archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • K&T | Author Archives
    globaalne väljakutse 1 osa Simone Sinn 25 september 2015 Poliitikud ja usujuhid kodanikud ja õpetlased küsivad ikka ja jälle kuidas on võimalik saavutada see et erinevat usku ja erinevaid väärtusi järgivad sh mittereligioosse maailmavaatega inimesed suudaks rahumeelselt koos elada ning ühist avalikku ruumi jagada Kuigi küsimus iseenesest pole kahtlemata uus tõstatub see praegusel ajal uue intensiivsusega kuna identiteedipoliitika ning teisenenud poliitiline ja või religioosne hegemoonia Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust

    Original URL path: http://kjt.ee/author/simone-s/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Religioosse ruumi eristamine poliitilisest – globaalne väljakutse (1. osa) | K&T
    et inimene saaks vastutustundlikult täita oma rolli ühiskonnas peab eksisteerima usuvabadus mis toetab indiviidi või kogukonna vabadust anda religioonile või usule väljund õpetamise praktiseerimise jumalateenistuse ja vaatlemise näol Taas kujundlikult kõneldes võiks öelda et religioon ei ole inimeste loomalik külg vaid nende süda ja meel See on eluandev ja motiveeriv see annab aimu mis suunas liikuda ning aitab üksikisikul olla vastutustundlik Teatud maailmavaade olgu see siis religioosne või mittereligioosne on otsustusvõimelise inimeseksolemise lahutamatu osa Demokraatlikud ühiskonnad sõltuvad oma kodanike otsustusvõimelisuse küpsusest Sellise küpsuseni ei jõuta aga maailmavaadete olulisuse eitamise või maailmavaate privatiseerimise kaudu vaid nende olulisuse tunnustamise kaudu küpse ühiskonna eeldusena 4 Sellest perspektiivist vaadelduna ei kujuta religioosne vitaalsus endast ohtu avalikule ruumile vaid on pigem liberaalse pluraalse ühiskonna ressursiks Juhul kui ühiskonnad ei püüa pagendada religioosse kuuluvusega seonduvat privaatsfääri vaid tunnustavad selle rolli avalikus elus on nii religioosne kui ilmalik haridus üheks võtmevaldkonnaks millele tuleb tähelepanu pöörata Religioosne haridus peab usklikke varustama dialoogioskusega arendama nende religioosset kirjaoskust ja jagama neile oskuseid mis võimaldaks neil olla aktiivsed dialoogipartnerid Teiseks küsimuseks on see kuidas religioossete kogukondade juhte koolitada ning kuidas pakkuda erinevate uskkondade esindajatele ülikoolitasemel haridust Selleks et antud vajadusele vastata on mitmes riigis sisse viidud uued õppetoolid islami teoloogia või konfessionaalsete islamiõpingute tarvis Poliitilise ruumi ülesandeks on panustada selliste tingimuste loomisse mis toetaks kodanike otsustusvõimelisust Mure otsustusvõimelisuse pärast peab olema poliitilise diskursuse keskmes ning julgeoleku ja turvalisusega seotud muresid tuleb mõista vahekorras selle esmase murega Teoloogilised otsingud 16 sajandi Euroopas Martin Lutheri arusaam autoriteedist ja haavatavusest Vaadeldes lähemalt seda kuidas teoloogiliselt põhjendatakse usu ja poliitika vahekorda saab ilmsiks otsustusvõimelisuse ja autoriteedi küsimuse üliolulisus Millele tugineb autoriteet vaimne ja teoloogiline autoriteet ühelt ning poliitiline autoriteet teiselt poolt Kuidas sünnib legitiimne autoriteet Kuidas seda säilitatakse Millised on mehhanismid millega võetakse autoriteedilt tema legitiimsus Vastavalt luterliku traditsiooni arusaamale heitis Martin Luther neile küsimustele uut valgust Tema arusaamade olulisus ulatus kaugele üle oma aja ja koha piiride Esmajoones esitas Luther väljakutse sellele kuidas tema ajal mõisteti vaimulikku ja kiriklikku võimu Jumala arm on vaba and mis ei sõltu kiriklikust hierarhiast Kõigi usklike preesterlus oli julgustava ja innustava dünaamikaga kontseptsioon Luther rõhutas Jumala autoriteedi ülimuslikkust toonitades et Jumal oma trinitaarses tegevuses vabastab ja innustab inimesi ning tugevdab nende otsustusvõimelisust See sõnum kõnetas paljusid inimesi ja reformatoorne liikumine kogus poolehoidjaid Reformatsioon mitte üksnes ei muutnud religioosset maastikku vaid mõjutas ka seda kuidas tajutakse võimu poliitika ja majanduse valdkonnas tugev solidaarsus mida Luther näitas üles hädasolijate suhtes näiteks majanduslikes küsimustes saab olla viljakandev ka poliitikamaastikul On tähelepanuväärne et isegi Luther ise suutis raiuda lõhesid autoriteedi ja kuulekuse monoliiti 5 Luther pakkus teoloogilise aluse aktiivseks kodanikuks olemisele ning suhtumisele oma elukutsesse pühendumisega Luterlik traditsioon oma parimal kujul rõhutab jätkuvalt inimeste loovat vabadust mis leiab kõige käegakatsutavama väljenduse vahekorras ligimesega Kuna nad on vabad on kristlased võimelised alustama midagi uut näiteks rajama uusi vahekordi või taastama vanu tehes seda andeksandmise ja leppimise kaudu Vabastatud subjektidena saavad kristlased osa jumalikust loovusest Vaid vaba isik on võimeline jagama tõelist armastust armastust mis küsib selle järele mis on teistele parim 6 Luther

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/09/religioosse-ruumi-eristamine-poliitilisest-globaalne-valjakutse/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Category Archive | Artiklid
    loodus läbi aegade inimest üllatanud oma võimsuse ilu ja rikkusega Tänapäevaks oleme aga looduse ärakasutamisega jõudnud olukorda kus tuleb rääkida juba looduse taluvuse piirist ökoloogilisest kriisist Mida teha Kuidas käituda Keskkonnaeetika on valdkond mis uurib inimeste suhteid looduskeskkonnaga Religioon popmuusikas popmuusika religioonis Toomas Erikson 21 august 2015 Religioossus aluskoodina sisaldub kõikjal meid ümbritsevas kultuuriruumis ja meid ümbritsevates väljendusviisides Popmuusika või ka levimuusika kannab endas samuti religioossust Väga paljud religioossed liikumised kasutavad popmuusikat oma sõnumi levitamiseks samuti on nii mõnigi popartist oma religioosset kuuluvust hakanud väljendama läbi muusika kui meediumi Näitena võiks tuua levimuusika tähe Madonna kodanikunimega Louise Veronica Ciccone kelle Lohe ja tormijumala vastandamisest hetiidi mütoloogias Vladimir Sazonov 14 august 2015 Lohe draakon või madu on sageli kuid mitte alati 1 tähendanud erinevates kultuurides midagi negatiivset Vahel on neid samastatud ürgse ja algse kurjusega pole sugugi juhuslik et saatanat ehk kurja vaimu Vanas Testamendis on kujutatud maona Teine tuntud lugu on kristlik motiiv Püha Jüri võitlusest draakoniga kus headus kangelane ja pühak võidab kurjuse draakon Teisel eelkristlikul Magnificat tõlge ja seletus 3 osa Martin Luther 7 august 2015 Teine Jumala tegu vaimse kõrkuse hävitamine TA ON NÄIDANUD OMA KÄSIVARRE VÄGEVUST JA HÄVITANUD NEED KES ON KÕRGID OMA SÜDAME MEELES Ärgu lasku keegi end eksitada minu tõlkest mis eelpool kõlas Ta tegutseb vägevalt ja siin Ta on näidanud vägevust Tõin need näited et me paremini mõistaksime sõnu mis ei saa olla seotud mingi ajaga Magnificat tõlge ja seletus 2 osa Martin Luther 31 juuli 2015 SEST TA ON VAADANUD OMA TEENIJANNA TÜHISUSE PEALE SEEPÄRAST KIIDAVAD MIND ÕNDSAKS KÕIK INIMLAPSED Sõnakesest humilitas on mõned siin teinud alandlikkuse nagu oleks neitsi Maarja oma alandlikkust esile tõstnud ja sellega uhkustanud Seetõttu on mõned prelaadid 1 end ka humiles alandlikeks nimetanud mis on tõest üsna kaugel sest Jumala ees ei saa keegi uhkeldada hea asjaga

    Original URL path: http://kjt.ee/category/artiklid/page/2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    küsimusi 2000 aasta augustis ametlikult heakskiidetud dokumendis Vene Õigeusu Kiriku sotsiaalse Apokatastasis Christoph Wrembeki apoloogia Jumala armastusele Ain Riistan 3 jaanuar 2014 Põrgu olemasolus saab kahelda vaid väga noor ja väga õnnelik inimene kõlas hiljuti mõte mis öeldi välja teoloog Toomas Pauli ja astrofüüsik Jaan Einasto vahelises vestluses Põrgut võib maises elus mõista nii inimese hingeseisundina kui füüsilise kannatusena siit edasi jääb see aga valdkonda mida kompab vaid usk Ja usu seisukohalt oluline ei ole mitte niivõrd 400 aastat Thomas Helwyse Ülekohtu saladusest 2 osa Ain Riistan 7 detsember 2012 Pärast John Smythi ja tema mõttekaaslaste välistamist hiljuti loodud kogudusest kirjutas Thomas Helwys koguduse uue juhina 1611 aastal terve rea tekste milles ta põhjendas poleemiliselt oma positsioone Esimene oli Amsterdamis asuva Inglise kiriku usutunnistus The Declaration of Faith of the English Church Remaining in Amsterdam Juba ainuüksi selle usutunnistuse pealkiri näitab et Helwys pidas oma 400 aastat Thomas Helwyse Ülekohtu saladusest 1 osa Ain Riistan 30 november 2012 Kuula oo kuningas ja ära põlga vaeste nõuannet ja lase nende kaebustel tulla su ette Kuningas on surelik inimene ja mitte Jumal seetõttu ei ole tal oma alamate surematute hingede üle võimu teha neile seadusi ja määrusi ning seada nende üle vaimseid isandaid Kui kuningal oleks meelevald luua vaimseid isandaid ja seadusi siis oleks ta Jeesus ajaloo ja usu pingeväljas 2 osa Ain Riistan 30 märts 2012 2 osa ajaloo ja usu vastasmõjudest Sissejuhatus Gerd Theissen ja Dagmar Winter kommenteerivad Lessingi kraavi motiivi vahendusel uurimistöö tänapäevast seisu järgnevalt esiteks kraav on läinud sügavamaks Ajalooline allikate kriitika on muutunud radikaalsemaks Kogu ajalooline teadmine on eksimustele avatud rekonstruktsioon mis tugineb eksimustele avatud allikatel Küsimuseks on alati mis on rohkem või vähem usutav 1 Teiseks Jeesus ajaloo ja usu pingeväljas 1 osa Ain Riistan 23 märts 2012 Sissejuhatus Küsimused hariduse ja usu kooli ülikooli ning

    Original URL path: http://kjt.ee/author/ain-r/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    toimetaja rääkis lõpuaegade suurest võitlusest mis toimub Lähis Idas moslemite ja nende vaenlaste vahel Millal ja miks seda ei tea keegi kuid vastasteks võivad olla Iisrael ja selle liitlased ütles ta Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki

    Original URL path: http://kjt.ee/author/huusko/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ühele geniaalsele hulkurile mõeldes | K&T
    seas Ei tea kahjuks ei küsinud ka mina rohkem kui ta sellest mulle rääkis Jälle teadmatus Kuid ometi meie kolkale vaatamata tegi ta rohkem kui ükski meist ja ükski kes Eestimaal on varem elanud Tema elu oli tõeliselt intensiivne ja nagu ta kirjutab tõeliselt loeb elus intensiivsus muu pole tähtis ühe sõnaga elusamus mis mingil määral on nüüd saanud lööksõnaks kuigi sõnamoodustis paljudele lingvistidele muidugi ei meeldi Kuid üldse on ju tõrge Masingu keelekasutuse vastu ja eriti rumalalt ründas teda Kristiina Ross kes ju peaks tundma eesti keelt Masing tundis eesti keelt tundis eesti keele geneesi ja sõnavara põhjalikult Tundes erinevaid keelkondi oskas ta näha meie keele erinevust ja püüdis elada tõelises maakeeles mitte vene saksa ja nüüd inglise keelega reostatud eesti keeles milles enamus meist sipleb Seepärast on teretulnud Jaak Peebo artikkel kogumikus Põlvest põlve mis vähemalt püüab aru saada Uku Masingu erilisest keelest Me ei taha tunnistada et räägime mingit segapudru eesti keelt kuid Masing rääkis tõelist eesti keelt eesti keelele ainuomase grammatikaga ja sõnavaraga Ja juba see teeb ta erinevaks kõigist n ö haritlastest luuletajatest ja teadlastest Jah Masing käis üksi oma teed nagu kirjutab Evald Saag Ta ei vajanud jüngreid kuid kaastöölisi küll Ja siin oli talle ainsaks tõeliseks abiliseks ja kaastööliseks Kaide Rätsep kellega nad kirjutasid kahasse töid Pole ime ka et Rätsepat peeti ülbeks õppejõuna sest ta ei tunnistanud saksa teoloogiat uuris Tooma evangeeliumi ja kirjutas paralleelidest budismiga kristluses Teised olid ja jäävad lihtsalt jüngriteks kes kiitlevad et on leidnud oma tee ning vabanenud Masingu mõjust või lihtsalt ütlevad aukartlikult et Masing oli vägev õpetaja kellelt on kogu elu õppida Mida siis Kõigepealt muidugi kristlust kuigi Üldises usundiloos ta keeldub kristlusest rääkimast et mitte tõsiusklikke ärritada taoismist ja budismist räägib ta ammendavalt kuigi lühidalt Kõigepealt tunnistab Masing et Jeesus oli Jumal millega juba varsti pärast Jeesuse taevaminekut ei tahtnud kirik leppida ega ka usklik Jeesus oli ja on Jumal ka siis kui keegi seda enam ei ütle nõnda ütleb Masing Ja inimkonnal on ainult kaks teed tunnistada Jeesus Jumalaks näha Teda ja hakata Teda armastama ja järgima või kujutleda tulevikuinimesi ning püüda nendega sarnaseks saada ühe sõnaga areneda Ja inimkonda päästab ainult armastuse tee Masing julgeb tunnistada et Jeesus on tee tõde ja elu ja ühes luuletuses ta ütleb Ainult Sina oled Jumal on Absoluut ja Tema kõrval ei saa midagi muud olla Kunst kirjandus ja kõik teadused on lihtsalt siit maailma asjad Ja muidugi oli Uku Masing Eestimaa suurim luuletaja Pole tarvis isegi aru saada temast piisab kui vaadata seda kogust mis ületab kõikide meie luuletajate toodangu Masing ütles et elus kõige meeldivam oli luuletada ta langes lovesse kirjutamise ajal ta nägi teisi maailmu ja oli tõeline kaasaegne šamaan kes tunneb oma rahva ja teiste rahvaste eriti aga väikerahvaste pärimust on selle valvur ja talletaja ning jääb igaveseks hulkuriks Maa peal ja Universumi avarustes Jaan Tooming 1946 on lavastaja ja näitleja endine Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Eesti Kirjanike Liidu liige õppinud Tartu Teoloogia Akadeemias Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/uhele-geniaalsele-hulkurile-moeldes/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • K&T | Author Archives
    inimene Jeesus on meist sama kaugel nagu meie sipelgast Me madaldame Jeesuse lihtsa inimese tasemele Kalliskivi Jaan Tooming 3 juuli 2015 Inimesi maailmas on üle seitsme miljardi Kõik nad tahavad süüa juua ihukatet ja eluaset Ja raha raha raha et tarbida üha rohkem ja rohkem See tarbija sööb ja joob situb ja kuseb kaunistab ennast hilpudega ning pesitseb üürikorteris või eramajas Või hulgub ringi kodutuna Mida rohkem inimesi seda rohkem jäätmeid ja ikka rohkem peab tootma toitu ja Kooliõpetaja ja kirikuõpetaja Jaan Tooming 10 aprill 2015 Mis ühendab kooli ja kirikuõpetajat ja mis teeb nad erinevaks Tarku kirikuõpetajaid on vähe vähemalt meie luteri kirikus Ega ilmselt ka tarku kooliõpetajaid pole palju Rumal kirikuõpetaja saab kuidagi ikka oma ametiga hakkama ristib ja jagab sakramente ning jutlustab antud perikoobi põhjal tavaliselt trafaretset juttu mis kedagi ei tõsta maast lahti Jumala juurde Aga ka Natike Euroopast ja Kes on surma väärt Kaks mõtisklust Jaan Tooming 13 märts 2015 Mida on Euroopa meile eestlastele andnud Kui vaatame ajalugu siis ainult kannatusi Muidugi kui võtta tõsiselt tõsiste teadlaste tõdemust et indo germaanid tekkisid 2500 enne Kristust kaukaaslaste ja soome ugrilaste segunemisel Kaspia mere ja Musta mere vahelise põhjaosa steppides siis oleme siin Euroopas olnud tuhandeid aastaid enne indo germaane Meie keelkondade erinevus on suur kuigi räägitakse hirmsasti laenudest Marcionist mõtiskledes Jaan Tooming 12 detsember 2014 Omal ajal nimetati Marcioni peaketseriks Marcion sündis piiskopi perekonnas Sinopes Musta mere ääres esimese sajandi lõpu poole Vähe on säilinud andmeid Marcioni noorusest Ja üldse on temast vähe säilinud sest tema kirjutised on kõik hävitatud Marcioni õpetus on taastatud tema vastaste kirjutiste põhjal Kõige pikemalt on kirjutanud Marcionist Tertullianus Marcion tuli Rooma linna 140 aastal Kiriku rõõmud ja vaevad Jaan Tooming 14 november 2014 Protestante on maailmas üle kaheksasaja miljoni Nende hulka kuulume ka meie luterlased Ja näiteks kveekerid need

    Original URL path: http://kjt.ee/author/jaan-tmng/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kristuse-tsentriline: theos ja anthropos | K&T
    Kui noor Barth ütleb et teoloogidel on kohustus rääkida Jumalast ent ometi on võimetud seda tegema siis hiline Barth leiab võtme mille kaudu saab Jumalast rääkida Ta teeb seda Kristuse ehk Jumala inimlikkuse kaudu Barth defineerib Jumala inimlikkuse see on Jumala suhe inimesega Tema pöördumine inimese poole Ibid 507 Jumala jumalikkuse kaudu saame siiski mõelda mida tähendab kristluse paratamatu antropotsentrilisus Kui proovida kujutleda kristlikku Jumalat kes on iseeneses mitte inimese poole pöördunud mida sel juhul tähendaks Kolmainujumal Kristuse surm meie eest Püha Vaim Kirik kui osaduskond Neid küsimusi on veelgi Igal juhul tähendaks teotsentriline Jumal just seda radikaalselt teist kellest rääkis noor Barth Ta nimetas seda filosoofide jumalaks kes on isoleeritud abstraktne absoluut Ibid 515 Jumalast võib loomulikult mõelda kui teotsentrilisest iseendas olevast absoluudist Kindlasti on selles oma tõde sest mida öeldakse sellega et Ta on täiesti teine Seda et Ta on meile hoomamatu et ta on tingimatu kes on tinginud kõik muu Ta on meist täiesti erinev Ent kristlik teoloogia nagu Barth näitas ei saa sellega piirduda sest Kolmainujumal on radikaalselt ning tingimatult pööranud end inimese poole Selles võtmes saab öelda et kristlus on paratamatult antropotsentriline Inimesel ei ole vaja Jumalat kes on endale suunatud Selline Jumal ei vaja loodut Kui Jumala enda sisene relatsioonilisus on piisav siis milleks kogu loodu Johannes Zizioulase relatsiooniline ontoloogia läheb oma väitega nii kaugele et osaduses olemine on ontoloogiliselt Jumalale omane Russell 2003 170 Väljaspool osadust ei ole olemasolu loomulikult kehtib see inimese kohta ent Zizioulase järgi ka Jumala kohta Ibid 170 171 Zizioulase jaoks on olemine ja relatsiooniline olemine identsed Ibid 173 Seega kui mõelda Kolmainujumalast siis on Ta nii enda siseselt relatsiooniline kuid ka endast väljapoole Kristuse kaudu paratamatult relatsiooniline Looja Päästja Pühitseja on paratamatult suhtes oma looduga Kristlus on seega antropotsentriline Looja ja loodu osaduse tõttu ent see kehtib ka juudi ja moslemite usu kohta Kristluse eriline antropotsentriline rõhuasetus tuleb Jumala inimlikkusest mis on avatud Jeesuse Kristuse kaudu Rõhk on sellel kuidas kristlik Jumal on inimese poole pöördunud tingimatult ennastohverdavalt Jumal andis oma elu inimeste eest Sellist tingimatult inimest soosivat ja armastavat pöördumist inimeste poole mujal ei leidu Jumala puhul tehtud eristus teotsentriline ja antropotsentriline Jumal kehtib paralleelselt ka inimese kohta kas inimese elu on suunatud Jumalale või endale kaasloodule Sellele vastab Elmar Salumaa tehtud eristus inimene kui Jumala loodu ehk loodupärane inimene on suunatud Jumalale Tegelik inimene on eelmisest erinev just selle poolest et tema elu ei ole suunatud Jumalale vaid iseenesele Salumaa 2008 26 Usun et kohane on neid eristusi nimetada teotsentriliseks ja antropotsentriliseks inimeseks Levinum on ehk rääkida egotsentrilisest inimesest mis tegelikult ütleb sama näiteks Eberhard Jüngeli käsitlus patusest inimesest kes on enesesse pöördunud ning ta ei ole suuteline pöörduma Jumala poole Jüngel ütleb et ka patt on relatsiooniline kontseptsioon ning seega väljendab puudulikku suhet loodu ja Looja vahel Jüngel 2006 94 Niisiis kui alguses sai mainitud et ideaalis öeldakse inimesega ka Jumal siis tegelikult inimene ei mõista ennast tingituna sest tema tegelikkuse on määranud patt suhe Jumalaga on muutunud suhtetuseks Jumalaga Ibid Väita et kristlus on

    Original URL path: http://kjt.ee/2015/11/kristuse-tsentriline-theos-ja-anthropos/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive