see on mannetu kuid teab kindlalt et temast saab kunagi kuulus kirjanik Carol Conway Ursula Ratasepp on pere 16aastane pesamuna Ratasepa mäng ei jäta kordagi kahtlust et just nii vana ta ongi Ka temal on omad unistused saada näitlejaks mis paraku unistusteks jäävadki Teises vaatuses me teda enam ei näe ta sureb noorelt Kuidas või millesse me ei tea aga on omamoodi fataalne et just Carol meenutab kohe peo alguses Hazelile isa surma mis nagu võib aru saada teda tihti painab Sünnipäevapeo külaliste hulgas on ka mrs Conway tütarde sõbranna Joan Helford Sandra Uusberg Tundub et ta on peretütardest natuke vanem või vähemalt elukogenum enesekindlam Ütleb ta ju Alanile et kui ta oleks mees tahaks ta olla väga tähtis Sünnipäevapeol võrgutab ta ära romantilise meelega Robini ning Alan peab vargsi pealt vaatama kuidas õieti veel settimata ja väljaütlemata tunded kildudeks pudenevad Mart Toome Ernest Beevers on selles loos omamoodi võtmefiguur Tema motoks on sihikindlus viib sihile kui vaja ka üle laipade Esimeses ja kolmandas vaatuses

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/mida-aeg-meiega-teeb (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Vana hea psühholoogiline teater" | Linnateater
    meis vähem või rohkem tekitanud Selle teatrilaadi tugevaid külgi kirjeldades tuleb enamasti jutuks kaks teemat Räägitakse psühholoogilise teatri pakutavast võimalusest tegelastega samastuda neile kaasa elada ning kogeda laval toimuva taustal äratundmise mõrkjasmagusat maitset Samastumise osas olen mõnevõrra skeptiline see on rohkem kindlatel kellaaegadel teleri ette istuvate pensionäride hingekosutus aga äratundmisest ja mõistmisest võib vist küll sündida üht teist mõtlemis ja tundmisväärset Koletises kuu peal on publiku ja samastumise vahele asetatud kaks ajafiltrit mis hoiavad need üksteisest mõistlikult soliidses kauguses Näidendi tegevus toimub valdavalt minevikus täpsemalt Wisconsinis Milwaukee s aastatel 1921 1933 kust aeg ajalt minnakse omakorda vähemalt valusates mälestustes tagasi 1915 aasta Armeeniasse aega kui armeenlased langesid türklaste julma genotsiidi ohvriks Ajamasina roolis istub Aleksander Eelmaa kehastatav härrasmees kes vahepeal vanaks elanud jutustajameenutajana hoiab käes ja koos näidendi dramaturgilist tervikut Selles tervikus pole ehk midagi ekstra originaalset ja enneolematut kuid näitekirjaniku tehtud töö lavateksti tundlikul läbikomponeerimisel väärib küll tunnustussõnu Oskuslikult kirjutatud näitemäng kõik aja ja tegevusliinid on omavahel kadestamisväärse täpsuse ja pingega võib olla liigagi paika sätitud kohe näha autor on aastakümneid selle alaga süvitsi tegelenud Kui nüüd naasta korraks veel äratundmise ja mõistmise teema juurde siis on eesti vaatajatel siin kindlasti mõningane eelis Seda tingituna kas või juba meie ajaloost kus genotsiid ei ole sugugi võõras mõiste või kuidas teistmoodi nimetada eriti 1940ndatel aastatel aga ka üldse kogu selle pika vastiku poolsajandi kestel siinmail toimepandut Kui meespeategelane Aram Tomasian Priit Võigemast kirjeldab oma vägagi mõjusas lõpumonoloogis kuidas ta lapsena puges türklaste eest põranda alla tehtud peidikusse ja värises seal isa mantli varjus kogu selle aja kui pealpool põrandat tema perekond võikalt tapeti siis kangastusid mulle tol hetkel küll mitmed loetud memuaariraamatud küüditamise ja metsavendluse aegadest Seetõttu kipun arvama et eestlased võtavad selle armeenlaste minevikuvalu näiteks ameeriklastega võrreldes palju isiklikumalt ja tundlikumalt vastu Ajalooline trauma mille mõlemad rahvad on pidanud läbi elama peaks süvendama mõistmist Ei saa muidugi ka välistada et eestlaste ühisteadvuse hämarates soppides seni peituv äng põhjustab lavalt millegi samalaadse nägemisel kuulmisel hoopis eitust ja soovimatust sel teemal kaasa mõelda aga see võimalus pole siiski kuigi tõenäoline Kui suunata prožektori valgusvihk psühholoogilisele teatrile taas otse näkku torkab teise olulise eeldusena silma näitlejate meisterlik mäng ilma milleta ei ole sel teatrilaadil suuremat mõtet Omakorda eelduse eeldus on hoolega läbi mõeldud ja lihvitud näitemängu olemasolu millest Koletise puhul oli eespool kiitvalt pisut juba juttu See on lugu kahe inimese teineteiseni jõudmise teekonnast paradoksaalselt astutakse küll kõrvuti kuid erineva sammu ja kiirusega Seta Tomasiani Hele Kõrve kujunemistee arglikust tütarlapsest otsusekindlaks ja samas ohvrimeelseks pereemaks on publikule selgem ja arusaadavam Ei saa küll öelda et publik näeb toimuvat Seta silmade läbi aga vaatenurk on selgelt sätitud just temast lähtuvalt Nagu Richard Kalinoski ka siinsamas Sirbi intervjuus ütleb on see näidend eelkõige Seta lugu Seta kindlameelsus kannatlikkus ja õrnus püüd mõista ja end mõistetavaks teha siirus ja vankumatus on selle näidendi alus Ühest küljest teeb see Hele Kõrve ülesande lihtsamaks on mida mängida on arengut ja reljeefseid iseloomujooni samas aga lasub just temal kohustus kanda suurt osa neist humanistlikest väärtustest millest selles näidendis

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/vana-hea-psuhholoogiline-teater (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Rohkem andestust ja mõistmist. Intervjuu Richard Kalinoskiga" | Linnateater
    mida pean elus kõige olulisemaks Selles sisuliselt mehe naise näidendis ei ole armumine üldse teemaks pigem teineteisega kohanemine ja armastuse aeglane tärkamine kujunemine kasvamine Seta on tõeline kangelanna küll mitte lahingurindel vaid koduperenaise igapäevaelus Aga kõik need väikesedki sammud sellel ajal selles maailmas nõuavad suurt iseloomu ühtaegu ohvrimeelsust ja endale truuksjäämist Seta kindlameelsus kannatlikkus ja õrnus püüd mõista ja end mõistetavaks teha siirus ja vankumatus on selle näidendi alus Et see ilmsiks tuleks et seda välja mängida pidin looma Arami vastava mehekuju kes kehastab ühtpidi 1920 aastate Ameerika edukat härrasmeest ent varjab koletuid hingehaavu Aram on palju lõhestatum kui Seta kuid just tema teeb läbi suure arengu heitunud lapsest küpseks naiseks Mil määral kattub Tallinna Linnateatri lavastus teie ootustega Olen näinud umbes neljakümmet Koletise kuu peal lavastust eri maadel nii hoidusin midagi ootamast või oletamast Aga etendus mida nägin ületas peaaegu kõik eelmised Tõsi küll Ateena lavastus oli samuti muljetavaldav Ja Irina Brooki Peter Brooki tütre lavastus Pariisis Kuigi see kuuldavasti oligi põhjuseks miks Koletis kuu peal Eestisse jõudis on siinne lavastaja leidnud hoopis omamoodi lahenduse Tallinna esietendus liigutas mind sügavalt Esiteks näitlejate mäng erakordselt puhas ja nüansirikas Huvitavalt ja väga loomulikult on lahendatud jutustaja ilmumised ja lahkumised pilk millega ta poissi saadab on pilk millega vist igaüks meist oma lapsepõlvele tagasi vaatab Kõik näitlejatööd olid suurepärased Nii lavakujundus muusika kui ka valgustus olid üllatavalt diskreetsed napid ja tervikuga kooskõlas Väga tundliku käega loodud lavastus Mismoodi on nähtud lavastustes lahendatud Vincenti roll Mis on lavastamisel seni osutunud kõige probleemsemaks Enamasti mängivad Vincenti lapsed Samas ei leidu alati lapsi kes selle üsna keerulise rolli välja mängiksid nii et mõnigi kord et mitte öelda ligi pool juhtudest on juba selle tõttu etendus ära vajunud Üks väga huvitav lahendus oli aga Inglismaal kus Vincenti mängis elatanud näitleja ehk üle 80 aga väga lapseliku olekuga See mõjus päris värskena Kõige keerukam on lavastuses hetk kus Seta näeb Arami näos türklast Seda momenti on väga kerge mängida brutaalseks lahendada vägistamiskatsena aga seeläbi langeb lugu kohe tasapinnaliseks Tallinna Linnateatris säilis peenetundelisus ja pinge tunnete vastuolulisus kogu lavastuse jooksul Omamoodi probleemiks on olnud lavastuse väljatoomine eri kontekstis Näiteks Berliinis Türgi kultuuripäevadel tekkis olukord kus korraldajad seati valiku ette kui Koletis kuu peal tuleb ettekandele siis keelduvad üles astumast teised esinejad Mõistagi jäi etendus ära Mis mulje jõudis jääda Eesti teatrielust võrreldes Ameerika omaga Põgusa mulje põhjal võin öelda vaid niipalju et teatrit võetakse Eestis väga tõsiselt Suhtumine näitlejatesse on teistsugune palju hoolivam Ameerikas ei tuldaks kunagi selle peale et ehitada teatrisse väike saun kus näitlejad saaksid puhastuda ja lõõgastuda või võimaldada neil vajaduse korral pikali heita Või hoolitseda selle eest et neil jätkuks kerget einet Ja näitlejad omalt poolt annavad endast kõik töö teatris tähendab neile palju enamat kui tööleping Tundub ka et näitlejad on Eesti ühiskonnas kõrgelt väärtustatud juba esimestest rollidest peale ning toetavad üksteist vastastikku Ka The Rise and Fall of Estonia puhul hakkas kohe silma näitlejate eriline omamoodi raevukaski täiesti metsik pühendumus Ameerika regionaalteatrites on mitmeid häid ja kõrgelt hinnatud näitlejaid aga lavastajad ei

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/rohkem-andestust-ja-moistmist-intervjuu-richard-kalinoskiga (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Бог умеет не только смеяться, но и грустить" | Linnateater
    у Чехова и у Пристли все начинается с дня рождения И все же различий больше чем сходства ПОВОРОТ КЛЮЧА Те кто помнят Пианолу Эльмо Нюганена увидят в оформлении сцены художник Андрис Фрейбергс еле еле ощутимый намек на тот давнишний чеховский спектакль так же открыты двери в дальние задние комнаты оттуда доносится пение мелькают силуэты Итак день рождения умной и прелестной Кей Кюлли Теэтамм ей исполнился двадцать один год она собирается стать писательницей и неустанно работает над словом Рядом с Кей ее тихий и застенчивый брат Алан Ало Кырве ее сестра первая красавица города Хейзел Эвелин Панг еще одна прелестная сестра учительница мечтающая об общественном поприще Мэдж Элизабет Тамм и наконец четвертая сестра веселая и простодушная Кэрол Урсула Ратасепп На дворе 1919 год Первая мировая закончилась и сегодня домой должен вернуться еще один брат бравый красавец Робин Микк Юрйенс Приезда Робина особенно ждет хорошенькая и глупенькая Джоан Сандра Уусберг А еще на день рождения пришел друг дома начинающий адвокат Джеральд Андеро Эрмель который привел с собой Эрнеста Март Тооме Всё крутится вокруг хозяйки дома миссис Конвей Анне Реэманн Чудесный праздник с шарадами и розыгрышами с игрой в прятки с надеждой оказаться в темной комнате с любимым человеком все объято трепетом ожидания жизнь полна и бесконечна Робин целует Джоан Джеральд присматривается к Мэдж Правда попутно разбито сердце Алана правда мама постоянно входит не вовремя и насмешками разрушает атмосферу притяжения между Мэдж и Джеральдом ей еще самой хочется пофлиртовать правда на красавицу Хейзел робко и одновременно нагло смотрит нелепый увалень Эрнест Во втором действии мы видим какими стали герои через двадцать лет От них юных уже ничего не осталось И не только потому что они постарели В трактовке Нюганена самое главное вместе с надеждой они потеряли и способность любить Самое главное о чем кричит режиссер мы добры и отзывчивы только тогда когда тому

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/bogh-umieiet-nie-tolko-smieiatsia-no-i-ghrustit (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Näidendile on vaja hing sisse saada. Intervjuu Madis Kalmetiga" | Linnateater
    peresuhete tasandil või sotsiaalses plaanis mingisuguste barjääride ületamisest et jõuda paremasse maailma Koletis kuu peal on ühest küljest väga hästi konstrueeritud näidend aga samas näib miski selles olevat ebastandardne See justkui nõuaks lavastajalt või näitlejatelt mingit teistsugust lähenemist ta ei võimalda stampide rakendamist See näidend näib olevat väga selge ja lihtsa struktuuriga raamjutustus kus pildid elustuvad tundub et mis seal ikka nii väga lavastada Mingil hetkel hakkab see vajama aga midagi enamat Mingit sisemist pingestatust mida saavad luua ainult näitlejad ja teatav tervikõhkkond Muidu ei hakka tööle teksti suurem sõnum Meil olid põhiteemad algusest peale väga selged aga raskused tekkisid just lõppfaasis kõik oleks nagu eraldi stseenides olemas aga järjestades enam miski ei tööta Kuidas saab nii lihtsa struktuuriga näidend montaažis hakata vastu puksima Ilmselt leidsime koos näitlejatega selle ühise sideaine aura või energia Ma arvan et see oli mingi jäägitu usaldus mis hakkas kõiki ühendama Võib olla see ongi sideaine jumalik hingamine See on ses mõttes hea paralleel et näidendis küsib ju väike poiss Vincent Kas te olete kunagi mõelnud et kust see kõige esimene hingetõmme tuli Kõige esimene hingetõmme mis maa peal üldse hingati Näidendiga oli sama lugu talle on vaja hing sisse saada Aga kust see tuleb See on küsimus Need poisid Jaan Aleksander Konze ja Egert Kadastu kes mängivad Vincenti valisid ju paljude teiste poiste hulgast Ja seda oli väga raske teha Nii paljud komponendid ju mõjutasid Et nad oleksid Tallinnast et nende vanemad oleksid nõus et nad saaksid koolist vabastuse Ja et nad suudaksid midagi laval teha See oli ses mõttes päris suur dressuur Ja müts maha näitlejate ees kes viitsisid ise ka treenida õpetada harjutada See ühendas meid kõiki väga kõik tahtsid teha ja tundus et puudu on veel vaid poisid kui nemad saaksid ka järje peale siis võib siit midagi väga ilusat tulla Pidime nii väga uskuma kõigesse ja võib olla sellega puhusimegi lavastusse mingi kohutava lootuse sisse Et me ei saa olla seda tegemata Me peame kõik seda edasi viima Millal said teada et näidendi autor Richard Kalinoski tuleb ise Tallinnasse esietendust vaatama Kas see mõjutas lavastusprotsessi See põnts pandi suhteliselt vara ära vist paar nädalat olid proovid olnud Alguses ehmatas küll sest selles faasis ei teadnud veel milliseks lavastus võib kujuneda Ma sain küll usaldada oma näitlejaid ja mingil määral iseennast aga mingit garantiid selle kohta et me täielikult ei põru ju ei olnud Aga trupp oli minu suhtes hirmus armas ja toetav ning rahustas mu maha nii et proovide käigus unustasime autori tuleku praktiliselt ära Kuni ajani mil ta peaproovide ajal hakkas uksele koputama Näidendit ja Kalinoski enda stiili arvestades võinuks mul olla palju suurem hirm kui oleksin teinud midagi peapeale pööratut avangardset mingis tantsulis karjuvas saksa teatri ekspressionismi laadis Selles mõttes ma ei kartnud tema tahtis oma näidendit näha heas psühholoogilises võtmes ja nii me seda ju kogu aeg ka tegime Kuidas on su teatrinägemus aastate jooksul muutunud või kuhu ta suundub Märkad sa mingeid murdepunkte Rakvere Teatris ja seal peanäitejuht olles lavastasin kõige rohkem suurel laval ja vabas

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/article-3 (2012-11-09)
    Open archived version from archive