archive-ee.com » EE » L » LINNATEATER.EE

Total: 478

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • "Keti lõpp - ah, mis?" | Linnateater
    mõtete jadaga mida võiksin lõputult jätkata Proovin kohe Köhin oma kujuteldava sisemise hääle puhtaks ja arutlen edasi Võib olla on tegemist sellise tänapäeva peegeldusega mis lihtsalt ongi nii igapäevane et mul puudub lihtsalt vajalik distants Võib olla see toimiks hoopis hiljem tagantjärele mingisuguse olustiku või ajastu mõttemaailma peegeldusena Võtan siiski sammu tagasi Mida ma teadsin enne etendust n ö puhta lehena teatrisse minna ei ole mulle esmatähtis Teadsin näidendit Kuulsin kuidas Paavo Piik rääkis telesaates OP et ta tahtis et tema tekst mõjuks nagu laks vastu hambaid Mida ma selle põhjal mida enne teadsin ootasin Ootasin näiteks seda et autor ja lavastaja äsaksid mõnuga kõikide närvide pihta Et miski minus liiguks et tunneksin üldistatud kujudes ära kellegi konkreetse või konkreetsetes kujudes kellegi üldise et näidataks ühiskonda indiviidi või indiviidi ühiskonna kaudu Aga hoopis kuidagi loll tunne jäi lõpuks etenduse järel mis ma ei tundnud nüüd kunsti ära või Teadsin küll kus ja millisel kujul see umbes peaks olema ning enda meelest otsisin korralikult Alustuseks mõtlesin kõige lihtlabasemalt läbi mis mulle lavastusest silma kõrva jäi Niisiis uitmõttetusi Näiteks esimene stseen Väikese värvilise pallimere keskel lamab liikumatu Luuletaja ümberringi liiguvad palle peegeldavad värvilised valgussõõrid Taustaks muusika mis tegi mind oma suurejoonelisusega nõutuks Nõutuks sest mõtlesin et äkki see on hoopis iroonia suurejoonelisuse pihta Olen ju noor ja vihane ning harjunud kahtlustama kõiges irooniat Seejärel Veiko Tubina monoloog Piigi töötlus Kaur Riismaa luuletusest Esimene mõte mõnus sportlik ettekanne Teine see on vist võti kogu lavastusele aitab kõike edaspidi toimuvat kodeerida määratleda mõtestada See avab tegelaste tausta seisundi veel enne kui nad lavalegi on jõudnud Lavale tulles on igaühel kanda oma väikesed väga suured mured Näiteks kahe jänesekostüümis tüdruku probleemide abil jagatakse publikuga mõnusalt groteskset väärtusskaalat väike mure läheme ikka peole suur mure nüüd küll peole minna ei saa millel ühe jänku murdunud konts ületab tähtsuselt mitmeid kordi teise isa surma Edasi üksjagu helgeid hetki näitlejatöödes Seda pole keeruline leida hirmus head näitlejad ju ikkagi Näiteks Evelin Võigemast mängib teenindaja tegelaskuju väheste vahenditega keskseks Kellekski kes on sunnitud osa saama kõigi söögikohta sisenevate inimeste väikestest väga suurtest probleemidest Kellekski kes ei vaja niivõrd tähelepanu kui märkamist et ta on seal et ta on midagi teinud et ta on püüdnud anda endast parima Aga sellest ei tule lihtsalt midagi välja sest kõigil on nii palju tegemist oma väikeste väga suurte probleemidega Priit Võigemasti puhul meenus miskipärast kohe kuidas ta Vanemuise Rujas Rannapit mängis See on küll üsna halb niiviisi seostada täiesti teisest kontekstist ju Oh mind rumalat Mis veel Marion Undusk on saanud hakkama mõjuva konkreetse lavakujundusega Meenutan et ta on vististi nii stsenograafi kui ka lavastaja eriala lõpetanud Tundub andeka inimese puhul päris kasulik kombinatsioon Oma peas etenduse osadeks lammutamine tuli mul lavastusest mõeldes üsna hästi välja aga mingit tervikut sellest siiski ei moodustu Näidendi ja lavastusprotsessi taga on palju millest edasi mõelda aga mulle tundub et need ideed lendavad kuskil teistes kõrgustes kui lavastus ise Mõeldes mida ja kas üldse kirjutada tuleb miskipärast meelde üks tekst NO99 kodulehelt Tallinna Linnateatri ja NO99 võrdl

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/keti-lopp-ah-mis (2012-11-09)
    Open archived version from archive


  • "Valguskiir äärelinna burgerlas" | Linnateater
    tunnet ehk alati tähtsaks Keti lõpp on piltidesse hakitud Kõik stseenid on rõhutatult eraldi kuigi nende vahel võib leida temaatilise ühisosa Näiteks võib oletada et teismeline piiga on esimese stseeni abielumehe armuke see pole allajoonitud pigem esindab ta tüüpi Liimina hoiavad lugu koos burgerla teenindajanna Evelin Võigemast ning inimeselähedast lihtsat tööd otsiv mitmekordse kõrgharidusega intellektuaal Alo Kõrve Nende dialoog alguses antagonistlik mees alandlikuma naine ründavamalt hiljem leebuvam ja mõistvam on teksti selgroog Evelin Võigemast on oma stoilisuses burgerla teenindaja juhi mehaanikas täiesti usutav tema tige tüdinud pilk nokatsi varjust olen seda burgeripaikades näinud kas Võigemast käis näitlejana neid vaatlemas Helged tarbima ahvatlevad 1980ndate raadiohitid jabur romantilise sõnumiga Veidi ebausutavam aga dramaturgiliselt vajalik on ta avanemine loo teises pooles Ta on oma söögikoha päästmiseks püüdnud sääl isegi luuleõhtuid korraldada kõik sellega algabki linnaserva burgerlas hiidparkla ääres kus kedagi ei käi Luuletajat kehastab Veiko Tubin ta ronib pallimerest välja ning vuristab ekspressiivselt ette Kaur Riismaa üsna lohutu poeesi Oled kohale jõudnud See on nagu stereotüüp kuvand ja koondkuju noorest vihasest eesti luuletajast Äärelinna burgerlas kus keegi teda ei kuule ja ei kuula luuleõhtul esinemas Kohatu aga ilus Aga mõttetu Lavastaja Priit Võigemast siseneb etendusse ise päris lõpus vana uitava mehe rollis Selle vana mehe tunneb publik kohe ära lavastaja teeb ise ka ühe meeldejäävama rolli Kuigi väikeses meeskonnas ketis pole nõrgal lülil muidugi kohta Vana mees keile repliigid on vähemasti osaliselt otsitud ühe tuntud vana mehe prototüübi õpitubadest ja intervjuudest annab elule kuidagi helge ja loova kõrvalpilgu ta puhastab selle maailma enese ümber hetkeks tollest räpast mida markeerivad kõik teised burgerla külalised Tõmbab kiirtoidukohast kiire sirge kuskile üles universumisse Juba valmis pandud Extacy tabletid jäävad lauale vedelema Ja meile muidugi ei öelda mis juhtub edasi aga antakse kübeke lootust Noorte idealistide tükk See jäi veidi kripeldama see lõpp on mingis mõttes nii

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/valguskiir-aarelinna-burgerlas (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Keti lõpp - ufo hamburgeri vahel" | Linnateater
    piserdatakse vaataja poole moodsa kiire ja transitiivse elu õõnsaid punkte justkui seeriatoodetud parfüümi Kõige selle keskel absoluutse keskpunktina töötab kiirtoitlustusettevõtte teenindaja Evelin Võigemast kelle näolt paistab kõige lihtsam ja selgem tülpimus Kui veel enne kui etendus päriselt on alanud tõuseb pallivirnast poeet ja hakkab tulistama allenginsbergilikku luuletust inimestest neoonpäevas ja öös tabab mind hetkeks nõutus kas taas kord on oodata kogu moodsa maailma elementaarosakesi ühe hingetõmbega välja paiskavat müstilis hüsteerilist kurbmängu Nõutus kasvab veelgi kui lavale st kiirtoitlustuskohta sisenevad Mees Andero Ermel ja Naine Elisabet Tamm ning hakkavad oma eraelu piinlikke detaile teineteisele ette pilduma kõike seda seiramas moodsa elu strukturaalne tühikoht teenindaja Tüütu dialoogi tüütud detailid suurendavad muret veelgi mida mõnevõrra päästab Elisabet Tamme suurepärane esitus Kui aga asja teenindaja vaatenurgast vaadata siis võib too tüütus olla ka kavatsuslik Mängu sekkuvad veel enda väitel mõttetut tööd otsiv mitme magistrikraadiga noormees samuti kaks beibet või Jänest ja multitasker Enam vähem selline võikski vist olla üks kiirtoidukoha klientuuri kaudu avanev kirjandussotsioloogiline uurimus arvan mina amatöörsotsioloog Dialoogid tegelaste vahel tabavad enamasti elu närvi ja on selle juures vaimukad niimoodi et ei tundu otsitud Karakterid isegi beibejänesed on mitmeplaanilised igaühel neist oma kurbus ja tumedus anda ja võtta Hästi ja kontekstis vajalikuna on välja mängitud kõrg ja madalkultuuri enamasti koomiliselt kohmakas kohtumine kui viimasel sulgemise ja apokalüpsise eelsel hetkel satub keti lõppu ei keegi muu kui Arvo Pärt Priit Võigemasti väga õnnestunud esituses Pärt kiidab atmosfääri ütleb et talle meeldib siin Pärdi sekkumine annab Keti lõpule mõõtme mida viimati teatris käies kohtasin Von Krahli teatri The Endi vaadates banaalsesse popruumi siseneb reekviem gnostiline või kiir gnostiline ufo Nagu ufo seisab see koht keset tühermaad kirjeldab ecstasy tablettidega söögikohta naasev noormees teenindajale epifaaniat Olmelise ja hõllanduslik poeetilisema täpselt välja mõõdetud liigendamisest räägivad ka kergelt sürrealistlikuna mõjuvad koreograafilised vahekohad õhkutõusmise hetked ja unistamise jäljed muidu

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/article-2 (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Ühiskonnas puudub õiglus. Intervjuu David Hare'ga" | Linnateater
    projektist oli rünnata kultuuri Teisisõnu revolutsioon pidi tulema nii majanduses kui kultuuris 1980 ndail oli löögi all ka teater seda lausa põlati peeti omal moel revolutsioonivastase vastupanuliikumise keskuseks Teater on ju loomult väga kollektiivne kunstivorm osalejad peavad olema võrdsed Seetõttu kipuvad teatriringkonnad olema oma mõtlemises pigem vasakpoolsed Thatcheril oli terve hulk ideolooge kes pidevalt teatrit ründasid see olevat elitistlik ajast ja arust miks ma peaksin vaatama näitlejaid teatris kui võin neid vaadata kodus telekast jne Nii et jah võib öelda et Amy seisukoht on tõesti vastus sellisele suhtumisele et väärtustada seda mida tehti nendes väikestes veidrates Victoria aegsetes teatrites Olen lugenud intrigeerivat mõtet et Amy seisukoht oli ka vastus Quentin Tarantino Pulp Fictionile Näidendis on stseen kus kirjeldatakse üsna detailselt tulistamist peategelase uues filmis ja see meenutab Tarantino filmi On sel väitel tõepõhi all Te olete ilmselgelt palju paremini informeeritud kui mina Hakkab naerma Kuulen sellisest vaatenurgast esimest korda Ma ei saa öelda et Pulp fiction oleks mul kirjutades kuidagi meeles olnud pigem vastupidi Tulistamis stseeni kirjeldus minu näidendis on inspireeritud pigem lihtsalt Hollywoodi šokifilmidest kus tapetakse ilma põhjuseta 200 inimest Kaheksas lehekülg on näiteks selline spioonifilm kus ei tapeta ühtki inimest ega tulistata ühtki lasku Pinge luuakse või ma vähemalt loodan nii algusest peale ilma igasuguse väljavaateta et keegi võiks surma saada Minu meelest on laipade arv tänastes filmides täiesti naeruväärne Mulle ei meenu ühtki juhtumit lähimineviku Läänemaailmast kus oleks näiteks 200 inimest surma saanud Mis maailmas need filmid eksisteerivad Amy seisukoha naispeategelaste karakterid Amy ja Esme on väga elavad ja sügavad Oli teil prototüüpe eeskujusid mingeid algimpulsse Tudengina ülikoolis oli minu enda taust üsna igav olin äärelinnast pärit Üks sõber võttis mu maakoju oma ema juurde kaasa Ta ema oli venelanna See oli esimene kord kui ma sattusin nö boheemlaste sekka näitlejad balletitantsijad intellektuaalid kommunistid kes kõik elasid 1960 ndail väga boheemlaslikku elu Ja see ajas mul pea üsna segi Nii et võib öelda et Amy seisukohas täpsemalt öeldes selles maakohas seal Pangbourne on pisut seda halba mälestust Olete olnud filmi ja teatrimaailmas väga pikka aega Millisena näete selle tulevikku Minu armastus on tekst ning kahjuks ei ole hea kirjutamine midagi mida saaks ette plaanida Miks teater õitseb ühel ja kuhtub teisel ajal on lihtsalt saatuse küsimus Suur teater lähtub minu nägemuses alati kirjanikust mingitel aegadel kerkivad erakordsed isiksused esile Tänapäeval on igasuguseid noorte näitekirjanike kursuseid näidendi arendamise õpitoad jne Siiski ei tundu et selle kõige tagajärjel sünniks paremaid näidendeid kui ajal mil mina alustasin Nii et asi ei ole heas töötahtes vaid geeniuse olemasolus Ma kardan et jah Võin olla praegu mõjutatud paarist üsna masendavast näidendist mida hiljuti teatris nägin Autorid olid väga noored ja need näidendid võiks panna arvutisse tagasi märksõnaga Loovkirjutamise kursus Neis puudub ehtsus Amy seisukoha puhul meeldib see näidend või mitte on üsna selge autor lihtsalt pidi selle kirjutama ta ei saanud teisiti See tuli südamest Seda ei kirjutatud endale nime või teatri tegemiseks ilma kirjutamata oleksin ma lihtsalt südamerabanduse saanud Augustis olid Londonis rahutused Mis oli teie arvates põhjuseks Meil on alati

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/uhiskonnas-puudub-oiglus-i (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Äge vaidlus - kellel on õigus?" | Linnateater
    seda põlgust rafineeritult ja suursuguselt Aga siinkohalikult võib eestlaslikult tõdeda et õnn on üürike Näidendis mööduvate aastate jooksul näeme kuidas Dominici täht tõuseb ja Esme kaotab kõik mida tavainimene tähtsaks peab raha ja tütre Mehest kes ei olnud sisuliselt midagi saab tuntud ja tunnustatud meediastaar Tema ämmast aga võlavang elu lõpuni sest napsilemb majasõber Frank tähtis sell linnas poeb Esmele külje alla kui sooja otsiv kass ning ahvatleb naist paigutama raha ja vara skeemidesse kust pole mingit kasu kunagi loota Aga varaliselt purupaljale Esmele jääb midagi mida igaüks ei mõista Tal on näitlejaanne ja kunstnikuhing mis eristab üksikuid massist ning Esmet tõusiklikust Dominicist Kui Esmel enam midagi muud ei ole jääb talle ikkagi kunst mis aitab edasi elada Kuid näidendi jooksul ei kooru välja midagi mis näitaks et keigarlikus Dominicis oleks midagi enamat kui intellektuaalhuligaan ja kultuurivaenlasest väikekodanlane Amy lähedaste käekäigust võib jääda mulje et elu on väga muutlik kes on täna kuningas võib olla homme kerjus Aga kas ikka on päris nii Amy ei arva seda ega teist Tema rõhutab hoopis naiivselt et armastus võidab kõik Olgugi et teostuselt on Amy seisukoht pigem konservatiivne kui eksperimentaalsesse populismi kalduv lavastus on see üks intelligentne lavatükk mis peegeldab inimeses ja ühiskonnas toimuvat Kuigi tegu pole otsese sotsiaalkriitikaga leidub selles omajagu kriitikat nii kultuuri kui poliitika pihta Löögi all on paljud asjad mida inglased muu maailma eest kaitsevad aga mida ise pilavad Kui kava lugeda siis nii nagu kirjanike puhul tihti tavaks iseloomustab ka Amy seisukoha autorit David Hare i sündinud 1947 depressiivsus ja kriitiline suhtumine Inglise ühiskonda Üheaegselt nii meelelahutust kui vaimutoitu pakkudes peegeldab see näitemäng sündmusi Suurbritannias 1970 aastate lõpust 1990 aastate keskpaigani Ajal kui majanduskasvu elavdati sotsiaalsete riskide hinnaga Kas naerda või nutta Kes küsib mis žanriga täpselt tegu siis nagu enamiku Inglise tükkide puhul on seda raske öelda

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/age-vaidlus-kellel-on-oigus (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Õnnelik õhtu" | Linnateater
    olid pärast etendust mitte ainult õnnelikumad vaid ka mõnegi huvitava ja olulise teadmise võrra rikkamad Kontserdikava sidusid tervikuks väga head kommentaarid konferansjeena esinenud Andrus Vaarikult katkendid Valter Ojakääru levimuusika ajaloo raamatutest ja emakeele eripäraga stiilselt mänglevad mõjusad ja kaasamõtlemist nõudvad Artur Alliksaare luuletused Anu Lambi ja Elisabet Tamme esituses Muusikavalik ei koosnenud mitte juhuslikult võetud toredatest ja lõbusatest levilugudest See ei tähenda et esitatud palad ei olnud lõbusad ja toredad olid küll aga need olid ka südamlikud kaunid puudutasid hinge ja olid väga hästi kirjutatud sest nagu kuulajad muu hulgas teada said kuuluvad need laulud täiesti põhjendatult meie levimuusika klassikasse Kõik kõlanud laulude autorid on saanud heliloomingualase kõrghariduse Uno Naissoo ja Valter Ojakäär Heino Elleri kompositsiooniklassis Edgar Arro Artur Kapi käe all Olav Ehala Eugen Kapi õpilasena ja Evald Vain heliloojate liidu seminaris Eraldi märkimist väärivad laulude suurepärased seaded Jaak Jürissoni ja Tõnis Kõrvitsa sulest Suur ja oluline osa selle õhtu õnnestumises oli loomulikult võrratutel näitlejatel kes mängisid lauljate rolle nii veenvalt et publik jäi uskuma nad laulavad ju paremini kui paljud meie levimuusikamaastiku tänapäevased n ö päris lauljad kelle lauluoskus on pahatihti virtuaalse päritoluga Tegelikult on sellise tulemuse taga lisaks suurepärasele näitlejatalendile veel mitmeid teisi faktoreid mis on viinud Tallinna Linnateatri näitlejapere sedavõrd heale muusikalisele tasemele Mõned neist on saanud põhjaliku hääletreeningu teatrikoolis Anne Liis Polli ja Anu Aimla käe all mõnele annavad lisatuge läbitud õpingud lastemuusikakoolis rääkimata igapäevasest muusikalisest koolitusest mida teeb näitlejatega teatri muusikajuht Riina Roose Nagu järjekordselt veendusime pole see kõik neil mööda külge maha jooksnud Eriti meeldejäävad olid Hele Kõrve ja Rain Simmuli etteasted Ka Uno Naissoo laul Emale Andrus Vaariku esituses puudutas sügavalt Laulvatel näitlejatel on pärislauljate ees sageli see eelis et nad suhtuvad ka laulutekstidesse suure lugupidamisega ja annavad seda edasi väga nüansirikkalt Tallinna Linnateatri muusikalisi püüdlusi toetas kontserdil Tallinna Kammerorkester tuntud headuses

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/onnelik-ohtu (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "В ЖИТЕЙСКОМ МОРЕ БЕЗ СПАСАТЕЛЬНОГО КРУГА" | Linnateater
    правду ребенок самостоятельно пришел к этике Канта возможно потому что она наилучшая Вертикальная семья не так уж редкого в наши дни вида женщины без мужчин Эсме овдовела рано к отсутствию мужчины в доме она привыкла если Эми родит ребенка вне брака в этом нет ничего шокирующего Особый тип отношений нежность и покровительство в обе стороны вверх и вниз В чем то взрослее и умудреннее жизнью мать в чем то дочь За стенами их дома время от времени вторгающиеся в него мужчины бойфренд Эми самоуверенный и прущий напролом к поставленной цели самому снимать кино Доминик Микк Юргенс и друг финансовый советник и претендент на руку и сердце Эсме Фрэнк Калью Орро живая иллюстрация к тезису Хотел как лучше а получилось как всегда Следуя его советам Эми окончательно разорилась Третий мужчина молодой актер Тоби Кристьян Юкскюла партнер героини в ее последнем спектакле появляется только в эпилоге Абсолютно точная психология образов с такой же точностью виртуозно раскрыта режиссером и сыграна актерами При этом психологический реализм соединен с острой формой и характерным для Киселова вниманием к деталям подробностям среды окружающей героев Так как Эсме актриса игровая площадка выгороженная на Небесной сцене Линнатеатра художник Ийр Хермелийн обрамлена гримировальными столиками Проходя в зал замечаешь что на каждом столике стоят коробочки с гримом парфюмерия пудра и т д На одном из них маленькое фото Киселова в рамке портрет режиссера ставшего для актера кумиром Все эти детали зритель не обязан замечать но они нужны для подлинности атмосферы прочувствованы актерами Режиссер придумал пролог и эпилог В прологе знаменитый театр в Вест Энде в полутьме мы видим Эсме в роскошном платье шекспировской эпохи актриса устало разгримировывается Вероятно она играла роль второго плана какую нибудь придворную даму Да ваше величество Нет ваше величество Ваше величество лорд Лейстер в приемной ожидает аудиенции и т д время Эсме катастрофически быстро уходит В эпилоге маленький театр в Вест Энде Эме и ее молодой партнер готовятся к выходу в пантомиме об Адаме и Еве черные трико белые маски предельная простота от бедности возвращение к истокам к первооснове театра Эсме и Тоби впрягаются в шкафы гримировальные столики как бурлаки в баржу и с усилием тягают их по сцене Ну что старая кляча пошли пахать своего Шекспира А Дюма отец Кин или Гений и беспутство Переплетения Сложность драмы в том что ее персонажи знают о партнерах подчас больше чем те сами знают о себе Приписывают партнерам такие психологические движения и подтексты которые делают их характеры и мотивы поступков неожиданнее и сложнее чем на самом деле и обостряют ситуацию разрушают возможность понять друг друга Здесь очень многое переплетено и почти невозможно выделить доминирующую линию Киселов вгрызается в пьесу вытягивая на поверхность один ее пласт за другим и позволяя им перемешиваться до той поры пока не потребуется сфокусировать внимание на одной проблеме В первой картине это отношения Эми и Доминика Девушка ждет ребенка но замуж не собирается слишком хорошо она знает характер своего возлюбленного эгоистичный сконцентрированный на собственной карьере Начинающий телеведущий передач об известных деятелях искусства мечтает стать с ними вровень снять фильм который ворвется в историю кинематографа Семья

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/v-zhitieiskom-morie-biez-spasatielnogo-kruga (2012-11-09)
    Open archived version from archive

  • "Kuuldused vana hea teatri surmast on enneaegsed ja liialdatud" | Linnateater
    tuleb on võimeline evolutsioneeruma Rollimaterjal on võimaldanud Lambil luua üks ere ja diskussiooniline karakter David Hare i näitemäng jätab lavastajale ja näitlejale vabad käed asetada aktsente ühtede või teiste hoiakute kaitseks Samal ajal on loo diskussioonilisus juurutatud dramaturgia ülesehitusse nii et mingit mustvalget lihtsustatud retsepti on teoses lavastada keeruline kui mitte võimatu Kui just mõni vaataja ei taha sealt mingit selget tõde välja lugeda Elu puudutus Anu Lampi mängitud tegelaskuju ülevatele vaimuväärtustele vastandub Esme tütre Amy peigmehe ja hilisema abikaasa Dominic Tyghe i maailm milles on protesti moodsaid tuuli ja meediaga seotud vormide ihalust Mikk Jürjens mängib rolli teravusega mis teeb Dominicist ja Esmest ideoloogilised vastased Inimesed kes ei salli üksteist ja sellel mittesallimisel on sügavamad põhjused Amy seisukoht on näitemänguna tugev just dramaturgiliselt harilike lahenduste tõttu Konflikt asetatakse perekonna raamidesse ja see toimib Aga ämma ja väimehe draama ristub teadupärast tütres ja abikaasas ning selle konflikti raskust veab Hele Kõrve mängitud nimetegelane õrna vastutustundega milles on olemas ka vastuolude valu ja kurbus Ema tütar ja väimees on Kiselovi tõlgenduses esil haaraval moel Seevastu Esme kallimaks püüdlev Frank Oddie Kalju Orro on jäetud selles lavastuses veidi tagaplaanile mis on ka arusaadav sest Lloyd si kindlustusfirma afääriga seotud asjaolusid on Eestis raske suureks mängida Teatri köögipoolt paljastav lavakujundus hoiab näitemängu ideede ragistamises justkui vana hea teatri poole kuid nii lihtsakene see sõnum ka ei ole Pakutud ruumis on peidus väikest viisi provotseerimist mis kannab rohkem kui üht tähendust Kiselovi lavastus süüvib oma põhjalikkuses tegelaskujudesse ja nende suhetesse Olemas on vahe analüüs ja loo jutustamine Midagi ei jäeta juhuse hoolde põhjalikkus ja täpsus ulatub ärasõitvate autode mürinani mis on iseenesest filmilik element välja nii et kõik on pedantsuseni korras Lavastus on nii tihe et tekib igatsus punktiiri ja lendamise järele Iirlased ja inglased on mõjutatud Tšehhovist ja küllap on Amy seisukohas jälgi

    Original URL path: http://www.linnateater.ee/uudisvoog/meediakaja/kuuldused-vana-hea-teatri-surmast-on-enneaegse (2012-11-09)
    Open archived version from archive