archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • K&T | Author Archives
    õpetus Seda on kõige parem visandada kahe piiblitsitaadi abil mida rabi ise mitmel pool kasutab Issanda päralt on ilmamaa Ps 24 1 ning Aeg on Issandal tegutseda on ju tehtud tühjaks su Seadus Ps 119 126 Esimene kirjakoht märgib Leineri usku täielikku jumalikku Ettemääratud vabadus ühe rabi pretensioon tunda ära Jumala tahe 1 osa Karin Kallas 10 juuli 2015 Juutlikus traditsioonis on vähe neid kes on julgenud väita või on veendunud selles et kõik on Taevaste kätes seda rõhuasetusega sõnal kõik Just nii väidab rabi Mordekai Josep Leiner Rabi Leiner ning tema õpetus on suuresti tundmatu seda ka judaismihuvilistele ning uurijatele Tema õpetust ei kantud edasi ilmselt seetõttu et see oli ja on siiani üsnagi ebatraditsiooniline kahtlemata pretensioonikas ning kui Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetaja sõnavõtt Karin Kallas 19 juuni 2015 Austatud prorektor peapiiskop dekaan ja õppejõud Kallid lõpetajad ja külalised Me kõik alustasime oma teekonda teoloogidena erineval ajal erineval viisil ning erinevatel ajenditel Ometi on miski meid kõiki kokku toonud täna siia nii et meie teed ristuvad Arvan et meie teede ristumispunktiks on soov ning huvi võib olla ka vajadus küsida selle järgi mis on tundmatu Ettemääratus ja vabadus antiikjuutlikus mõttemaailmas Karin Kallas 1 mai 2015 Inimese ettemääratuse ja või vabaduse üle mõtisklemisest pole pääsenud ükski ajastu ega kultuur Puudutab see ju meie enda eksistentsi arusaama sellest kes ja kuidas me oleme Kas oleme iseeneses või seoses teis t ega Huvitaval kombel ning erinevatel viisidel on selle teemaga suhestunud teise templi aegsed juudi koolkonnad s o 6 sajandi esimene pool kuni 70 pKr Judaismi erinevad Juudi teoloogia õppimisest Karin Kallas 28 november 2014 Teoloogia õppimine ja õpetamine ülikoolides võib olla oma ülesehituselt sarnane olenemata sellest millise usu sisuga õppekava täidetakse Seda võimalikkust olen kogenud õppides kristlikku ning juudi teoloogiat Tõesti on kristlikus ja juutlikus teoloogias küsimused rõhuasetused ning enesemõistmise meetodid

    Original URL path: http://kjt.ee/author/karin-k/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Lihtsatest võimalustest | K&T
    kes sellesse loengusse juhtub et näeks ja kohe mõistaks Palju parem oleks lihtsalt vahetada vastastikku tõdemusi kogemusi mida keegi arvab näiteks indulgentsidest ja kui seda inglise keeles teha saaksid absoluutselt kõik maailmas aru mida keegi arvab Oma arusaamad saaks teatada Baltikumi ja Põhjamaadesse kogu Euroopa Liitu ja ka Põhja Ameerikasse kõigile kes on meie konkurendid teoloogiliste tõdedeni jõudmisel Teoloogilise hariduse jaoks oleks lihtsama õppeviisi puhul kahest aastast küll On huvitav et Luther on nii tuntud Baltikumis Põhjamaades ja mujal aga usu puhtuseni jõudmiseks soovitab ta kuidagi rasket teed Ta arvaks justkui tõsimeeli et tuleb sisse minna kitsast väravast Mt 7 13 Intrate per angustam portam samas kui väravad võiksid olla laiad et kõik saaksid liikuma ja oleks käivet Ta nõuab nimelt heebrea kreeka ja ladina keele õppimist piiblifiloloogiat et Piibli sõnad elustuksid Kas sellised kulutused Piibli elustamisele on mõistlikud Veel rohkem nõuab ta keelteoskust jutlustajatelt Ta väidab et siis ei jää inimesed jutlust kuulates tüdimusest ja väsimusest magama ning et usk on siis uus ja värske Kui aga jutlustajatelt hakata sellist värskust tahtma siis me ei jõua iialgi magistriprogrammide ühildamiseni teiste instituutidega Värskus võiks tulla lihtsalt liikumisest spordist Kõige problemaatilisem on küllap Lutheri seisukoht mida ta esitab korduvalt ja jälle keerukalt et jumalasõnaga tegelemine vajab Piibli tõlkimist justkui Piibel ei oleks tõlgitud ning see omakorda üldist emakeelset haridust vanadele keeltele veel lisaks Veel hullem ta seostab jumalatunnetuse sügavuse emakeele tundmise sügavusega Siin pannakse nüüd liiga palju kokku ja tulemus on algsele puhtusele vastupidine hõlmamatu hulk rahvaid ja keeli kes kõik väidavad et nemad tunnetavad kõige sügavamalt Üldse kui on liiga palju erinevaid asju on raske ülevaadet saada Seda rahvaste hulka on praegu keerukas isegi neljaks jaotada nagu on põhitõde juhtimiskoolitustel Kuidas jumalatunnetust sellisel juhul juhtida Olukorda raskendavad vastuolud Piiblis Neid ei oleks kui evangelistid või nende õpilased oleksid kohe algul olnud mõistlikud teinud ühe tugeva grupi ja oma hüplike lugude asemel oleksid esitanud ühe konkurentsivõimelise täieliku evangeeliumi millele Paulus oleks lisanud ühe kokkuvõtliku n ö väliseksperdi arvamuse Samuti ei ole selge sõnumiga visioon Johannese Ilmutusraamat Isegi kui see jaotada lühemateks etappideks nagu proovis seda teha Isaac Newton on kohati täiesti arusaamatu mida täpselt järgmisena peaks tegema Ükskõik milliselt poolt vaadata enamik Eesti probleeme üld ja kõrghariduses suletus üksindusse ja pimedusse on tekkinud luterlusest v a ehk soe koolitoit mille vajadus võib aga siiski juurduda luterluses Oleks palju lihtsam kui kõiki neid arenguid ei oleks tekkinud Tuleb mehiselt nõustuda ebapopulaarse seisukohaga et pärisorjus oma selges struktuuris ja organisatsioonis oleks olnud ilmselt hästijuhitav ühtlasi majanduslikult homogeensem ja investeerimiskeskkonnana stabiilsem eluvorm kusjuures see vastaks paremini riigi eelarvelistele võimalustele Füüsilist tööd tehes elavas suhtluses omaenda kubjaste ja välismaiste investoritega jääb ka inglise keel justkui iseenesest külge ja avab tee põhikooli Keegi ei keela hällilaulu laulmist emakeeles Mis aga on kõige tähtsam kui liiga palju ei mõtle siis usku ei risusta nii et eraldi puhastamist polegi vaja Marju Lepajõe 1962 on Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppetooli patristika ja klassikaliste keelte õppejõud Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/lihtsatest-voimalustest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    akeediast varases munkluses Marju Lepajõe 7 september 2012 Küllap on norra mõtleja Lars Svendseni Igavuse filosoofia üks elegantsemaid filosoofilisi traktaate mis tänavu eesti keeles on ilmunud 1 Ta on suutnud kirjeldada vägagi täpselt vaimset põhiseisundit millesse inimkond on jõudnud viiskümmend aastat pärast II maailmasõja suurejoonelisi tapatalguid igavlemist tähendusteta maailmas ning on suutnud seda teha nii mõjuvalt et on ületanud tsivilisatsioonide piirid Tõepoolest kui Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui

    Original URL path: http://kjt.ee/author/marju-l/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usk ja hirm | K&T
    poolt üheks enim kasutatud relvaks ahvatlus Aga mis aitab tänasel päeval meid ahvatlustele vastu seista On selleks teadmine või hirm Ja kui teadmine kuhu maailma see kuulub kas uskumuste või teadmiste Miks ma olen hakanud ülaltoodud seosele mõtlema Ilmselt seetõttu et lastes ennast ahvatleda vist paljuski paratamatust soovist võrrelda minevikus olnut tänapäeval asetleidvaga on tekkinud selline tunne et kunagine selgejooneline piir headuse ja kurjuse vahel on ähmastunud ning selle tuvastamine pole enam kaugeltki kerge On kadunud eeskujud ja kriteeriumid Ning mis paistab olevat veelgi olulisem kaduma on läinud hirm Hirm mis tulenes paljuski usust Usust igavesse ellu Usust reaalselt eksisteerivasse paradiisi ja põrgusse Nii olemegi me jõudnud paljude jaoks kehtivasse aegruumi kus ja milles võib anda rahumeeli ahvatlustele järele sest hirm karistuse ees on muutunud pelgalt abstraktseks See on muutunud heal juhul analoogiliseks vaid hetkelise hirmuhooga mis tabab meid siis kui oleme järjekordselt lugemas hoiatavat artiklit valge suhkru kahjulikkusest Et siis mõne hetke möödudes lisada ajameelselt oma kohvitassi paar teelusikatäit seda sama suhkrut Skeptilistena nagu me oleme David Vseviov 1949 PhD ajalugu on Eesti Kunstiakadeemia professor Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/usk-ja-hirm/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    ka variandis kuivõrd on huvipakkuv seos ajas muutunud ning kas selle ühe koostisosa mõjujõu suurenemise vähenemisega on kaasnenud ka mingid muudatused teise osapoolega Muidugi võimaldab selline küsimusepüstitus arvukalt erisuunalisi ja Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne

    Original URL path: http://kjt.ee/author/d-vseviov/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Teised | K&T
    mis hoiatavad sekkumast Jumala loomingusse kuid näiteks haiguste likvideerimine peaks meid ju kõiki rõõmustama mis sellest et arstid jäävad töötuks Ka Jeesus ütles Johannese evangeeliumis et teie olete jumalad nii on kirjutatud raamatutes Ja Jeesuse imed hakkavad teoks saama Juba antakse pimedale tagasi nägemine kurdile kuulmine ja halvatu võib liigutada käsi ja jalgu mõtte jõul Muidugi otsitakse juba tükk aega ka võimalust kuidas mõtte jõul tanke juhtida Kahju on neist usklikest kelle usk toetub vaid Jeesuse imedele Imesid võime siin maa peal teostada ka meie ise Teaduses on päevakorral juba näiteks ka nähtamatuks muutumine ja keha teleportimine Surematust ihkasid ja ihkavad taoistid kes püüavad pikendada elu harjutustega ja eliksiiridega Ka Euroopas otsiti tarkade kivi Aastal 2004 andis Surematuse Instituut välja artiklite kogumiku Teaduslik võitlus surma vastu On teadlasi kes usuvad võimalust inimelu väga pikaks venitada ja surematuse saavutamist Sellest unistas ulmekirjanik Arthur Clarke tõsimeeli juba 1964 aastal Jah oleme saamas jumalateks ja ilmselt ootab meid ees pöörane tulevik kui me ennast ise ei hävita ökokatastroofis või sõja läbi Muidugi täiesti uuteks saaksime ikkagi alles siis kui looksime kunstliku elu täiesti uuel alusel geneetilise koodi mis ei ole bioloogiline Ka räägitakse ju praegu multiversumist ja tumedast ainest See tume aine on saladus kuid ilmselt see väike osa mis on nähtav sõltub vägagi nähtamatust tumedast ainest ja energiast kuigi me ei tea mis aine või mis energia see nähtamatu üldse on Kuid me võime ka oletada et teisest universumist on tulnud meie juurde olendid kes on täiesti erinevad nad on sündinud loodud või tekkinud meile täiesti arusaamatul viisil Võib olla pole neil aju mõtteid ega teadvust ehk suhtlevad nad omavahel täiesti teisiti nende eesmärgid ja teod on täiesti erinevad meie omadest Ja võib olla on nad nähtamatutena juba meiegi hulgas Tahavad nad meiega suhelda või mitte Kõik see on muidugi hüpotees kuid

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/teised/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Miks on kooli vaja? | K&T
    kujunemisele Eesmärgi saavutamisel toetatakse läbi õppe ja kasvatusprotsessi iga õpilase arengut ühises koostöös kooli ja koduga Õppe ja kasvatustöös juhindutakse kristlikust maailmavaatest mida esindab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Kaarli Kooli missiooniks on aidata ja toetada lapse arengut lähtuvalt tema ealistest iseärasustest ning arvestades tema individuaalsust Tihedas koostöös kodu kiriku ja ühiskonnaga luuakse arendav ja turvaline keskkond uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning kindla väärtussüsteemi kujunemiseks Eesmärgiks on olla sellise väärtuskeskkonna kandja mis kujundab noore inimese elutervet suhet teda ümbritsevasse ja iseendasse Lisaks teadmistele ja oskustele loob kool pinnase lapse väärtushinnangute kujunemiseks Lisaks toon võrdluseks kolme üldhariduskooli eesmärkide kirjeldused Tallinna Reaalkool on ajaloolistele traditsioonidele toetuv kool kõrge vaimsuse kandja ja reaalhariduse lipulaev Eestis Selle põhiväärtused on järgmised Reaalkool on ühiskonnale avatud kool väärtustatakse õpilaste ja õpetajate omavahelist ja õpilaste ning õpetajate vahelist koostööd ja toetavaid suhteid koostööd vilistlaste ja lastevanematega ning teiste õppeasutustega rahvusvahelist vastavat suhtlust Reaalkool on omanäoline kool mis väärtustab süvateadmisi reaal ja loodusainetes ning head taset kõigis õppeainetes toetub traditsioonidele lähtub vaimsusest ning sportlikust vaimust koostöösuutlikkusest loovusest isamaa ja loodusearmastusest Reaalkool on arenev kool mis annab süvendatud reaal ja loodusainete põhiteadmistele lisaks mitmekesist haridust ning eluoskusi muutuvas ühiskonnas parimaks toimetulekuks ja terviseteadlikuks eluviisiks Kool arvestab ja süvendab õppija individuaalsust toetab õpetaja kui isiksuse professionaalset arengut Tallinna 21 Kool on iseennast analüüsiv konkurentsivõimeline loominguline arenev ja õppiv organisatsioon Kooli põhiväärtused on sõnastatud järgnevalt 1 Õppesuunad ja traditsioonid 2 Professionaalne kaader 3 Süsteemne enesetäiendamine ja sisekoolitus sh lastevanemate mõttepooltunnid 4 Õppimine ja haridustaseme usaldusväärsus 5 Õpilase tasakaalustatud arengu toetamine mitmekülgne huvitegevus ja valikkursuste süsteem Veeriku kool on õppiv organisatsioon avatud turvaline ja loov kool kus iga õpilane on motiveeritud võimetekohaseid teadmisi ja oskusi omandama ning väärtustab elukestvat õpet Kooli üldeesmärkideks on märgata ja tunnustada igas inimeses leiduvat head kujundades selle kaudu tervislik ja turvaline õpikeskkond Lisaks märgata õpilase andekust rakendades eakohaseid õpioskusi saavutada eesmärgistatud innovaatiline ja tulemuslik õppimine Mitme kooli kodulehelt ma nende missiooni ja põhiväärtusi ei leidnud Küll aga torkas silma et rõhutatakse ajalugu ja traditsioone Jah traditsioonid on olulised kuna seovad kogu kooli väärtuskasvatuse üheks tervikuks kuid kui traditsioonid jäävad lootma üksnes ajaloole ning neis puudub mõtestatus siis jääb sellest väheks Ma ei taha väita et nendes koolides asi selliselt on sugugi mitte lihtsalt on see üks tähelepanek paljude seast Tulemused on huvitavad Näha on et me oleme läbimas paradigmaatilist muutust Keskmeks on saamas laps tema individuaalne areng rõhutatakse ka koolikeskkonna olulisust ning selle suurt mõju lapse kasvamisele täisväärtuslikuks inimeseks Kuid siiski jääb veel küsida mis siis ikkagi pärast saab Mis on koolis õppimise ja hariduse omandamise eesmärk tervikuna Sellele küsimusele saab vastata kahetiselt Ühelt poolt saame kõikide koolide puhul lähtuda riiklikus õppekavas sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi sihiseadetest mille võib ehk kokku võtta sellega et last tuleb ette valmistada tema kolmeks rolliks elus perekonnas tööelus ning kodanikuna ühiskonnas ja riigis Kristlike koolide puhul saame aga lisada juurde veel ühe olulise mõõtme kasvatada last kes mõistab et ta on Jumala looming Et tal on ainulaadne ülesanne ja roll siin maailmas Ja et seda lõpuni mõista tuleb tal aru saada

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/10/miks-on-kooli-vaja/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    ja öö on sama valge kui päev 1Tm 6 13 16 Triin Käpp 28 veebruar 2014 Ma käsin sind Jumala ees kes teeb kõik elavaks ja Kristuse Jeesuse ees kes Pontius Pilaatuse ees andis hea tunnistuse et sa käsku säilitaksid puhtalt ja laitmatult meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni mille parajal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus võimas valitseja kuningate Kuningas ja isandate Issand kellel ainsana on surematus kes elab ligipääsmatus valguses Eklesioloogiline oikumeenia Triin Käpp 19 juuli 2013 Mida võiks eklesioloogia ja oikumeenia mõisted meie jaoks tähendada Mõlema termini eklesioloogia ja oikumeenia jaoks on kasutusel palju erinevaid tähendusvälju ja tõlgendusi Mõlemat saab mõista lähtuvalt kontekstist kuid antud tekstis katsun mõningaid erinevaid mõistmisviise kokku võtta ning vaadata antud mõisteid üldprintsiibist lähtuvalt Seetõttu jätan kõrvale kontekstuaalsed kommentaarid nt ei kasuta ma eklesioloogiat selle Usuõpetus usundiõpetus ja religiooniõpetus Triin Käpp 8 november 2012 Usuõpetus usundiõpetus ja religiooniõpetus need on kolm sõna mille avaldamise korral tava ajakirjanduses võib olla üpris kindel et saad suurel hulgal komme ja laike või siis dislaike Ootasin huviga millised kommentaarid lisanduvad hiljuti Õpetajate Lehes ilmunud ja Postimehe kaudu laiema avalikkuse ette jõudnud loole kristlikest koolidest Ja ega tulemus just eriti üllatav ei olnud Ühe Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust

    Original URL path: http://kjt.ee/author/triin-k/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive