archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Kahanev ja kasvav kirik (nr 12/ 2.3.2012) | K&T
    Miks on kirik küsib esimene ning Kas kirik on püha küsib teine Jumala Sõna ühendab kristlasi kõikjal olgu koos kaks või kakssada tuhat Erinevad kirikud kristlaste maiste ühendustena seisavad silmitsi igapäevamuredega milliseid tuleb lahendada ühiselt Mõnikord on siis raske ehk otsustada kust jookseb piir asjade vahel mida kristlased ühelt poolt muuta ei saa ja mida teiselt poolt saaks kindlasti teha paremini Kindlasti saame mõtelda paremini läbi seda mida tähendavad kirikus aastasadu kasutatud liturgilised vormelid Mare Palgi tänases artiklis Missa ordinaariumi vormelite taustast ja tähendusest pakub lugejatele võimalust sellist mõtiskelu alustada või paljudele loodetavasti ka senist mõtlemist jätkata Veel on meil võimalus paremini läbi mõelda see mida ja kuidas Eesti usuteaduskondades õpetatakse Alustada tuleb eelarvamuste kõrvaldamisega Selles aitab meid Tartu Ülikooli usuteaduse programmijuht Thomas Andreas Põder kirjutises Rahvusülikooli usuteaduse õppekavadega seotud müütidest Head lugemist Tänases numbris Mare Palgi Missa ordinaariumi vormelite taustast ja tähendusest Meelis Lauri Erikson Miks on kirik Jaan Lahe Kas kirik on püha Thomas Andreas Põder Rahvusülikooli usuteaduse õppekavadega seotud müütidest Tiina Janno Taevariigi kasvamine Mt 13 31 33 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/kahanev-voi-kasvav-kirik-nr-12-2-3-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Missa ordinaariumi vormelite taust ja tähendus | K&T
    Deo tõlge mis lisab sellesse vormelisse verbi Au olgu paneb rõhuasetuse sellele et inglid ja ka vaimulik jumalateenistusel annavad au Jumalale Algtekstis inglid mitte lihtsalt ei kiitnud Jumalat vaid kuulutasid tema kohalolu selles hetkes Seda aspekti annaks vast selgemalt edasi tõlge Au Jumalal kõrges Kreeka ega ladina keel ei eelda siinkohal verbi kasutamist Ühe traditsiooni kohaselt kasutati Gloria t Rooma riituses esmakordselt euharistiaga seotuna paavsti poolt jõuluöö missal Palju sajandeid oli Gloria jumalateenistusel reserveeritud jätkuvalt piiskopi jaoks Seitsmendal sajandil võis juba ka tavaline preester seda laulda aga temagi esialgu ainult ülestõusmispühadel 11 saj ks oli Gloria kujunenud iga piduliku jumalateenistuse osaks Bütsantsi riituses retsiteeritakse Gloria t tänini vaid pühapäeva ja pühade hommikupalvustes mitte peajumalateenistuses Sanctus Kyrie ja Gloria on valmistanud koguduse ette Sanctus eks Püha õigemini kolmkordpüha asub liturgiliselt armulauaga jumalateenistuse keskpunktis Sanctus es ühinevad kogudus ja inglid kooriks juba teist korda Ainult et kui Gloria t on nimetatud Luuka evangeeliumi kontekstist lähtuvalt hymnus angelicus eks sest seda laulsid inglid laskudes taevast maa peale siis Sanctus on nii Vanas kui Uues Testamendis ühtmoodi samuti taevaste olendite laul aga see kõlabki taevas Seda on kuuldud nägemuses ühe maise inimese vastavalt prohvet Jesaja ja Nägija Johannese poolt Mitte taevased olendid ei laskunud maa peale vaid nägijad võeti vaimus taevasse Piir maise ja taevase tegelikkuse vahel muutub Sanctus es eriti õhukeseks või kaob sootuks Vormeli süda toetub Js 6 3 le Heebrea keeles antakse ülivõrret edasi kordustega Kahekordne püha oleks väga püha kolmekordne on ülipüha Püha võiks tähendada ka moraalset täiuslikkust kuid siin märgib ta ennekõike transtsendentsust midagi täiesti teistsugust midagi mis on omane vaid Jumalale Üleni püha patuta maistest asjadest eraldiolev puutumatu rikkumatu Püha on midagi niisugust mida inimesed ei saa näha isegi seeravid ei saanud sest kahe tiivaga katsid nad oma palet Inimesed saavad vaid näha Jumala Gloria t mida peegeldab kogu loodu ja on kord vähem kord rohkem kogetav ka inimmeeltega Aga kui inimesele on siin elus antud võimalus kiita Jumalat nagu seda teevad inglid taevas siis on talle samas antud ka võimalus jagada sama rõõmu mis on inglitel taevas Jumal on vägede Issand Iisraeli sõjapealik Tema on kogu maailma ja kõigi rahvaste valitseja EELK liturgias nii vanas kui uues on kasutusel heebreakeelne laensõna Seebaot Sebaot Eestikeelses katoliku kiriku liturgias aga on sama koha peal kasutusel väljend taevavägede Jumal Professor Evald Saag on oma loengutes kasutanud siinkohal eestipärast kujundit Malevate Issand Nägemuses lendas pärast kolmkordpüha kuulmist Jesaja juurde üks seeravitest käes elav süsi mille ta oli pihtidega altarilt võtnud Ingel puudutas inimese suud ning ütles Vaata see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud Js 6 6j Liturgias eelneb Sanctus e laulmine armulauale Varsti pärast Sanctus e laulmist puudutavad armulaua annid uskliku huuli Kahtlemata oli trishagion juba Jeruusalemma kultuse liturgia püsiv osa Taevase jumalateenistuse olemus on maise jumalateenistuse eeskujuks ja selle kujutis peegeldub Jumala rahva liturgia korras Seda vormelit lauldes kohtuvad taevased väehulgad ja maine kogudus juudid ja kristlased ida ja lääne kirikud Kõik nad tunnistavad imetlevad ja austavad üheskoos Jumala pühadust Agnus Dei Vormeli

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/missa-ordinaariumi-vormelite-taust-ja-tahendus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Miks on kirik? | K&T
    aeg kus hospidalid hoolekanne ja vaesteabi olid vaid kiriku käes Nüüd on see läinud veel bürokraatlikuma veel imaginaarsema võimu kätte nagu seda esindab riik Tõsi sotsiaalametnik on konkreetne inimene kes ilmselt lähtub siirast soovist hädalisi aidata kuid ta ei juhi kaugeltki kogu süsteemi Kirikud võivad ja peavad oma panuse abistamisse andma kuid sel pole enam kuigivõrd tähendust Niisamuti on näiteks haridusega Oli aeg kus koolid olid kiriku järelvalve all Nüüd peetakse normaalseks et kool on kirikust lahus Euroopa tavapärane usuõpe ei kohusta mitte kedagi mitte millekski seal ei õpetata enam isegi mitte piiblilugu ainet mis kuulus vanasti otse loomulikult usuõppe juurde Võimalikult neutraalselt tutvustatakse noortele maailma usundeid Sisuliselt jääb valida ikka vaid sünkretismi kui seda nii võib nimetada ja praktilise materialismi vahel Loomulikult on kõigil õigus haridusele kuid kas see ei tähenda ka nivelleerimist Haridus ei tähenda enam ammu midagi erilist Pigem on eriline selle puudumine Miks on kirikut vaja Hea küll miks küsimus ei ole kunagi hea küsimus Minu riik ei ole siit maailmast ütles Kristus Isegi kui me oleks nii vaesed et meil poleks säilinud ühtki muud Kristuse ütlust ütleb see juba kõik Ka kirik kui ta tahab Kristuse juurde jääda pole siit maailmast Muidugi on kirik organisatsioonina maailmas olemas aga kuidas Ega ometi mitte selleks et omada juriidilise isikuna pangaarveid või maid ja maju või pühitseda lippusid nagu see siin mail kunagi oli Samas kristlus poleks iial olnud nii võimsalt elujõuline kui ta oleks olnud ainult vaimne süsteem Tal on olemas vorm mis mahutab kõik mõtted ja tunded Egon Friedell ent see on loomingu valdkond Kuid see on kahe teraga mõõk Kirik on läbi aegade flirtinud ka rahaga võimuga Luthergi oleks ilmselt lõpetanud tuleriidal nagu Jan Hus sada aastat enne teda kui ta poleks leidnud endale võimsaid toetajaid Aga see on ohtlik mäng Võib olla ongi tõeline Kristuse kirik selline inimesed kel midagi pole nagu Mäejutluses Aga kellel siis pole tänapäeval midagi Kõigil on MIDAGI seda me oleme ju ka tahtnud Üks mungaelu reegleid pole mitte ilmaaegu vaesusetõotus võib olla ka vaimne vaesus Võib olla peaks Pascali kombel ütlema et haige olla on kristlasele normaalne seisund vastasel juhul ihkab ta ikka neidsamu asju mida kogu maailm ihkab Moraal Võib ehk õige olla et maailma paremaks muuta ei saa Seda on üritatud kuid see on paraku käinud ikka kellegi arvelt tähendab ebamoraalselt Kuid olen isegi näinud korduvalt et halastaja samaarlane on tegelikult ka olemas Kurjust on ikka palju kuid üksteist aidatakse kui tarvis Isegi varjatud häda puhul ja mis on siin oluline aitajad ei pruugi sugugi olla tingimata kristlased See tähendab et oleme kanakarja eetika üldiselt maha jätnud uued raskused on ees Aga see selleks Kirik on oma parimate laste puhul ikka üritanud hoolivat eetikat rahva sekka viia maailmaelu paremaks muuta olla progressiivne Seegi pole enam ammu ainult kiriku asi Mission completed Jällegi võib näha kuidas paradigma on muutunud Kuid ega ristiusu sisu selle tuum ju ei olegi eetika ja moraal vaid usus vastu võetud tõde et Jumal on inimesele üle jõu käivale küsimusele tema saatusele vastu tulnud

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/miks-on-kirik/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kas kirik on püha? | K&T
    jätta kõrvale asja inimlik pool s t see et kirikusse kuuluvad inimesed otsustajad on inimesed ja inimestena oleme kõik haavatavad siis tundub et sellise mõtteviisi juured peituvad lähiminevikus kui kirikut ainult kritiseeriti Inimesed kelle kujunemine ja aktiivne töö kirikus möödus sellistes oludes tõlgendavad ilmselt veel täninigi igasugust kiriku poole suunatud kriitikat tollase kriitika jätkumisena Aga kõike siiski lähimineviku arvele panna ei saa Veendun järjest enam et kriitikavastase hoiaku aluseks EELK s on üks nägemus kirikust mille kohta teoloog Paul Tillich ütleb selgelt et see ei ole protestantlik See on nägemus kirikust kui Kristuse enese loodud hierarhilisest institutsioonist mille otsused praktikad ja õpetus on nii pühad et neid lihtsalt ei tohi kritiseerida Teoloogid Paul Tillich ja Wilfried Härle selgitavad milline on protestanlik nägemus kirikust Selles tehakse vahet kiriku kui vaimuliku teoloogilise suuruse ja kiriku kui organisatsiooni institutsiooni vahel Kirik kui vaimulik suurus on jumalik püha ja põhineb Kristuses ilmunud uuel olemisel ning viimselt Kristusel enesel Kirik kui organisatsioon on seevastu maine ja inimlik Ta allub samadele seaduspärasustele millele alluvad teisedki organisatsioonid ning teda on võimalik analüüsida sotsioloogiliselt nagu iga teistki organisatsiooni Tillich ja Härle rõhutavad et kiriku kui vaimuliku suuruse ja kiriku kui organisatsiooni eristamine ei tähenda et neid peaks vastandama sel kombel nagu seda tegid reformatsiooniaegsed usuindlejad või varauusaegsed radikaalpietistid tegemist on ikkagi ühe kirikuga mitte kahega ühe terviku kahe erineva aspektiga Nähtamatu kirik kui seda mõistet üldse kasutada vajab oma toimimiseks nähtavat kirikut mille üks aspekt omakorda on kirikuorganisatsioon Aga samas ei tohi neid kahte aspekti Tillichi ja Härle sõnul ka samastada nad on vaid seotud ning nende vahel valitseb dialektiline pinge Tillich On täiesti selge et kui me protestantidena loeme usutunnistust kus öeldakse et me usume ühte püha kristlikku kirikut siis ei mõtle me kirikut kui organisatsiooni sest kirik ei ole organisatsiooniliselt üks Kiriku pühadus ei tähenda siin kindlasti kiriku liikmete moraalset laitmatust ega ka kiriku eksimatust isegi roomakatoliku kirik tunnistab tänapäeval et kirik on eksinud näiteks juutide suhtes vaid seda et kirikus toimib Jumal kes on püha ja olles Temaga ühendatud saavad ka need kes Temasse usuvad osa Tema pühadusest Kuid sellest ei tulene et püha on kiriku organisatsioon või et kiriku õpetus seisab väljaspool kriitikat Kuna evangeelses teoloogias rõhutatakse et kõik kiriku liikmed peavad osalema kiriku juhtimises siis peab olema ka kõigil kiriku liikmetel õigus kritiseerida oma demokraatlikult valitud otsustuskogude otsuseid nii nagu me kritiseerime ka oma valitsuse ja riigikogu otsuseid sest kodanikena on meil selleks õigus Lutheri prohvetlik kriitika oma kaasaegse kiriku võimuambitsioonide aadressil tuletab meile meelde et kirikule kui organisatsioonile on seatud piirid ja ta ei tohi neid ületada Tillich ja Härle juhivad aga tähelepanu sellele et kirikul on alati kiusatus seda teha Tal on kiusatus samastada end Jumala riigiga või astuda koguni Jumala enese kohale Kirik on loodud ruumiks Jumala Sõna ja sakramentide ehk nähtava Sõna jaoks Kui kirik kui organisatsioon püüab olla midagi enamat kui vaid tugistruktuur kiriku kui vaimse osaduskonna eesmärkide täitmiseks ja muutub eesmärgiks iseeneses lakkab ta olemast kirik Kui lõplik astub lõpmatu ja inimlik jumaliku kohale ei ole tegemist

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/kas-kirik-on-puha/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Rahvusülikooli usuteaduse õppekavadega seotud müütidest | K&T
    ning annab sellega mõista et tänased õppekavad ei ole tõsiseltvõetavad Õige on et me ei ela keskajas ning seetõttu ei ole keskaegne ainetekaanon kindlasti piisav Valikainete hulgas on mitmesuguseid süvendavaid või ülevaatelisi aineid mis on huvi ja soovi korral just ka teoloogile abiks tänapäevases maailmas orienteerumiseks ja tegutsemiseks Ei tohi aga unustada et TÜ usuteaduse õppekavade õppeainete hulgas on esmatähtsad ikkagi ained mis kuuluvad kohustuslike hulka kas kõigile või neile kes valivad teatud mooduleid ehk ainetegruppe Valikained on ained mida on võimalik valida vastavalt sellele kuidas neid konkreetse semestri tunniplaanis pakutakse ehkki ükski neist pole eraldi võttes kohustuslik Ka valikainete hulgas on teoloogia klassikaliste põhiteemade erikursuseid nt kursused kolmainuõpetusest õigeksmõistuõpetusest kristoloogiast jne samuti terve rida mitmesuguseid olulisi huvitavaid ja õppekavu rikastavaid kursusi nii teoloogia kui religiooniteaduse erinevatest distsipliinidest nt teadus ja religioon loomine ja loodus diakoonia pastoraalpsühholoogia islam ja kristlus piibli antropoloogia seksuaalsus religioon ja kultuur jpm Mõne aasta vältel oli huvilistel võimalik läbida ka Lähis Ida usundiloo moodulit ja sellega ühenduses oli teiste teaduskondade üliõpilastel võimalik õppida usuteaduse kõrvaleriala ühe variandina just nii et raskuspunkt asus sellel moodulil Üliõpilaste vähese huvi tõttu seda erimoodulit sellisel kujul alates tulevast sügisest enam pole ehkki Lähis Ida usundilooga seotud aineid mida saab igal juhul vaadelda ka Piibli õppimist ja uurimist toetavatena on võimalik õppida ka edaspidi Kolmas müüt ülikooli usuteaduskonnas on luterlik teoloogia täiesti marginaalne Veel üks müüt kõneleb sellest et luterlik teoloogia on usuteaduse õppekavades täiesti marginaalne ja tekitab nii muljet pingest või lõhest ühelt poolt TÜ usuteaduskonna ning teiselt poolt luterliku kiriku ja tema usuteaduse instituudi vahel See legend on alusetu ja tugineb kahjuks ebapädevale hinnangule või problemaatiliselt kitsale vaateviisile Evangeelne teoloogia on usuteaduse õppekavades väga korralikult ja suures mahus esindatud ning nii ajalooliselt kujunenud ja end õigustanud õppekavad tervikuna kui ka õppetoolide koosseis kehastavad tegelikult evangeelse teoloogia paradigma integreerides ühtlasi olulisi ja hädavajalikke religiooniteaduslikke lähenemisviise ja aineid Samas on rahvusülikooli usuteaduskonna tegevus olnud alati oikumeeniliselt meelestatud ja avatud Ehkki teoloogia kiriklik konfessionaalne side kuulub teoloogia võimalikkuse tingimuste hulka vt dogmaatilist arutlust Kirik ja teoloogia Kirik Teoloogia nr 1 16 12 2011 ei tunne evangeeliumi tõde konfessionaalseid piire Muidugi tuleb arvestada et arusaamistes sellest milline on asjakohane teoloogia on erinevusi Kogeme seda ju näiteks meie kohalikus luterlikus kirikuski Selles osas ei erine TÜ usuteaduskond kuidagi UI usuteaduskonnast ei viimase endises ega praeguses uues kujus Ka ei ole võimalik anda niisama lihtsat ja ilma pikemata veenvat kirjeldust milline on nt luterlik eksegees või luterlik kirikulugu jne Kindlasti iseloomustab TÜ usuteaduskonda pühendumus Tõele mis vabastab ning seega kohustatus olla asjalik ja argumenteeriv Igal juhul on selge et luterlikku teoloogiat ei ole võimalik taandada üksnes 16 sajandi luterlike usutunnistuskirjade teoloogiale kuigi ka seda olulist ja põnevat ainet õpetatakse valikkursusena huvilistele korralikus mahus kahel semestril igal nädalal kaks tundi TÜ usuteaduse õppekavade tugevuseks ja rikkuseks aga on see et nende raames on võimalik valikainetena õppida ka roomakatoliku õigeusu jne teoloogiaid ning saada aimu ka teistest religioonivormidest ent samuti mittereligioossetest maailmavaadetest ja eluhoiakutest millega igapäevaelus kohtume Just teoloogiliste ja religiooniteaduslike perspektiivide eristamine ja kombineerimine mis

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/rahvusulikooli-usuteaduse-oppekavadega-seotud-muutidest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Taevariigi kasvuaeg (Mt 13:31–33) | K&T
    ka positiivselt kainestav See hoiatab meid tõmbamast punast võrdusmärki kiriku maise keha struktuuride ja taevariigi vahele ning annab võimaluse analüüsida kiriku kasvumeetodeid mida on edu saavutamiseks kasutatud ajaloos ja tänapäeval Kui palju on selles olnud ja on inimlikku ponnistust ja kui palju oleme lasknud tööd teha Jumalal Meenutades David J Boschi sõnu et ka Jumala ei võib olla misjoneeriv leian end mõttelt et sinepiivakese mõõtudesse tagasitõmbumine võib kirikule olla ka suureks väljakutseks et taasavastada Jumala töö ja kasvatav arm Mõeldes tähendamissõnale sinepiivakesest isikliku usu plaanis tahaksin meenutada üht teist Jeesuse ütlust Matteuse evangeeliumis kinnitab ta oma jüngritele Kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele Siirdu siit sinna siis ta siirduks ja miski ei oleks teile võimatu Tavapäraselt tõlgendatakse seda ütlust nii et inimese usk on liiga väike et sellel oleks vaja kasvada sinepiivakese suuruseks ja et siis saaksime teha suuri asju nagu vägevad jumalamehed kunagi Õhkamine Oleks meil ometigi rohkem usku on ilmselt kostnud läbi aegade usuentusiastide huulilt Martin Luther annab ühes oma jutlusest seletuse Jeesuse võrdumile mõtlemapanevalt teise nurga alt Lutheri järgi ei peaks me keskenduma sellele et meie usk on väike vaid peaksime valvama et sinepiseeme meile alles jääks et linnud seda ära ei sööks et saatan usku meie hingest ära ei võtaks Luther toob näitena Peetruse ja Moosese kes mõlemad olid suured usumehed Nende usk oli tugev ja vägev aga samas ka kõikuv ja nad kogesid mõlemad teatud hetkedel usu kaotust Taevariigis ei ole küsimus mitte usu tugevuses ega nõrkuses vaid Jumalale ustavana püsimises ja jäämises Lutheri mõtet jätkates ei ole isikliku usu probleemiks siis mitte niivõrd usu väiksus vaid usu näiline suurus see et inimesel on kalduvus oma usku inimlikke mõõdupuid järgides suureks kujutleda ja põhjendamatult tugevaks pidada Saades oma usus suureks paremaks ja õigemaks kui teised ei ole me tegelikult targemad kui need kes Jumalast ei hooli Jumala arm ja töö on mõlemal juhul ühtviisi kõrvale jäetud ja hüljatud Inimese usu mõõt on niisiis sinepiivake väikseim väiksemate seast Meil tuleb iseenestes väikseks saada et Jumal saaks meis oma tööd teha kasvu ja saaki anda Mõeldes selle maailma ahvatlustele ja karidele mis meie usku ohustavad tuleb meelde A S Puškini luuletus antšaarist ehk mürgipuust Nüüd on ta juured kinni maas latv elutuna õhus kangub Ja õhtul kõvaks nagu klaas puukoorel mürginire hangub Ei puhka linnud surmapuul ei rända tiigergi neid radu Sealt kaugele vaid pööristuul viib katkuleitsakut ja kadu Inimese süda ei ole eikellegimaa kui seal ei idane taevane seeme lähevad selle asemel kasvama kõikvõimalikud muud ivakesed Küllap on meil kõigil kinnitavaid ja hoiatavaid näiteid tuua toetudes iseenda usuelus toimunule või kiriku ringis ette tulnule kuidas sai mõni seeme nii märkamatult idaneda ja kasvada et sellest elupuu asemel mürgipuu sirgus Sellepärast olgem valvsad et sinepiseeme meile alles jääks Seda on võimalik teha võttes Jumala ja usu suhtes mullase hoiaku saades heaks pinnaseks Jumala põllul kuhu ta oma seemne külvab ja sel kasvada ning saaki kanda laseb Taevariiki kasvatab meis ikkagi ainult Jumala arm mitte meie ise oma tarkusest ja jõust Kujutledes end

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/taevariigi-kasvuaeg-mt-1331-33/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Taevasse hargnev palve (nr 13/ 9.3.2012) | K&T
    ent uuemaid käsitlusi peaaegu pole Nüüd on meil suurepärane võimalus saada aimu Barthi kaasaegsest uurimisest aga süübida ka palve ja teoloogia olemusse Eestis elav Aarhusi ülikooli teoloog Christine Svinth Værge Põder vaatleb tänases artiklis palve tähendust Karl Barthi teoloogias Nii nagu Barthi teoloogia dialektika kutsub ka talve ja kevade dialektika looduse paradoksidega vt fotot ülal meid vaatama rohkem taevasse kui tavaliselt Kui jälgime viimset võitlust talve ja kevade vahel on vahest hea tuletada meelde enda unustamise paradoksi palves Juuru Mihkli koguduse õpetaja ja Ida Harju praost Tauno Kibur alustab oma mõtisklusi palve üle Meister Eckartist Nii kogeme enda palvet elavalt ja kuuldavõetult kui kuulame teiste inimeste palveid mäe jalamil vaatame taevasse hargnevaid kevadisi oksi ja unustame enda Tänases numbris Christine Svinth Værge Põder Palve tähendus Karl Barthi teoloogias Tauno Kibur Sinu tahtmine sündigu Tiiu Hermat Mäelt tuleb alla tulla Lk 9 32 35 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/taevasse-hargnev-palve-nr-13-9-3-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Palve tähendus Karl Barthi teoloogias | K&T
    kogeb ja võib seetõttu jätta kergesti mulje et kohtumist üleüldse ei toimu Näiliselt hoiab Barth Jumala tõelisust ja inimese faktilist olemasolu teravalt lahus Tema erakordselt tugev poleemika teiste teoloogiliste positsioonidega ei tee asja paremaks sest see tekitab mulje et ta tahab enda seisukohta barrikadeerida Palve ja palve kuuldavõtmise transformeeriv vastastikkus Seetõttu tuleb Barthi lugedes minna kaugemale sellest mida ta ise esitas Ainult selline lugemisviis võib selgitada Barthi tähtsust tänapäeva protestantliku teoloogia jaoks Kui Barth keskendab tähelepanu Jumalale kui jumalatunnetuse subjektile ning seejuures jätab välja inimliku kogemuse ja eksistentsi võib olla tulemuslik teha just seda mis esmapilgul tundub kontraintuitiivne pidada tema teoloogia lugemisel mõistmishorisondina silmas retsiprooksust Seejuures on võimalik selgitada ja valgustada Barthi teoloogiale iseloomulikku puhta anni ja vastastikkuse dialektikat Selle dialektika selgitamiseks võib kasutada sotsiaalantropoloog Pierre Bourdieu kingivahetuse teooriat Lühidalt öeldes väidab see et inimestevahelised suhted elavad vastastikkusest samal ajal on aga kingivahetuse osalistel vajalik hoida üleval puhta anni ideaali Retsiprooksuse mõiste heidab valgust teatud pingetele Barthi teoloogias Barth toonitab et lepitusel on puhta anni iseloom Võib isegi öelda et ta rõhutab seda üle tõstes suurel määral esile asjaolu et Jumal üksi toimib lepituses Ta rõhutab seda sel määral et jääb arusaamatuks kuidas inimene saab üldse jumalikku andi vastu võtta Tegemist on niisiis eelpoolmainitud probleemiga Barth vaikib sellest kuidas inimene võtab omaks Jumala ilmutust Samal ajal on aga Barthi jaoks otsustav et inimene suhestub Jumala toimimisega toimides ise sellele vastavalt Barth kasutab vähesemal määral ka retsiprookset aluskujundit mis osutab lepituse vastastikkuse aspektile seeläbi et Jeesus Kristus teostab jumalasuhet langevad Jumala au ja inimese õndsus kokku Kujund vihjab sellele millest ülalpool juttu oli et kohtumine Jumala ja inimese vahel toimub mittekaemuslikul moel kiituses Barthi teoloogia osutab niisiis mitmesse suunda see mõistab Jumalat ainukese toimijana püüab aga samas suhestada inimese toimimist Jumala toimimisega Seejuures on võimalik näidata vastastikkuse struktuure Barthi jumalasuhte mõistmises Bourdieu retsiprooksuse teooria taustal on arusaadav et Barth peab toonitama Jumala ainutoimimist et jumalasuhe ei muutuks kaubavahetuseks Samal ajal on ta aga sunnitud vihjama momentidele mis sisaldavad vastastikkust Ilma selleta ei saaks osutus mittekaemuslikule kohtumisele Jumalaga olla viisiks kuidas usutaval moel läheneda inimese jumalasuhtele Retsiprooksuse kujundit võib seega muuhulgas kasutada ka selleks et selgitada palve ja palve kuuldavõtmise vahekorda Barthi Kiriklikus dogmaatikas Barth määratleb oma loomisõpetuses KD III palvet kui palumist st Jumalalt millegi küsimist Ta markeerib selle määratlusega oma koha väitluses mis toimus palve üle tema teoloogiliste ja filosoofiliste eelkäijate seas Kant ja peale teda Albrecht Ritschl pidasid palumist liiga sobimatuks ja irratsionaalseks kuna see olevat motiveeritud soovist Jumala juures midagi saavutada Barthi enda teoloogiline õpetaja Wilhelm Hermann osutas seevastu et palvele mõjub pärssivalt kui palvetaja peaks soovimisest loobuma Barth püüab seda dilemmat ületada Tema jaoks on otsustav et inimene tuleb Jumala juurde iseendana ja palub vastavalt Jumala juhatusele Mis puutub palvetaja tõsikindlusesse palve kuuldavõtmise suhtes siis seob Barth selle Jeesuse palvega Barthi tõlgenduses on see palve nimelt palve kuuldavõtmine ise Seeläbi et inimene ühineb Jeesuse asendava palvega on tema palve juba kuuldud Barthi esitus annab põhjuse küsida kas Jumala juhatus ja palve kuuldavõtmine on kogetavad Kas palve kuuldavõtmine

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/03/palve-tahendus-karl-barthi-teoloogias/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive