archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Jumala saladus (1Kr 2:7–10) | K&T
    ole mõõdetav ja loodusseaduste abil tõestatav Milline oleks õigupoolest see Jumal kelle olemasolu saaks valemite abil tõestada Või teisiti kas need kes sellist tõestatavat Jumalat ihkavad ikkagi teavad mida nad sellega tahavad Milline on viimselt arusaam Jumalast ehk õigemini tema puudumisest neil kes kõnelevad ristiusust kui vagast muinasjutust ning lisavad viitega tõendite puudumisele nõudlikult küsimuse Näidake siis ette kus ta on see teie Jumal Viimasele küsimusele vastates võiks parafraseerida vana legendilaadset lugu ühest kuulsast Eesti teoloogist kuulan ja imestan neid jumalavastaseid sest mitte ei saa aru millise jumala vastu nad võitlevad Minu Jumal ei istu pilvepiiril ega ole tal pikka halli habet minu Jumal on ristilöödud ja surnuist üles tõusnud Kristuses ilmsiks saanud See on Jumal kes on inimesi nõnda armastanud et on nende pärast seisnud silmitsi suurima kurjusega ka nendesamade inimeste kurjusega selle ometi igavesest ajast igavesti ära võites See on Jumal kes ei tasu kurja kurjaga ega sõimu sõimuga vaid näitab meile kätte tee tõelise elu juurde tee mida saadavad halastus ja arm eksimuste tunnistamine ja andeksand ning Jumala poolt ikka ja jälle kingitud võimalus uueks alguseks Nagu Eelija kohtas kord Jumalat mitte võimsas tuules maavärisemises ega tules vaid vaikses tasases sahinas nii pole ka Jeesuses Kristuses Jumala tõde ilmunud mitte trummipõrina ja fanfaarihüüete saatel vaid varjatult saladuses Dietrich Bonhoeffer on kord öelnud et saladus on meie jaoks õõvastav kuna see räägib meile teistsuguse reaalsuse olemasolust kui see millega me harjunud oleme Elu ilma saladuseta tähendab aga et me ei tea midagi omaenda elu saladusest teiste inimeste elude saladusest ega maailma olemasolu saladusest See tähendab et me läheme mööda sellest mida on meis endis teistes ja maailmas varjatut jäädes tänu sellele pealiskaudseks Saladus ei tähenda aga seda et me midagi ei tea Mida lähemale miski meile tuleb mida paremini me midagi teame seda saladuslikumaks see meile muutub Mitte kaugeim inimene pole meie jaoks suurim saladus vaid just kõige lähedasem Alles armastuses mõistavad inimesed teineteist ja ometi mida enam nad üksteist armastavad seda sügavamalt tunnetavad nad armastuse saladust Jeesuses inimeseks saanud Jumal on seesama varjatud ja samas meile ometi nii lähedale tulnud jumalik saladus mille kohta apostel Paulus ütleb et seda pole silm näinud ega kõrv kuulnud Pole olemas suuremat saladust sellest et Jumal meid armastab ja meie teda tohime armastada Praegu on Kristuse ülestõusmise aeg Jumala ilmumise aeg Ülestõusmisaja piiblitekstid kõnelevad ikka ja jälle ülestõusnud Jeesuse ilmumisest oma jüngritele Need ilmumised olid alati ootamatud Nii Emmause poole teel olevate kui Tibeeria rannas kala püüdvate jüngrite jaoks oli kohtumine ülestõusnud Issandaga ootamatu rääkimata Sauluse kohtumisest Ülestõusnuga mis muutis ta elu kardinaalselt kristlaste tagakiusajast Saulusest sai Paulus suurim kristlik misjonär Ülestõusnud Issanda saladuslik ilmumine on jätkunud tänini Kuna inimesed on erinevad kohtuvad nad ka Kristuse ja Temas ilmuva jumaliku saladusega erinevalt Jumal kutsub meid nimepidi igaüht meist kõnetab Jumala Vaim veidi isemoodi Ja ometi liidab seesama Vaim meid viimaks ühte moodustades Temasse uskujatest ühe ihu mille kõigil liikmetel on täita oma ülesanne ja mille peaks on surmavalla ära võitnud Kristus kes on sama eile täna ja igavesti Aamen Anne Burghardt

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/jumala-saladus-1kr-27-10/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Uskuda ja mõista (nr 19/ 20.04.2012) | K&T
    religioon püüavad pakkuda inimesele võimalikult terviklikku käsitlust maailmast mille abil inimene saab mõtestada oma eksistentsi Võib olla avaldub inimese jumalanäolisuski inimese võimes mõtestada maailma ja oma elu ning näha tervikut osade asemel ja kui inimese jumalanäolisus on ühtlasi inimese tõeline inimlikkus kas ei ole inimene mitte seda rohkem inimene mida mõtestatum terviklikum ja elusam on tema elu Kristlastena me teame aga et inimene allub kiusatustele ning inimese üks suurimaid kiusatusi on loodu ja Looja lõpliku ja lõpmatu osa ja terviku äravahetamine Selle asemel et püüda mõista maailma tema vastuolulisuses kuid samas terviklikkuses on inimesel kiusatus luua lihtsustavaid maailmaseletusi mis taandavad terviku vaid mõnele selle osale Taolist vaateviisi analüüsib oma arvamusloos Saksa Lunastaja koguduse õpetaja Matthias Burghardt nimetades seda C Bryle toetudes monomaaniaks ja sektantluseks Monomaania ja sektantlus teevad sisuliselt küll sama mida teadus ja teoloogiagi nad seletavad maailma kuid suutmata näha tervikut osa asemel ei lase nad näha inimesel seda mis on viimselt oluline Kristliku usu seisukohast saab viimselt oluline olla vaid üks Jumala ja inimese suhe milles on Kristuse kaudu ületatud kõik vastandid Seda suhet saab mõista vaid uskudes Kuid ka usk pole võimalik ilma mõistmiseta Uskumine ja mõistmine mõlemad sünnivad dialoogis Jumala ja inimese dialoogis milles kohtuvad igavene ja ajalik lõpmatu ja lõplik Mida enam oleme avatud sellele dialoogile seda rohkem oleme inimesed seda rohkem oleme jumalanäolised seda rohkem oleme kristlased oleme kirik Soovime lugejale julgust dialoogiks julgust olla teel teise poole Nagu osutab tänane jutlus kutsub meid viimselt Tema kes annab andeks ja halastab Tänases numbris Roland Karo Genoom ja Genesis kaks aitioloogilist teksti Matthias Burghardt Sektantlus ja usk Merike Kütt Miks karta seda kes annab andeks ja halastab Mi 7 14 20 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/uskuda-ja-moista-nr-19-20-04-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Genoom ja Genesis: kaks aitioloogilist teksti | K&T
    on mõista sedasama maailma mis moodustab teoloogi jaoks Jumala auhiilguse teatrilava Jennings 2003 95 Seesugused tõlgendavad analoogiad on olgu seda veelkord rõhutatud teinegi kord üsna tehnilised Viimast laadi sünteesi näitena sobib hästi Ross Steini hiljutine käsitlus elu tekkest Maal milles ta seob omavahel elegantselt nn SRCMid self replicating catalytic molecules ja Whiteheadi protsessifilosoofia Stein 2006 Ometi on need analoogiad sageli silmiavavad Järgnevalt peatun veidi pikemalt ühel mitte sedavõrd tehnilisel tõlgendaval analoogial mis üldplaanis on paljudele tuttav kuid millel on huvitavaid teoloogilisi nüansse mille üle tavaliselt ei mõelda Jutt käib võimalusest mõelda inimgenoomist kui tekstist Visandan esmalt üldpildi sellest analoogiast nii nagu seda on arendanud Matt Ridley oma vahvas raamatus Genoom liigi autobiograafia 23 peatükis 2000 Seejärel võtan kõneks paar spetsiifiliselt teoloogiliselt olulist järelmit mis sellest analoogiast tulenevad eelkõige Ken Stone i poolt märgitud tõigad et a kui genoomi vaadeldakse tekstina siis ilmneb väga selge paralleelsus teoloogide poolt Pühakirja ja geneetikute poolt geneetiliste kombinatsioonide tõlgendamise käigus tehtava vahel b genoom tekstina funktsioneerib tänapäeva mõttemaailmas mitmes suhtes sarnaselt Piibli Genesise lugudega seda saab käsitleda aitioloogilise pärimusena mis paneb aluse kõigile teistele tekstidele Stone 2003 114 116 Niisiis rajaneb tänapäevane bioloogia suuresti ideele et kogu meie olemine sõltub põhijoontes ühest alustekstist geneetilisest koodist Kujutlegem nüüd inimgenoomi hetkeks low tech pabertrükis raamatuna Näiteks võib tõmmata hulga paralleele genoomi koosteosade kromosoomid geenid ja raamatu koosteosade peatükid lõigud sõnad vahel Väikseimatest ühikutest tähed alustades genoomi lähtekomponentideks on teadupärast neli keemilist ühendit lämmastikalust mida tähistatakse tähtedega A T C ja G Need neli tähte toimivad genoomis sarnaselt tähestikutähtedega Tõsi nt eesti keeles on tähti märksa enam 27 kuid põhimõte on sama nende 27 tähe abil väljendatav ulatub toiduretseptidest poeesiani Järgmine tekstiühik genoomis on sõna Genoomi sõnad on kõik kolmetähelised moodustades nn koodoneid nt ATC TCG CGA Ning siit edasi ja olulisimalt neist sõnadest moodustuvad suuremad tähenduslikud üksused laused ja lõigud s o geenid ja nende kombinatsioonid Ning viimaks geenid ja nende kombinatsioonid omakorda moodustavad raamatu 23 paarispeatükki s o kromosoomid igas paaris üks emalt üks isalt Muide Ridley järgi on võrdlus raamatu ja genoomi vahel enamat kui pelk analoogia genoom ongi tekst Tegelikult läheb Ridley nii kaugele et väidab olevat võimaliku määrata ka selle teksti žanr genoom olevat autobiograafia Seda muigamisi esitatud väidet kommenteerides võrdleks mina geneetilist teksti samavõrd muigamisi küll pigem Pühakirjaga mõlemad tekstid sisaldavad mitmesuguseid eri aegadest ja eri taustast pärit kihistusi eri käsikirjades resp konkreetsete indiviidide genoom on mitmesuguseid kõrvalekaldeid terviktekst koosneb erinevate funktsioonidega lõikudest geenidest allpool nt vaatlen lühidalt Stone i poolt märgatut et nii üks kui teine tekst sisaldavad aitioloogiliselt funktsioneerivaid lõike Kuid see selleks Antud kontekstis on oluline et nagu raamatut nii saab ka genoomi lugeda Siiski pole geneetiline tekst päris tavaline see on sõna otseses mõttes elus Teoloogilisi kategooriaid kasutades võiks öelda nii et genoom on lihaks saanud tekst lihaks saanud jumalik logos elav raamat Küsimus genoomi kui lihaks saanud sõna seostest teoloogilise inkarnatsioonikontseptsiooniga on omaette põnev teema millesse siinkohal probleemi keerukuse ja mahukuse tõttu ei saa minna pigem tahtsin viitega lihaks saanud logos ele siinkohal viia jutu teksti ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/genoom-ja-genesis-kaks-aitioloogilist-teksti/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sektantlus ja usk | K&T
    võimalusi maailmaga suhtlemiseks mis ületavad meie arusaamise Uskliku inimese jaoks on olemas küsimusi millele tal vastuseid pole See on seotud Jumala suurusega ja sellega et Jumal on elav Kristlikus kontekstis on nt märkimisväärne kuidas isegi Jeesus Kristus vastab küsimusele maailmalõpu kohta Seda päeva või tundi ei tea aga keegi ei inglidki taevas ega Poeg ainult Isa üksi Mk 13 32 teisal kõneleb ta tunnustähtedest mis võivad inimesi eksitada Mt 24 24 ning kolmandas kohas räägib ta hoopis sellest et Jumala riik on lähedal Mk 1 15 Uskliku inimese jaoks pole see kõik aga sugugi vastuoluline maailm ja ajalugu inimkond ja loodus on suured ning inimese sisemus on vaatamata teaduse kõigile edusammudele siiani viimse sopini läbiuurimatu Üle kõige on aga Jumal usaldusväärne selles kuidas ta inimest kõnetab ta omaks võtab kuid oma tegevuses on Jumal ometi nii mitmekesine nagu inimesedki on mitmekesised See on aga monomaanile pinnuks silmas Tema jaoks muutub maailm väikseks kuivades kokku tema enda toa suuruseks kus teine päästev reaalsus algab Bry sõnul otse tapeedi tagant tarvis on vaid teada tapeedieemaldamise valemit Seda valemit aga monomaan teab või siis tunneb ta kedagi kes seda teab Seepärast ei tohi pühades raamatutes olla mingeid vastuolusid Üks vastuolulisus seaks ju kogu pääsemise kontseptsiooni küsimärgi alla Monomaan vihkab ebaselgust või mitmetähenduslikkust kõik peab olema ühemõtteline ja omavahel kooskõlas Nii headuse kui kurjuse printsiip muutuks muidu hägusaks õndsustee ebaselgeks Monomaan teeb Jumalast omaenda hingeõndsuse käepikenduse Jumal on olemas vaid selleks et tagada minu hingeõndsus ja seda igasugu vastuoludest vaba õndsustee õigsust tagades Monomaanile jäävad maailm ajalugu isegi Jumal liiga väikseks Kõik viib viimaks üheksainsaks ja õigeks tunnistatud põhimõtte kinnitamiseni Millised hävitavad tagajärjed võivad niisugusel monomaansel mõtlemisel olla kristluses sellele viitab Kurt Hutten oma teoses Sektandi usumaailm Die Glaubenswelt des Sektierers Hamburg 1965 Ta kirjeldab mis saab kristliku usu kesksest sündmusest paljudes kristliku taustaga uusreligioossetes kogukondades Kristuse ristilöömist ja ülestõusmist kirjeldatakse õigupoolest alati kui möödanikus asetleidnud olulist sündmust mis avas ühe pääsemise võimaluse Kuid sellest veelgi olulisem sündmus on see mis seisab uue religioosse liikumise sünniloo alguses Jaa rist on küll tähtis kuid Püha Vaim on ju veelgi tähtsam nagu ka tema kohalolu koguduseliikmete annetes talentides Olulisem on ju reeglite täpne järgimine mis toob kaasa eduka pääsemise ja paranemise Olulisem on ju võimalikult kõvahäälselt kuulutada Jeesuse vastuvõtmist isiklikku ellu Olulisem on ju anda kogu sündmusele teatud ratsionaalne raamistik et seda teistele vahendatavaks muuta Olulisem on armu omandamine kasutades selleks erinevaid vahendeid sakraalsetest liturgiliste eetiliste ja ratsionaalseteni Kristusest kes on ometi usklikele kristlastele Jumala ammendamatu tarkus Jumala ja Inimese Poeg saab seeläbi armu tagatis mis realiseeritakse religioossete ametikandjate õige riituse teatud reeglite järgimise kristlike väärtuste kaitsmise või keeltega rääkimise kaudu Seal kus toimub monomaanne misjon ei sünni ta mitte inimeste pärast kelleni tuleks jõuda ega ka Jumala tahtmise pärast kes tahab et kõiki inimesi aidataks vaid tõestamaks seda et konkreetsel monomaansel süsteemil on alati õigus ja et see kehtib ilma igasuguste vasturääkivusteta See et mitteusklikud inimesed sellise lähenemise eest põgenevad ei tõstata mõistagi monomaani jaoks küsimust konkreetse metoodika või koguni iseenda veendumuste aluste kohta vaid

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/sektantlus-ja-usk/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kevadisi üksolemisi (nr 20/ 27.4.2012) | K&T
    pääse muidugi ka kristlik kirjandus Täna ja homme peetakse Tartus lisaks meie ajakirjas eelmisel nädalal teadvustatud teaduse ja religiooni rahvusvahelisele konverentsile ka orientalistikapäevi Selle raames leiab aset konverents Ida mõttelugu eesti keeles tõlked ja tõlgendused On hea meel tõdeda et vaatamata Eesti rahva ja kultuuri väiksusele on meil tähelepanuväärne tõlkekultuur ning vanade tekstidega tegelemise traditsioon Oleme seega küpsed teadvustama endale et piibliraamatute kõrval eksisteeris omal ajal suur hulk kirjandust mida on säilinud vähe ning mida tuntakse kahjuks palju vähem kui Piiblit Ent ometi on selline kirjandus Piibli mõistmiseks hädavajalik Jaan Lahe annab meile värskes artikli tänuväärse ülevaate Saalomoni oodide mõttemaailmast Olgu lisatud et oodid on eesti keelde tõlgitud Amar Annus 2006 ja et neid on juba uurinud kolm tuntud Eesti religiooniloolast ja teoloogi Uku Masing Arthur Võõbus Kaide Rätsep Üle pika aja on meil suur hea meel avaldada ka raamatuarvustus Toomas Paul avaldab oma mõtteid raamatu Surmakultuuri arhitektid kohta Eks üksolemise küsimus vaata vastu siitki Head kevadist lugemist Tänases numbris Jaan Lahe Saalomoni oodide mõttemaailmast Kerstin Kask Kadri Lääs Vajame visiooni mis vaimustaks Mihkel Kukk Üksolemise õnnistus jutlus Jh 17 18 23 Toomas Paul Paabeli torni püstitamine Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/kevadisi-uksolemisi-nr-20-27-4-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vajame visiooni, mis vaimustaks | K&T
    sajanditevanusel organisatsioonil tegeleda ettevõtluse ja turunduse valdkonnast pärit juhtimispõhimõtete kopeerimisega Liiatigi peaks ju kirik olema ometi paik kus me ei hinda päevast päeva protsesside tulemuslikkust ja efektiivsust kus iga hinna eest ei pea olema edukas Tulemusnäitajaid saab rakendada ainult teatud piirides kui me kõneleme kiriku institutsionaalsest poolest eelarvestamisest kinnisvara haldamisest personali planeerimisest koolitusest jne Need asjad kokku ei ole muidugi põhjus miks kirik olemas on ja miks inimesed kirikut vajama peaksid Need ei määra ka viimselt ära kas meie kirik jääb püsima EELK arengukavas toodud peamiste valdkondade jumalateenistusliku elu ja kirikumuusika laste ja noorsootöö ning diakoonia puhul on võtmesõnaks kaasamine inimesi kaasatakse erinevatesse kiriku tegevustesse ning suurendatakse ilmiktöötegijate rolli kiriklikus teenimises Selle tulemusel peaks kirik kasvama nii arvult kui ka vaimult Rõhutatakse ka kirikuelu mitmekesistumise aja ja eakohasuse olulisust ning vajadust edastada kristlikku sõnumit tänapäevasele inimesele arusaadavas keeles Kiriku roll ühiskonnas laiemalt tuleb kõige enam esile diakoonia valdkonnas kus seatakse eesmärgiks pakkuda kogukonnale vajalikke teenuseid koostöös kohaliku omavalitsusega Ühiskondlik aspekt avaldub veel suhtekorralduse valdkonnas kus tuuakse välja vajadus olla ühiskonnaga dialoogis ning rääkida kaasa ühiskonnas kõne all olevatel teemadel Valdkondlikud eesmärgid saavad teoks eelkõige hea ametialase ettevalmistusega vaimulike ja töötegijate tegevuse kaudu seetõttu on üks oluline eesmärk ka läbimõeldud ja süsteemse koolitus ja motivatsioonisüsteemi loomine Arengukava koostamisel on tõenäoliselt tehtud parim mis tänase EELK aja ja inimressursid võimaldavad Tehtud muudatused keskenduvad eelkõige olemasolevate tegevuste parendamisele vähem on leida uut ja teistmoodi tegevust ehk siis rohkem on küsitud ja vastatud küsimusele kuidas ja vähem küsimusele mida ja miks Sarnaste küsimuste ees on seisnud ka mitmed meie sõsarkirikud koostades oma kirikute arengukavasid umbes samal ajal kui EELK Nii näiteks valmis Saksamaa Evangeelse Kiriku SEK strateegia aastani 2030 nimetusega Impulsidokument Vabaduse kirik 2006 aastal SEK on oma strateegias keskendunud küsimusele kas me teeme õigeid asju Olulisemaks kui kirikuorganisatsiooni toimimine operatiivtasandil teisisõnu kas me teeme asju õigesti on saanud küsimus kas me teeme õigeid asju ehk küsimused kiriku selgest vaimulikust profiilist prioriteetide seadmisest me ei saa ega jõua teha kõike paindlikkusest vormides ja organisatsiooni struktuuris ning valmisolekust uuendusteks avatusest ja ühiskonna teenimisest SEK on nimetanud oma strateegilisi eesmärke mida on kaksteist tuletornideks Tuletorn on siin sümboliks valgusest mis paistab kaugele ja aitab meil keerulistes olukordades orienteeruda avab uusi perspektiive ning julgustab meid Nii nagu EELK s on ka SEK s kuulda kriitikute häält kes leiavad et see dokument ei arvesta piisavalt kirikliku organisatsiooni eripäraga ning jätab lahtiseks küsimuse kui palju kirik tulevikku vaadates üldse enam Jumalale ja tema osale selles kõiges loodab Küll oleks lihtne kui kiriku jumaliku ja institutsionaalse külje saaks üheks traagelniitideta tervikuks kokku õmmelda kuid see ei peegelda meie elureaalsust Pinge jumaliku ja inimliku dimensiooni vahel kirikus jääb siin maailmas alati püsima kuid neid ei maksa teineteise vastu välja mängida Milleks välistada võimalust et neid saab ka teineteist toetama seada Hästitoimiv kiriklik organisatsioon ei ole küll omaette eesmärk ega ka võlurohi mis rahvamassid kristliku sõnumi ümber koondaks Aga Jumal on teinud ka oma strateegilise plaani Ja selles on meil inimestel väga kaalukas roll Üks vana legend räägib Jeesuse taevaminemisest Inglid tervitavad

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/vajame-visiooni-mis-vaimustaks/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Üksolemise õnnistus: jutlus (Jh 17:18–23) | K&T
    ka kõigi nende pärast kes jüngrite kuulutus ja teenimistöö tulemusena usklikuks saavad Endale palub Jeesus et nüüd kui tund on tulnud kirgastaks Isa oma Poega nii nagu Poeg oli maa peal olles kirgastanud Isa Jüngritele kelle Jumal Isa talle oli andnud pärandab Jeesus ära minnes jumaliku tõe kogu selle täiuses Jüngrid saavad nelipühal loodava koguduse sammasteks ja alustaladeks uue vaimuliku Iisraelina alles pärast seda kui nad on ära tundnud et nende õpetaja oli Jumalast saadetud ja Jumal ise Oma jüngrite näol jätab Jeesus endast maha uue usklike ühiskonna mida kujundavad Jeesuse õpetus ja eeskuju Sellest maa peal teoks saavast uuest Jumala riigist peab ka läbi kõige pimedamate ajastute ja süngemate aegade kiirgama Jumala auhiilgus Jeesuse lahkudes ei saa jüngrid sugugi jääda nautima eesõigust et nad juba kuuluvad uude ühiskonda mis on küll maailma suhtes contra kuid mille üle jumalatul ning uskmatul maailmal ei ole enam meelevalda Hoopis vastupidi Nii nagu Jumal läkitas oma Poja patu poolt rikutud maailma selleks et seda Jeesuse elu ja vere hinnaga päästa läkitab Jeesus nüüd nemadki maailma Kuid selleks et tema omad jääksid maailmas püsima ning ei hajuks ega lahustuks selles pühitseb Jeesus nad tões Mida see reaalselt meie jaoks tähendab Seda et kogu kiriku ning ka iga üksiku kristlase ülesanne ja lausa väljakutse on selles valede ja pooltõdede maailmas püsida Jeesuse poolt pühitsetud tões See tähendab alalist olemist tõe poolel ja julgust tunnistada tõde Ka siis kui see on maailma silmis ebapopulaarne ning vahel isegi ebatervislik ja eluohtlik Milles see tõde seisneb Ka sellele annab Jeesus oma ülempreesterlikus palves selge vastuse Jüngritest alguse saanud kristliku koguduse ülesanne on maailmale edasi anda Jumalalt saadud ilmutus ning peegeldada Jeesuse ristil nähtavaks saanud ennastohverdavat armastust Seda aga ei suuda keegi ainult omast tahtest ja jõust Selle teostumise nimel ongi Jeesus tõotanud palvetada meie kõigi sealhulgas ka Sinu ja minu eest Minu jaoks on ülempreesterliku palve Jeesuse vaimse testamendi olulisim sõnum just selles et ta on tõotanud palvetada ka minu eest ja minu pärast Jeesuse sõnades Ma ei palu üksnes nende oma jüngrite vaid ka nende eest kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma 17 20 väljendub usk ja veendumus et ülestõusnud ning taevasse ülendatud Jeesus palvetab jätkuvalt oma koguduse eest See aga ongi viimselt kristliku kiriku olemasolu ja püsimise garantiiks maailmas Mis siis on Jeesuse palve eesmärk mida ta meie pärast palvetab Kindlasti mitte see et meil elus kõik korda läheks ja käsi hästi käiks Seda tohime meie paluda Jeesus palub just selle pärast et me kõik oleksime üks Nii nagu sina Isa minus ja mina sinus et nemadki oleksid meis 17 21 Selle kirkuse mille Jumal Isa andis oma Pojale üksolemise märgina annab Jeesus omakorda edasi oma kogudusele kahel põhjusel 1 et me erinevate inimestena ja isiksustena oleksime üks Jumala rahvas kes on ühe Vaimuga täidetud ja sama vaimuliku roaga toidetud 2 et me oleksime üks nii Jumala kui ka Kristusega See üksolemine millest Jeesus ülempreesterlikus palves nii põhjalikult räägib on aga üleloomulik Täpselt samuti nagu on seda kristlikku ühtsust sünnitav armastuski Need ei lähtu meist

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/uksolemise-onnistus-jutlus-jh-1718-23/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Paabeli torni püstitamine | K&T
    või vaimse peetusega esindajad abielust loobuma lk 94j kuid tal endal oli kümme last kellest elama jäi küll ainult seitse DeMarco on sarkastiline Võttes arvesse tema õpetust tugevama ellujäämisest on huvitav märkida et kõik tema enda lapsed olid üpris nõrga tervisega lk 86 Vaevalt saab vastu vaielda et Comte oli harukordne egoist lk 152 jne Ent tegemist on suurte silmakirjatsejatega Autorid rõhutavad et mitmed neist ei pea viimsepäeva kohut ootama vaid on saanud juba karistuse kätte Mõned on hälbelised kas nümfomaanid nagu Brown ja Sanger põevad paranoiat Reich või sügavat depressioon Sanger Francis Galton avastas üsna pea pärast abiellumist et tal pole bioloogiliselt võimalik lapsi saada Suur päriliku geniaalsuse eest seisja kelle jaoks oli kõige kõlblikumate võimendunud soojätkamine pakilisemaid ülesandeid suri lastetuna Derek Humphry lähedaste saatust silme ette seades sedastab DeMarco Kõik kes mõõga tõmbavad mõõga läbi hukkuvad Sama kindlalt saavad enesetapu külma embust tunda need kes propageerivad enesetapmist kui üht vastust elamise probleemidele lk 348 Kuid küsimuste küsimus on kuidas selliste tegelikult äpude kurva kuju rüütlite vägi saab olla nii atraktiivne Poolearuseid on olnud igal ajal aga selleks et nad saaksid iidoliks peab publik just neid pidama väärt vendadeks Cosmo tüdruku puhul on see selge eks meiegi kodumaal ole bravuuritaare kes võidavad igast skandaalist populaarsusele lisa muidugi eks see neetud vanadus teeb nendelegi lõpuks liiga Üldisemalt aga võib öelda et Führer i ja Duce koha täidavad massimeedia ajastul reality show d Surmast hiilgava performace i teinud Breiviki kohtufarssi kajastama lendas üle ilma kokku 800 erikorrespondenti iga tema sõna saab tiražeeritud ja miljonid kommenteerivad ta mundreid ja lipsuvalikut Nn surmakultuuri tekke ja leviku puhul peab kartma et tegemist ei ole niivõrd või üksnes tipparhitektide sihiteadliku loominguga Ernst Haeckel ja Peter Singer on muidugi olulised vaid pigem nähtusega mida semiootik Umberto Eco analüüsis juba 1961 aastal Samastamisväärt ideaalina ei vajata superman i vaid everyman i Televisioon esitlebki ideaalina läbini keskpärast inimest Omaenese võiduka ja elusuuruses näite varal veenab Mike Bongiorno seega publikut keskpärasuse väärtuses Alaväärsuskompleksi tekitamata pakub ta end välja ebajumala pähe ja tänulik publik tasub talle armastusega Ta kehastab ideaali mille saavutamise nimel pole kellelgi vaja pingutada sest kes iganes ongi juba tema tasemel Ükski religioon pole eales olnud oma järgijatega sedavõrd leebe Temas nullistub olemise ja olemiskohustuse vaheline pinge Ta ütleb oma jumaldajaile Jumal olete teie püsige paigal Minipäevik e k 2006 lk 38 Kõik on seotud kõigega üks tegu või vaade tingib teised Arengud meditsiinitehnoloogias näitavad et Jumalast lahtiütlemisega ei ole lahti öeldud funktsioonidest mis kuuluvad Jumalale need on lihtsalt omistatud iseendile Nüüd oleme meie need kes määratlevad hea ja kurja kes määratlevad sünni elu ja surma Oleme need kes peavad looma iseennast sellise näo järgi nagu meile endile juhtub meeldima Meie endi antud Kümne Käsu esimesel käsulaual seisab et meil ei tohi olla muid jumalaid iseenda kõrval ning teisel esimesest tuleneval et igaüks peab armastama oma tahet üle kõige muu lk 30 DeMarco on resoluutne Elukultuur on edukas vaid niivõrd kuivõrd kõik inimesed pingutavad sama asja eest lk 349 Kõik On see üldse mõeldav Nagu Varro Vooglaid

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/paabeli-torni-pustitamine/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive