archive-ee.com » EE » K » KOHUS.EE

Total: 710

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Tsiviilasjad | Eesti kohtud
    vastu hagi on esitatud Hagiavaldus peab olema kirjalik selgesti loetavas masina või arvutikirjas formaadis A4 Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleb hagiavalduses märkida 1 kohtu nimetus Hagi tuleb esitada kohtule mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht Kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi Juriidilise isiku asukohta on kerge tuvastada tutvudes tema kohta tehtud äriregistri kandega millest nähtub ka isiku asukoht Äriregistri teabesüsteem on leitav veebiaadressil https ariregister rik ee ja seal on võimalik tasuta teha päring millest nähtub juriidilise isiku registrijärgne asukoht 2 menetlusosaliste ning nende esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed Füüsilise isiku kohta tuleb hagiavalduses ära märkida ka tema isikukood selle puudumisel sünniaeg Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus Kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid tuleb menetlusdokumendis märkida mida ta on andmete teadasaamiseks teinud 3 hageja selgelt väljendatud nõue hagi ese 4 hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagi alus ehk põhjus miks hageja kohtu poole pöördub nt nõue tekitatud kahju hüvitamiseks võlanõue kellegi vastu vms 5 tõendid mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus menetlusosalise vande all antud seletus dokumentaalne tõend asitõend vaatlus ja eksperdiarvamus 6 kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil 7 hagihind kui asi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele 8 kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed 9 kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama 10 abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks eeltoodud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed sünniajad kes lapsi ülal peab ja kasvatab kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks 11 kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik lisatakse hagile registrikaardi ärakiri registri väljavõte või registreerimistunnistus kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta 12 kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses TsMS 406 tuleb seda hagis märkida 13 hagiavaldusele lisatud dokumentide nimekiri Hagiavaldus tuleb allkirjastada hageja või tema esindaja poolt Viimasel juhul tuleb hagiavaldusele lisada volikiri või muu esindaja volitusi tõendav dokument Hagiavaldus koos lisadega esitatakse kohtule ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule Kohtusse pöördumisel peab arvestama sellega kaasnevate kuludega Üldjuhul tuleb maksta riigilõivu mis reeglina sõltub nõude suurusest Riigilõivu tuleb tasuda hagilt vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt Kohtute kontod ja viitenumbrid leiate siit Riigilõivu tsiviilasjades tasutakse vastavalt riigilõivuseaduse le 59 ja riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatule Näiteks soovite esitada kohtule hagiavalduse võlanõudes Võla suurus on 3100 eurot Seega tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot Hagimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu seaduses kindlaksmääratud suuruses kui seaduse kohaselt ei sõltu lõivu suurus tsiviilasja hinnast Riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas

    Original URL path: http://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/tsiviilasjad (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Haldusasjad | Eesti kohtud
    kaebuse esitamisega Kaebuse esitamiseks on ette nähtud tähtajad vt allpool Kaebus esitatakse kirjalikult posti teel või toimetatakse isiklikult või teise isiku vahendusel kohtusse või esitatakse elektrooniliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku s 336 sätestatud korras Kaebuses tuleb märkida alljärgnevad andmed 1 Halduskohtu nimetus Kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi Kui haldusasi võiks alluda mitmele kohtule esitatakse kaebus kaebuse esitaja valiku kohaselt Kui samas asjas vaidlustatakse ühe vastustaja haldusakti ja teise vastustaja toimingut seoses sama haldusaktiga sealhulgas teise vastustaja arvamust kooskõlastust või täitetoimingut esitatakse kaebus haldusaktist tuleneva kohtualluvuse kohaselt Kui samas asjas vaidlustatakse nii eelhaldusakti kui ka sellele tuginevat lõplikku haldusakti esitatakse kaebus lõplikust haldusaktist tuleneva kohtualluvuse järgi Kui samas asjas vaidlustatakse nii haldusakti või toimingut kui ka selle kohta tehtud vaideotsust või muud kohtueelse menetluse otsust esitatakse kaebus algsest haldusaktist või toimingust tuleneva kohtualluvuse kohaselt Teenistusvaidluse korral esitatakse kaebus teenistuskoha asukoha järgi Isik kellelt on võetud vabadus esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi 2 Kaebaja või protesti esitaja nimi isikukood või sünniaeg või registrikood alaline elu või asukoht postiaadress sidevahendite andmed telefoninumber e posti aadress Kui kaebajal on esindaja tuleb esitada ka kaebaja esindaja nimi aadress ja sidevahendite andmed 3 Vastustaja andmed riigiasutus vald või linn avalik õiguslik juriidiline isik või muu isik kelle tegevuse peale on esitatud kaebus postiaadress sidevahendite andmed 4 Kaebuse või protesti esitaja selgelt väljendatud nõue Kaebaja või protesti esitaja võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist tühistamiskaebus haldusakti andmist või toimingu tegemist kohustamiskaebus haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist keelamiskaebus avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist hüvitamiskaebus haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist heastamiskaebus haldusakti tühisuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist tuvastamiskaebus Kaebuses võib soovi korral esitada ka mitu omavahel seotud nõuet liitkaebus kusjuures nõuded võivad olla alternatiivsed 5 Kaebuses haldusakti või toimingu peale märgitakse lisaks vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu samuti nimetus kuupäev number ja selle andnud või teinud haldusorgan kui nimetatud andmete esitamine on võimalik vaidluse asjaolud kuidas on kaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik tõendid mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid viidates konkeetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse vaidlusalusest haldusaktist või toimingu sooritamisest teadasaamise kuupäev ja viis kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused kas kaebaja soovib asja arutamist istungil kirjalikus menetluses või lihtmenetluses 7 Kaebuses haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamiseks märgitakse miks on põhjust arvata et vastustaja annab keelatava haldusakti või teeb toimingu mis rikub kaebaja õigusi ning miks ei saa õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel 8 Kaebuses haldusakti tühisuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks märgitakse selgitus miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks 9 Menetlustoimingu vaidlustamise korral märgitakse põhjendus kuidas toiming rikub kaebaja õigusi haldusaktist või lõplikust toimingust sõltumatult või kuidas menetlustoiming tingib kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või toimingu tegemise 10 Kaebuse lisade nimekiri Kui kaevatakse

    Original URL path: http://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/haldusasjad (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Väärteoasjad | Eesti kohtud
    õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust Teine põhiline erinevus seisneb selles et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul kuid väärteo eest võib karistuse määrata ka kohtuväline menetleja Kohtuvälised menetlejad on näiteks Politsei ja Piirivalveamet Keskkriminaalpolitsei Julgestuspolitsei Kaitsepolitsei valla või linnavalitsus Veeteede Amet Maksu ja Tolliamet Päästeamet Keskkonnainspektsioon Sise ja Justiitsministeerium jt Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised nt liikluseeskirjade rikkumine tuleohu tekitamine looduses avaliku korra rikkumine Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata Väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole küll on tal aga valikuõigus kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist Osade väärtegude koosseisud ja karistused on sätestatud karistusseadustikus kuid enamus neist on sätestatud teistes seadustes näiteks liiklusseadus tolliseadus Väärtegude kohtuvälist ning kohtulikku menetlust reguleerib väärteomenetluse seadustik Kohtuprotsessis on pooled menetlusalune isik kelle suhtes on väärteomenetlust alustatud ja kohtuväline menetleja nt politsei kelle otsus on kohtus vaidlustatud Väärteoasja

    Original URL path: http://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/vaarteoasjad (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kriminaalasjad | Eesti kohtud
    puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve Õigushüved on põhiväärtused nagu elu tervis ja vabadus kuid ka näiteks materiaalsed väärtused nt asjad ning intellektuaalne omand nt autoriõigus Karistusseadustikus on kuritegudel raskusastmed Esimese astme kuriteo eest näeb seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise Teise astme kuriteo eest näeb seadus karistusena ette tähtajalise vangistuse kuni viis aastat või rahalise karistuse Kuritegudest teatamiseks ei saa pöörduda otse kohtusse Kui langete ise kuriteo ohvriks või näete pealt kuritegu on oluline kiiremas korras teatada juhtunust politseile säilitada sündmuskoht ja asitõendid võimalikult puutumatuna Kuriteosündmusest saab teavitada helistades tasuta lühinumbril 110 või minnes kohale lähimasse politseiasutusse Esimese astme kuriteo toimepanemise varjamine või sellest mitteteatamine on karistatav kuriteona Kriminaalmenetluse saab kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustada uurimisasutus või prokuratuur Uurimisasutused on Politsei ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Maksu ja Tolliamet Konkurentsiamet Sõjaväepolitsei Keskkonnainspektsioon ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla Kriminaalasju arutatakse riikliku süüdistuse alusel Kriminaalprotsessis osalevad prokurör riikliku süüdistajana süüdistatav isik kellele on süüdistus esitatud süüdistatava kaitsja kannatanu isik kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist varalist või moraalset kahju tsiviilkostja isik kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga kolmas isik võidakse menetlusse kaasata kui kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle Kriminaalasju võib lahendada üldmenetluses või ka lihtmenetluses Üldmenetlust nimetatakse ka võistlevaks kohtumenetluseks kus prokurör täidab süüdistatavat funktsiooni ja kaitsja süüdistatavat kaitsvat funktsiooni Kohtuistungil uuritakse kõiki tõendeid vahetult Loetakse ette dokumentaalsed tõendid kuulatakse ära kannatanud tunnistajad süüdistatavad ekspert jt Nende ilmumine kohtuistungile on kohustuslik Peetakse ka kohtuvaidlus kus prokurör peab süüdistuskõne ja kaitsja omakorda kaitsekõne Kohus kuulab ära mõlema poole arvamuse ning teeb õiglase kohtuotsuse Kohtuotsus võib üldmenetluses olla õigeks või süüdimõistev Lühimenetluse kõige levinum liik on kokkuleppemenetlus See tähendab

    Original URL path: http://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/kriminaalasjad (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Isikuandmete töötlemine | Eesti kohtud
    nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi lõike ja punkti järgi milles isikut süüdistatakse Väärteoasja kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aeg ning selle muutmine märkides väärteoasja numbri täisealise menetlusaluse isiku nime ja alaealise menetlusaluse isiku nimetähed ning väärteoasja kvalifikatsiooni või kohtuvälise menetleja nime ja otsuse numbri Tsiviilasja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine märkides tsiviilasja numbri menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse Haldusasja kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine märkides haldusasja numbri menetlusosaliste nimed ja vaidluse eseme üldise kirjelduse Menetlusosalise nime ei avaldata kui see on vajalik eraelu puutumatuse kaitseks Ringkonnakohus avaldab kõigis menetlusliikides asja numbri apellatsioonkaebuse esitaja vaidlustatud otsuse kuupäeva ja selle teinud kohtu kohtumaja Kinnises menetluses tehtud otsuste kohta avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine asja number ning märge et menetlus on kinnine Otsuste avalikult teatavakstegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Jõustunud lahendid avaldavad kohtud kohtuinfosüsteemis ning neid on võimalik otsida Riigi Teataja veebilehelt Isiku taotlusel või kohtu algatusel võidakse tsiviil või halduskohtumenetluses tehtud lahendis asendada isiku nimi initsiaalidega ning ei avalikustata tema isikukoodi sünniaega registrikoodi ega aadressi Samuti võidakse avaldada ainult otsuse resolutsioon või ei avalikustata otsust kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust Kriminaal ja väärteoasjades avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood isikukoodi puudumisel sünniaeg Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgiga välja arvatud juhul kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga Osal juhtudel võib kohus isikuandmete täiendavaks kaitsmiseks avalikustada ka ainult kriminaal või väärteoasjas tehtud lahendi sissejuhatuse ja resolutiiv või lõpposa Kodanike pöördumised ja muu kohtu kirjavahetus registreeritakse vastava kohtu dokumendiregistris Kui isik avaldab soovi ei märgita

    Original URL path: http://www.kohus.ee/et/kohtusse-poordumine/isikuandmete-tootlemine (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kohtusse pöördumine
    jQuery ul first jQuery this parent css display jQuery ul first jQuery this parent slideDown Menu complete to show or not if show 1 showMenu Function Use to show menu whether loaded or not function showMenu if jQuery body mobile menu ul length 1 loadMenu 1 console log läks laadimisele else console log läks näitamisele jQuery mobile menu fadeIn 200 jQuery body fadeOut 300 jQuery social fadeOut 300 jQuery mobile wrapper css top jQuery body offset top px jQuery html css overflow y scroll Make telephone numbers to telephone links function telephoneLinks jQuery td each function var klass jQuery this attr class jQuery this attr class kui td klassi sees on string telefon teeme sisust telefoni lingi if klass search telefon 1 jQuery this wrapInner Check if is front page also adds front page class to html element function isFrontPage if jQuery front blocks length 0 jQuery html addClass front page return 1 else return 0 Improving search capabilities for both versions function improveSearch Wrap search with div conteiner if jQuery search wrapper header search length 1 jQuery header search wrap if jQuery otsingu liik length 1 jQuery header search append ÜldotsingTöötaja otsing jQuery search block form submit function event if jQuery header otsingu liik val tootaja otsing event preventDefault otsisona jQuery edit search block form 2 val otsi Switch between Mobile and Desktop views function switchBetweenViews if override 0 if jQuery window width 1070 isMobileActive 1 jQuery html addClass mobile var wrapper length jQuery mobile wrapper length if wrapper length 1 jQuery html hasClass front page showMenu else if wrapper length 1 loadMenu 0 else jQuery html removeClass mobile Initialize main mobile view functionality function initializeThis to mobile button if jQuery to mobile length 1 jQuery body append jQuery to mobile click function mobiili versiooni toggle jQuery html addClass mobile override 1 setCookie isMobile 1 365 window name 1 jQuery html css overflow y scroll if jQuery mobile wrapper length 1 loadMenu 0 if jQuery html hasClass front page showMenu if jQuery otsingu liik length 1 jQuery header search append ÜldotsingTöötaja otsing jQuery search block form submit function event if jQuery header otsingu liik val tootaja otsing event preventDefault otsisona jQuery edit search block form 2 val otsi to desktop button if jQuery to desktop length 1 jQuery body append jQuery body to desktop click function jQuery otsingu liik remove mobiili versiooni toggle jQuery html removeClass mobile override 1 setCookie isMobile 0 365 window name 0 jQuery html css overflow y auto Open menu button if jQuery open menu length 1 jQuery body append jQuery open menu click function showMenu Main controller Automatically switching versions jQuery window resize function switchBetweenViews jQuery document ready function Initialize main mobile view functionality initializeThis var frontPage isFrontPage Cross page memory of mobile desktop preference Preference mobile Current page not frontpage if isMobileActive 1 frontPage 0 loadMenu 0 jQuery html addClass mobile telephoneLinks Preference mobile Current page frontpage else if isMobileActive 1 frontPage 1 showMenu jQuery html addClass mobile else telephoneLinks Switch between views

    Original URL path: http://www.kohus.ee/et/print/kohtumenetlus/kohtusse-poordumine (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Riigilõiv tsiviilasjades | Eesti kohtud
    sätestatule Milliste toimingute eest riigilõivu ei võeta ning millised isikud on riigilõivu tasumisest vabastatud seda reguleerib riigilõivuseaduse 22 Hagimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu seaduses kindlaksmääratud suuruses kui seaduse kohaselt ei sõltu lõivu suurus tsiviilasja hinnast Riigilõivu ei tasuta menetluse algatamise avalduselt hagita asjas mille kohus võib lahendada omal algatusel See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel Riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt Avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti Kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet või taotlust ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud ei või seda nõuet või taotlust jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata Kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses Kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata Nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele Kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu loetakse hagi esitatuks esialgses suuruses Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv

    Original URL path: http://www.kohus.ee/et/riigiloivud/riigiloiv-tsiviilasjades (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Riigilõiv haldusasjades | Eesti kohtud
    A Jaga Print PDF Jaga Riigilõivuseadus näeb halduskohtule esitatavate kaebuste puhul ette järgmist Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot Kui kaebus esitatakse kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks tuleb tasuda riigilõivu 3 summast mille väljamõistmist taotletakse või vara väärtusest mille tagastamiseks kohustamist taotletakse kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro Kui kaebus esitatakse rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks kui nõutava hüvise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel tasutakse riigilõivu 250 eurot Kui kaebus esitatakse maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu 3 vaidlustatavast summast kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro Riigihanke vaidlustuse esitamisel 1 riigilõiv 640 eurot kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem 2 riigilõiv 1280 eurot kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda Kui kaebuses on esitatud mitu alternatiivset nõuet tasutakse riigilõivu lähtudes nõudest mille esitamise eest on ette nähtud suurima riigilõivu tasumine Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule arvestades apellatsioonkaebuse ulatust Haldusasjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse

    Original URL path: http://www.kohus.ee/et/riigiloivud/riigiloiv-haldusasjades (2015-12-04)
    Open archived version from archive