archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Kus on ülestõusmispühade „õngekonks“? | K&T
    Mitte Jumala viha vaid Jumala armastus sunnib teda sellele kannatuste teele asuma 1990 aastate keskel patenteerisid Harvardi ülikooli uurijad geneetiliselt muundatud hiire kes on teadusringkondades ning loomakaitsjate keskel tekitanud palju vastakaid reaktsioone Teda hakati peagi kutsuma onkohiireks Onko nagu onkoloogia ehk teadusharu mis tegeleb vähiuuringutega See ei ole tavaline hiir vaid selle hiire DNA sse on viidud üks inimese geen mis tekitab vähkkasvajat Seetõttu areneb selles hiires varem või hiljem välja vähktõbi Teadlased kasutavad hiirt katseloomana vähiuuringutes selleks et inimeste jaoks vähiravi välja töötada Ükski neist hiirtest ei sure vanadussurma nende elu on ette määratud ohverduseks teiste loe meiesuguste eest Mõjus pilt ennastohverdavast elust mida muidugi ei saa 100 kõrvutada Jeesuse elu ja ohverdusega kuid inimeseks saades süstib Jumal endasse justkui ka inimgeeni koos kõige sellega kaasnevaga Jumala poeg võttis selle koorma vabatahtlikult et näidata inimkonnale mida Jumal on valmis nende heaks tegema kuidas ennast ohverdama et päästa neid kes ennast ise päästa ei suutnud Fakt on aga see et meil on nüüd väga inimlik Jumal Jumal kes teab mida tähendab olla inimene kes teab mida tähendab kannatus ja kes teab mida tähendab surmahirm ning viimselt surm ise kes teab mis tunne on kõndida ilma turvavõrguta kõrgel köiel Kui me Jumala peale mõtleme ja Jumala järele küsime siis ei saa me enam mõelda ainult mingile transtsendentsele või teispoolsele väele vaid konkreetsele inimeseks saanud ja inimesega lahutamatult ja jagamatult ühendatud Jumalale Või nagu Luther ütleb Jumal ei võta oma inimloomust endalt ära nagu sulane Hans võtab õhtul kuue seljast ja riputab toolile Jumal ongi nüüd alati koos inimesega mitte kunagi enam temast lahus Jumal ei taha inimese arvel Jumalat mängida vaid tema kõrval kõndida Usk ei vii küll muredest mööda kuid kannab neist läbi Usk ei paku võrku millele pehmelt kukkuda kui sõrmed kaljuservalt libisevad kuid annab sõrmedele jõudu veel kaljuservast

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/kus-on-ulestousmispuhade-%E2%80%9Eongekonks/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Patriarh ja kassid | K&T
    orientatsiooni Üks koht palvelaulus mis võiks mõnedele pahanduseks olla on palvetajate soov et Jumalaema oleks feminist Feminism on üsna levinud ja oma loomult vägagi lai teoloogiline liikumine Siia kuulub mitmeid erinevaid teoloogilisi arusaamu ning paljud eriseisukohad pole alati omavahel ühildatavad Antud artiklis ei hakka ma käsitlema feministlike teoloogiate erinevaid külgi ja neile hinnanguid andma küll aga tahan rõhutada et nii Jumalaema kui ka protestantidele olulisema Jeesuse kujutamisel on pea alati järgitud oma ajastu ja oma keskkonna arusaamu Nii on sakslaste jaoks olnud nad kuidagi sakslase võitu juutide jaoks pigem juudilikud tööliste jaoks on nad proletaarlaslikud dalitite jaoks on nad dalitid orjade jaoks orjad On ka loomulik et nii Jumalaema kui Jeesust saame mõista eelkõige omaenda arusaamadest lähtuvalt Kuigi ma ise ei mõistaks Jumalaema feministina on tema mõistmine sellisena ometi täiesti arusaadav ja ma ei näe ka selles jumalateotust ega katedraali rüvetamist Et laulus palvetatakse poliitik Putini äraajamise eest on nähtud poliitika ja religiooni segiajamist Neid võiks aga hoopis patriarh Kirilli truudeks õpilasteks pidada kes ju avalikult astus korduvalt välja alampolkovnik Putini võidu eest presidendivalimistel ning hurjutas protestidemonstratsioonidele minejaid teisisõnu kes tõi poliitika katedraali Tõsi mitte küll esimesena ajaloos Palvelaul on kriitiline ka patriarhi suhtes keda süüdistatakse Jumala asemel Putinisse uskumises Võib olla saame rääkida kunstipärasest liialdusest Aga see pole ka nõnda oluline sest ida ortodoksses traditsioonis ei ole patriarh eksimatu ning kirikulugu tunneb mitmeid kirikujuhte nii Moskvas kui mujal kes on pigem riigivõime kui Jumalat usaldanud Või mõelgem sellele kuidas Vana Testamendi prohvetid tegid mitmele Taaveti soost kuningale etteheiteid maiste võimude eelistamises Jumalale Seega ei saa patriarhi kritiseerimises näha ei jumalaeotust ega pühakoja rüvetamist Palvelaulus on veel mitmeid teisigi huvitavaid momente aga teoloogina ei näe ma kusagil mingit pühaduserüvetamist Mõne meelest on juba esinejate kehaliigutused pühadustrüvetavad Nii on siin nähtud kankaanilikke jalatõstmisi Minu jaoks meenutavad need mu lapsepõlve populaarset jenkat Küllap on siin erinevus vaatajate silmades Kui keegi teeb kirikus väljaspool jumalateenistust jenka samme kas siis on kirik rüvetatud Olen oma elus nii mõndagi meie luterlikku kirikuõpetajat näinud kirikus rõõmust hüppamas Tegelikult võiksid nad seda sagedaminigi teha See tuleks kasuks kogudusele ja neile endilegi Jah ansambli Pussy Riot punk palvus Lunastaja kirikus oli kindlasti kummastav aga kusagilt ei ilmne jumalateotust ega pühaduserüvetust Võib muidugi väita et see on kõigest siinkirjutaja privaatne arvamus Ent päris nii see pole Tuhanded Vene Ortodoksse Kiriku liikmed on saatnud riigivõimule palvekirju jätta neiud rahule Nii mõnedki Vene ortodokssed teoloogid on ansamblit õigustanud Üks tuntumaid nende seas on Moskva Vaimuliku akadeemia professor ja Moskva Riikliku Ülikooli korraline õppejõud protodiakon Andrei Kurajev kes pealegi on Vene koolidele kohustusliku õpiku Ortodoksse kultuuri alused autor Ning lõpuks näib et Vene kirik ise ka ei võta seda juttu Lunastaja katedraali rüvetamisest eriti tõsiselt Nimelt ei pühitsetud Vene ajakirjanduse andmetel rüvetatud katedraali sugugi uuesti Jumalateenistused jätkuvad ilma et midagi oleks ette võetud Kuigi see etteaste katedraalis oli ebaharilik veider ja üsna provokatiivne sündmus pole siin teoloogilises mõttes seega ometi tegu pühaduserüvetusega Mida siis ikkagi see sündmus too ansambli etteaste endast kujutas Mis on ta tähendus Ajakirjanduses on keegi seoses punk palvega

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/patriarh-ja-kassid/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kristuse ohver: elu lepituses ja lootuses (Hb 9:15, 26b–28) | K&T
    pärandi tõotusega Niisiis Kristuse ohver tähendab seda et meie olevikku meie tänast päeva ei määra mitte patuside mis viib Jumalast eemale vaid side Jumalaga mis viib igavese pärandini See on oluline moment Ei kehti et aeg parandab haavad ei kehti et unustamine leevendab mure Ei kehti et surm toob rahu Need on ülimalt metafüüsilised väited ja viletsa metafüüsika väited Ebainimlikkuse ebaõigluse teod ja süü ei kao kui me sureme Jumala eest ei saa põgeneda Ei saa põgeneda niinimetatud ei miskisse Kõik mis me teeme ulatub Jumala ette on Jumala ees s 23j Meie süü on Jumala ees See on Jumala viha ja hukkamõistev otsus patuse inimese suhtes Süü ei ole taandatav süüteadvusele See ei ole inimese hirmu projektsioon tähenduses kui saame hirmust üle oleme ka süüst lahti Just taolise pettekujutlusega on ilmselt seotud märksõna kompleksivaba Kurb ja kaastunnet vääriv on olukord milles inimene on vaimselt invaliidistunud kurdistunud südametunnistuse suhtes kaotanud vahetegemise ja hindamise võime Kui sõpra taga rääkida ning see ise unustada kas siis tõsiasi muutub olematuks Miski mis on tehtud ei muutu niisiis olematuks see on tehtud see on Jumala ees Meie süü on igavene meie igavene süüdistamine Jumala ees Sellest puhastab Kristuse ohver Salm 23 kõneleb taevaste asjade puhastamisest Nõnda puhastades taevaseid asju ja südametunnistust muudab Kristuse ohver kõige vahetumalt ja põhjalikumalt Jumala ja inimkonna vahekorra iseloomu Heebrea kiri selgitab Kristuse ohvri tähendust näidates kuidas see erineb Moosese Seaduse järgi teostatud preestriametist ja ohvriteenistusest ning ületab selle Täiuslikku südametunnistust südametunnistuse puhastamist üleastumistest lunastamist too vana lepingu preestriamet ja ohvritoomine teostada ei suutnud Senine ohverdamisteenistus on Kristuse ohvriga võrreldes kujutis sümbol lepitusest mitte asi ise See vajas kordamist ega muutnud südametunnistust täiuslikuks 2 Me oleme keskendunud sellele milleks ja mida Kristus ohverdas Et Kristuse eneseohverdus tõesti puhastab südametunnistuse ja muudab selle täiuslikuks ei ole aga mõistetud ega mõistetav kui me ei peatu lühidalt sellel mida ütleb meie kirjakoht ja Heebrea kiri tervikuna selle kohta kes ikkagi ja kus ohverdab Südametunnistuse puhastamine ja nõnda meie elu keskme puhastamine veel enam täiuslikuks tegemine ei ole inimese enda käes Ka mitte teiste abivalmis inimeste käes Psühholoog ja psühhoterapeut võivad teatud olukordades kahtlemata olla abiks aga nemad saavad orienteeruda üksnes tegelikkusele et juhtida inimest selle jaatamiseni Aga see on n ö lokaalravi või ka lokaaltuimestus Võib ju olla isegi üldnarkoos aga heal juhul see ikkagi üksnes parandab mõningal määral meie suhet enda või ümbritsevaga Aga suhet Jumalaga Selle suhtes on psühholoog võimetu nagu iga inimene Kristus teeb osaliseks igavese pärandi tõotusest Kes teeb osaliseks igavesest st ühendab Jumalaga on ainuüksi Jumal ise Heebrea kiri algab sõnadega 1 1 2 Jumal kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks kellel läbi ta on ka maailmad teinud Kristust kirjeldatakse sellena kes esindab meid Jumala palge ees 9 24 ülempreestrina kes on istunud Ausuuruse trooni paremale poole taevas 8 1 Kõik need vormelid viitavad sellele et see mis Jeesusega toimub ja mida ta teeb puudutab otseselt Jumalat ennast

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/kristuse-ohver-elu-lepituses-ja-lootuses-hb-915-26b-28/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jutlus ülestõusmispühade hommikul (Jh 20:1–2) | K&T
    pääseda ja Issanda surnukeha juures olla Ei ole seletust mida ta seal täpselt tegi kuid avatud hauda nähes jooksis ta kohe meestele sõna viima Need tormasid kohale ja astusid kaljuhauda sisse Hämmeldus ületas igasuguse võimaliku hirmu sest oma sõbra surnukeha eestleidmine ei oleks kohutanud Vastupidi kohutavaks osutus selle kadumine Jah mida ei olnud oli just seesama meie rahva sagedane hirmude põhjustaja surnukeha Surm oli olnud alles nii selgesti nähtav ristil surnud sõber alles silmade ees Nüüd oli see aga tõstetud täiesti kõrvale elavate silme alt välja Surm oli otseselt kõrvaldatud ja nähtamatuks tehtud Ja nii läksid hauale jooksjad kodu poole teadmata või taipamata veel selle põhjust ja tähendust Kuid seesama üks jooksjatest Johannes kirjutas loole lisa julge naine Maarja Magdaleena jäi peale meeste lahkumist taas üksi hauale nuttis ja nägi kahte inglit Jeesuse aseme ääres Ta vestles nendega pöördus ümber ja kohtus siis palgest palgesse Jeesuse endaga Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist siis aga palgest palgesse ütles Paulus kui kirjeldas olukorda mis saab osaks inimesele kui ta ise armastab või elab armastuse sees Praegu ma tunnetan poolikult siis aga tunnetan täiesti nagu minagi olen täiesti tunnetatud unistas ja lootis ta tõelise elu saabumisest Usk ja lootus on võimsad kuid armastus ületab need mõlemad oli Pauluse veendumus Armastusest Jeesuse vastu tugevnesid Maarja Magdaleena usk ja lootus ning panid ta elama ja tegutsema selles vaimus Millal saabub selline selguse hetk siis meile Julge Maarja Magdaleena nägi selle ära kuigi jüngritel jäi sel päeval midagi saamata Mõni päev läheme ju meiegi Johannese ja Peetruse kombel ära kodu poole tähtsaid hetki kõnelusi või kohtumisi ära jättes neid vältides või neid takistades Ja teinekord tulevad sündmused me ette siis kui muu ei olegi enam võimalik nii raske ja lootusetu on kõik Just siis võib seista me ees keegi kes võib öelda vaid mõne sõna et parem hakkaks Just siis võib tulla meile selgus et elamegi oma väikest elu tõeliselt suurelt ainuõigelt ja väga hästi hoolimata nüridest argipäevadest või tuhmist elust Ja just siis võime me kohtuda palgest palgesse üles tõusnud Elu Kuninga endaga kelle Sõna vägi on võimas kutse vastupandamatu ja selge Selline selguse hetk see Pauluse siis tasub ootamist ja otsimist tegutsemist ja vaevanägemist Ülestõusmispühade varahommikul tervitab meid vana tõde Ärka üles kes sa magad siis särab sulle Kristus mis kutsub tähelepanijat positiivsele aktiivsusele Just nüüd on aeg selg sirgu lüüa hirm ja surmavaev tüütu ja ahistav argipäev unustada ning astuda edasi uue elu inimesena püstipäi lahtiste silmadega laiemalt ja kõrgemale enda ümber vaadates Astuda edasi usus sellesse et Eluandja kord meid ise palgest palgesse kõnetab või usus sellesse mida koges kord Maarja Magdaleena tühja haua juures Jeesus ei jäänud ühel pimedal varahommikul haualkäija vaatamise ja taganutmise vangiks Ei tema kohtus tulijaga palgest palgesse lasi end rõhutul täiesti tunnetada ja vastu võtta selleks et inimese hirm lootusetus ja ahastus tõeliselt elamata elu pärast kaoks Seda teeb ta armastades ka praegu sest ülestõusmispühade hommik on Maarja Magdaleena ajast alates igavene Jutlus on peetud Kõpu Peetri kirikus esimesel ülestõusmispühal 2011 aastal Hedi Vilumaa 1969 on

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/jutlus-ulestousmispuhade-hommikul-jh-201-2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Üks isemoodi muutumine (nr 18/ 13.4.2012) | K&T
    kas me polegi vabad Kas on see aju kui selline mis meid juhib või on see meie aju Hea meel on meil avaldada EELK emeriitõpetaja ja tuntud esseisti Toomas Pauli arvamuslugu Kas kirik muutub Kui hoolega järele mõtelda ei olegi ju küsimus nii iseenesestmõistetav kui esmapilgul tundub Oleme muutuste keskel küll ent unustame kui palju on kirik muutunud näiteks saja aasta jooksul Mille üle praegu vaidleme võis olla omal ajal normaalne ja vastupidi Annab muutus isemoodi ja üks olemisele veel ühe dimensiooni Kas oleme unustanud mõne perioodi meie enda kiriku ajaloos Milline on sellega seoses meie vastutus Ka Tallinna Rootsi Mihkli kiriku õpetaja Patrik Göransson tõstatab omal moel küsimuse kiriku muutumisest Kui koguduse vaimulik on sunnitud end mõnikord tundma perearstina kel pole haiglat siis ei pea seda võtma paratamatusena Võib olla on see kiriku jaoks hoopis võimalus Head lugemist Tänases numbris Wilfried Härle Vabadus kas ainult illusioon Evangeelne teoloogia dialoogis tänapäeva aju uuringutega Toomas Paul Kas kirik muutub Patrik Göransson Koguduse vaimulik kui perearst ilma haiglata Anne Burghardt Jumala saladus 1Kr 2 7 10 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/uks-isemoodi-muutumine-nr-18-13-4-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vabadus – kas ainult illusioon? Evangeelne teoloogia dialoogis tänapäeva aju-uuringutega | K&T
    ei ole kogu protsessi käivitav põhjus vaid ainult vahendav lüli juhtnööri ja otsuse vahel See vahendav lüli ei määra ära inimese toimimist sest valmisolekupotentsiaalist lähtuvat sundi on võimalik lubada või tagasi lükata või ka hiljem veel katsealusepoolse vetoga peatada Sealjuures on Libet täiesti teadlik et ka sellise veto puhul võime oletada valmisolekupotentsiaali tekkimist ja olemasolu mis samuti ei teki alles tahtliku otsuse läbi vaid mida on võimalik ainult lubada või tagasi lükata Mind Time 187 189 Sellel kõigel on üldse mõtet ainult siis kui inimesel on piiratud vabadus nimelt vabadus öelda lühikese 0 2 0 3 sekundilise perioodi vältel tegutsemise sunni või soovi suhtes ei Seejuures avalduvad ilmselt nagu katsealustele juhtnööride andmise puhul ka need mõjud mis mõjutasid seda inimeset juba varem nt eetilise kasvatuse kujul või mis teda antud hetkel mõjutavad nt tajudes et teda jälgitakse See ei ole piiritu vaid piiratud vabadus Selle piiratud vabaduse avastamine mida eksperimendid kinnitavad on põhjuseks miks Libet peab determinismi tõestamatuks ja narruseks Millised järelmid on sellel evangeelse teoloogia ja kaasaegsete aju uuringute dialoogile inimtahte ja tegevuse vabaduse või mittevabaduse üle Martin Luther pidas oma suurt Rotterdami Erasmuse vastu koostatud kirjutist Orjastatud tahtest De servo arbitrio 1525 üheks oma tähtsamatest raamatutest Selle raamatu lõpus kiidab ta otsesõnu Erasmust selle eest et ta oli ainsana mõistnud milles oli tegelikult reformatsiooni ja paavstikiriku vahelises tülis küsimus see on küsimus kas inimene saab oma vaba tahte läbi ise midagi olgu see siis kui tahes väike osa oma õndsuse heaks teha Erasmus nõustub põhimõtteliselt Lutheriga et me ei saa oma tahtest ilma Jumala armuta midagi oma õndsuse heaks ära teha kuid ta peab seda väiteks mida ei tohiks avalikult esindada sest see on ohtlik kui inimesed seda teada saavad ja asjadel lihtsalt minna lasevad või Jumalat oma uskmatuse pärast süüdistavad Lutherit see salatsemistaktika pahandab sest tema jaoks on teadmine mida me võime õndsuse küsimustes endalt ja mida ainult Jumalalt oodata keskse tähendusega mida ei tohi maha vaikida ega inimeste eest varjata Aju uuringute jaoks ei ole muidugi küsimus ei õndsuses ega jumalasuhtes aga seda et küsimused inimese vabadusest ja tema vastutusest on üksikisiku ja ühiskonna jaoks väga olulised ei ole just keeruline mõista Eriti õiguskorralduse ja eetilise kasvatuse valdkonnas kerkib keskne küsimus kas meil on inimeste toimimisest ja tahtmisest rääkides mõtet teha neid selle kõige eest vastutavaks ja karistada neid eksimuste eest vastavalt olukorrale Neurobioloogia uurimistulemuste ehk nende tõlgenduste tegelik plahvatuslik jõud seisneb minu hinnangul selles et nad esitavad tähtsa küsimuse kas ja millisel määral oleme oma tahtmises ja tegevuses sõltuvad jõududest nagu tunded kalduvused mida me ei suuda kontrollida mille üle meil ei ole meelevalda See mõjutab inimesepilti nii sügavalt et võime liialdamata rääkida antropoloogilisest fundamentaalküsimusest Aju uuringud ja reformatoorne teoloogia kui seda nii öelda võib on teatud mõttes ühel meelel meie tahtmist ja toimimist mõjutavad valmisolekupotentsiaalid mille tekkimist ja olemasolu me küll ei kontrolli aga me ei ole ka jõuetult nende meelevallas vaid võime ja peame nende suhtes vastutustundlikult käituma Suur erinevus reformatoorse teoloogia ja aju uuringute vahel seisneb aga selles et Luther mõistis kõike

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/vabadus-kas-ainult-illusioon-evangeelne-teoloogia-dialoogis-tanapaeva-aju-uuringutega/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kas kirik muutub? | K&T
    Sakstelt õigemini preislastelt nagu ka must õpetlasetalaar liturgilise rõivana Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III andis 1816 aastal korralduse protestantlikele kirikutele kirikuaasta viimasel pühapäeval nn Totensonntag i pidamiseks zum allgemeinen Kirchenfest zur Erinnerung an die Verstorbenen saadud ja eestlastele ülipopulaarseks kujunenud surnutepüha asendas taasiseseisvumisel hingedepäev Loodi täiesti uus oma püha Keskajast pärineb kõigi pühade päev 1 novembril mis algas eelmise päeva õhtul nagu jõuluõhtu või jaanilaupäev Martin Luther naelutas tolleaegset kirikut rappinud vaidlusteesid pühakute teenetega äritsemise vastu kirikuuksele teadlikult just sel eelõhtul Järgmine päev oli kõigi usus lahkunud hingede päev mis lõppes päikese loojanguga Praegune hingedepäev algab alles pärast seda 2 novembri hämaruses mil süüdatakse küünlad omaste haudadel Kui süüdatakse Suhe surnutega on totaalselt teine kui paar sugupõlve tagasi Rõuges oli kolm suurt surnuaeda ja 1950 ndatel olid kõigil nendel surnuaiapühad kuhu kogunes oma viis kuus tuhat osavõtjat juba autolavkasid limpsi ja präänikute ning viina ja sakuska müümiseks oli surnuaia serval hulgi Kagu Eestis pidasid luterlasedki haudadel pominka sid Tallinna Pärnamäe kalmistupühal on praegu osavõtjaid kaks kolmkümmend Igal aastal maetakse sinna sajad kiriklikult veel aga mälestajaid ei ole Juta Siirakul viskas selline ükskõiksus üle Kirjeldades 1989 aasta tegemisi ja surnuaia korrastamist teatab ta oma memuaarides jäi aina vähemaks neid kes sinna maetud omakseid mäletasid Kuna isegi surnuaia asutamise 150 le aastapäevale pühendatud surnuaiapühale tuli peale laulukoori vaid paar inimest jätsin surnuaiapühad Harju Madise vanal surnuaial ära Eks pastor loci otsustab mida tasub elus pidada ja mida mitte Muutumisi ei ole tinginud vaid välised tegurid Palju määravam on olnud kiriku enesemõistmise muutumine Toimiva kuid dogmaatiliselt sobimatu traditsiooni taotluslik katkestamine Soov taastada algkristlik kombestik Restauratsioon nõuab olemasoleva kõrvaldamist Ja loomulikult saab iga vaimulik oma tegemiste puhul öelda et meie koguduses on selline traditsioon sest ka sõna traditsioon ei tähista ega tähenda enam seda mida ta tähendas traditsiooniliselt ühelt põlvkonnalt teisele edasi üle antut Paari kolme kordamise järel võib mille tahes tunnistada traditsiooniks Kirikus kuhu mind aseõpetajaks ordineeriti oli vaimulikul kohustus Neid viimaseid sõredalt trükitud sõnu peab iga pihikõne lõpus loetama lugeda Agendast ette nn pihimanitsus Enne kui teie nüüd Jumala ees oma patud üles tunnistate mõtelge veel ja võtke südamesse et üksnes neile pattude andeksandmine on tõotatud kes südamest oma patud üles tunnistavad ja need maha jätta tahavad ja kes kõik oma lootuse ainuüksi Jumala armu ja halastuse peale panevad mis Kristuses on ilmunud Aga kes uskmata on ja meelt ei taha parandada kes meelega Jumala püha tahtmise vastu teevad ja ka edaspidi oma patu sisse tahavad jääda need teadku et Jumal neile nende pattusid mitte andeks ei anna vaid et nende patud neile kinnitatakse kui nemad mitte ümber ei pööra ega meelt ei paranda sest Jumal ei anna ennast mitte pilgata vaid Tema saab oma rahva peale kohut mõistma Millal me seda hoiatust viimati kirikus kuulsime Et Issanda lauast osasaamine võiks olla ohtlik ja saada nuhtluseks 1Kr 11 27 30 on nüüdisajal absoluutselt mõeldamatu Praegu ei tihka mõni preester koguduselt patutunnistuse lõpul isegi küsida kas see teie kõikide tõsine tunnistus ja palve on vaid kuulutab absolutsiooni ja õigeksmõistmist kõigile kes kohal viibivad

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/kas-kirik-muutub/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Koguduse vaimulik kui perearst ilma haiglata | K&T
    tuge edasi pakkuda kui külaühiskond ise abistamisega toime ei tulnud pakuti abivajajatele nt taastustööd kirikumõisas või paluti seda tuttava mõisniku käest Tänapäeval on olukord muutunud Pole enam klassikalist külaühiskonda kirikuõpetajal pole enam oma kirikumõisa ega tuttavat mõisnikku kes saaks inimest puhtast halastusest tööle vormistada Puutudes kokku ülalkirjeldatud abivajajatega tekib kohati väljapääsmatu tunne kuna neid ei olegi justkui kusagile ravile saata Ravimine piirdub vaid mõne vestluse toiduabi ning palve ja lootusega olukorra paranemisele Jumal teeb mõistagi ka meie ajal imesid ja igaüks kes tuleb lootusetuna näivast olukorrast välja saades kui nii võib ülaltoodud pilti kasutades öelda uuesti inimeseks on tõeline ime Kuid kõike ehitada ainult imedele on sama vale kui kunagise Rootsi riigiadmirali pakutud lahendus kes raha kokkuhoiu huvides tahtis sõjalaevu alavarustada ning soovitas madrustel palvetada et juhtuks leivaime Meie kohuseks on tegutseda mõistuspäraselt ning piltlikult öeldes otsida abivajajatele vaimset haiglat mida nad vajaks ja kust nii neil kui meil endil oleks võimalik saada vaimset tuge Vaevalt et tugeva kristliku ja agraarse ühiskonna taastamine meie võimuses on mistõttu jääb vaid üle otsida mõnda muud lahendust Ise kaldun iga aastaga üha enam nõustuma oma idakiriku sõpradega kes ütlevad et kirik ei saa olla ilma kloostrita või siis teisisõnu ilma tugeva kindluseta ei saa loota turvalist ümbritsevat elu Kloostrit pole küll kunagi olnud võimalik rajada pelgalt langetatud otsusele vaid see on olnud Jumala kingitus kes on inimesi sellisele elule kutsunud näidates õige aja ja koha kuhu ja millist kloostrit rajada Lahenduseks ei pea tingimata olema n ö klassikaline klooster koos eluaegselt siduvate tõotustega selleks võib olla ka kirikutugikeskus mille eluga end piiratud ajaks seotakse Olulisim on see et oleks kindel koht kus palvetatakse ja elatakse kindlate reeglite järgi et inimene kes on kaotanud oma päevarütmi saaks selle jälle tagasi et need kellel on ebareaalsed materiaalsed ootused suudaks õppida nägema muid väärtusi et need kes on kaotanud kontrolli vägijookide tarbimise üle suudaks ületada sõltuvuse Kui me kirikuna ei suuda aidata inimestel inimesteks saada vaid piirdume sellega et oleme olemas vaid nende jaoks kelle elu on korras siis arvan et muutume paratamatult rohkem klubilaadseks ühenduseks kui elame tõelise kirikuna ning kaotajad oleme kõik kes me ei suuda käia Jeesuse jälgedes vaid valime endale mugavama tee Vaadates lääne poole näeme kuidas Rootsi kirikust kasvasid välja kloostrid mis end praegu enam pidevalt uuenevas kirikus koduselt ei tunne Varem toetati Rootsis ordude rajamist kiriku sees kuid uute tuulte puhuma hakates ei ole Rootsi kirikuvalitsus seda enam oluliseks pidanud Võimalik et seegi on üheks põhjuseks miks Rootsi kiriku liikmeskonna hulk on vabas languses Jumal ei kutsu inimesi sinna kus polda valmis kõike vastu võtma tegelema ka nendega kellega keegi tegeleda ei taha Vaadates ida poole näeme Venemaad Ametliku statistika järgi on Venemaa ainus Euroopa riik kus kirikus käijate arv praegu kasvab ning kus taastatakse kloostreid ja kogudusi käsikäes Koguduse vaimulikel on koht kuhu abivajajaid taastuma saata ning kus ka ise vaimselt taastuda Võib ehk öelda et seal on olemas vaimsed haiglad samas kui meie püüame hakkama saada perearstidega Need kes näevad vajadust selliste kiriku tugi keskuste järele kes näevad

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/04/koguduse-vaimulik-kui-perearst-ilma-haiglata/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive