archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Oluline samm ajakirja Kirik & Teoloogia arengus | K&T
    ja arendamine samuti kaastööde pidev ja mahukas keeletoimetamine nõuab vältimatult teatavaid rahalisi vahendeid isegi kui enamus tegevusi toimub vabatahtlikkuse alusel Üheks oluliseks sammuks millega toimetuskolleegium soovib aidata kaasa ajakirja väljaandmise pikaajalisele jätkumisele ning arendamisele on mittetulundusühingu Ajakirja Kirik Teoloogia Kolleegium registrikood 80340365 asutamine Lisaks võib mainida et ajakirjale anti äsja perioodiliste väljaannete ametlik tunnusnumber ISSN 2228 1975 mis ilmub peagi avalehele Mittetulundusühingu Ajakirja Kirik Teoloogia Kolleegium põhikirjaliseks eesmärgiks on teoloogilise mõttevahetuse toetamine ja elavdamine Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus samuti Eesti kristlaskonnas ja avalikkuses laiemalt Selleks antakse peaasjalikult välja veebiajakirja Kirik Teoloogia Lisaks on MTÜ võimalike tegevustena nimetatud põhikirjas konverentside ja koolituste korraldamist ning kirjastamist Toimetuskolleegium tänab kõiki lugejaid ning kõiki senised ja tulevasi autoreid Kirik Teoloogia autoriteks on tänase seisuga Lea Altnurme Riho Altnurme Imbi Arro Jaak Aus Michael Bünker Anne Burghardt Matthias Burghardt Vallo Ehasalu Meelis Lauri Erikson Patrik Göransson Lea Heinaste Tiiu Hermat Wilfried Härle Tiina Janno Toomas Jürgenstein Algur Kaerma Otto Kaiser Roland Karo Kerstin Kask Tauno Kibur Liina Kilemit Tiina Klement Anu Konks Eve Kruus Mihkel Kukk Marju Kõivupuu Allan Kährik Heli Künnapas Merike Kütt Alar Laats Annika Laats Jaan Lahe Margit Lail Tõnu Lehtsaar Marin Loorits Kadri Lääs Ergo Naab Urmas Nõmmik Maria Roberta Org Toomas Paul Peeter Paenurm Mare Palgi Einike Pilli Allan Praats Christine Svith Værge Põder Johann Christian Põder Thomas Andreas Põder Tiit Pädam Ain Riistan Tiit Salumäe Olga Schihalejev Joel Siim Merle Prass Siim Heikki Silvet Hele Maria Taimla Karin Teder Marko Tiitus Ants Tooming Randar Tasmuth Kadri Ugur Hedi Vilumaa Aira Võsa Lea Jants Ylonen Kirik Teoloogia tehnilise külje eest on hoolitsenud Jaan Süld Avaldatavate tekstide keeletoimetamisel on aidanud Mari Liis Tammiste Anneli Sihvart Lea Jürgenstein ja Riina Ruut Ka neile suur tänu Toimetuskolleegiumi aadressile toimetus kjt ee on teretulnud ettepanekud ja soovitused ajakirja arendamiseks Annetused ajakirja väljaandmise jätkumise toetuseks

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/oluline-samm-ajakirja-kirik-teoloogia-arengus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kelleks tahab Jumal meid teha? (nr 23/ 18.5.2012) | K&T
    Mitte kõige lihtsamate kilda kuuluva kirjakoha 1Ms 10 11 sõnumi võtab ta kokku nii Vana Testament näitab meile kes me oleme Uus Testament näitab meile kelleks Jumal tahab meid teha ongi juba teinud oma Pojas Tartu Ülikooli Raamatukogu vanemteadur Meelis Friedenthal lähtub tänases arvamusloos sellest et üks kristluse keskseid mõisteid on vabadus ning mõtiskleb vabaduse ja vabaduse puudumise sisemise ja välimise vabaduse dialektika üle Ilmselt liigagi tihti unustame valikud millised meile igal hetkel potentsiaalselt osaks saavad Seda on näidanud meile Augustinus aga seda võib näha ka diskussioonis ACTA üle Kirik Teoloogia tänases numbris jätkab teoloog Alar Laats sakramenditeoloogia teemal Loengupõhise artikli teises osas on tähelepanu keskendunud armulauale luterliku armulauakontseptsiooni väljakujunemise eelloole ning eelkõige 16 17 sajandi luterliku barokkteoloogia arusaamale armulauast Juhtkirja jäägu lõpetama veelkordne pilk kiriku võlvidele mille all on nii paljud eri keeli rääkivad inimesed saanud uueks ning mõtisklenud armulaua ja usu suhte üle Viimast ehk eriti Augsburgi katedraali võlvide all Head lugemist Tänases numbris Alar Laats Sissejuhatus sakramenditeoloogiasse ja armulaud 2 osa Meelis Friedenthal Vabadusest ja valikutest Vallo Ehasalu Rahvad ja keeled 1Ms 10 1 11 9 Urmas Nõmmik Hulk inimesepilti erinevates religioonides käsitlevaid artikleid uues FARG i kogumikus Lisaks veel täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/kelleks-tahab-jumal-meid-teha-nr-23-18-5-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sissejuhatus sakramenditeoloogiasse ja armulaud, 2. osa | K&T
    siis on sakramente vaid kaks Nagu öeldud nägid reformeeritud põhimõttelist vahet märgi ja märgiga tähistatud asja res signata res sacramenti vahel tehes seda Augustinuse eeskujul Terminite signum ja res kasutamine juba teatud moel hoiab neid kahte realiteeti rohkem lahus Oma arusaamade tõttu kasutasid luterlased teistsugust keelt kuna ei eraldanud sellisel moel märki ja märgiga tähistatut Selle asemel eristasid luterlased sakramendi nähtavaid ja nähtamatuid elemente või rääkisid maisest mateeriast ja taevasest mateeriast materia terrana sive terrestris et materia coelestis res coelestis Armulaud mitte ei representeeri vaid presenteerib Kristust inglise keeles kõlab see paremini vrd Muller 1985 268 Armulaual on Kristuse isik tervikuna ja täielikult koos oma loomustega ja muidugi koos oma kõigi beneficia tega s t hüvedega materia coelestis Oluliseks mõisteks on olnud forma sacramenti See on see mis konstitueerib rajab või tekitab sakramendi Mõnikord on protestantlikes hulkades ekslikult arvatud et selleks on inimese usk See ei ole õige Sakramendi tekitab või rajab hoopis Jumal Jumala arm Sakrament on objektiivne ega sõltu inimeste usust või tahtest Sisuliselt on selleks forma sacramenti ks s t selleks mis teeb sakramendist sakramendi mis on ta oluks unio sacramentalis See on väga luterlik mõiste ja tähendab sakramendi nähtavate elementide ja taevase mateeria ühinemist Armulauas coena sacra coena Domini sive dominica toimub leiva ja veini ühinemine Kristuse ihu ja verega õigemini viimaste tulek esimestesse Nõnda vähemalt arvavad luterlased Reformeeritud teoloogia eitab unio sacramentalis t Side Kristuse ihu ja verega toimub vaimselt usklikus usu kaudu s t Püha Vaimu töö tulemusel Nõnda interpreteeritakse armulauatalitusel sõnu sursum corda Sidet märgi ja sellega tähistatava vahel nimetavad nad unio relativa unio significativa või unio moralis Ka roomakatoliiklaste arusaam on erinev leib ja vein muutuvad substantsiaalselt Kristuse ihuks ja vereks transubstantiatio Luterliku teoloogia kohaselt ei muutu Leib ja vein jäävad selleks mis nad on aga actio sacramentalis e ajal nad asuvad sakramentaalsesse uniooni Kristuse ihu ja verega s t tema inimloomusega Mõnikord on väidetud et luterlased rääkides Kristuse inimloomuse kohalolekust armulaua elementides pooldavad nn consubstantiatio õpetust 6 See pole aga õige Oluliseks mõisteks Kristuse kohaloleku kirjeldamiseks oli tollal praesentia mõiste Selleaegne teoloogia oskas siin näha erinevaid kohaloleku viise Luterluse meelest on Kristuse inimloomus armulauas kohal kui praesentia illocalis sive definitiva Konsubstantsiatsiooniõpetuse pooldajate meelest on see kohalolek aga praesentia localis sive corporealis Illokaalne mittelokaalne kohalolek tähendas tolle aja mõtlemise kohaselt vaimse aga lõpliku entiteedi asja kohalolekut Selle olendi või entiteedi kohalolek ei piirdu ühe antud kindla kohaga Kui vaimne olend või asi võib ta üheaegselt mitmes kohas olla Nii on Kristuse inimloomusega Ta saab inkarnatsioonis communicatio idiomatum i tõttu endale sellised spetsiifilised omadused Tolle ajastu arusaama kohaselt võib selline omadus olla ka inimhingedel ja inglitel ning lõpuks ka õndsatel beati Muller 1985 239 Seega on luterliku teoloogia meelest Kristuse ihu ja veri iseäralikul ainult talle omasel moel leivas ja veinis ning ta võib sel moel olla paljudes kohtades korraga Consubstantiati o õpetuse kohaselt on Kristuse ihu ja veri elementides aga kui praesentia localis sive corporealis localis subsistendi modus s t nagu füüsilised kehad tavaliselt on nagu Jeesuse keha sai tema elu ajal olla korraga vaid ühes kohas 7 Reformeeritud ei aktsepteerinud luterlaste arusaama Kristuse inimloomuse illokaalsest kohalolekust armulauas Luterliku arusaama kohaselt me seega sööme ja joome Kristuse ihu ja verd cum pane et vino Armulauda vastu võttes on meil communio corporis Christi et communio sanguinis Christi osadus Kristuse ihu ja verega Veelgi enam armulaual toimub communicatio corporis et sanguinis Christi osasaamine Reformeeritute meelest saavad osa vaid usklikud ja seegi ühendus on vaid spirituaalne Luterlastel on osasaamine reaalne kuid mitte füüsiline Kuna Kristuse ihu ja veri on elementides reaalselt siis armulaualised võtavad ka suuga vastu ihu ja verd Manducatio oralis see pole küll füüsiline söömine siin ei seedita vaid see on teistsugune sakramentaalne söömine aga ta on reaalne objektiivne kõik kes armulauda vastu võtavad saavad sel moel osa ihust ja verest See ei sõltu inimese usust aga selle söömise tagajärjed sõltuvad usust kes võtab vastu ilma usuta manducatio indignorum see sööb seda hukatuseks vrd 1Kr 11 27 29 Nüüd veel ühest armulauateoloogia mõistest See on actio sacramentalis sakramentaalne tegevus Luterliku teoloogia kohaselt koosneb see järgmistest osadest consecratio pühitsemine siia kuuluvad nii seadmissõnad kui ka palve Muller 1985 78 distributio jagamine manducatio et bibitio söömine ja joomine Tuleb arvestada seda et luterliku arusaama kohaselt nagu eespool nägime ei toimu armulaua elementide muutust transubstantsiatsiooni Toimub vaid Kristuse ihu ja vere kohalolek ning see kestab vaid actio sacramentalis e ajal Pärast seda Kristuse ihu ja veri ei ole enam kohal Seega luterliku traditsiooni kohaselt ei ole ka probleemi mida teha pühitsetud ja armulauast üle jäänud leiva ja veiniga Pühitsemine ei seisne mingite omaduste muutmises vaid selles et Kristus on talituse ajal kohal vastavalt oma tõotusele Nihil habet rationem sacramenti extra usum a Christo institutum millelgi pole väljaspool Kristuse poolt seatud kasutust sakramendi loomust FC SD VII 85 BSLK 1992 1001 Sama kehtib ka ristimisvee kohta Veelgi enam väljaspool sakramentaalset akti kui tervikut ei ole Kristus kohalolev Seega kui küll pühitsetakse aga ei sööda siis tegelikult sakrament ei teostu ning kui piisake või tükike elementi kukub maha siis ei ole tegu pühaduse rüvetusega sest see on ju väljaspool actio t Lõpetuseks veel armulaua mandaadist ja tõotusest Armulaua mandaat või korraldus esineb Uues Testamendis mitmes kohas pisut erinevates sõnastustes Kõige tuntum on see ilmselt Pauluse sõnastuses 1Kr 11 23 26 kus Paulus ütleb Sest mina olen Issandalt saanud mida ma olen andnud teilegi et Issand Jeesus sel ööl mil Tema ära anti võttis leiva tänas murdis ja ütles See on minu ihu mis teie eest antakse Tehke seda minu mälestuseks Selsamal kombel Ta võttis ka karikapärast õhtusöömaaega ja ütles See karikas on uus leping minu veres Nii sagedasti kui te sellest joote tehke seda minu mälestuseks Sest nii sagedasti kui te seda leiba sööte ja karikast joote kuulutate teie Issanda surma kuni Tema tuleb See Pauluse tekst koos väikese lisandusega Luuka evangeeliumist on EELK agenda kohaselt armulauatalituse seadmissõnadeks Erinevas sõnastuses ja erinevate teoloogiliste rõhuasetustega vrd Jenson ja mujal on see korraldus veel Mk 14 22 25 Mt 26 26 29 Lk 22 14 15 20 Mandaadi jaoks on

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/sissejuhatus-sakramenditeoloogiasse-ja-armulaud-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vabadusest ja valikutest | K&T
    tema pühade vendade puhul See võim on vaimne millega valitsetakse vaenlaste keskel ja mis on häda ajal kõige vägevam Traktaat kristlikust vabadusest Ka väiksemal moel on see väga levinud mida muud kreeka päritolu sõna askees harjutamine pingutus siis tähistab kui kannatamist millegi pärast Alates sellest kuidas paastu ajal seatakse endale väliseid piiranguid et tõsta sisemine vabadus selgemalt esile kuni lõpetades sellega et soneti suhteliselt range vorm ergutab kirjutaja vabadust oma mõtteid selles väljendama Järelikult ei ole välise vabaduse puudumine või orjus see mille üle me peaksime muretsema Kui valitseb orjus vägivaldne või isegi õiglane võim siis see on kõigile selge Me mõistame selle ebaloomulikkust ja välisust meie suhtes võitleme selle vastu ja üritame vabadust just selle kiuste ja selle vastu teostada Ka Martin Luther ütleb Vana Testamendi seaduste kohta Seaduse häält tuleb välja tuua et tekiks hirm ja pöörataks tähelepanu oma pattudele ja seal edasi patukahetsusele ja pöördutaks parema elu poole Sageli panebki väline vabaduse puudumine mõtlema ja igatsema just eriti selle vabaduse järele mida parasjagu piiratakse Nõukogude Liidu osana oli Eesti vabadus kõigi eestlaste silme ees selgelt rohkem kui miski muu See kehastas vabadust üleüldiselt vabaduse ideed Oli lootus kojujõudmise järele ning see nostalgia andis suuna loomutäiuse poole püüdlemiseks Nüüd justkui koju jõudnutena oleme olukorras nagu Aabraham Iisakiga Morija mäelt koju tagasi jõudes miski ei ole enam endine maad on võtnud mõnetine nõutus ja isegi piinlikkus Hullem on aga see kui meie vabadust ei asetata üldsegi küsimärgi alla või küsimus kaetakse niimoodi kinni et me ei näe ega oska isegi selle olemasolu oletada Selline sisemise vabaduse puudumine on kõikidest kõige ohtlikum Nii pani tähele juba Homeros kes Odüsseias kirjeldab lotofaagide hõimu kelle juures lootost söönud mehed unustavad oma kodumaa ja neil ei ole enam mingit tahtmist retkega edasi pingutada Ei ole enam isegi soovi koju tagasi minna pole nostalgiat ega tahet Mugavus ja unustus orjastavad sisemiselt ning kuigi väline vabadus võib justkui pakkuda loomutäiuse saavutamiseks kõiki võimalusi ei ole selle teostamiseks enam sisemist tahet Just sisemise tahte rikutusest ja puudulikkusest räägib Augustinus kui tekib küsimus inimese vaba tahte teostamisest Kõikvõimalik hõlpsus mugavus ja ohutus võtavad võimaluse valikuid märgata ja muutuvad selliselt vabadusele vastandiks Selline arusaam on muidugi laialt levinud ning leiab vägagi erilaadseid väljendusi näiteks amišite või ortodokssete juutide elukorralduses kes pannes ise endale peale reeglid mis on ilmselges vastuolus muu ühiskonnaga eraldavad end ühiskonnast ja tekitavad niiviisi iseendale küsimuse või näiteks spordivaimustuses eriti ekstreemspordis kus oma igapäevane mugavus ja ohutus pannakse treeninguga proovile või vaba tarkvara kasutamises ja arendamises kus tasuta ja heast tahtest pingutatakse kogukonna aitamise nimel või internetipiraatluses kus vabadustunne seisneb seadustega vastuollu minevas robinhoodilikus ümberjagamises See ongi üks põhjuseid miks seadustega nt internetipiraatluse vastu võitlemine on lootusetu see vaid suurendab tajutavat vabaduse määra arusaadavalt on siinkohal riigile ja majandusele sobiv lahendus piraatidele lootose pakkumises ehk siis legaalsete võimaluste odavaks ja mugavamaks tegemises mille käigus mehed unustaksid oma pingutuse ja musta lipuga kodumaa Sellisel moel aga olemegi jõudnud vabaduse juurest eetika valdkonda Nagu öeldud vabaduse mõistmine on juba antiigist alates olnud selge eeltingimus igasugust laadi loomutäiuse

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/vabadusest-ja-valikutest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Hulk inimesepilti erinevates religioonides käsitlevaid artikleid uues FARG-i kogumikus | K&T
    Bemerkungen zur Geschichte der syrischen und asketischen Studien an der Universität Tartu Dorpat vor Arthur Võõbus und in seiner Zeit ning allakirjutanu ülevaateartikkel Masingu piibliuurimise iseloomust Uku Masing und das Alte Testament Ent kogu konverentsi teema oli inimesepilt erinevates religioonides Nii pakkus see laialdaselt võimalusi puudutada teistegi Eestis tegutsenud teoloogide panust peale Masingu ja Võõbuse Tõnu Lehtsaar ja Helina Mändmets annavad hinnangu Werner Gruehni potentsiaalsele panusele hingehoiu alustesse keskendudes tema vähemtuntud väärtuskogemuse sks Werterlebnis käsitlusele Werner Gruehn s value experience in pastoral counseling perspective Aira Võsa käsitleb Gustav Teichmülleri religioonifilosoofiat Eduard Tennmanni tõlgenduses Der Mensch als Maßstab der Religionen Die Religionsphilosophie von Gustav Teichmüller und deren Nachklang bei Eduard Tennmann Kristluse inimesekäsitlust puudutavad veel Randar Tasmuth kes küsib selle juurte järele Origination of the Idea of Man in Early Christianity ja Marko Tiitus kes valgustab 1841 aastal Liivimaal sisse viidud perikoopiderida Über die im Jahre 1841 in der livländischen Kirche eingeführten Perikopenreihen Veelgi on artikleid mis paratamatult otsapidi seotud kristluse ja selle kujunemislooga Nii kirjutab Amar Annus kurjuse veeuputuseelse päritolu käsitlustest Mesopotaamia ja juudi traditsioonides The Antediluvian Origin of Evil in the Mesopotamian and Jewish Traditions A Comparative Study ja Peeter Espak võrdlevalt 1Ms 4 1 st ja Vana Lähis Ida mütoloogiast esimese inimese sünni valguses Genesis 4 1 and Ancient Near Eastern Mythology How Was the First Man Born Jaan Lahe võrdleb inimese loomist mandalaste kirjutistes arusaamadega Nag Hammadi käsikirjades Die Schöpfung des Menschen in der mandäischen Literatur und ihre Parallelen in den koptisch gnostischen Schriften von Nag Hammadi Mitmest religiooni kaasaegse religioossuse ning inimesepildiga seotud nähtusest kirjutavad veel Alar Kilp rassismi näitel Are All Men Created Equal Comparison of the Religious Legitimation of Racism in the History of the United States Southern Africa and Australia Anne Kull ja Raul Tiganik religiooni rolli näitel ühiskondlikest normidest kinnipidamises aga ka kõrvalekaldumises s h kuritegevuses Human Beings Religion and Deviance Does Religiosity Create a Secure Environment for Living ning Ingmar Kurg karismaatilise inimesepildi näitel Zwischen religiöser Routine und vitaler Religiosität Die Selbstsuche des charismatischen Menschenbildes Kogu maailma usundilist mitmekesisust võib kogeda veel järgmistes artiklites Inkade usundiga tegeleb Tarmo Kulmar Einige Bemerkungen zu den Göttern und Menschen in der Inkareligion Budismi inimesekäsitlust valgustavad Märt Läänemets Three Aspects of the Humanism in Buddhism ja meie hulgast juba lahkunud Linnart Mäll Tibetan Translations of the Mahāyāna Sūtras and their Role in World Culture Muistsete hetiitide kuningaideoloogiat käsitleb Vladimir Sazonov Der hethitische Sonnenkönig Einige Bemerkungen zu dem hethitischen Königsepitheton Meine Sonne dUTU ši Aimar Ventsel leiab religioossuse ja rahvusliku identideedi vahelise seose sahha šamaanirokist Religion and Ethnic Identity Sakha Shamanic Rock Lõpuks vaatleb Tiina Vähi libahuntide uskumuste ja karjavarguste vahekorda külaühiskondades Wolf Morals The Might makes right Law in Werewolf Beliefs Lycanthropic Livestock Thieves on Village Pastures Sisukas kogumik pakub lugemist nii spetsiifilistest küsimustest huvitatuile kui ka laia huvideringiga lugejatele Kõike seob aga üks inimese ja religiooni seos Urmas Nõmmik 1975 on Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika dotsent ning EELK liige Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/hulk-inimesepilti-erinevates-religioonides-kasitlevaid-artikleid-uues-farg-i-kogumikus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Püha Vaim ja Püha Kiri (nr 24/ 25.5.2012) | K&T
    ka rahu mis pole sellest maailmast siis võite olla julged Püha Vaim vajab eriliselt palju ruumi rääkimiseks ja tõlgendamiseks Ruumi vajab ka Püha Kiri mis kristliku kiriku Jumalast rääkimise ehk teoloogia aluseks Tartu Ülikooli usuteaduskonna dotsent ja Kirik Teoloogia toimetuse liige Urmas Nõmmik tuletab tänases artiklis meelde et Piibel tõlgitakse konkreetsetest käsikirjadest milliseid on aga palju ja millistest on keeruline ülevaadet saada Vana Testamendi käsikirjade valiku ja staatuse küsimus on muutunud aga eriti teravaks ning seisame põhimõttelise muutuse lävel milliste kasuks me tõlkima asudes edaspidi otsustame Nagu Pühast Vaimust nii on ka Pühast Kirjast vaja võimalikult ruumilist arusaama Kirikust ja kirikutest on läbi aegade räägitud samuti väga erinevates keeltes Sellest ei jää puutumata ka EELK Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo õppekavajuht ja meie toimetuskolleegiumi liige Anne Burghardt meenutab EELK härrastekirikust lahti ütlemise aega ning paneb meid mõtlema mida õigupoolest tähendab rahvakirik seoses EELK ga Aeg on küps teadvustada endale kui palju eri keeltes kõnelejaid moodustab tegelikult meie rahvakiriku Lähenevate pühade valguses ütleme ühendagu Püha Vaim meid kõiki usus ja osaduses kirikuna ühendagu ta meie keeli meie meeli meie tegemisi Tänases numbris Urmas Nõmmik Tants Vana Testamendi algteksti ümber Anne Burghardt Härrastekirikust rahvuskirikuks Tiina Klement Kristlik elu elu Vaimus Ap 2 1 13 Urmas Petti Püha Vaim usu ja rahu allikas Jh 14 23 27 Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilaste lõputööde ja doktoritööde kaitsmised Lisaks veel täiendusi rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/puha-vaim-ja-puha-kiri-nr-24-25-5-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Tants Vana Testamendi algteksti ümber | K&T
    poolt tunnustatud ent siiski aktiivselt diskuteeritav arusaam VT teksti ajaloost Esiteks ei saa rääkida kindlalt fikseeritud VT kaanonist sest isegi kui selline moodustati aasta 100 pKr paiku oli see judaistlik ja masoreetlik Heebrea Piibli kaanon millist kristlikes kirikutes pole kunagi kanoniseeritud masoreetse traditsiooni eelistamine on luterliku ortodoksia teene vt Fischer 188 194 Kristluses on algusest peale eksisteerinud VT traditsioonide paljusus on olnud kreeka Septuaginta ladina Vulgata süüria Pešitta etioopia araabia armeenia jpt piiblid milliste puhul on raske määratleda piiri tõlke ja algteksti vahel sest need tõlked on iseseisvunud Kindel on vaid et kõik on kunagi alanud heebrea ja arameakeelsetest pühadest tekstidest Teiseks saab rääkida algtekstist vaid ühe traditsiooni sees kokku seega paljudest oma arengulooga algtekstidest Masoreetse traditsiooni sees saab rääkida niisiis algtekstist mis fikseerus 1 saj ks pKr Ent sellele eelnes protomasoreetlik tekst millest kasvasid välja masoreetlikud variandid Sellele omakorda eelnes heebrea tekst millele toetusid esimesed kreekakeelsed tõlked alates 3 saj eKr need millest sai alguse Septuaginta omaette ja keeruka ajalooga traditsioon Niisiis saab rääkida Septuginta algtekstist ehk teadlaste keeli Vorlage st ent kindel on et kreeka tõlked on hiljem lahknenud harudesse need on omakorda aja jooksul ristunud ning lisaks on neid lähtuvalt masoreetlikust heebrea traditsioonist püütud revideerida Protomasoreetliku teksti tunnistajateks on kindlasti Qumrani käsikirjad mis on aga iseeneses väga mitmekesised Qumrani Piiblit ehk Surnumere käsikirjadele toetuvat tekstikriitilist väljaannet koostatakse küll ent see saab olla ainult eklektiline tekst Üldine tendents on et kirjakohtade puhul kus masoreetne ja kreeka traditsioon erinevad kalduvad Qumrani tunnistajad alatasa toetama Septuaginta versioone Seega on nad lähemal protomasoreetlikule tekstile või Septuaginta Vorlage le kui masoreetlikule Ent Qumranis esinesid kõrvuti nii vanimatele kreeka tõlgetele lähedased tekstid kui selged hilised protomasoreetliku teksti edasiarendused ühtset pilti on raske saada Võrreldes masoreetliku Tooraga kajastab Samaaria Pentateuh palju variatsioonide enamasti pisiasju Aga ka selliseid erinevusi on piisavalt mis räägivad kindlalt omaette tekstitraditsiooni kasuks ning lisaks on Qumranist leitud Samaaria Pentateuhhi toetavaid käsikirju ja veel omaette variatsioone Seega räägitakse protosamaaria traditsioonist mis mõnda aega eksisteeris kõrvuti protomasoreetlikuga Eelmistest vähemtähtsam on ladina Vulgata ehkki Hieronymuse tõlke puhul on oluline see et tunnistab masoreetset tekstitraditsiooni ajastust 5 saj mil see oli veel vokaliseerimata ja see et on juhtumeid kus Vulgata kinnitab pigem Septuaginta lugemisviisi Tasapisi kasvab ühisnimetajaga Vetus Latina tähistatud ja kreeka keelest tõlgitud vanaladina fragmentide tähtsus sest need aitavad tihti taastada kreeka tõlgete vanimat kuju On Septuaginta ja selle varane arengulugu muutunud oluliseks muutub ka kõikvõimalike vanimatest kreeka tekstidest tehtud tõlgete tähenduskraad Milline tekstipaljususe potentsiaal 4 1 saj eKr valitses sellest annavad aimu Qumrani tekstid mis sõna otseses mõttes kirjutavad ümber piiblitekste Näiteks võib tuua Genesise apokrüüfi mida pole selle Aabrahami lugude äärmiselt loomingulisena mõjuvate arameakeelsete täienduste ja kommentaaride tõttu kunagi peetud piiblitekstiks aga vt Debel 81 Ent kust läheb eelnenud arutelu põhjal küll piir piibli ja mittepiibliteksti vahel Paljude kuulajate sic jaoks oli just selline kreatiivne ümberjutustus või taasesitus pühakiri võib olla ainuski Peatüki lõpetuseks lisan meeleldi seiga 2012 aasta märtsis Lapimaal Saariselkäs toimunud esindusliku sümpoosiumi Changes in Sacred Texts and Traditions ühest paneeldiskussioonist Selle juhatas sisse ettekanne pealkirjaga Mis kasu on masoreetsest tekstist ja selle lõpus esitati auditooriumist küsimus kas masoreetse traditsiooni võidulepääs judaismis ja hiljem ka lääne kristluses oli juhus Pärast mõnesekundilist kandvat pausi ütles Strasbourg i ülikooli professor Jan Joosten Jah Pöördumine eklektilise väljaande poole Seega küsime uuesti mis nüüd saab Kuidas minna edasi Mille põhjal teha tulevikus piiblitõlkeid Kui Codex Leningradensis est vanemad antiiksed käsikirjad on veenvad siis ei ole ju põhjust olla kinni selles keskaegses käsikirjas Lahendus võiks siis olla Nestle Alandi tüüpi eklektiline tekstiväljaanne Ent sellise tegemine võtab aastakümneid aega ja seisab praegu tõsiasja ees et tuline diskussioon Qumrani käsikirjade uurimises alles käib vrd kasvõi Molly M Zahni monograafiat eelmisest aastast ja sellele järgnenud diskussiooni või Gary D Martini uurimistööd või suurepärast kogumikku Changes in Scripture mis tõestab et parimal tasemel tekstikriitiline uurimine käib siinsamas lähedal Helsingis sisaldades muuseas ka Tallinnas Usuteaduse Instituudi ruumes toimunud seminaride ettekandeid Stuttgarti piibliseltsi uus standardväljaanne BHQ vt siit järgib diplomaatilist traditsiooni ja edastab endiselt Leningradensis e teksti muutmata kujul lisab aga oluliselt värskendatud tekstikriitilisele aparaadile eraldi terve tekstikriitilise kommentaariumi Kritiseeritud on seda üritust tekstikriitilise otsustamatuse pärast Otto Kaiser suuliselt Fischer 62 jpt sest väljaande kasutajad jäetakse ilma toimetajate soovitustest heebrea teksti muuta või mitte muuta Sarnase etteheite võib teha ka Hebrew University Bible i HUB projektile mis avaldab diplomaatiliselt Aleppo koodeksit Leningradensis est sajand vanemat aga osaliselt hävinud käsikirja Nii kasvab küll tekstivariantide ja info kättesaadavus ent otsustamine ühe kasuks ja teise kahjuks on lükatud piibliteadlaste ja tõlkijate õlule Selleks puuduvad aga adekvaatsed võimalused sest käsikirju ju füüsiliselt näha ei saa Käsikirju on sõna otseses mõttes nii mitu tuhat et aidata saavad ainult neid tundvad vähesed spetsialistid Midagi pole teha suurele hulgale piiblitõlkijatele ja teadlastele peavad spetsialiseerunud tekstikriitikud millalgi ikkagi appi tulema Nii peegeldavad BHQ ja HUB hästi praegust uurijate peataolekut algtekstigi küsimus on konsensuslikult lahendamata rääkimata siis üksikute käsikirjade tähtsuse küsimusest Kompaktset tekstikriitilist väljaannet on aga vaja nii või teisiti sest piiblieksegeesi igapäevaseks tööks ei ole muud võimalust Muidu jääksimegi vaidlema üksikute tähtede üle ja sisuliste küsimusteni ei jõuaks iialgi Seega tuleb tervitada esimese eklektilise väljaande The Oxford Hebrew Bible i OHB vt siit loomise plaani Ehkki seda on palju kritiseeritud on ta tervitatav katsena algteksti probleemile julgelt silma vaadata ja luua vahend kriitiliselt vastutustundlike kaasaegsete piiblitõlgete tegemiseks Debel 75 Julgen pidada ülimalt positiivseks otsust esitada nt Kuningate ja Jeremija raamatute puhul kõrvuti tulpadena kaks heebrea teksti varianti üks masoreetsest traditsioonist lähtuv ja teine sellisel viisil esmakordselt kreeka keelest tagasitõlgituna Septuagintast lähtuv vt vastavaid näidiseid kodulehel Kas see aitab rahvapiiblite tõlkijaid on iseküsimus Aga miks mitte juba praegu mängida mõttega et tulevikus on meil kasutada Kuningate ja Jeremija raamatute puhul tõepoolest kahes veerus tõlked Sarnaselt saaks talitada ka Saamueli Esra Nehemja raamatutega jpt ga Nagu osa OHB koostajaid Saariselkäs võimalikuks pidas võiks Estri raamat olla siis lausa kolmes veerus Ükskõik kas juhtub see kahekümne või kahesaja aasta pärast VT eklektilisele tekstiväljaandele kuulub tulevik Kas tekstikriitika ongi eksegeetika Et lugejal ei tekiks nüüd võltsi muljet et tekstikriitika otsustab kõik ja eksegeetika satub sellest üha rohkem sõltuvusse või et tekstikriitika ongi

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/tants-vana-testamendi-algteksti-umber/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Härrastekirikust rahvuskirikuks? | K&T
    ja kolmekümnendail aastail pärast EELK loomist vaba rahvakirikuna mõisteti rahvakirikut kahtlemata olulisel määral eesti rahvuse edendajana Kirikust iseäranis just luterlikust kirikust pidi saama eesti rahva identiteedi toetaja ja kindlustaja Noor Elmar Salumaa kõneleb näiteks ühes enda 1933 a st pärit artiklis Kirik rahvusliku kultuurprobleemina nõnda Rahvuslik kirik originaalis sõrendatud toim oma hinnatava vaimse olemisjõuga peab avastama eestlases sisevaru ja viima ta selle tõelise elava Jumala ette kes tal aitab ületada kriise ning võita eluraskusi 6 Kuna Eesti aladel oli luterlik kirik aastasadu olnud tõepoolest valdavalt härrastekirik mille härrad pealegi jagasid suures enamuses koos ülemkihiga teist rahvuslikku kuuluvust on mõistetav miks rahvakiriku kontseptsioonis sai rahvuslus oma kindla koha Rahvusluse ja kristluse sidumine on aga ehk kõige intensiivsemalt kristlike kirikute seas toimunud mõningates idakirikutes taas suurel määral ajaloolistest oludest osmanite jt muu usuliste ning muu rahvuseliste isandate all elamisest mõjutatult 24 27 mail käesoleval aastal Kreekas Volose Teoloogilises Akadeemias toimuva konverentsi Eklesioloogia ja rahvuslus postmodernistlikul ajajärgul korraldajad lausuvad konverentsi tutvustuses koguni järgmist Religioosne natsionalism näib olevat kõige tõsisem probleem millega õigeusu kirik ning iseäranis õigeusu eklesioloogia on kokku puutunud aastal 1453 aset leidnud Bütsantsi langemisest saadik Viimane kujutas endast otsustavat ajaloolist sündmust millega algas introvertsuse periood Rahvusluse seatud eesmärkide tööriistaks muudetud kirik võib silmist kaotada enda peamise ülesande evangeeliumi kuulutamise Evangeelium kehtib kõigile ühtmoodi inimestena oleme kõik põhijoontes üsna ühesugused voolaku meie soontes siis ükskõik milline veri Kristlikus kirikus ei kehti mitte üksnes apostel Pauluse öeldud Ei ole siin orja ega vaba vaid ka apostli poole samas kirjasõnas esmalt öeldu Ei ole siin juuti ega kreeklast Gl 3 28 Tänases EELK s on kolm võõrkeelset kogudust Tallinna Rootsi Mihkli Saksa Lunastaja ning Soome Püha Peetruse kogudus Lisaks toimub ka vene läti ja ingliskeelne töö Kõik need kogudused on osa ühest Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust ehk siinsest luterlikust rahvakirikust See näib loomulikuna kuid samas me küllap ei taju vahel nende EELK sse kuulumise olulisust ja märgilisust Reeglina eksisteerivad nt saksa rootsi ja soomekeelsed luterlikud kogudused välismaal kodumaise emakiriku väliskogudustena kuuludes seeläbi mitte asukohamaa luterliku kiriku koosseisu vaid olles neist jurisdiktsiooniliselt sõltumatud See tähendab aga ka seda et rõõme ja muresid ei jagata omavahel hoopiski samal määral kui siis kui kuulutakse ühte kirikusse Tulles tagasi idakirikute näite juurde võib viidata ka õigeusu diasporaakogudustele mis oma rahvuskiriku esindajatena võõrustajamaal sageli ühes linnas või piirkonnas üksteise kõrval eksisteerivad seejuures paiguti omavahel armulauaosaduses olemata Sestap on see üks äraütlemata suur asi kui eri keeltes evangeeliumi kuulutavad kogudused siiski ühe mütsi alla ära mahuvad nagu me seda praegu EELK s näeme EELK arengukava 2008 2017 sisaldas oma senise pikema versiooni preambulas järgmist sõnastust EELK kui aastatel 1917 1919 kujunenud vaba rahvakirik näeb jätkuvalt oma vaimulikku tööpõldu eesti rahva juures kellega koos ta rõõmustab kannatab ja võitleb ning kelle eest ta palvetab Universaalse kirikuna on EELK kutsutud teenima ja koguduslikult ühendama eesti rahva liikmeid kõikjal maailmas põhikiri pt 1 samuti teiste rahvaste liikmeid Eestis Arengukava põhjalikult muudetud ja täiendatud kuju mille kirikukogu möödunud kuul kinnitas on mitmeti lakoonilisem ning seda lõiku enam ei sisalda Küll aga tasub meil eriti

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/harrastekirikust-rahvuskirikuks/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive