archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Sinu tahtmine sündigu! | K&T
    võid siis tahta et Jumal oleks sinu juures Kui mind pole kodus ei saa ka Jumal mind sealt eest leida kui ta sinna tulla tahab Enese kuulamine kontakti saavutamine enda ja oma vajadustega see on tingimus mis aitab saavutada kontakti Jumalaga Meditatsioon on justkui võlusõna teen seda ja siis Kuid see on vaid aste sügavamale Jumala teel nii nagu Jeesus ette näitas ristiteel läbi surmavarju oru ja mäe otsas Peetrusele siia me ei pane telke püsti Meditatsiooni kõige lühem selgitus oleks see on laskumine peast südamesse kui palve algab sõnadega ja see toimub peas siis süvenedes laskutakse südamesse Süda piibliheebrea keeles ei tähenda bioloogilist organit vaid keskmist paika sisemist inimest prohvet Jeremija viitab samuti sellele uue lepingu kirjeldusega 31 peatükis ülekantult võiks siin lugeda ka Jumala nägu või siis vähemalt sarnasus Kiriku ajaloos on palju vaieldud mis jäi alles siis kui toimus pattulangemine kuid vaidlused ja arutlused ongi ainult peas Peast laskumine polegi alati nii kerge seal on turvaline seal on kontroll kõige üle Kuid see kõik on nii pisike niisama suur kui pea maailmaruumiga võrreldes Grün ütleb et meditatsioonis ei juurelda sõna üle ei filosofeerita nagu teoloogia enamasti teeb vaid seda maitstakse nii nagu toimub prohvet Hesekieliga kui tal kästakse rullraamat ära süüa Siis ei ole Sõna enam väline vaid hakkab saama lihaks Grün jätkab Meditatsioon tungib sõna sisemusse ja vallandab seeläbi südames igatsuse Jumala järgi Mida sügavamale ta sõnasse tungib seda suuremaks paisub igatsus Guigo ettekujutuses lõhub meditatsioon ära alabasternõu ning hingab sisse salvi magusust Ta igatseb Jumala magususe ja õndsuse järele aga ei maitse neid veel Ta aimab et tundmine peab tulema Jumalalt Nii on meditatsioon eelharjutuseks või piibelliku sõnavara järgi pruudi ehtimine pulmadeks et peigmees tuleks samuti igasugu muud harjutused kr askesis ka filosofeerimine kuid seal võib õli lõppeda või ongi juba lõppenud kuigi ise ei teatagi Keskaegse Saksa müstika kokkuvõtteks peetava raamatu Raamatuke täiuslikust elust eessõnas ütleb Luther et talle pärast Piiblit ja Püha Augustinust pole ette tulnud raamatut kust ta oleks rohkem õppinud ja veel õppida tahab Raamatu avapeatükkides leidub sissejuhatus palve kolmanda astme juurde Püha Paulus ütles Aga kui tuleb täiuslik asi siis kaob see mis on poolik 1Kr 13 10 Oluliseks küsimuseks on siin mis on täiuslik ja mis on poolik Täiuslik on olemine kus hoomatakse ning haaratakse kõiki asju ja nende olemust iseenesest Ilma selleta ja sellest lahus pole õige olemine Selles on kõikide asjade olemus et kõigi asjade olemus on muutumatu ja liikumatu ja muudab ning liigutab kõiki asju Pisut edasi II peatükis küsitakse mis on patt ja vastatakse Kiri usk ja tõde räägivad patust kui mitte miskist aga loodud olendid pöörduvad ära sellest mis on muutumatult hea ning pöörduvad selle poole mis on muutlik ja selles ongi patt et pöördutakse täiuslikust selle juurde mis on mööduv ja ebatäiuslik ja üle kõige pöördutakse ära iseendist Kontemplatsioonist ei saa ju suurt midagi kirjutada kuigi seda on tehtud ja hästi nt Anselm Grün Ma ei saa ühtegi nägemust vaid näen läbi vaatan kõige oleva põhja Korraga saab kõik selgeks Ma tunnen et

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/sinu-tahtmine-sundigu/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Mäelt tuleb alla tulla… (Lk 9:32–35) | K&T
    olla midagi neile vajalikku Nad ehk on isegi midagi kuulnud aga kes neid kuulujutte ikka uskuda teab Kindlasti mõni elukauge friik kes võib ju ilusat juttu ajada aga mingit tarka nõu niikuinii anda ei oska Kahtlaselt üksildaseks kipub muutuma see mäepealne olemine Tahaks jagada kõike väärtuslikku aga pole kellele Tekib trots ja pahameel miks te ei tule miks te ei taha kuulda head sõnumit Mina olen siin üleval Jumalale lähedal mina saan temalt juhatust mina olen valmis seda teile kuulutama Mina ju tean mida te vajate Peetruse kohta öeldakse et ta ei teadnud mida ta räägib Pole kahtlustki et ta kavatses kõige paremat aga ta vaatas asjadele ainult oma mätta otsast Temal on siin hea olla miks siis mitte siia jääda Inimlik ju Eks meiegi mõtle üsna sarnaselt kui on mingi heaolu tase saavutatud miks siis sellest vabatahtlikult loobuda miks minna uuesti raskustega võitlema Peetrus ja tema kaaslased kutsuti kiiresti korrale Pilv varjas mäelolijad ning sellest kostus hääl See on minu armas Poeg teda kuulake Kes meid korrale kutsub Kes tuletab meile meelde et me pole läkitatud siia endale paremat äraolemist taotlema vaid teenima vaevatuid ja koormatuid Mida tegi Jeesus Ta võttis Peetruse ja tema kaaslased ning laskus mäelt alla rahva juurde Oma kogemusest mäletan et mäest allaminek oli veel raskem kui ülesronimine Kui poleks olnud ühte head inimest kes käe ulatas julgustas ja toetas oleksin kindlasti mitugi korda kukkunud Kuid üles jäämine polnud võimalik Kristlase teel ei ole palju valikuid Õigupoolest ongi ainult üks valik kuulata mida Kristus ütleb minna sinna kuhu tema saadab teha seda mida tema käsib Jah võib ju vastu vaielda ja püüda oma tarkusega läbi ajada aga paraku lõpevad sellised katsed tavaliselt kurvalt üksijäämise ja hüljatusega Mis sai Peetrusest ja teistest jüngritest Jeesus ei käskinud neil jääda ootama millal inimesed ise nende juurde tulevad head sõnumit kuulama Ta saatis nad maailma rändama kuulutama Jumala riiki tervendama haigeid lohutama kurbi ja kannatajaid Me teame et vähemalt Peetrus üritas mõnegi korra kõrvale viilida teame et jüngrid läksid omavahel lausa vaidlema kes neist on väärt suuremat au ja paremat paika Jeesuse lähikonnas Kuid iga kord tuletas Jeesus neile meelde et sellised asjad pole enda määrata Lõpuks pärast mitmeid õppetunde tegid jüngrid tõepoolest seda mida nad pidid tegema Kuidas on meiega Nii lihtne oleks ju öelda ma ei suuda ma ei oska ma ei jaksa Nii raske on loobuda kord juba kätte võidetud positsioonist mis toob kaasa mugavusi ja hüvesid seda enam et üsna ruttu tekibki tunne et ma tõepoolest olen nii tark ja tubli et ma olengi seda kohta väärt ning kõik peavad minu tarkust ja tublidust tunnistama Väga raske on endalt küsida miks ma tegelikult siin olen mida minult tegelikult oodatakse Arvame et teame vastust ning just see mida teeme ongi see mida peame tegema Paraku alati ei ole Mäelt avaneb ilus vaade Paistab kaugele kuid allolijad tunduvad nii pisikestena inimeste nägusid on võimatu üksteisest eristada ja nende hääli pole kuuldagi Mida rohkem allapoole tulla seda enam hakkavad silma erinevused seda täpsemini paistavad rõõmukurrud ja murekortsud seda

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/maelt-tuleb-alla-tulla-lk-932-35/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Avatuse aeg (nr 14/ 16.3.2012) | K&T
    koguduste vaimulik Ergo Naab Ta kirjutab arvamusloos Progressiivne kristlus on kombinatsioon või kesktee kahe usulise maailmavaate vahel liberaalse ja konservatiivse vahel püüdes ületada dualistlikku pinget Ka tänane jutlus EELK Harju Madise koguduse õpetajalt ja liturgiakomisjoni sekretärilt Joel Siimult võiks panna lugejaid mõtlema avatusele Mis toimub armulaual Kuidas võiks seal avaneda meie meeled Jutlus annab tunnistust armulaualeiva kujundi arvukatest võimalustest Toimetuskolleegiumi jaoks on oluline ka EELK avatus Nii on rõõm tõdeda et 100 vaimulik kes pastoraalseminari lõpetanutest ordineerititi on Tiina Ool Seda sündmust märgime lühiintervjuuga värske õpetajaga Ilmtingimata tuleb aga avatusega seoses nimetada Tartu Ülikooli usuteaduskonna teaduri Marju Lepajõe raamatut Roomlaste taltsutamine Jaan Lahe arvustusest selgub nii kiriku ajaloo avatus teoloogia võimalusterohkus ehk avatus ning Eesti vaimukultuuri avatus kuigi me mõnikord seda nagu ei usu mida Lepajõe raamatu sisukus demonstreeribki Head avanemist lugejaile Tänases numbris Olga Schihalejev Millist usundiõpetust vajaks Eesti kool tänapäeval Ergo Naab Progressiivsest ilmavaatest Joel Siim Jutlus paastuaja neljandaks pühapäevaks Js 6 24 35 Jaan Lahe Kristlus kui antiikreligioon Marju Lepajõe raamat Roomlaste taltsutamine Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia vt eriti Tiina Ool ordineeriti õpetajaks 100 täis Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/avatuse-aeg-nr-14-16-3-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Millist usundiõpetust vajaks Eesti kool tänapäeval? | K&T
    normaalsed vaid ka huvitavad Huvitava tulemusena võib välja tuua ka selle et religioonialaste õpingute olulisust hindasid eriti kõrgelt usulise taustaga õpilased Seejuures eristasid nad selgelt koguduses antavat õpetust kooli omast Koguduses eeldasid nad osaduse ja õpetuse kaudu oma usu ülesehitamist ning selgusele jõudmist oma usu detailides Koolis antava religioonialase hariduse eesmärkidena nägid nad aga eelkõige eneserefleksiooni ja analüüsi oskuste parandamist ning oma usu kõrvutamise oskust teistega tolerantsuse kujundamist Teiste religioonide tundmist peeti rikastavaks ning hinnati võimalust mõtestada oma usku ka teistes kontekstides Mis siis sobib meie konteksti Eesti kontekstis peavad vaid väga üksikud õpilased ennast kristlaseks ning me ei saa eeldada et lastel on perekondlik usuline taust Vaid vähesed õpilased mõistavad religiooni samal viisil nagu traditsioonilised usulised organisatsioonid Kultuuri kaudu on kristlusel siiski oluline roll ja seetõttu on ka kristluse osa programmis suurem Kui üldistada uuringute tulemusi siis oleks nähtavasti naiivne loota et usundiõpetus vabatahtliku ainena muudaks Eesti elanikkonda usust oluliselt teadlikumaks Teadlikkus religioonist ei ole aga kindlasti ainus eesmärk mis jääb vähese osaluse tõttu saavutamata Kui kooli eesmärgiks on nagu seda riiklik õppekava sätestab kasvatada tolerantsust siis nähtavasti ei vali usundiõpetust just need õpilased kes on religioonide ja usklike suhtes skeptilisemad või isegi vaenulikult meelestatud Kahjuks aga näitas REDCo uuring selgelt et meie koolinoored paistsid silma usklike vähema respekteerimise poolest ning et usulisi veendumusi väljendav noor võib saada koolis pilkealuseks Võrreldes teiste maade vastajatega nõustusid Eesti vastajad enam usklike ja usu suhtes vaenulike lausungitega Tulemused erinesid oluliselt usundiõpetust mitteõppinute ja seda ainet õppinud õpilaste lõikes Noored kes polnud religiooniõpetust õppinud nõustusid enam väidetega mis väljendasid äärmiselt negatiivseid üldistavaid suhtumusi usklikesse ja religiooni Religiooniõpetust õppinud aga olid avatumad erinevuste suhtes olles valmis astuma enam dialoogi endast erineva maailmavaate esindajatega Lisaks usundisse skeptiliselt suhtuvatele õpilastele on ka teine rühm kes valikainest pigem hoiduksid Vaatamata põhimõttelisele usundiõpetuse poolehoiule millest eelpool kirjutasin ei kasutaks eriti põhikoolis kuigi palju usulise taustaga õpilasi võimalust osaleda vabatahtlikus usundiõpetuses Noorele inimesele on oluline oma eakaaslaste tunnustus See et tal on usuline taust eristab teda suuremast osast klassikaaslastest Paljud usulise taustaga õpilased hoiduvad oma usust rääkimisest Usundiõpetuse aine valik oleks aga silmatorkav sõnum kaasõpilastele ning nõnda on hirm et see võib põhjustada nende veelgi suuremat eristumist kaasõpilastest Iseseisvuse taastanud Eesti riiklikus õppekavas oli aastani 2010 usu ja religiooniõpetus õpilasele kohustuslikult vabatahtlik ja koolile aine õpetamise organiseerimine kohustuslik kui õppimiseks avaldab soovi vähemalt 15 õpilast ühest kooliastmest Aine sisuline pool oli üsna reguleerimata sest valikained polnud riiklikus õppekavas kirjeldatud Ühelt poolt võimaldas säärane seis arvestada maksimaalselt vastava kooli ja klassi vajadusi iga õpetaja lõi oma ainekava ise arvestades nii seda mitu aastat ning mis klassides on ainet õpetatud milline on paikkonna usuline eripära millised on vanemate ja kooli ootused kui ka õpetaja enda valmisolekut Teiselt poolt puudus suure mitmekesisuse tõttu ühtne alus ning ühtne arusaam ainest eriti kõrvalseisjatele Nõnda juhtuski tihti nii et religiooniõpetuse üle käivates vaidlustes lähtusid erinevad osalised täiesti erinevatest arusaamadest selle kohta mille üle jutt käib ning möödarääkimine oli kerge tulema Nüüd on koolides kus õpetatakse usundiõpetust ainekavast lähtumine kohustuslik Kuigi sellega on kahanenud mõneti kooli

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/millist-usundiopetust-vajaks-eesti-kool-tanapaeval/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Progressiivsest ilmavaatest | K&T
    ajalooteadusest vaid matemaatika kui kõige täiuslikum tunnetusviis Ja tõepoolest see tunnetus on kogetav tehete puhul mille tulemuse teadasaamisel kogeb rehkendaja valgustumist Kuid isegi matemaatikas on valgustumise tingimuseks teatud baasteadmiste eeldus kasvõi näiteks korrutustabeli omandamine mille kasutamisega saab katet eemaldada suurema või keerulisema arvväärtusega tõdedelt Siin kohtame ka metoodilist problemaatikat Kreeka methodos tähendab järelekäimisetee ehk Gadameri järgi alati jälle selle järele käia võimise tee Võib esitada küsimuse et kas taoline sama meetodi järele käimine ei vii meid jätkuvalt samadele tulemustele On fakt et ka meetod ise võib osutuda piiravaks uute tunnetuste kogemisel Teaduses on see jääv dilemma mis tähendab et meetod peab olema pidevalt kontrollitav ja relevantselt kohaldatav Kristluses võib see aga tähendada ka naasmist usaldusväärselt autoriteediallikate juurde kasutades ajaloolis kriitilist metoodikat Just seepärast ei alusta progressiivne kristlus Piibli autoriteediga mis viib paratamatult biblitsismi ega eralda Kristust tema kuulutusest mis viib radikaalliberalismi Progressiivne kristlus käsitleb Kristust ja kuulutust võrdse autoriteedina Kaanon kaanonis ehk Kristuse isik ja tema sõnum Piiblis on baasteadmine mille kaudu võib jõuda tuntu kaudu tundmatuni Igas tekstis või narratiivis on tarvis jõuda selle elementaartuumani mida saab leida esmalt üksikosi tervikust eemaldades mitte seda kasvatades Taoline deduktsioon peaks olema usaldusväärselt rakendatav methodos Kuna Piiblis kui kristluse alusdokumendis on samaaegselt materjali mida raske mõista ning materjali mida ei anna enam lihtsamaks lihtsustada siis on ka progressiivne kristlus uute uurimissuundade suhtes liberaalne ja akadeemiliselt kriitiline ning vanade suhtes konservatiivne ja ortodoksne Termin progressiivne iseloomustab neid kes soovivad alal hoida mineviku väärtusi samas kui nad liiguvad tuleviku suunas mis on märkimisväärselt muutunud ja erinev termin iseloomustab seega neid kes soovivad mõista ajaloolisi religioosseid uskumusi seostatuna tänapäevase sekulaarse teadmisega Kuid progressiivsed kristlased näevad väärtust pigem intellektuaalselt ausalt esitatud küsimustes kui absoluutsetes vastustes Lõpuks on täiesti mõistetav et sõnad konservatiivne liberaalne ja progressiivne võivad meie seas muutuda kiiresti väärkasutatavateks kui neid tarvitada normatiivselt ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/progressiivsest-ilmavaatest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kristlus kui antiikreligioon. Marju Lepajõe raamat | K&T
    et varases kristluses populaarne allegooriline Piibli tõlgendamine pärineb kreeka filosoofiast kus selle abil seletati Homerose eeposi või tõsiasi et varane kristlus ei sea põhimõtteliselt kahtluse alla ka antiikset elukorraldust hierarhiline ühiskond orjapidamine patriarhaalne peremudel siis võib ilma kahtlusteta öelda et kristlus pole mitte ainult sündinud antiikreligiooni rüpes vaid on osa sellest Antiikkultuuri ja kristlust on sageli teineteisele vastandatud Nende vastandamine on sügavalt juurdunud argiteadvuses ning paljud ilukirjandusteosed nagu näiteks Leo Metsari romaanid keiser Julianusest on sellist stereotüüpset vaateviisi üksnes süvendanud Antiikkultuuri ja kristluse vastandamisel on küll ka oma pikaajaline ajalugu mille lähem käsitlemine ei mahu käesoleva raamatututvustuse piiresse kuid vähemalt akadeemilises antiigiuurimises on tänaseks paganliku antiikkultuuri ja kristluse vastandamisest suuresti loobutud Nii nagu Marju Lepajõe sõnul on olulisemaid kristliku eetika allikaid põhiosas paganliku kreeka algupäraga lk 123 on ka kristliku askeesi ja müstika aluseks olevad kontseptsioonid ülemeelelise kaemusest ja hinge suhtest jumalusega mida me kohtame nii varases munkluses kui ka Pühal Augustinusel viidavad tagasi Platoni ja Plotinoseni Neilt on laenatud ka suur osa askeesi ja müstikaterminoloogiast Nimekas antiigiuurija Hubert Cancik ütleb oma raamatus Die Religion des Imperium Romanum Koine und Konfrontationen Rooma impeeriumi religioon Koinee ja konfrontatsioonid Tübingen 2009 et kogu antiikkultuuri st nii kristlikku kui paganlikku kultuuri tuleks vaadelda ühtse tervikuna ühtse universaalse keelena koinee Sarnast mõtet oli juba 1920 aastatel väljendanud müsteeriumikultuste uurija Richard Reitzenstein Marju Lepajõe raamat Roomlaste taltsutamine mis ilmus möödunud aasta lõpus Eesti mõtteloo sarja 102 köitena kinnitab ideed antiikkultuuri ühtsusest ja näitab selle järjepidevust ja tohutut mõju järgnevatele ajastutele Liialdamata võib öelda et kogu Lepajõe raamat räägib ühest ja samast asjast antiikkultuurist mille mõju läbib Euroopa kultuuri erinevaid kihistusi kuni tänaseni Ka siis kui Lepajõe kirjutab Tartu luuleelust 17 saj lk 250 263 kirjutab ta tegelikult ikkagi antiikkultuurist sest kõne all olev luule on ladinakeelne ja sisaldab ohtralt viiteid antiikkirjanikele Ladina keel oli ühendavaks lüliks antiikkultuuri ja teoloogia vahel ka 17 saj Academia Gustaviana s millele Lepajõe pühendab oma raamatus mitu kirjutist lk 241 249 ja 264 274 Lepajõe raamatu keskmeks on aga vaieldamatult Platonit Plotinost ja varast kristlust käsitlevad kirjutised millest kõige tähelepanuväärsem on kahtlemata Sextose sententse käsitlev artikkel koos valitud sententside tõlkega lk 115 124 Erinevalt Platonist ja Plotinosest keda on Eesti lugejatele tutvustatud ka juba varem on Sextose sententside lähem tutvustus siinmail esmakordne Varem on nimetatud kogumikku ühes oma artiklis põgusalt maininud hollandi kirikuloolane Roelof van den Broek kuid nimetatud artikkel ilmus kunagi ühes väikese levikuga almanahhis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 1986 ja seepärast ei ole ilmselt inimesed kes ei tegele varase kirikulooga sellest askeetlikku eluideaali põhjendava teose olemasolust isegi teadlikud Paremini pole Maarjamaal tuntud ka Püha Hieronymus Tema nime ollakse kuuldud ja küllap teatakse ka mõnda maali mis kujutab teda oma mungakongis Piiblit tõlkimas Lepajõe on kirjutanud saatesõna Hieronymuse teosele Kuulsatest meestest mille Uku Masing tõlkis eesti keelde ilmus Johannes Esto kirjastuses 2007 ja on avaldanud selle uuesti oma uues raamatus lk 125 136 Tegemist on teadaolevalt vanima ülevaatega varakristlikest kirjameestest ja nende loomingust Olgu siinkohal öeldud et peale eesti keele on sellest teosest olemas veel ainult vana ja uuskreeka

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/kristlus-kui-antiikreligioon-marju-lepajoe-raamat-%E2%80%9Eroomlaste-taltsutamine/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Piiripealses pingeväljas (nr 15/ 23.3.2012) | K&T
    tunnistame Kiriku liikmetena kogeme oma elu ilmselt iga päev ka religiooni ja ühiskonna pingeväljas Omal ja efektsel moel annab võimaluse sellise piiril olemise reflekteerimiseks usundiõpetuse olümpiaad Sel aastal neljandat korda toimunud ettevõtmisest kirjutab Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiõpetuse ja filosoofia õpetaja Toomas Jürgenstein Veebiajakirja Kirik Teoloogia toimetuskolleegiumil on eriline hea meel avaldada Olga Schihalejevi nädal tagasi ilmunud artiklile lisaks tänases ja järgmises numbris usundiõpetuse olümpiaadi esseedest kolm Esimesena mõtiskleb rituaali tähenduse üle Tartu Katoliku Kooli õpilane Maria Roberta Org Ent tänast ajakirjanumbrit võib lugeda ka lähtuvalt üldteemast Vanad keskmised ja noored sest mis tõestaks paremini religioossust reflekteeriva mõtte elujõulisust kui vanema põlvkonna vaimuliku jutlus keskmise põlvkonna teoloogi artikkel ning noorema põlvkonna kooliõpilase mõtted usu ja religiooni kohta Lisame siia juurde Ain Riistani artikli viimaseid aastasadu haarava perspektiivi näeme ülal fotol Ambla kiriku seina ajaliku pudeneva krohvi keskelt igaviku hoonesse juhtivat roosakent hoopis teise pilguga Tänases numbris Ain Riistan Jeesus ajaloo ja usu pingeväljas 1 osa Toomas Jürgenstein Usundiõpetuse olümpiaadist Maria Roberta Org Olümpiaadi essee Milleks rituaalid usundimaailmas ilmalikus elus loomariigis Lea Heinaste Jaakobi võitlus 1Ms 32 23 32 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/piiripealses-pingevaljas-nr-15-23-3-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usundiõpetuse olümpiaadist | K&T
    osaks Inimestevaheline suhtlemine mitmesuguste huvigruppide tegevus rahalised toimingud õpingud jne võivad toimuda suuresti virtuaalmaailmas Kas võiks täielikult internetipõhisena toimida ka usuline organisatsioon 2 VAESUS JA RIKKUS NING NENDE PÕHJENDAMINE ERI RELIGIOONIDES On palju näiteid kuidas vaga ja hea inimene on vaene ning põlatud Samas on ka juhtumeid kuidas kaasinimeste vastu ülbel ja ülekohtusel ning religiooni suhtes üleoleval inimesel läheb majanduslikult hästi Missugune näib olevat religioonide suhtumine vaesusesse ja jõukusesse Kuivõrd on see suhtumine välja joonistunud ühe religiooni piires Kas eri religioonid suhtuvad vaesusesse ja rikkusse sarnaselt 3 USULISED STEREOTÜÜBID JA NENDE ÕIGUSTAMISE VIISID Usulised stereotüübid pole kuhugi kadunud ka tänapäeval Nii omistatakse moslemitele sageli automaatselt ekstreemseid poliitilisi vaateid kristlaste vaated arvatakse olevat olemuslikus konfliktis loodusteadustega maausuliste ainuvõimaliku elukohana nähakse metsa jne Mis võiksid olla usuliste stereotüüpide allikad ning miks on stereotüübid nii elujõulised 4 MILLEKS RITUAALID USUNDIMAAILMAS ILMALIKUS ELUS LOOMARIIGIS Rituaalid kuuluvad vähemalt mingil määral kõikide inimeste ellu Nii usulises kui ilmalikus sfääris võivad rituaalid seotud olla kindlate kuupäevadega kalendris kuid ka konkreetsete sündmuste või toimingutega Milleks on rituaalid vajalikud Kuidas on seotud usulised ja ilmalikud rituaalid Mil moel ja miks võivad rituaalid põhjustada konflikte Kas rituaalide allikaid võiks otsida loomariigist Mõningaid näited õpilaste esseedest on võimalik ajakirjast Kirik Teoloogia ka lugeda Olles olnud praeguseks juba neli korda toimunud usundiõpetuse olümpiaadidega seotud tahaksin üheltpoolt märkida nende erinäolisust Mõnel juhul on selge liider selgunud esimesest ülesandest alates teisel juhul on enne viimast ülesannet võitja pretendente neli kuni viis vahel domineerivad õpilaste vastustes kristlikud seosed vahel on lähenemine multireligioosne jne 2 Võin kinnitada et olen ka ise saanud nendelt koosviibimistelt mitmeid häid mõtteid ja ideid Järgmisel aastal tähistab usundiõpetuse olümpiaad pooljuubelit ning siis loodaksin noortelt kindlasti rohket osavõttu eelvoorus ning säravaid teoloogilisi mõtteid lõppvoorus Toomas Jürgenstein 1964 on Hugo Treffneri Gümnaasiumi usundiõpetuse ja filosoofia õpetaja ning EELK liige 1 Arvu kümme pole

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/usundiopetuse-olumpiaadist/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive