archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Kristlik elu – elu Vaimus (Ap 2:1–13) | K&T
    süüdates Eelija palve peale märjad puud 1Kn 18 20jj Ja Uues Testamendis rääkis Ristija Johannes et pärast teda tuleb see kes ristib Püha Vaimu ja tulega Kui nüüd nelipühaloos räägitakse tuulest mis täitis kogu koja siis soovib Apostlite tegude autor meile öelda et see mis andis tõuke kristliku kiriku sünnile ei olnud mitte jüngrite oma jõud ja võimekus vaid nende läbi tegutsev Jumala vägi Nii nagu tuleleegid üheaegselt valgustavad ja puhastavad nii puhastab Jumal oma kutsutuid ning valgustab südameid et need võiksid näha ja vastu võtta Tema armu Jeesuses Kristuses Nelipühaga sündis nende elus midagi täiesti uut Jüngrite vana loomus piltlikult öeldes põletati tuleleekidega tuhaks ning nende elud said täielikult muudetud Püha Vaimu läbi Sedasama saab Jumal teha meie kõikide elus Kuid siin tekstis on ka veel kolmas pilt olles täidetud Püha Vaimuga hakkasid nad rääkima teisi keeli Siinkohal meenub mulle üks sündmus mis toimus umbes kümme aastat tagasi Viljandi Jaani koguduses Meil olid sõpruskoguduste päevad Külalisi oli tulnud Hollandist Saksamaalt Norrast ja muidugi Eestist Pühapäeva hommikul viibisime üheskoos jumalateenistusel Viljandi Jaani kirik on erakordselt hea akustikaga Kõik oli nii nagu tavaliselt aga kui algas Meie Isa palve siis toimus midagi ebatavalist Igaüks palvetas kõva häälega oma emakeeles ja kirikut täitis eriline heli Huvitav on mõelda mida oleks selle peale kostnud juhuslik kirikusse tulija Igatahes pärast jumalateenistust ütles üks hollandlane See oli nüüd küll just nagu esimesel nelipühal Jeruusalemma kokkutulnud inimeste seas oli palju erinevaid rahvusi ja sellepärast olid nad väga imestunud kui igaüks neist kuulis räägitavat oma murret kuigi kõnelejateks olid galilealased need lihtsad mehed keda Jeesus oma argipäeva askelduste keskelt enda juurde kutsus Püha Vaim andis neile võime ja julguse rääkida kõigile Jumala suurtest asjadest nii Sellega oli täitunud ka prohvet Joeli läbi antud sõnum Ja viimseil päevil sünnib ütleb Jumal et ma valan oma Vaimu välja kõigi inimeste peale Jl 3 1jj Kuigi algul tekitas see sündmus rahva seas segadust siis pärast Peetrus kõnet tuli selgus Suur hulk inimesi ristiti Jeesuse Kristuse nimesse Äkitselt hakkasid inimesed taipama ja üksteisest aru saama Inimeste vahelised piirid milleks võivad olla rahvus keel haridustase sotsiaalne kuuluvus või mõni muu asjaolu hajuvad Püha Vaimu väes Kui Paabeli torni lugu näitab meile kuidas ühtsus inimeste vahel lagunes siis nelipüha taastas selle ühtsuse Pärast Paabeli torni ehitamist ei saanud inimesed enam üksteisest aru 1Ms 11 Nende iha võimu ja enesele nime tegemise järele tõi kaasa hoopis lõhenemise Kui Püha Vaim inimeste elu täidab siis muutub midagi nende suhtumises kaasinimestesse Äkitselt hakkavad nad üksteist mõistma Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas kiites Jumalat Ap 2 46 Ja usklike kogul oli üks süda ja üks hing ning keegi ei öelnud oma vara kohta et see on tema oma vaid kõik oli neil ühine Ap 4 32 Selline ühtsus saab olla üksnes Jumala Vaimu and Kristlased on kutsutud looma Jeesuse elu maailmas Ilma Püha Vaimuta oleks see täiesti võimatu ülesanne Püha Vaimu läbi sünnib Kristus meie sees ja meist saab uus loodu kelle kõige olulisem ülesanne on peegeldada maailmale Jeesuse palet Niisiis kui keegi on Kristuses

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/kristlik-elu-elu-vaimus-ap-21-13/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Püha Vaim: usu ja rahu allikas (Jh 14:23–27) | K&T
    Püha Vaim on siis lahendus konkreetsele probleemile kuidas alal hoida Jeesuse õpetus ning veel nõnda et see poleks üksnes kirjapandud tekst surnud kirjatäht Üksnes kirjapandust on alati liiga vähe mida aeg edasi seda rohkem vajab see tekst keele ja kultuuri muutumise tõttu tõlgendamist Püha Vaim on niisiis see tõlgendaja kes aitab meil aastatuhandete eest kirjapandust aru saada ning seda käesolevas hetkes tarvitamiskõlblikuks muuta Just nõnda on kirik läbi sajandite mõistnud Püha Vaimu rolli kristlikus usus Üksnes Püha Vaimu toel pole me kuulutus saanud muuseumieksponaadiks Paraku pole raskused sellega lõppenud Igal ajal tuleb kirikul lisaks vastata küsimusele kuidas seda Püha Vaimu õiget ja tõest Vaimu ära tunda Ma üritan siin kõnelda Vaimust aga mis annab mulle selleks õiguse Kas ma ise olen Vaimu mõju all kas olen tõeliselt vaimustunud Ma võin küll öelda et mul on teatav Vaimu kogemus aga miks peaksite mind uskuma Kuigi sarnane probleem on ka usu endaga ka sellest kõnelemisel peaks olema kogemus Kõnelda Jumalast jällegi peaks olema inimesel kogemus ent kuidas otsustada on see kogemus üldse õige Olgu siis nelipühal või mõnel muul päeval ikka tekib küsimus pädevusest Vaimu usu ja Jumala kogemuse tõesusest Seda probleemi on tajutud kiriku algusaegadest alates ning juba antiigis töötati välja kolm kriteeriumi õige vaimu usu ja jumalatunnetuse eristamiseks valest Esiteks öeldi et õige Vaim peab olema apostellik st tagasi viidav Jeesuse enda ja tema õpilasteni Kes kõneleb Vaimust ei tohi seda teha teisiti kui nemad vähemalt ei tohi see kuulutus apostlitele vastu rääkida Teiseks rõhutati juba toona et õige Vaim vabastab mitte ei orjasta Kirikule usaldatud võtmete meelevald seisneb eelkõige pattude andeksannis mitte ristiinimeste allutamises mingitele välistele seadustele Kolmandaks sätestati et õige vaim ja õige õpetus ühendab kirikut mitte ei lõhesta Apostellik ja vabastav sõnum toob alati leppimise mitte tüli Just neist üldistest kriteeriumidest lähtudes kujunes välja kõigepealt Uue Testamendi kaanon kui apostlite tunnistuste kogumik mille järgi sai kontrollida iga kuulutaja Vaimu omamise pretensiooni Teiseks kujunes vaimulik amet eelkõige piiskopiamet mida mõisteti just jumalikus meelevallas pattude andestamise ametina Piiskop oli varases kirikus ülevaataja kelle hooleks oli jälgida et Jumala kogudus seisaks apostlite õpetuses ning poleks allutatud mingitele välistele inimlikele korraldustele ja seadustele et see eelkõige säilitaks sõltumatuse riigist Ning kolmanda kriteeriumi järgimiseks koostati ajapikku usutunnistus tekstina mis sõnastab ühise kristliku õpetuse tuuma kõige lühemas võimalikus vormis Kes iganes tänasel päeval tahab kõnelda Pühast Vaimust võib samuti küsida kas tema kõnelus vastab Jeesuse Kristuse ja tema apostlite tunnistusele nagu see on kirja pandud Uues Testamendis või on kuulutaja ise mingi sõnumi välja mõelnud Kas see kõnelus Pühast Vaimust vabastab st kuulutab Jumala tingimusteta armu ja pattude andeksandi igale inimesele kes usub Või üritatakse inimest kontrolli alla saada Ning viimaks kas Vaimust kõnelemine ühendab kristlaskonda teenides lepitust sallivust ja üksteise armastamist Või õhutatakse vaenu Paraku on neid kriteeriume võimalik ka üksteise vastu välja mängida Olen juba kümme aastat meie kirikus seda jälginud kuidas üks seltskond süüdistab teist et nood ei kõnele enam piibellikult ei järgi seega apostellikkuse kriteeriumi Teised süüdistavad aga vastu et esimesed tahavad lunastususust jälle seaduseusu teha Ning kolmandad ohivad

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/tegutsev-vaim-usk-ja-sonaspusimine-jh-1423-27/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste lõputööde ja doktoritööde kaitsmised | K&T
    2012 aasta kevadel esitatud kaitsmiseks 7 Magistritöö on juhendi kohaselt uurimuslik töö mille põhiteksti pikkus on 50 75 lk ning milles tuleb anda lahendus ühele juhendaja abiga või iseseisvalt püstitatud uurimisülesandele Töö teema peab olema oluline valdkonna uurimistöö arengu seisukohalt kasutada tuleb antud ülesande lahendamiseks kõige olulisemaid allikaid ja kaasaegset värskeimat kirjandust Usuteaduse magistriõppes on võimalik omandada terviklik akadeemiline spetsialistiharidus teoloogias See on akadeemilise teoloogiahariduse täisvorm Teine võimalus on spetsialiseeruda peale usuteaduse magistriõppe üldaineid religioonipedagoogika erialale Sel kevadel on 5 lõpetajakandidaati usuteaduse erialal ning 2 religioonipedagoogika erialal Magistritööd usuteaduse erialal Kirikulugu Tiina Erika Friedenthal Paruusia Aluskogemus vaimsest ligiolekust Marju Lepajõe Süstemaatiline usuteadus Karl Hein Jürgen Moltmanni teoloogia kui vastus Lynn White i keskkonnaeetilisele religioonikriitikale Anne Kull Liisi Tõnisson Jumal kui armastus Christoph Schwöbeli trinitaarne teoloogia ja Eberhard Jüngeli õigeksmõistuõpetusele orienteeritud teoloogia Thomas Andreas Põder Vana Testament Kristiina Vaiksalu Öiste nägemuste arengu kirjeldus Vana Testamendi kirjandusloos Urmas Nõmmik Helen Viilup Moosese ja Vana Testamendi prohvetite kutsumislugude vormi ja motiivilooline võrdlus Urmas Nõmmik Magistritööd religioonipedagoogika erialal Evija Leiaru Kuldsaar Jehoova tunnistajate retseptsioon usu mõjust sotsiaalsetele suhetele Olga Schihalejev Aleksandra Sooniste Projekt ja probleemõpe põhikooli teise ja kolmanda astme usundiõpetuse tundides Olga Schihalejev Religiooniantropoloogia magistriõppe lõputööd Religiooniantropoloogia magistriõppes mille eelduseks on eelnev bakalaureusekraad või vastav haridus mingil erialal on 2012 aasta kevadel 14 lõpetajakandidaati Magistritöö formaalsed nõuded on religiooniantropoloogias usuteaduse ja religioonipedagoogika eriala uurimistööde nõuetega identsed Enim töid kirjutati Lea Altnurme juhendamisel Maret Hunt Neitsi Maarja seto rahvausundis Tarmo Kulmar Marju Kõivupuu Carolina Pihelgas Meieisapalve eesti rahvausundis lausung ja lausumine M J Eiseni rahvaluulekogude põhjal Ergo Hart Västrik Reelika Kull Loomse toiduga seotud tabud judaismis kristluses ja islamis Tarmo Kulmar Andreas Johandi Mesopotamian Influences on the Old Persian Royal Ideology and Religion During the Achaemenid Period Vladimir Sazonov Peeter Espak Meril Kilk Bahá i usund Eestis Lea Altnurme Marika Koha Religioosseid peegeldusi Eesti heliplaadiajaloos Lea Altnurme Lauri Liiders Budism uususundina Eestis Triratna Budistliku Kogukonna näitel Lea Altnurme Jaanus Kangur Rituaalse käitumise mõju taastava õiguse protsessis Ain Riistan Valdo Lust Politseikaplan surmateate edastajana Kaido Soom Kristi Lee Nelipühi kiriku noorte arusaamine Jumalast ühe koguduse näitel Olga Schihalejev Einari Kuik Süütunne hingehoidlikus perspektiivis Tõnu Lehtsaar Katrin Olt Surmakäsitlus Juan Rulfo romaanis Pedro Páramo Anne Kull Ene Raidur Risti Johannese ja Avila Teresa vaimse tee kuvand Roland Karo Heili Sepp Selle unenäo nägin mina kuningas Nebukadnetsar Tn 2 ja 4 jungiaanlikust aspektist Roland Karo Doktoritööd Doktoritöid kaitstakse usuteaduskonnas aastaringselt Alates 1994 aastast on usuteaduskonnas kaitstud 29 doktoritööd Sel kevadel tuleb kaitsmisele 30 doktoritöö Usuteaduskond omistab filosoofiadoktorikraade kahel erialal usuteaduses ja religiooniantropoloogias Viimases kaitsti esimene doktoritöö möödunud kevadel Kirikulugu Priit Rohtmets 13 juunil 16 15 toimub Tartu Ülikooli senati saalis peahoones kõigile huvilistele avalik Priit Rohtmetsa doktoritöö kaitsmine usuteaduse erialal Prof Riho Altnurme juhendamisel kirjutatud töö kannab pealkirja Teoloogilised voolud Eesti evangeeliumi Luteri usu kirikus aastatel 1917 1934 Eelretsensentideks olid prof em Seppo Zetterberg Jyvaskyla Ülikool Soome ja dr Mikko Ketola Helsingi Ülikool Soome oponent on dr Mikko Ketola Kaitsmine ja diskussioon toimuvad inglise keeles Vana Testamendi teadus ja semitistika Anu Põldsam 4 novembril 2011 promoveeriti filosoofiadoktoriks

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/tartu-ulikooli-usuteaduskonna-uliopilaste-loputoode-ja-doktoritoode-kaitsmised/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Avalik Jumal (nr 25/ 1.6.2012) | K&T
    mõista Millest või kellest võiks sellises olukorras olla abi Põhjalikumalt arutleb kannatuse ja kurja üle koos Carl Gustav Jungiga Muhu kirikuõpetaja ja teoloog Aare Luup Ajakirjal Kirik Teoloogia on hea meel avaldada artikkel mille taustaks on silmapaistev EELK Usuteaduse Instituudis kaitstud magistritöö Kurjas ja kannatuses mingit mõtet leida on püütud väga mitmesugustel viisidel Ka kristlikust usust lähtudes on seda katsetatud erineval moel Lõplik lahendus puudub Viimselt jääb see mõistetamatuks Religioosses tõlgenduses langeb see eluprobleem kokku Jumala täieliku ja kohutava varjatusega Mis teha Kuidas sellises kogemuses püsima jääda Küllap mitte teisiti kui pöördudes sinna kus on vähemalt kristliku tunnistuse kohaselt leitav avalikuna Jumala tõeline kolmainus pale pöördumine evangeeliumi juurde kuulutuses ja sakramendis Kiriku jumalateenistus toimub alati kolmainu Jumala nimel ent on alati ka muutumises Tõdemus et kirik ja kiriku jumalateenistus on pidevas muutumises osutab ühtlasi võimalusele ja kohustusele küsida muutumise ja muutmise teoloogilise asjakohasuse ehk evangeeliumile vastavuse kohta Tõukudes Kirik Teoloogias ilmunud tekstidest millest üks kirjeldab kiriku jumalateenistuselu muutusi ning teine annab neist mõningaile teoloogilise hinnangu meenutab Viljandi praostkonna praost ja EELK liturgiakomisjoni liige Marko Tiitus Eesti luterliku kiriku liturgialugu ning mõtiskleb uuesti selle hindamise üle Nagu suurte usupühade puhul tavaks on tänaseski ajakirjanumbris teine jutlus mille on kirjutanud Thomas Andreas Põder Kirik Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Hüva lugemist ja imeilusa kevade jätku Tänases numbris Aare Luup Miks on maailmas nii palju kurja Mõtisklusi Carl Gustav Jungi põhjal Marko Tiitus Eesti luterliku liturgia kroonlinna nullist Katrin Helena Melder Jumala poole pöördudes Js 6 1 13 Thomas Andreas Põder Kristlik elu Kolmainu Jumala kiitus Ef 1 3 14 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/06/avalik-jumal-nr-25-1-6-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Miks on ilmas nii palju kurja? Mõtisklusi Carl Gustav Jungi põhjal | K&T
    endast mitteeksisteerimist vaid meie jaoks lõpmata võõrast transtsendentset Ülimat Olemist Olemine loob duaalsed vastandid Yini ja Yangi Nende ning Tao koosmõjust Kolm sünnib kõik ülejäänu samas Hea ja kuri on selgelt polariseeritud iraani ehk pärsia usundis Zurvanismist rääkides peame silmas zoroastrismi hereesiat mida läänelik mõtlemine tavaliselt on harjunud mõistma dualismi all ja arvanud selle olevat kogu iraani usundi Rühm zurvaniste püüdis põlistada õpetust mille kohaselt Ohrmazdi ja Ahrimani nähti kui Zurvan i akanaraki Lõpmata Aeg kaksikpoegi Taoline õpetus leidis mõningast toetust kuid kutsus esile ortodokssete zoroastristide vastulöögi 10 sajandiks pKr oli hereesiale tehtud lõpp ning zoroastristlikke tekste redigeeriti kaotamaks kõiki jälgi zurvanismist Nigosjan 89 Päriselt see siiski ei õnnestunud Kosmoloogilise legendi järgi soovinud Zurvan poega ning selle saamiseks toonud ohvreid Siiski hakanud ta kahtlema oma võimes järglasi saada Ohvrite toomise eest jäänud ta ootama head poega kelle Zurvan nimetas Ohrmazdiks Kahtlemise tõttu aga eostunud ka teine poeg kelle ta nimetanud Ahrimaniks Need kaksikud pidanud valima kurja ning hea vahel Ohrmazd valinud hea ning Ahriman kurja Zurvan tõotanud oma valitsuse kinkida sellele kes sünnib esimesena Kahtluses eostunud Ahriman rebinud üsa lõhki ning tunginud välja Zurvani küsimuse peale kes ta on esitles ta end Ohrmazdina Zurvan ütles temale Minu poeg on särav ja hästilõhnav sina oled aga tume ja kuri Ja kui ta poeg kibedasti nutma puhkes siis ta Zurvan andis talle valitsuse tuhandeks aastaks Kui ka teine poeg sündis nimetas ta tema Ohrmazdiks Ta võttis valitsuse Ahrimani käest ära ja andis selle Ohrmazdile ja ütles talle Siiani olen mina sulle ohvreid toonud ja nüüd tood sina ohvreid mulle Nigosjan 90 Seejärel lõi Ohrmazd taeva ja maa samas kui Ahriman tegutses talle vastu ning tegi kurja Kõik olendid jagunesid inglid asusid Ohrmazdi poolele deemonid hakkasid toetama Ahrimani Samamoodi lähtub ka kõik hea Ohrmazdilt ning kõik halb Ahrimanilt samas Eelpoolkirjeldatud kosmoloogilised paradigmad aitavad meil aru saada kuidas on läbi aegade mõistetud hea ja kurja viimset päritolu Samuti seda kuidas seostatakse neid kvaliteete Jumalaga ehk laiemas mõttes Absoluudiga Jumala seos hea ja kurjaga kristlikus teoloogias 1 Kauge jumal Selle vaateviisi kohaselt on jumal oma olemuselt ning tegudelt meist nii palju erinev et hea või kurja sellisena nagu meie neid kvaliteete tajume talle omistamine on meelevaldne Uku Masing selgitab meile kuidas võis israeliit näha oma jumalat Aga ta ütleks meile ka et Jahvel puuduvad üldse omadused per accidentiam Ta ei vihasta mitte ta ei armasta ta ainult talitab ja inimesile tundub see üks või teine kas neile hää või neile kuri Inimliku ülekandmine Jumalasse tundus israeliidile jumalateotusena võibolla alati Aga ometi kõneldakse Jahve vihast aga sedagi tuleb mõista väljudes Jumala absoluutsest suurusest Jumal on nii suur et talle inimesed on ükskõiksed Masing 16 Jumalat võib sellise käsitluse järgi vaadelda kui ilmastikku Inimese jaoks võiks siis otsustada nõnda et pole olemas halba ilma on vaid vale riietus 2 Jumalaülene dualism Selle käsitluse kohaselt on jumalal olemas temaga samaväärne vastandprintsiip kurja näol Nende taustal on mõlemad printsiibid sünnitanud Igavene Aeg või muu nimega Ülijumal mis on mõlema suhtes neutraalne Taolist käsitlust nägime iraani usundi ehk zurvanismi puhul Masingu vaateviisi järgi on kõik polüteistlikud usundid tegelikult dualismi derivaadid head ja kurjad jumalused on lihtsalt kahe vastandprintsiibi laiendus Masing 15 3 Jumalasisene dualism Taoline nägemus möönab et jumala teod ja olemus on absoluutses mõttes meile muidugi mõistetamatud kuid siiski on jumalas endas selgelt olemas kaks vastandprintsiipi mis esindavad vastavalt tema heledat ja tumedat poolt ehk siis head ja kurja Viimase vaateviisi poolehoidjate hulka kuulub ka Carl Gustav Jung Silmas tuleb pidada asjaolu et saksa kultuuriruumis üleskasvanuna olid Jungi jaoks autoriteetideks lisaks mõnele teisele eelkõige Kant ning Hegel Järgnevalt vaatlemegi Jungi mõttekäiku teesi antiteesi sünteesi paradigmas Jung leiab et algsel arenemata mõttetasandil nähakse Jumalat vältimatult Ühena ehk ühesena Ainult Ühest lahku lüües saab ilmuda Teine Lõhenemine ei pea ilmnema enne kui ei ole kriitikat auctor rerum i suhtes mitte enne kui kultuur hoidub igasugusest mõtisklusest Ühe üle ning ei hakka tema kätetööd kritiseerima Ühesuse tunne hoituna kaugel eemal kriitilisest otsustusvõimest ning moraalsest konfliktist jätab Isa autoriteedi kahjustamata Jung 1977 133 Sellist algelist ning lihtsat mõtlemist ehedal kujul on muidugi kõige parem leida loodusrahvaste juurest ning sealt toob Jung ka värvika ning tabava näite Mul oli juhus uurida taolist isamaailma algset ühesust kui viibisin ühe neegrihõimu juures Mount Elgonil Need inimesed väitsid end uskuvat et Looja tegi kõik asjad heade ja ilusatena Aga kuidas jääb kurjade elajatega kes teie karja murravad küsisin ma Nad vastasid Lõvi on hea ja ilus Aga teie jubedad haigused Sa lamad päikese käes maas ja see on ilus Mulle avaldas nende optimism muljet Kuid kell kuus õhtul lõppes see filosoofia ühtäkki ära nagu ma varsti avastasin Peale päikeseloojangut võttis võimust teine maailm Ayiki pime maailm kes on kõige kurja kehastus ohtlik ja hirmuäratav Optimistlik filosoofia lõpeb ja hirmu tontide ning kurja tõrjumise maagiliste loitsude filosoofia algab Siis päikesetõusul algab optimism jällegi uuesti ilma ühegi märgita seesmisest vastuolust Siin moodustavad inimene maailm ja Jumal terviku ühtsuse mida kriitika ei varjuta See on Isa ning lapsepõlve arengustaadiumis inimese maailm Vaatamata faktile et kaksteist tundi igast kahekümne nelja tunnisest ööpäevast veedetakse pimeduse maailmas ning ängistavas uskumises sellesse pimedusse ei kerki kunagi üles kahtlus kas Jumal ei võiks samuti olla ka Teine Kuulsat küsimust kurja päritolust patriarhaalsel ajajärgul veel ei eksisteeri Jung 1977 133 134 Seega iseloomustab sellist maailma jagamatu ühtsus ning ei ole oluline kas see maailm on ilus või mõneti kole ja inetu Kui aga juba küsitakse kurjade haiguste ning hädade päritolu järele siis on alanud Isa üle otsustamine tema nähtava loomingu järgi Tekib kahtlus mis juba iseenesest on märk algse ühtsuse lõhenemisest Nii jõutakse järeldusele et loodu ei ole täiuslik Seega ei ole Looja teinud korralikku tööd ning Tema kõikvõimsus ning headus ei saa olla ainus printsiip maailma seletamisel Seetõttu täiendatakse Ühte Teisega mille tulemusena Isa maailm muutub fundamentaalselt ning asendatakse Poja maailmaga samas Poega on Jungi tõlgendusel religiooniloolises arengus tarvis läinud selleks et luua vastukaal Kurjale Jung arutleb et kui välja arvata iraani usund siis inimese spirituaalse arengu varajases faasis pole tõelist kuradit kusagilt leida Tõeline Saatan ilmub esmalt alles kui Kristuse vastane Saatan on autonoomne

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/06/miks-on-ilmas-nii-palju-kurja-motisklusi-carl-gustav-jungi-pohjal/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Eesti luterliku liturgia Kroonlinna nullist | K&T
    vägagi kaalutletud ja põhjapanevaid argumente Teisalt meenutab Põltsamaa pastor ja liturgilise komitee liige Carl Maurach oma memuaarides üsnagi emotsionaalselt et kui komitees hakkasid levima antiliturgilised ja antiluterlikud rohkem või vähem unionistlikud ja kalvinistlikud tendentsid mida esindasid Hugo Braunschweig ja Gotthard Vierhuff siis pidid teised komitee liikmed hakkama end kaitsma lakkamatute rünnakute vastu tegeledes samal ajal niihästi põhimõtteliste küsimustega kas jumalateenistuse keskpunktiks on jutlus või armulaud kui ka pisiasjadega liturgi pööramine altari juures teenides Eelnimetatud vastuolude tulemusena muutus liturgiauuendus parteiasjaks suulisesse ja kirjalikku diskussiooni tekkisid kibedad noodid Maurach meenutab Meile liturgikutele esitati ühekülgseid ja piiratud seisukohti vananenud ideid ja vorme meie vastasime omakorda etteheidetega vastased taipasid asjast vähe või polnud neil tundlikkuse selles suhtes mis on liturgiliselt õige ja ilus või siis olid nad haaratud ühekülgsest armastusest Agenda 1832 aasta Agenda M T vastu See kirglikkus ja tüli halvas töörõõmu Toon siinkohal vaid ühe näite kõige enam vaidlust tekitanud küsimustest Liturgilise komitee referaadis esitab Harnack üksikasjaliku argumentatsiooni kirikupalve pidamiseks altari juurest Olemasolev agenda sisaldas kaht üheosalise kirikupalve varianti lühemat ja pikemat millele omakorda järgnesid teated eestpalved tänamised Meie Isa palve ja piibellik õnnistussoov Agenda jättis võimaluse kirikupalve asendamiseks vaba palvega mida üsna laialt kasutati Harnacki meelest ei tohiks kogudus liturgia keskses osas kirikupalves jääda passiivsesse rolli mis on pigem katoliiklik kui evangeelne tendents seetõttu on otstarbekas asendada vaba homileetiline palve iseseisva liturgilise palvega mis peetakse altari juurest ning milles kogudus saab osaleda vastulauludega Üheks Harnacki argumendiks oli kantsli ja altari erinev sümboolne tähendus altar mille juures teostub koguduse sakramentaalne eluosadus Issandaga kujutab tema vahetut orienteeritust Jumala poole samas on kantsli kui kirikliku kõnetooli roll pigem praktiline Braunschweig kes näeb kirikupalve pidamises altarilt katoliiklikku tendentsi väidab risti vastupidist altar mille sümboolsest tähendusest usutunnistuskirjad midagi ei räägi on luterlikus kirikus üksnes praktilistest kaalutlustest alles jäetud kantslist armulauda jagada ristida või laulatada oleks ebamugav Praegu oleks vist üsna raske leida luterlikku teoloogi või pastorit kes peaks kirikupalve pidamise altari juurest dogmaatiliselt ebakorrektseks või suisa katoliiklikuks Pigem vastupidi sellest nagu ka teisest Theodosius Harnacki poolt sissetoodud uuendusest nimelt introituste algussalmide kogust mis samuti suurt vastasseisu tekitas on saanud Eesti luterliku traditsiooni lahutamatu osa ja kaubamärk Pigem on täna tarvis põhjendada miks 2009 aasta Kirikukäsiraamatus algussalmidest loobutud on 2011 aastal piiskoplikule nõukogule esitatud Jumalateenistuste juhendi eelnõus mille menetlemine ei ole praeguseks veel lõpule jõudnud on üheks põhiküsimuseks osutunud tabernaakel Thomas Andreas Põder kutsub taevast appi ning väidab tabernaakli kohta umbes sama mida XIX sajandil Braunschweig altari kohta Kristliku usu ja kiriku luterliku mõistmise kohaselt ei vääri tabernaakel iseenesest muidugi ka mitte käesoleva pisikese arvamusloo mahus käsitlust Reformatsiooni käigus ja järel jõuti samm sammult arusaamiseni tabernaaklite teoloogilisest õigustamatusest ning seetõttu luterlikes pühakodades tänu Jumalale tabernaakleid reeglina ei kohta Tabernaakel on nii teoloogiliselt kui igapäevase usuelu jaoks tähtsuselt heal juhul umbes kümnenda järgu teema Ka kiriku sisustuselemendina on ta õpetuse seisukohalt niisama st täiesti ebaoluline ja ülearune Tabernaakel ja säilituskapi Jumal ehk Tule taevas appi Kirik Teoloogia nr 5 13 1 2012 Jah kirik muutub nagu ka selle muutumise hindamise kriteeriumid Absoluutset Kroonlinna nulli ei ole olemas Ennustamine

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/06/eesti-luterliku-liturgia-kroonlinna-nullist/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jumala poole pöördudes (Js 6:1–13) | K&T
    teised samal ajal näha ja kuulda võisid Prohvet kohtub Jumalaga n ö palgest palgesse Jesaja oli kindlasti ennegi templis viibinud ja jumalateenistusel osalenud kuid sel korral nägi ta erilist nägemust ja see vapustas teda hingesopini Meiegi tuleme igal pühapäeval kirikusse näeme altarit ja kantslit küünlaid ja krutsifiksi kuuleme ja laulame kaasa jumalateenistuse liturgiat Küllap on neid inimesi kes tahaksid et Jumal neilegi end eriliselt ilmutaks aga paraku igaüks sellise kogemuse osaliseks ei saa Toomas Paul ütleb oma raamatus Maise matka poolel teel Õigupoolest avaldabki Jumal ennast ühele inimesele rohkem kui teisele mitte sellepärast et Tal oleks soosikuid vaid sellepärast et Tal on võimatu avaldada end inimesele kelle meel on väär Kui inimese süda ja meel pole puhas on ka tema pilt Jumalast samasugune nagu läbi määrdunud läätsega teleskoobi vaadatud Kuu Pühakirjas on mitmeid sarnaseid lugusid milles kirjeldatakse inimeste kohtumist Jumalaga või Tema ingliga Olgu siinkohal nimetatud Mooses Maarja ja Paulus Issand ilmus neile väljavalituile ootamatult ning see kohtumine muutis kardinaalselt Jumala kaastööliste elu Neid kõiki vapustas Jumala aulisus ja pühadus Selles kogemuses ei olnud esmapilgul midagi rõõmustavat Nad kõik tundsid suurt hirmu ja ebakindlust Häda mulle hüüab Jesaja ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel Neid sõnu suutis ta vaevu öelda Lugu ei lõpe Jesaja kohkumisega vaid Jumal valmistab prohveti ette eelseisvaks ülesandeks Ta puhastab Jesaja huuli altarilt võetud hõõguva söega ja tema süü ning patt saab seeläbi lepitatud Ta oli valmis minema oma rahva juurde See on raske koorem mille Jesaja oma õlgadele saab Ta peab ju rahvale kes on Jumalast taganenud kuulutama Issanda karistust Kaasmaalastele tuleb edastada Jumala otsus mille kohaselt muutuvad põllud kõrbeks ja linnad inimtühjaks See ei ole rõõmusõnum vaid hukatuse ettekuulutus kui rahvas ei pöördu ja meelt ei paranda Me võime kristlastena rõõmu tunda oma ülesandest kuulutada evangeeliumi mitte õnnetust ja häda Meie kohus on kõnelda eelkõige Jumala armastusest mis on ilmunud Jeesuses Kristuses mitte Issanda vihast Kuid me ei tohiks sealjuures unustada ka Jumala karmi palet Jeesus nuttis Jeruusalemma pärast sest inimesed ei mõistnud mis nende päästeks vaja läks Ta nutab meiegi pärast kui suhtume ükskõikselt ja hoolimatult Jumala ülimasse käsku Armasta Issandat oma Jumalat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega ning oma ligimest kui iseennast Lk 10 27 Jumala viha kohutas Jesajat Me teame et kõik läks nõnda nagu Jesaja oli ette kuulutanud Rahvas ei pöördunud Jumala poole ega kahetsenud oma süüd ja pattu Ikka ja jälle küsivad inimesed Miks on maailmas nõnda palju kurjust Kuidas saab Jumal lubada süütute inimeste kannatust ja surma terrori või kättemaksu rünnakute läbi Vastuse leiame Jesaja loost Kui inimesed loobuvad n ö Jumala mängureeglitest siis juhinduvad nad paratamatult oma seadustest mis tihtilugu ei ole rajatud enam armastuse käsule vaid vastupidi kättemaksule Tulevik Jesaja kaasmaalaste jaoks oleks võinud välja näha hoopis teisiti kui nad oleksid pöördunud Jumala poole ja lasknud end juhtida armastusel rahul ja õiglusel Jumal ei taha inimeste surma vaid ta juhatab ellu Ta ei taotle hävingut vaid on rajanud pääsetee igaühele Ta

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/06/jumala-poole-poordudes-js-61-13/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kristlik elu: Kolmainu Jumala kiitus (Ef 1:3–14) | K&T
    seda mõistetakse tõeliselt hõlmavas ja radikaalses tähenduses Suisa ootamatult hõlmavas ja radikaalses tähenduses Nimelt tuuakse esile et Kristuse lepitusteol on prioriteet maailma rajamise ehk loomisteo ees Sellega on öeldud ei midagi vähemat kui seda et Looja on olemuslikult Lepitaja Jumal ei ole lihtsalt kõige oleva alus ja läte Kristliku usu jaoks ei ole Jumalat mõistetud piisavalt kui ei ole saadud aru et maailma ja inimkonna loomise siht ja eesmärk on olemuslikult ja lahutamatult seotud Kristusega Inimkonna loomise siht on kiita Loojat selle armu eest mille Jumal Isa on kinkinud meile oma Armastatus s t Kristuses niisiis kiita pattude andekssaamise pääste lepituse eest Jumalaga osasaamise eest lapseõigusest Kõnekal viisil jutustab seda Kristuse kaudu toimunut kadunud poja lugu vt Lk 15 11 32 Eestikeelse Piibli 200 juubeliaastal välja antud Suur Piibel tõlgib meie hümni neljanda salmi väga ilusasti ja tabavalt kõneldes Jumala armust millega ta on meid teinud enesele armsaks selles Armsamas Hümn kiidab Jumalat Kristuse pärast sest loomine ei jõua oma sihile lahus Kristusest kelles meid on tehtud Jumalale armsaks Temas ja Tema kaudu oleme me lapseõiguse osalised Kristliku usu arusaama kohaselt on seega inimkond ja iga selle liige saamises Vahetegemine sünni ja uuestisünni vahel tänases evangeeliumi lugemises vt Jh 3 1 8 osutas samale asjale Loomine jõuab sihile siis kui elame nõnda et meie elusuhetes ei ole valitsevaks või isandaks mingisugune maailmasuhe vaid siis kui meie elusuhetes on valitsevaks jumalasuhe Uuestisündimine osutabki sellele kui meie elu kandvaks ja läbivaks suhteks saab suhe Jumalaga s t usk Usu olemus ei seisne seega mitte mingites tõekspidamistes vaid suhtes ehk eluosaduses Jumalaga Kristuses Kristlik elu on elu mis on määratud Kristuse kaudu See on elu Kristuses See on elu osaduses Kristusega kelles ja kelle kaudu ei ole me mitte kadunud pojad ja tütred vaid lapseõigusest osasaajad Jumala enda pärijad uue testamendi uue lepingu partnerid Kristlik elu on elu milles elusuhete isandaks on Jeesus Kristus armastav Jumal kes ise teeb meid enesele armsaks Nõnda kõneleb hümn hõlmavalt ja radikaalselt sellest kuidas praegust elutegelikkust ja seda ajastut meie igaühe olukorda mõistetakse üksnes siis asjakohaselt ja õieti kui seda mõistetakse ühenduses Kristusega ehk Jumala armuga patuse s t Jumalat põlgava või ignoreeriva inimese suhtes Kirik ongi just see osaduskond kes tunnistab et olevik on kõige tähtsamal kombel määratud Kristuse kaudu kes tunnistab et tema on Isand ehk Issand ja kes paneb seepärast oma lootuse Temale Juba praegu on niisiis nõnda et Kristus istub usutunnistuse sõnadega Isa paremal käel Aga see armuvalitsus ei ole veel kõiki ja kõike hõlmav Aegade täius ei ole veel käes Jumal lõpetab loomise viies selle täiusele täiuseleviimine ei seisne aga milleski muus kui just selles et Kristuses on võetud kokku kõik asjad Ehk teisiti üteldes aegade täius saab teoks siis kui kogu loodu kiidab ja ülistab Jumalat Kristuse pärast Kuidas aga saab üldse alguse Jumala kiitus ja ülistus Kristuse pärast Küsida võib ka nii kuidas saab kirik alguse Jumala kiitus Kristuse pärast saab alguse sellest kui pääste rõõmusõnum avaneb tõe sõnana s t kui saab alguse eluside meie eest ristilöödud ja ülestõusnud

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/06/kristlik-elu-kolmainu-jumala-kiitus-ef-13-14/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive