archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Kiriku ja teoloogia teel (nr 21/ 4.5.2012) | K&T
    teoloogilisest verstapostist ning eelkõige valmisolekust Vaimu ajastuks Vaid lepitus ja uuendus valmistavad meid ette Vaimu ajastuks tõdeb Silvet Kiriku teel olemisest lähtub ka Paide Püha Risti koguduse õpetaja Algur Kaerma Arvamusloos Mehed vennad mida meie peame tegema kajastub paradigma muutumine ning küsimus aegunud paradigmade ületähtsustamise ohust Neid küsimusi vaatleb Kaerma kaasaegse meedia ja sotsiaalmeedia valguses Tänane jutlus on Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga sulest Kevadele kohaselt loeme ususeemne puhkemisest Jumal tahab et inimene saaks jäävaks osaks selles uuestipuhkemises millesse puhkeb kogu loodu praeguses tärkavas kevades kirjutab ta Head mõtted on need kõik meile kaasa kiriku ja teoloogia teel kõndimiseks Raamatututvustus keskendub Uku Masingu unikaalsele tõlkele mis tehtud vanaetioopia keelest ja teosest mille päritolu on põhjustanud palju vaidlusi Üks abessiinia mamhör tark kelle elu seal vastupandamatul kombel esitatakse on tõeline Issanda teeline Head teelolemist ja puhkemist soovime Kirik Teoloogia lugejaile Tänases numbris Heikki Silvet Liikumine teoloogilisel polaarsusteljel peatused teel Algur Kaerma Mehed vennad mida meie peame tegema Ants Tooming Ususeemne puhkemine Mk 16 11 14 Urmas Nõmmik Ühe abessiinia mamhöri elu ja mõtted Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/kiriku-ja-teoloogia-teel-nr-21-4-5-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Liikumine teoloogilisel polaarsusteljel: peatused teel | K&T
    võivad osutuda mõlemad vääraks ning õige võib olla hoopis mingi kolmas Mõlemad möönavad et on alles teel Seisukohtade lahknevusest hoolimata peavad autorid teineteisest sügavalt lugu nende kaasautorlus on kasvanud välja sõprusest Borg Wright ix x Sisulise soovituse vastastiiva mõistmiseks pakub teoloogidele üllatuslikult Wittgenstein Kui uskuda imet et Jumal sai inimeseks muutuvad kõik need vastuolud evangeeliumi tekstides tühiseks Sel juhul on ju võimatu väita missuguses vormis peaks aruanne mingist sündmusest olema esitatud Labron 100 Samale kaalukausile kuulub ka viljaka teoloogi Matthew Foxi kinnitus Asjaolu et evangeeliumide autorid ei kõhelnud panemast oma sõnu Jeesuse suhu ei tekita minus segadust Seni kuni me ei õpi usaldama oma müstilisi kogemusi nii nagu tegid seda evangelistid ei küüni me tõeliste sügavusteni Kristuse järelkäijatena Fox 149 Viimastel kümnenditel on hakatud telje mõlemal tiival suurema arusaamisega suhtuma teistesse religioonidesse ja nende erinevasse teesse tõe otsingutel Gordon Kaufman osutab et kuna eri religioonid otsivad tegelikult enamasti vastuseid ühtedele ja samadele küsimustele oleks viga arvata et nende seisukohad tõe küsimuses on kardinaalselt erinevad Kaufman 189 Võib olla on aeg peatuda ja püüda enam mõista ka kristluse vastastiival asuvaid otsijaid ja kaasrändureid Silmas pidades vaidlusi varasemate ja hilisemate dogmaatiliste mudelite kehtivuse üle kas on tulnud ehk aeg aduda et meie mudelid skeemid ning Jumala tõde on kaks erinevat asja Pannenberg 60 Mis on optimaalne liikumiskiirus Charles E Winquist hoiatab et me ei ole ikka veel valmis vastama väljakutsetele mille esitab doktriin Jumalast Winquist 30 Oleme traditsiooni lapsed ning senise tee ja kiirusega harjunud Samas võib liiga kiiresti edasi liikudes kaotada kontakti endiste teekaaslastega Teiselt poolt võivad liigselt sammu aeglustades jääda leidmata potentsiaalsed uued kaasrändurid need kelle teele on tulvanud valgust teistestki valdkondadest peale teoloogia Võib olla tundub sageli üllatav et nii mõnedki neist on asjatundjatest sõltumata süüvinud sügavale teoloogilisse mõttesse Ma ei unusta kunagi kuidas Venemaa esimeses protestantlikus kõrgkoolis töötamise ajal tuli kooli vaatama grupp Novosibirski tuumafüüsikuid ja nendega vesteldes tuli punastada nii õppejõududel kui tudengitel Selgus et nii mõnedki füüsikud tavatsesid lugeda kirikuisade teoseid originaalis kreeka ja ladina keeles Minu vastava eriala kolleegid olid heal juhul lugenud tõlkeid Kuidas leida siis õige liikumiskiirus et mitte kaotada kontakti endiste kaasränduritega samas sulgemata teed võimalustele leida uusi Ehk aitab kui peatuda ja vaadata oma südamesse Missugused on meie motiivid teoloogiaga tegelemisel John B Cobb Jr keda kuidagi ei saa kahtlustada akadeemilise teoloogia alahindamises juhib tähelepanu et nii mõnedki teoloogid on enam motiveeritud endale akadeemilises maailmas nime tegemisest kui soovist olla ustav kristlane Cobb 196 Kas on ehk liikumiskiiruse valikul osutunud otsustavaks teisedki motiivid mida me ennast läbi katsudes kuidagi ei saa heaks kiita Näiteks võimalus kiriku struktuurides karjääri teha Või isegi lihtsalt senist ametikohta säilitada Vältida vaimulikust kogukonnast väljaheitmist Ja mis olid meie tõelised motiivid kahe viimase dilemma puhul ükskõik missuguse valiku tegime Mis on minu praegune teoloogiline verstapost polaarsusteljel liikudes David Tracy viitab et kristlik teoloogia on tegelikult kristluse tõlgitsemine Küng Tracy 462 See kahesõnaline fraas on teoloogia lühim ja tabavaim definitsioon mida tean Tõlgitsevad tegelikult ka need kes arvavad et saab läbi tõlgitsemata Kuna tõlgitsusel on alati adressaat tõstatab see küsimuse ka tõlgitsuse keelest ja kontekstist Polaarsustelje kõikides osades ei olda sellega nõus Arvatakse et tõlgitsus on ülearune ja isegi kahjulik et piisab ilmutuse kaudu saadud inspireeritud teksti lugemisest tekst on ju tõde Samas leidub vaevalt konfessioone kui mitte ehk arvestada kristluse piirimail seisvat Christian Science it kus jumalateenistustel ainuüksi teksti loetaks Pühakirja teksti lugemisele järgneb harilikult tõlgitsus Antakse välja kirjandust sealhulgas piiblikommentaare Tõlgitsusi ilmub polaarsustelje mõlemal tiival Aja jooksul kõik tõlgitsused nihkuvad teljel enamasti ühesuunaliselt Uurisin kord ühe suhteliselt parema pooluse lähedal seisva kiriku üheainsa doktriini muutumist neljakümne aasta lõikes Tulemus oli hämmastav sõnumi alalhoidlikkusele pretendeeriva konfessiooni üks olulisi doktriine liikus praktiliselt polaarsustelje ühest otsast teise Esmalt ilmnes muutusi üksikute teoloogide seisukohtades kes dissidentidena liikumisest välja tõrjuti Mõnel õnnestus jääda Seejärel saabus periood kus ametlikes väljaannetes figureeris paralleelselt kaks suhteliselt vastandlikku varianti Veelgi hiljem omandas ülekaalu uus variant Perioodi lõpuosas olid vana variandi pooldajaks jäänud mainstream ist eemaldunud subkultuuri harude liikmed miskipärast ei viidata neile harilikult kui dissidentidele kes olid koondunud eraldi kogudustesse ning korraldasid regulaarselt kokkutulekuid mägedes asuvates retriitides Kord üht neist koosolekutest külastades tuli kõik kuidagi väga tuttav ette ja siis taipasin et nii jumalateenistus kui ka sõnumi struktuur olid niisugused nagu oli kirjeldanud mulle minu vanaema kes oma emaga sada aastat tagasi selle kiriku liikmeks astus Niisugust protsessi vaadeldes ja osaliselt selle sees olles torkab silma kui äravahetamiseni sarnane on see näiteks paradigma muutusega teadusrevolutsioonide käigus vt Kuhn 197 Probleeme teoloogilise verstapostiga on ka modernismile toetuvatel teljeosadel Dan R Stiver Stiver 3 meenutab et modernistlik maailmavaade hakkas tegelikult lagunema juba enne kui teoloogia sellele järele jõudis Seega on liikumine teoloogilisel polaarsusteljel ümbritseva mõttemaailma liikumisega kontekstilises nihkes Liikumise kiirust muuta on aga raske Teoloogilist paradigmat muuta on keeruline Vahe liikujate vahel kasvab Vajadust paradigma muutuse järele on rõhutanud paljud mõtlejad vt nt Küng Tracy Erinevate valdkondade esindajad sealhulgas teoloogid meenutavad et inimene pole ainuüksi intellektini jõudnud vaid ka spirituaalne olend vt nt Hick 2 Siin tuleks uurida ka suurte mõtlejate panust väljaspool kristlust Lamont Hempeli meelest ei ole näiteks Gandhi suurim panus meie ajastusse India taasiseseisvumine vaid asjaolu et tal õnnestus inspireerida homo sapiens ist homo humanus Nagu osutab Hick samas 206 õnnestus Gandhil see aga vaid üksikisikute puhul ükski riik ega ühiskond pole Gandhi ideaale seni teostanud Berdjajevi viidatud suur vaheaeg alles kestab ning eri koolkondadesse ja tiibadesse koondunud teoloogidki nokitsevad sageli akadeemiliselt omaette Spirituaalsusest kõnelemist peetakse ühel tiival näiteks pietistlikuks äärmuseks teisel tiival aga kardetakse sellega seoses ohtu New Age ilt ja teistelt ida mõttevooludega seotud liikumistelt Olukord sarnaneb suuresti apostlitejärgse perioodiga kui pneumatikoi tasapisi kõrvale tõrjuti ja mõjuvõimu omandanud episkopoi püüdsid liikumist asendada status quo ga Charisma asendati ametitega Tillich 1963 117 Nagu osutab oma doktoritöös Ingmar Kurg Kurg 277 278 on suure osa maailmaevangelisatsioonist võtnud juba pikemat aega enda kanda parakiriklikud organisatsioonid ja liikumised Parakirikut esile tõstes ja kiriku prioriteetidest kõneldes rõhutab Emil Brunner teelolekutunde vajadust Brunner 138 139 ja tõdeb kahetsusega et kiriku institutsionaliseerumise käigus on see teelolekutunne üha enam hägustunud ning seda on dogmatiseerimiskatsetega pidurdada püütud Kas oleme Vaimu ajastuks

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/liikumine-teoloogilisel-polaarsusteljel-peatused-teel/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Mehed-vennad, mida meie peame tegema? | K&T
    kõike head vajalikku kõlblat ning seda mis inimest üles ehitab ja Eestit Euroopas ainulaadsena näitab esitada ennemuistsena Eneselegi aru andmata pelgalt sama asja veendunult esitades kujuneb ennemuistsus täiesti tänapäevaseks ja hakkab suulises pärimuses vahetu tänapäeva kõrval ja isegi selle sees elama Aeg kui tempus kaob ära tekib uus looming Nagu Jeesus ütles Nikodeemosele et tuul puhub kuhu ta tahab ja sa kuuled ta häält kuid ei tea kust ta tuleb ja kuhu ta läheb Niisama on kõigiga kes on sündinud Vaimust Kusjuures tollal räägitud keeles oli tuul ja vaim üks ja sama sõna tähendus sõltus aga kontekstist Kui tänapäeva Eesti kultuurilises taristus orienteerumiseks tuleks rahulduda üksnes kontekstuaalse tähendusega siis oleksime õnnetumatest õnnetuimad kuna konteksti ei muudeta ja dekoratsioone ei vahetata On kehtestatud paradigma Eesti omapära rõhutamiseks Euroopas eriti turismialases kirjanduses toimub kogu näitlejatöö paganausu heroiseerimise ning samu põhimõtteid propageeriva ansambli Metsatöll kaasalaulmise taustal Väga vähe noortele suunatud festivale ning suviseid suurüritusi on neist pisikutest vabad Olen mitu aastat sotsiaalmeedia fänn ja jälgin huviga kuidas peavoolu kirjutav ja kõnelev meedia sotsiaalmeediaga suhtestub ning selle väljakutsetega hakkama saab Mulle endalegi meeldib jagada näo ja säutsuraamatus fotosid tähelepanekuid ja mõtteid ilma kiiva kohustuseta nende taga seista jagada seda mis pähe tuleb ja siis kui pähe tuleb Eks ole ju lihtne niimoodi hakkama saada kas pole Kui mõni neist keda facebook is äsja laikisin lahkub ootamatult meie keskelt kuid satun hiljem tema uudistevoogu lugema ja saan kuid hiljemgi veel temalt sõnumeid siis segunevad kergelt nii minevik olevik kui tulevik Tekib uus tasand Kui tänapäeva elu tundub kõlbmata kole näotu või moraalitu ka pretsedenditu ning hukutavgi ei saa kogu ühiskonna omapära esitamine piirduda esiajaloo tänapäevastamisega Sellise paradigmaga ei tohiks kirikurahvas nõustuda Nii kiire ei saa ju ristirahval siin Maarjamaal mitte olla et leida aega vaid mineviku jaoks ja enda õigustuseks tuge muinasaja kujutlusist Palju varem

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/mehed-vennad-mida-meie-peame-tegema/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ususeemne puhkemine (Mk 16:11–14) | K&T
    kõrge Pühakiri kinnitab et Jeesusel ei olnud raske välja tungida või murda oma hauakoopast Palju pimedamaks hauaks osutus hoopis tema enda jüngrite uskmatus Et evangeelium maailma kanduda saaks tuli Jeesusel ka see pealtnäha ustavates südametes pesitsev hauapimedus valgusele avada Meie tunneme kiriku ajalugu ja traditsioone ning meil on üsna raske mõista seda et jüngrid ei uskunud alguses Jeesuse ülestõusmist Selles valguses ei ole ka väga raske mõista et tänases maailmas on inimkonna suurust arvesse võttes üsna vähe neid kes teadet ülestõusnud Issandast suudavad täie tõsidusega ning ususiirusega võtta Veel vähem on neid kes teevad sellest järelduse enese surma ja ülestõusmise kohta Jeesus küll sõitles jüngreid aga nende usk sai kinnitatud Ülestõusnu ilmumise tõttu ja neist said apostlid ehk saadikud kes kandsid sõnumi ja usuveendumuse maailma laiali Misjonitöö ja Ülestõusnu ilmumine kuuluvad sellest usukinnitushetkest alates kokku Et üksikisikut aidata välja kahtlustest ja uskmatusest selleks vajab Jeesus teisi inimesi neid kes lähevad selle üksiku juurde Vanavanemad vanemad ristivanemad õpetajad ja usklikud sõbrad või tuttavad need on inimesed kelle kaudu põlvkondi pidi kandub sõnum Ülestõusnust ning imekogemustest edasi Mis saab aga siis kui puuduvad usklikud ja traditsioone kandvad vanemad usklikud ja Issandast lugu pidavad lähikondsed Kui pole ka usumaailmas orienteeruvaid õpetajaid Kui eeskujusid polegi Kui pole ka ühtki usklikku sõpra või tuttavat kes meile toeks oleks Mis siis saab Siis vajab ja kasutab Jeesus meid et meie kaudu kutsuda teisi inimesi usule igavese ning lõpmatuse ligi Jumala tundmisele Siis ta tahab meie kaudu tõendada tänasele põlvkonnale et ta on ülestõusnud Issand kes elab ja valitseb Issanda kirik on algusaegadest peale kasutanud kogu olemasolevat materjali ehk ressurssi et õpetada inimesi lugu pidama ja harda usaldusega suhtuma Imetegijasse kes praegu välju ja aasapealseid võõpab Ususeemne külv ei lakka Seeme poetub ikka sinna kust ta arvatakse välja tuulutatud olevat Ja ususeemne külvi mõte ei ole usk

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/ususeemne-puhkemine-mk-1611-14/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ühe abessiinia mamhöri elu ja mõtted | K&T
    saj esimesel poolel palju selle üle et teose on kirjutanut keegi hilisem Praeguseks võib üsna kindlalt öelda et autor oli tegelikult euroopa misjonär paater Giusto da Urbino kes 19 sajandi keskel elas ja töötas Etioopias ning hiilgas oma vanaetioopia keele tundmisega Nõnda Masing eksiski kui arvas et tõlgib vana ja algupärast ühe etioopia mamhöri õpetatu teost Ent see kõik ei vähenda teose sisulist väärtust ning muu hulgas tõika et euroopa keeltesse on teosest tehtud vaid väga üksikud tõlked eestikeelne kuulub seega rariteetide hulka Lähenedes raamatu sisule maksab mõtelda sellele miks Masing sellise teose tõlkida võttis Kas ainult armastusest etioopia kirjanduse või vanade teoste vastu Ilmselt mitte eks olnud tal ka sisulisi põhjusi vrd ka Masingu kirjutisi abessiinlaste kohta teoses Vaatlusi maailmale teoloogi pilgu läbi Kes teose läbi lugenud aimab kindlasti miks Masing teose autori intensiivset kahekõnet Jumalaga ning selle lihtsakoelist ent vahetut ja võluvat teoloogiat hindas Igatahes on teose autor XI peatükis pannud oma kangelasele suhu sõnad Ja ma kiitsin oma südames Jumalat kes mulle näitas tee kuidas ma end toita saan oma töö viljaga Sest ma vihkasin tagasi minna oma endisele ametile ja ei tahtnud õpetada valet ja kui ma oleksin õpetanud tõtt siis inimesed ei oleks mind kuulnud vaid oleksid vihanud mind ja laimanud mind ja kiusanud taga mind Aga mina tahtsin viibida rahus ja armastuses kõigi inimestega ja eelistasin toitu saada oma töö viljast ja olla põlatud inimeste juures ja viibida salaja tarkuses mis Jumal mulle oli õpetanud kui viibida patuste majas Urmas Nõmmik 1975 on Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika dotsent ning EELK liige Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/uhe-abessiinia-mamhori-elu-ja-motted/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usku loov Sõna (nr 22/ 11.5.2012) | K&T
    soovib rektorile ja kõigile asjaosalistele tarkust ülevalt et instituut leiaks tegevusviisi mis oleks õnnistuseks Eesti kirikule ja teoloogiale Selle olulise sündmusega ühenduses on meil hea meel tuua sel ja järgmisel nädalal lugejani UI varasema rektori ja dogmaatikaprofessori Alar Laatsi loengud sakramenditeoloogiast Ka sakrament rajaneb Jumala Sõnal Jumala seadmisel ja tõotusel Praost Vallo Ehasalu kes on muu hulgas samuti UI õppejõud arutleb oma arvamusloos mitmeti lähedalt seotud teema nimelt preesterluse üle Evangeelse kiriku ja teoloogia jaoks on vaimulik ennekõike Jumala Sõna sulane Viimaks olgu tõstetud esile uudis olulisest sammust ajakirja Kirik Teoloogia enda arengus Head lugemist ning kõigile emadele rõõmsat emadepäeva Tänases numbris Alar Laats Sissejuhatus sakramenditeoloogiasse ja armulaud 1 osa Vallo Ehasalu Preesterlusest Anu Konks Usaldav usk viib läbi raskuste võidule Lk 11 5 13 Oluline samm ajakirja Kirik Teoloogia arengus Lisaks veel täiendust rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa Kirikute Konverents Kirikute Maailmanõukogu

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/usku-loov-sona-nr-22-11-5-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sissejuhatus sakramenditeoloogiasse ja armulaud, 1. osa | K&T
    jaoks objektiks Samal ajal saab öelda et ta tuli ajalukku sai ajalooliseks 11 Nagu meie transtsendeerib end teatud moel ka Jumal olles iseendale objektiks Siin on jälle viide Kolmainule Kolmainus olemine ka an sich tähendab iseenda transtsendeerimist Üldiselt võib öelda et Jumala ihu on kogu see reaalsus mille kui objekti poole me saame pöörduda kui Jumala poole pöördume Väga üldiselt öeldes saamegi seepärast rääkida kirikust kui Kristuse ihust või kehast Nüüd võiksime küsida kas Jumalal pole mitte palju suurem olemine kui ta laseb meil ilmutuses näha Kas see n ö Jumala keha pole lihtsalt mitte üks pealmine kate mille taga Jumal tegelikult on ja seega ennast hoopis varjab See on üpris komplitseeritud teoloogiline probleem või koguni probleemide kompleks Ilma detailidesse laskumata tuleks siin piirduda lühikese selgitusega Näitena võiks võtta Pseud Dionysios Areopagita teose Müstilisest teoloogiast Ka teistes religioonides on ühel või teisel moel juttu jumala sisenemisest ajalukku jumala kehastumisest Aga sellised sakramendid või sakramendisarnased asjad kuuluvad usundi madalama astme juurde Need on mõeldud algajatele usundi praktiseerijatele Ning nende edenedes s t liikudes kõrgemale jumalusele lähemale nendest asjadest loobutakse Seega sakramendid jäävad kõrvale Need jäävad tegelikult jumalusest justkui ikkagi kaugele Jumalale üha lähemale liikudes muutub jumal üha abstraktsemaks Tema kohta saab üha vähem öelda Samm sammult loobutakse jumaluse atribuutidest mis on ju mingil moel ikkagi seotud maailmaga Lõpuks jääb järele jumal kelle kohta ei saagi enam midagi öelda Kellel polegi enam omadusi ja kellel sellega koos ei ole enam mingit sarnasust mingit kontakti maailmaga Jumalus n ö puhtal kujul on hoopis midagi muud kui ta võis alamal astmel tunduda Siis ei saa muidugi rääkida enam mingilgi moel jumala kehast mida iganes selle all ka ei mõelda Jumal on tegelikult vaikiv jumal Mõnikord nimetatakse seda jumalat ka mitteolevaks lausa absoluutses mõttes Siis võib terminit jumal kasutada ka mingi idee või mõne muu sellelaadse asja tähistamiseks Äärmisel juhul võidakse siin jõuda ka teatud sorti ateismi Selles mõttes on ristiusk ebanormaalne religioon Jenson 1978 30 ning teiste religioonidega võrreldes on kristlaste Jumal veider Jumal Ta keeldub olemast vaikiv Jumal 12 Jumal on kõnelev Jumal igavikus Jumalal on Sõna Jumal on Kolmainus Ning Jumala Sõna Logos on täielikult Jumal Deus revelatus ongi see päris ja ainuke ja tõeline ja kogu Jumal Nõnda vähemalt arvas Luther ja kogu luterlik traditsioon Ning see Kristuse ihu millest räägib Halkedoni kristoloogia on üles võetud ning tõstetud Kolmainusse Jenson 1978 35 See tähendab et ka lausa füüsilises mõttes on Jumalal olemas oma keha 13 Ja siis ei ole ka sakramendid midagi esialgset mis oleks mõeldud vaid algajatele usundi harrastajatele Nagu eespool öeldud ei koosne sakrament ainult kehalisest või füüsilisest elemendist Sakramendi juurde kuulub ka sõnaline osa s t Jumala Sõna Nüüd ei ole sakrament mitte igasugune tegevus mida kirikus aeg ajalt tehakse Nii näiteks piiskopi või peapiiskopi valimine määramine ei ole sakrament või ka koguduse juhatuse koosolek ei ole sakrament Kui ka kirikujuhi määramisel loetakse Jumala Sõna ei muutu ta ometi sakramendiks samamoodi on koguduse juhatuse koosolekuga ning paljude teiste tegevustega kirikus Sakrament erineb teistest talitustest või riitustest selle poolest et on olemas käsk või korraldus seda teha s t mandaat Muidugi mitte mandaat kirikuseadustest või konsistooriumi otsusena vaid mandaat Jumala Sõnana Nii ei ole ristimine kiriku poolt niisama välja mõeldud vaid ta tugineb ülestõusnud Kristuse korraldusele või käsule Minge siis tehke minu jüngriteks kõik rahvad neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse Mt 28 19 Piiblis leidub aga mitmesuguseid korraldusi ja mandaate Milliste järgimine on kohustuslik ja milliste mitte Milliste puhul on tegu sakramentide seadmisega Protestantlikus teoloogias peetakse sakramendi aluseks just Jumalalt a Deo mandata täpsemini otse Kristuselt saadud mandaati See on sakramentide mandaadi kriteeriumiks ka roomakatoliku kirikus Cf Ott 1974 336 samuti Schneider 2000 221 Viimase sajandi kriitiline piibliuurimine pole aga sugugi kindel et need sakramentide mandaadid või korraldused pärineksid otseselt Jeesuselt Seetõttu võetakse siin tänapäeval tihti aluseks apostellik tunnistus mille kohaselt sakramendid on vajalikud Tänapäeval ei ole sakramendi jaoks oluline mitte niivõrd konkreetne kirjakoht kui just palju laiem kristoloogiline alus See kristoloogiline alus esineb aga piiblis tervikuna on n ö piibellik kontseptsioon ega tugine mõningatele valitud ja isoleeritud kirjakohtadele Braaten 1983 88 Luterlikus teoloogilises traditsioonis on oluline 14 Jumala Sõna jaotamine kaheks käsk ja evangeelium Käsu alla võiks klassifitseerida kõik Jumala nõuded meile eksplitsiitsed ja implitsiitsed ning käsu hulka kuuluvad ka kõik käsu täitmata jätmise tagajärjed Nüüd on sakramendi mandaat kindlasti Jumala nõue meile ning sellisena kuulub ta käsu hulka Sakramenti ei kuulu aga ainult käsk mandaadina Sakramendis on oluline ka evangeelium ning see evangeelium on siin tõotus promissio evangelica Tõotus kuulutab seda mida inimesele sakramendiga tõotatakse Ristimistalituse tõotuse osa on Kes usub ja keda ristitakse see saab õndsaks aga kes ei usu see mõistetakse hukka Mk 16 16 Seega tõotatakse sakramendi puhul armu just sellele sakramendile vastaval erilisel kujul Cf Jenson 1984 295 ning see on Jumala enda tõotus 15 Nagu kogu ristiusu jaoks nii on ka luterliku traditsiooni jaoks sakramendid õndsuseks vajalikud Seda vajalikkust on aga võimalik valesti mõista umbes nõnda et kas nende talitamine on õndsuseks vajalik töö või hea tegu Roomakatoliku traditsioonis on kiustatus sakramente just sellise hädavajaliku tööna mõista Protestantlikus traditsioonis on aga just vastupidine kiusatus kuna inimene saab õndsaks ilma tegudeta siis mõnikord kiputakse arvama et see õigeksmõistmine toimub ka ilma armulaua ja ristimiseta Juba CA XXIV protesteerib selle vastu Cf Jenson 1984 296j Protestantluse radikaalsel tiival on mõnikord osadust Jumalaga mõistetud kui ainult seesmist spirituaalset ja müstilist sündmust Õndsaks saab inimene ilma tegudeta aga sakrament on ju ikkagi teatud liiki tegu Sellele probleemile saab anda lühema ja pikema vastuse Reformatsiooni lühem vastus oli et sakrament ei ole viimselt mitte inimese vaid Jumala töö Ibid 297 Tõsi samamoodi arvab ka roomakatoliku teoloogia Cf Schneider 2000 Ott 1974 Ometi peab talitaja s t vaimulik sakramente talitades tegema tööd 16 Pikem vastus sellel küsimusele on see et töö sakramentide talitamisel on põhimõtteliselt sama mis Jumala Sõna kuulutamisel Nii nagu Sõna peab kuulutama nii ka peab sakramente talitama See on Jumala korraldus Nende korralduste täitmine ei tähenda lõpuks nende täitjale millegi juurde andmist Need ei ole nende tööde kuulutamise ja talitamise täideviijate

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/sissejuhatus-sakramenditeoloogiasse-ja-armulaud-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usaldav usk viib läbi raskuste võidule (Lk 11: 5-13) | K&T
    aga kõrgendiku tippu Seal pidi Mooses hoidma oma käe ülal et Iisrael oleks võidukas Kuuleme mehe väsimusest ja pingutusest selle ülesande täitmisel Aga ta ei andnud alla sest niipea kui ta laskis oma käe vajuda kaldus ka võit vaenlaste Amaleki sõjameeste poolele Kui Mooses väsis tulid temale appi ta kaaslased Huur ja Aaron Nad asetasid Moosese kivile istuma ning toetasid tema käsi et ta jaksaks neid päikeseloojanguni ülal hoida Ja nõnda üks ühelt ja teine teiselt poolt toetades pidas Mooses vastu Ja Joosua mehed said võidu Näeme siin loos usaldavat usku ja läbi raskuste saabunud võitu Näeme inimlikke raskusi Jumala tahte täitmise juures väsimust rammetust näeme inimliku toetuse ehk kinnituse vajadust et jääda ustavaks Kas ja kui palju oleksime meie selliste ülesannete täitmiseks valmis Jaksaksime tahaksime viitsiksime Ajas kus suurimaks vaenlasteks on ühiskonnas süvenev uskmatus ja moraali kõlbeline allakäik Juba mitmes põlvkond on Eestimaal sirgumas vaimulikust emast ehk kirikust võõrdunud lapsi Põlvkonnad kes on ilma jäänud vaimulikust emapiimast kasvanud ilma vaimutoiduta Oleme küllap kõik kogenud seda et oma koguduses kiriku kaitsevate müüride vahel oma vaimuliku ema rüpes on kindel ja kaitstud tunne Aga sealt väljudes väheneb meie turvalisus oluliselt kui kohtame enda ees halvustavat suhtumist iroonilisi muigeid või lihtsalt hoolimatust Kas on meis usukindlust seista sellele avalikult vastu Omast jõust jääks kindlasti väheks kuid Ülestõusnud Issandaga koos pole miski võimatu Kas suudame oma palvele ristatud käed Moosese kombel tõsta ja ülal taeva poole hoida Hoida need ülal seni kuni saabub võit Jääda kindlameelseks kuni võiduka lõpuni või alla anda ja jõuetult maha langeda Paluge ja teile antakse otsige ja te leiate koputage ja teile avatakse sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse juhatab meid ka tänane evangeelium Me peame paluma et Issand ise meile avaks teadmise ja äratundmise mida paluda mida otsida ja mida loota Õnneks teab Issand meist kordi rohkem kui meie ise ja ka paremini seda mida tegelikult vajame Ja kui me teeme ka vigu oma palvetes leiab Looja need kindlasti ja parandab nii nagu tarvis Palve on ju pöördumine Jumala poole kus me enese või kellegi teise asetame tema kätesse tema radadele Palve on tema hääle kuulamine oma südame sügavuses Palve on Loojaga koos olemine enda kõiges tema meie Taevase Isa kaitse alla usaldamine Palve on Suure Looja tunnistamine kes jätkuvalt loob ja samas kogu loodu eest hoolt kannab inimeste loomade lindude ja lillede eest Tema poole tänumeeles pöördumine kes annab toidu meie igapäevasele toidulauale kes rüütab nurmed imekaunite lilledega ja täidab meie hingekeeled linnulaulu ning kordumatute loodusehäältega Inimene kes palvetab elab oma elu arvestades Jumalaga nii oma mõtetes sõnades kui tegudes Elmar Salumaa kirjutab raamatus Evangeelse eetika alused Kõlbeline teadvus on lähe millest tulenevad teod Kõlbeline tegu eeldab kõlbelist tunnetust Järelikult inimene teostab ennast tegudes tema teod on hinge peegel Vaatame sellesse peeglisse ja esitame endale küsimuse Kas me elame oma elu ristiinimesena Ja teeme tegusid mis ristiinimesele kohased Kas meie elus elab armastus Täna on emadepäev Mis on meie emade kristlaste kohus Kristuse nime kandjatena kasvatada oma lapsi kristlikus vaimus

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/05/usaldav-usk-viib-labi-raskuste-voidule-lk-11-5-13/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive