archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Raamat Eesti elanikkonna vaimulaadist | K&T
    Interdistsiplinaarsus on antud kogumiku puhul kindlasti üheks tugevaks küljeks Raamatu koostaja jättis autoritele oma valdkonna spetsiifikast ja vaateviisist lähtuvalt üsna vabad käed religioonisotsioloogiliste andmestike analüüsimisel ja seletamisel Kusjuures mitte alati ei jõudnud artiklite autorid samades uurimisküsimustes ühesugustele järeldustele mis teeb lugemise kindlasti põnevamaks Ka ei ole raamatu alguses täpselt kokku lepitud terminites mida tähendab mõiste usklik milline on mõistete usk või religioon tähendus vastajale Viimane ei ole mitte ainult käesoleva kogumiku probleem vaid probleem mis esineb kõigi kvantitatiivsete meetoditega läbiviidavate uuringute puhul ja mis pakub alati rohkelt kõneainet kõikvõimalikele kriitikutele Edaspidiste uuringute Elust usust ja usuelust etappide jooksul on kavas terminoloogiale küll senisest suuremat tähelepanu pöörata kuid üsna kindel on ka see et kõiki tõlgendamisprobleeme kvantitatiivsete küsitlus uuringute puhul ületada ei õnnestugi Nagu juba eelnevalt märgitud tugineb enamik kogumiku artiklitest ajavahemikus 1995 2010 EKN tellitud ja uuringufirma Saar Poll teostatud religioonisotsioloogiliste uuringute Elust usust ja usuelust andmestikel kokku neli mahukat uuringut mille käigus küsitleti igas etapis ligi 1000 inimest Nende uuringute tulemusi on ennegi avalikkusele tutvustatud kuid esimest korda otsustati andmete analüüsimiseks luua uurimisgrupp ning viia läbi eraldi suur konverents toimus novembris 2010 Tartus Lugeja peaks saama koguteose põhjal üsna hea ülevaate eestimaalaste usust ja vaimulaadist 21 sajandi alguskümnendil sealhulgas meie moraalsetest tõekspidamistest väärtustest ootustest kirikule ristiusu kiriku ja kristlaste kuvandist meie usklikkuses võrreldes ülejäänud Euroopaga ja paljust muust Olles üks kogumiku autoritest soovin loomulikult et raamat jõuaks võimalikult paljude meie teoloogide ja vaimulike töölauale ning oleks neile tõhusaks abiks nende igapäevases kuulutustöös Ehk siis osundades veelkord Anna Haavat Astu alla rahva hulka Õpetaja karjane Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/raamat-eesti-elanikkonna-vaimulaadist/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Kannatus- ja paastuaeg (nr 11/ 24.2.2012) | K&T
    ja paastuaeg sest majanduslikke probleeme on palju ning suhted kiriku sees ning Eesti ühiskonnaga laiemalt mõnikord problemaatilised Ometi eks me kõik soovime liikuda terviklikuma ja harmoonilisema koosolemise suunas Kindlasti järgis ka EELK konsistoorium teisipäeval Usuteaduse Instituudi uut rektorit valides seda soovi Kirik Teoloogia toimetuskolleegium soovib uuele rektorile õp dr Ove Sanderile õnne ja eelkõige jõudu töötamaks kabinetis mille aken ülal pildil esiplaanil Ent rektori valimine ei olnud lihtne ülesanne Kuna oleme Kirik Teoloogia toimetuskolleegiumis veendumusel et kirikliku kõrgkooli küsimus on EELK ja Eesti teoloogilise maastiku jaoks eksistentsiaalselt oluline otsustasime ühiselt et nii EELK hariduspoliitika olevik ja tulevik rektori valimise üksikasjad kui ka teise rektori kandidaadi õp dr Tiit Pädami avalikkuses seni peaaegu tundmata nägemus väärivad laiemat arutelu Juhime seega tähelepanu Tiit Pädami ja Allan Kähriku arvamuslugudele ning põhjalikele uudislugudele rektori valimisest koos kandidaatide tutvustustega ning EELK UI ja partnerite kommentaaridega ja Pädami hariduspoliitilisest programmist Olgu Eesti Vabariigi aastapäeva väärika tähistamise kõrval meil kõigil aega olla Jeesuse kannatusega ning kirikuga Tänases numbris Aira Võsa Varauusaegne teosoof Johann Georg Gichtel Tiit Pädam Milline peaks olema vaimulike haridus ja ettevalmistus EELK s Allan Kährik Millist haridust vajab EELK Thomas Andreas Põder Iseseisvus üheskoos Gl 3 28 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia sh Kirikuvalitsus valis usuteaduse instituudile rektori Rektorikandidaadi tegevuskavast Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/kannatus-ja-paastuaeg-nr-11-24-2-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Varauusaegne teosoof Johann Georg Gichtel | K&T
    majavendadena elama kuid enamus ei suutnud rangete põhi mõtetega kaua kaasa minna 1674 a koondus Gichteli ümber umbes 30 mehest koosnev vennaskond Vennad elasid erinevates Hollandi linnades suhtlesid üksteisega põhiliselt kirja teel ja kogunesid aeg ajalt osaduskonna kinnituseks Esimesed murepilved kogunesid vennaskonna kohale 1682 a lahkumineku kõige kaalukamaks põhjuseks sai majanduslik argument s t vendadele üle jõu käiv usuline katsumus ilma tööta hakkama saada Vennad hülgasid askeetliku eluviisi kaldusid teise äärmusse ja halvustasid igal võimalikul moel oma senist õpetajat Ainukesena jäi truuks kõige hiljem liitunud vend Johann Wilhelm Überfeld 1659 1732 kes tundis Gichteliga tugevat hingelist seotust ja kellest sai pärast viimase surma inglivendade liider Gichteli edasist elu täitsid palved lahkunud vendade ja kõigi tuttavate pääst mise nimel Samas kogus ta ka palju uusi toetajaid 1690 aastatel saavutas Gichteli korrespondents peamiselt Saksamaal elavate ja Böhme teosoofiast huvitatud inimestega kõrgaja Tänu pietistide ja teiste eri laadi usurühmituste vahelisele kommunikatsioonile arenes nende vahel tihe suhtlusvõrgustik Amsterdami teosoofina tuntust kogunud Gichtel võõrustas oma kodus arvukalt usulisi separatiste Teiste seas andis ta inspiratsiooni mitmele nimekale spiritualistlikule kirjanikule Tema prominentsete austajate hulka kuulus näiteks kirikuloolane Gottfried Arnold 1666 1714 kes andis oma elu radikaalpietistlikul perioodil välja Gichteli kirjade kaks esimest editsiooni 1696 a avaldas Gichtel lühikese traktaadi Eine kurze Eröffnung und Anweisung der 3 Prinzipien milles esitles oma peamisi teoloogilisi vaateid Gichtel suri 1710 a Amsterdamis Gichteli vaimset pärandit ja eluhoiakut silmas pidades võib teda nimetada spiritualistiks kes väärtustas Piibli kõrval jumalikku inspiratsiooni ja vastandas end nii kiriklikule religioossusele kui ka varavalgustuslikele ideedele Tema müstiliste spekulatsioonide lähtepunktiks oli õpetus jumalikust tarkusest Sophia st Piibellikule ja apokrüüfsele tarkuskirjandusele toetuv ettekujutus personifitseeritud tarkusest millel polnud kohta luterliku õpetuse kaanonis leidis 17 sajandi spirtualistide tekstides omaette teoloogilis kirjandusliku niši Gichtel peatus jumaliku tarkuse käsitlemisel oma kirjades sedavõrd sageli et sophioloogia moodustab tema jumalakujutluse orgaanilise osa ja kaalub kvantitatiivselt üles kõik teised teoloogilised teemad Gichteli kõige otsesemaks eeskujuks selles vallas oli nii nagu valdava osa teemade puhul Böhme Kreekakeelne nimetus Sophia käibib nii Böhme kui ka Gichteli tekstides jumalikkuse teatud aspekti koondtähistusena millega paralleelselt esineb mitmeid teisi jumalikele omadustele viitavaid tähistusi Sophia sünonüümidena on kasutatud otsest tõlkelist vastet tarkus aga ka muid abstraktseid kategooriaid nagu armastus tinktuur Jumala peegel või võrdpilt hinge pruut Aadama abiline taevane neitsi uuestisündinu vaimulik ihu fiat jt Gichteli ütlustest Sophia kohta on raske kujundada struktureeritud pilti kuivõrd tema erinevad ilmumisvormid ja funktsioonid on tihedalt põimunud Sophia kuju näol sai rääkida Jumalast ilma tema nime otseselt suhu võtmata Samas hõlmab Sophia Jumalat laiemalt kui tema kolmainsus Sophia on Gichteli sedastustes Jumala eelajalooline ja ajalooline ilmutus Peegel milleta inimene ei suudaks Jumalat tajuda Ta olevat Jumala Poja vaimulik ihu vorm milles Jumal saab inimese jaoks hoomatavaks kuid keda ei tohiks samastada Jeesuse maise kehalikkusega Sophia ga on seostatav kogu nähtav ja tuntav maailm sedavõrd kuivõrd ta on olnud selle loomise juures ja jätnud endast jälje kõigesse loodusse Ta olevat inimese partner kes paradoksaalsel kombel asub inimese enda sees Sophia passiivne lähedus tulevat inimesel endal oma tahte jõul aktiivseks läheduseks kohaloluks ja abiks muuta Sophia olevat Jumala

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/varauusaegne-teosoof-johann-georg-gichtel/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Milline peaks olema vaimulike haridus ja ettevalmistus EELK-s | K&T
    et mitte alati ei ole kirikus pikki aastaid toimiv praktika ja tavad parimaks kriteeriumiks mille alusel hinnata ja kujundada vaimulike ülesandeid ja rolle Kui 1990 aastatel ei ordineeritud enam lõpetamata kõrgharidusega vaimulikke aseõpetajateks vaid taasalustati diakonite ordineerimist siis kujunes kiiresti välja praktika et diakonitest said praktikas vähese või puuduva haridusega kohalikud pastorid kelle ainus väline erinevus kirikuõpetajast oli keeld kanda õpetaja ametiristi Nende ordinatsiooni kord oli lihtsustatud täisõigustega vaimulike ordinatsiooni liturgia ning ordinatsioonil loetletud kohustused rõhutasid rohkem kristliku ligimeseteenimisülesannet kui kirikuõpetajal Kiriku vaimulike ettevalmistus seisab mitmel erineval toel mis õppimise käigus peaksid omavahel tasakaalu leidma teadmised vaimsus ja hoiakud oskused ning kogemused Haridus mille kirik annab oma tulevastele vaimulikele ei saa ignoreerida neist ühtegi kuigi nii kogemused kui osalt ka oskused omandatakse tegeliku vaimulikutöö käigus Kiriklike talituste käsiraamat sedastab diakonite ordinatsiooni jumala teenistusel et diakonid on kutsutud teenima Kristust oma ligimestes Nende ülesanne on aidata ja toetada neid kes kannatavad ihulikult või hingeliselt anda kristlikku kasvatust kuulutada evangeeliumi ja juhtida koguduse eestpalvet Koguduse õpetaja abilistena aitavad nad pidada jumalateenistusi eeskätt kaasa teenides altari sakramendi jagamisel kirikulistele ning haigetele ja vanadele kodus ja haiglas Seega on diakonitele antud eriline viis inimesi ja seeläbi Kristuse kirikut teenida Sellest lähtudes võiks diakoni haridusnõudeks olla mitte õpetaja omast lühem lahjendatud teoloogiline haridus vaid tema missiooni ja eelnevalt omandatud haridust arvestav kiriklik haridus millele antakse kirikukeskne rakendus Samas peaks sellel haridusel ja ettevalmistusel olema seos koguduse igapäevase jumalateenistusliku eluga Selle arusaama üheks heaks näiteks EELK s on pretsedent kus üks kõrgema teoloogilise haridusega teoloog keeldus teadlikult õpetaja ordinatsioonist ning taotles diakoni ordinatsiooni selleks et anda diakoniametile oma eeldustele vastav kuid õpetajaametist erinev sisu ja profiil Preestri ordinatsiooni kord kirikukäsiraamatus nimetab et Preestri ülesanne on jutlustada Jumala Sõna pühitseda sakramente õpetada ja teha hingehoiu tööd olla sel moel karjaseks Jumala karjale ning et Sinu rahvast valmistada koguduse ülesehitamise ja teenimise tööle See ülesanne eeldab vaieldamatult kompetentsust kõikides traditsioonilistes akadeemilise teoloogia distsipliinides Samas tingib Eesti ühiskonna kiriklikest traditsioonidest võõrandumine ning üldine religioossete teadmiste puudulikkus vajaduse väga selgelt kujundada õpetajate hariduse missionaarne ning apologeetiline profiil mis aitaks kirikuõpetajal kõnetada inimesi nende omaksvõetud ja ühiskonnas tunnustust leidnud arusaamistes Kui Jumala Sõna kuulutamine erineval viisil tunnistatakse vaimulike põhiliseks ülesandeks siis annab see selge suuna ka kiriklikule akadeemilisele haridusele ning vaimulike ettevalmistusele Iga vaimulik peab suutma täita temale antud kuulutusülesannet olgu see siis jumalateenistuse kateheesi diakoonia või misjoni kaudu Selleks on vaja õppida tundma nii kiriklikku pärandit ja Jumala Sõna kui ka ühiskonda milles EELK on kutsutud tegutsema Kõik vaimulikud on maailmas Jumala saadikud kellele on antud missioon Selle missiooni profiili tingivad nii igale vaimulikule antud erinevad vaimu annid kui ka tema võimed ja kohalikud olud Seetõttu vääriks teoloogilist läbimõtlemist ja üldkiriklikku arutelu mida Sõna kuulutamine tänases Eestis nõuab Mitte selleks et vastata või võtta täitmiseks ühiskonna ootusi vaid selleks et vastata Jumala kutsumisele ja kuulutada Jumala Sõna keeles ja viisil mida inimesed mõistavad See ei tähenda tingimata et jumalateenistust tuleks lihtsustada või kõrvaldada sellest piibellikud tõekspidamised ja nõudmised Pigem seda et me mõtleksime sügavalt kuidas ja mil viisil me religioosset

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/milline-peaks-olema-vaimulike-haridus-ja-ettevalmistus-eelk-s/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Millist haridust vajab EELK? | K&T
    juhib kogudust ja juht olgu ta suur või väike peaks olema juurdunud selles kes ta on ja mis talle korda läheb Nii on näiteks Harry M Jansen Kraemer Jr nimetanud oma väärtuspõhise juhtimise põhimõtted järgmiselt Reflektsioon Inimene peab suutma tuvastada ja reflekteerida selle üle mis talle korda läheb mille eest ta seisab ja mis on kooskõlas tema väärtustega Tal peab olema huvi ja tahtmist püüelda järjest sügavama enesetunnetuse poole Kui ta ennast ei tunne kuidas ta saab siis ennast juhtida ja kui ta ennast ei oska juhtida kuidas ta siis teisi juhib Tasakaal Siin peab Jansen Kraemer silmas võimet näha asju mitmest erinevast perspektiivist avatud meelega ning neid perspektiive arvesse võttes selleks et arusaamine oleks võimalikult täielik Kolmanda põhimõttena nimetab ta eneseusaldust ja enda aktsepteerimist sellisena nagu ollakse Inimene teab oma tugevusi ja nõrkusi ning püüdleb pideva paremakssaamise poole samas teadvustades et alati on keegi kes on andekam edukam tulemuslikum Jansen Kraemeri neljandaks põhimõtteks on alandlikkus mis aitab hoida elu õiges perspektiivis ja mõista et iga inimene on väärtuslik ja väärt austavat kohtlemist Mind on selle muidu ju ilmaliku mehe arusaamine juhtimisest kõnetanud ja mu meelest on tema põhimõtetes kokku võetud see mille poole isegi kasvada tahan Väärtuspõhise juhtimise kõrval on teiseks oluliseks administreerimise osaks strateegiline planeerimine Liiva peale ehitamine hästi ei lõpe ning kui torniehitaja plaani ei tee jääb tema torn pooleli Planeerimist ja kavandamist saab õppida igapäevaselt tähendab see aga suurt tööd ja üsna palju hirmu sest strateegi asi on julgeda vaadata selle suunas mida veel pole Siin ei räägi ma palvetamisest mida muidugi ka peab tegema vaid tõepoolest ühe uue olemise kujustamisest ning selle suunas sihi seadmisest kursi määramisest ning pidevast kalkuleerimisest et kas kael ikka kannab ja kas kotis on piisavalt moona Kas ma oleks pidanud selles tekstis rääkima teoloogilisest haridusest Meie kiriku teoloogiline haridus on minu meelest päris hea Meil on Tartu Ülikooli usuteaduskond ja meil on mitu kiriklikku erakõrgkooli Meil on väga palju andekaid õpetajaid meil on olemas teave nii elektrooniliselt kui paberil teoloogia klassikalised tekstid on paari hiireklõpsu kaugusel Järjest parem on olukord võõrkeele valdamisega Järjest enam on neid kes inglise keeles suudavad lugeda tekste mis veel paarkümmend aastat tagasi paljudele unistusteks jäid Nii et ma ei muretse teoloogilise hariduse pärast Minu mureks on inimeste suutlikkus suhelda hoida omasid juhtida nii et juhitavad ennast tunneksid nähtuna hoituna armastatuna Minu mureks on juhid kes vajavad hoidmist ja hoolt Minu mureks on vastukaja inimeste töödele ja pingutustele ning nende tunnustamine selle eest mida nad teevad Minu mureks on lõppeks hoiak mille lõhnabuketi alusnoodiks on alandlikkus ja tänu Oleksin ma vagamees räägiksin nüüd palvest Kuna ma suurt palvetaja pole siis nendin et olen püüelnud tänumeelse meeleseisundi poole Nii et järjest vähem võtaksin viriseda asjade üle mu ümber mis ei ole täiuslikud Seda viimast võib pidada hingehariduseks Alust sellele on nii Pühakirjast pühameeste ja pühanaiste eludest kui ka kiriku lugudest leida küllaga Me lauluraamatuski on tänamisest päris mitmes laulus juttu Nii et kui ma püüan ühte lausesse oma mõtted kokku sõlmida siis on tänumeelne haridus see mida

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/millist-haridust-vajab-eelk/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Iseseisvus üheskoos! (Gl 3:28) | K&T
    keskerakondlased keskerakondlastele kui kristlased kristlastele ja kõlagu me keel ka siin paganad paganatele kui tallinlased mõtleksid tallinlastele ja maarahvas maarahvale jne jne siis oleks meil tõesti hulk huvigruppe aga kas meil oleks ka iseseisev riik Keskendumine üksnes iseenda või oma huvigrupi huvidele võib olla tingitud erinevaist asjust See võib olla tingitud pingest ja kurnatusest meeleheitest ja ahastusest kibestumisest ja pettumusest aga ka rumalusest ja ükskõiksusest hoolimatusest ja ahnusest Kui aga nõnda üksteise vahele piire rajataks ning teineteisele võõraks muututaks kui elataks ilma pildita tervikust kuidas oleks siis lood sellega millel püsib iseseisvus Kuidas oleks lood rahva üheskoos püsimisega Ma küsin parem midagi muud Kas te teate mida tähendab Uue Testamendi algkeeles sõna diabolos see sõna mida me tõlgime kui kurat või saatan See tähendab laialiloopijat eraldajat lõhestajat osadeks lammutajat see tähendab ka umbusalduse vaenu ja riiu külvajat petturit laimajat Kuidas on lood Eestis Küllap peab olema pimestatud et eitada tendentse mis lõhuvad kooselu üksmeelt valmidust kanda ühist vastutust Nii võiks isegi ütelda ehkki see kõlab võõrastavalt et kokkukuuluvust lõhestav meie rahva üheskoos püsimist õõnestav tegevus on kuradi tegevus Võib olla oleme vahel isegi oma tegudes või mõtetes saanud tema käsilasteks Küllap oleme kogenud nii oma nahal kui enda ümber kuratlikku jõudu mis lõhub kooselu perekonnas sõprade vahel töökollektiivis ühiskonnas jõudu mis teeb lähedasest ja kaasinimesest võõra Eesti riigi seismine iseseisvana sõltub sellest kuivõrd ollakse suutelised kujundama ja vahendama eluhoiakut mis tajub mõistab ja arvestab tervikut eesti rahva üheskoospüsimist selle koospüsimise olulisust Kas oleme selleks suutelised Mis annab jõudu elada nõnda et tervik ei kao silmist Mis annab jõudu et me ei keskenduks üksnes enese elule iseenda toimetulekule ja edule Mis annab meile jõudu et me ei laseks ennast haarata mingitel grupihuvidel nii et üheskooselu jääb tahaplaanile Mis annab jõudu andestuseks ja kannatlikkuseks olukorras kus meie ümber on omakasupüüdlikkust ülekohut rumalust ahnust ja ihnust ükskõiksust ja hoolimatust Mis on see kokkuliitev alus mis võimaldab meil tajuda kokku kuuluvust ka nende suhtes kes on meie suhtes võib olla ülekohtused ja hoolimatud Mis aitab ületada kibestumist ja pettumust ning jätkata tegutsemist ühise kooselu nimel Loodan väga et igaühel meist on nendele küsimustele mingisugune vastus Mis innustab tegutsema üheskoos püsimise nimel Apostel Pauluse sõnad mida ma teile kõigepealt lugesin avavad meile hõlmavaima ja samas konkreetseima perspektiivi Ta kõneleb Jumala an destavast armastusest Jeesuses Kristuses Jumal on ületanud suurima piiri mis lahutab inimest Jumalast patu piiri Patu tõttu näib Jumal inimesele võõras ja tundmatu Jeesuses Kristuses on aga inimene ja Jumal lepitatud ja kokku liidetud Ühes teises kohas ütleb Paulus et mitte miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest Jeesuses Kristuses Taeva ja maa Looja andestav armastus siin asub sügavaim ajend rahva koospüsimiseks Jumala andestav armastus mis on saanud avalikuks Jeesuses Kristuses laseb meil taibata et meie elul on kingituse iseloom ning vabastab meid seetõttu elama oma elu tänumeeles Veendumus Jumala armastuses mis kannab meid siinses elus aga ka üle selle avab meie meeled ja südamed kaasinimesele Ja seda kaastundes ja kannatlikkuses ka siis kui kaasinimene arvab et kooselu on olelusvõitlus kus eesmärk pühitseb abinõu

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/iseseisvus-uheskoos-gl-328/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kirikuvalitsus valis usuteaduse instituudile rektori | K&T
    kohtuvad rektorikandidaadid üliõpilastega või ka ainult üliõpilasesindusega tutvustavad end ja oma nägemust õppeasutuse tuleviku kohta kuulavad ära üliõpilaskonna arvamused ja ootused UI väiksust arvestades oleks sellise kohtumise korraldamine täiesti võimalik olnud Teiseks on kombeks olnud et ka üliõpilaskonna esindaja osaleb hääletusel Midagi sellist ei olnud Praegused UI üliõpilased on sinna õppima asunud lootuses et sellest koolist saab hea teoloogilise hariduse laia silmaringi üksteist toetava sõpruskonna ning pärast kooli lõpetamist on neil õigus uhkust tunda oma kooli üle asugu nad siis tööle EELK sse või kuhugi mujale Kohtumisel rektorikandidaatidega olekski soovinud saada kinnitust et kuigi kooli suunitlus on muutunud rakenduslikuks ei tehta ka edaspidi mingeid järeleandmisi hariduse kvaliteedi osas Tahaksid ju ka praegused üliõpilased tulevikus olla võrdväärseteks partneriteks ametikaaslastele nii kodu kui välismaal Sellist kindlustunnet praegused valimised paraku ei andnud Vastupidi tahes tahtmata anti signaal et üliõpilased ja nende arvamus pole olulised Võib kirjutada kuitahes ilusaid arenduskavu ja teha häid plaane aga kui pole üliõpilasi siis pole ka kooli Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme Loodan et senine koostöö Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga jätkub ning võime loota konstruktiivsele arengule ülesannete jagamisel usuteaduslikus hariduses Teadmata täpsemalt kandidaatide programmidest ja nähes et valituks on osutunud pastoraalseminari juhataja on esimene mõte selline et nüüd on ilmselt oodata suuremat rõhuasetust praktikale ning pastoraalseminari kiiret arengut Rakenduskõrgkoolile on selline arengusuund kahtlemata väga vajalik TÜ usuteaduskonna õppejõud ja usuteaduse programmijuht Thomas Andreas Põder Minu hinnangul on viga et instituudi töötajad ja üliõpilased ei ole kaasatud rektori valimisse Kuna UI on olnud tähtis luterlikule kirikule ja Eesti ühiskonnale laiemaltki siis on ka kahetsusväärne et kõik valimistega seonduv toimus mitteavalikult Leian et kandidaate ja nende tegevuskavu oleks pidanud enne valimisi meie kirikulehes tutvustama Hetkel on veel laiemalt teadmata milline on Ove Sanderi rektoriprogrammi täpsem sisu Valitud rektor töötab praegu koguduseõpetajana kirikuvalitsuse liikmena ja pastoraalseminari juhatajana Kindlasti ei ole tõsiseltvõetav et rektor on ühtlasi haridusassessor samuti ei saa ta olla pastoraalseminari juhataja Loodan et ta leiab viisi kuidas pühenduda UI juhtimisele ja arendamisele sest praegu on UI olukord väga raske ja maine tõsiselt kahjustatud Ove Sander kuulub vaieldamatult meie kiriku rikkalike praktiliste kogemustega juhtfiguuride hulka ning on olnud pikalt seotud vaimulike ettevalmistamisega Tõsi kõrgema teoloogilise hariduse eelduse s t usuteadusliku töö tulemusi tal ette näidata pole kuid see ei tähenda et ta usuteadust alahindaks või põlgaks Salumaa õpilasena ei pea ta usuteadust kiriku jaoks tarbetuks luksuseks vaid elutähtsaks funktsiooniks Nii näeb ta ka akadeemilisust ühe olulise joonena vaimulike ettevalmistuses Seetõttu loodan et uus rektor UI arendamisel ei loobu teoloogilise hariduse akadeemilisest tõsidusest ja aatest vaid pigem täiendab ja süvendab seda teiste teoloogilise hariduse juurde kuuluvate elementidega Nii usun ka et jätkub ja süveneb koostöö rahvusülikooli usuteaduskonnaga m h õppekavade parema ühildumise nimel Väga oluline on kindlasti pastoraalseminari arendamine Igal juhul tarkust ja jõudu uuele rektorile meie kiriku ja rahva jaoks tähtsas ametis Rektoriks kandideerinute tutvustused Ove Sander sünd 1970 Haridus Ordinatsioon 1991 Lõpetanud EELK UI 1994 rakenduslik magistrikraad M Div teoloogias Vaba Luterliku Ühenduse teoloogiaseminarist Minneapolises 1999 filosoofiadoktorikraad praktilises filosoofias Tallinna Ülikoolist 2005 uurimusega jutlusest kui argumenteerivast kõnest Fulbrighti stipendium Luterliku

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/kirikuvalitsus-valis-usuteaduse-instituudile-rektori/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Rektorikandidaadi tegevuskavast | K&T
    inimesele 1 2 Koostöö teiste kõrgkoolidega eelkõike Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga Kuna UI ressursid on piiratud siis on Pädami hinnangul vajalik ja heas mõttes vältimatu teha koostööd teiste kõrgkoolidega mis juba annavad teoloogilist haridust või kavatsevad seda teha Eelkõige peab Pädam silmas koostöö süvendamist TÜ usuteaduskonnaga ning seda et TÜ ning UI usuteaduskondade õppekavad saaksid kujundatud ühilduvaks Millisel viisil koostöö kõige paremini teostuks selgub läbirääkimiste ja konkreetse töö käigus Eesmärk peaks olema hariduse taseme ühtlustamine teisalt ka UI koolituskulude vähendamine 1 3 Integreerumine Eesti ja Euroopa haridusmaastikku Pädam tõstab esile UI aastakümneid väldanud head ja konstruktiivset koostööd nii EELK välispartnerite kui ka teiste kõrgkoolide ja organisatsioonidega välismaal Ta peab oluliseks et need kontaktid säiliksid ning toetaksid instituudi integreerumist Eesti ja Euroopa haridusmaastikku 1 4 Olemasolevate usuteaduslike kiriklike pädevuste ja erinevate suunitluste koondamine ja kaasamine Üheks eesmärgiks oli Pädamile koondada UI juurde nii akadeemilis teoloogiliselt kui ka kiriklikult kompetentsete inimeste oskused ja teadmised selleks et kaasata neid nii kiriklikku haridus ja koolitustöösse kitsamalt kui ka kirikliku teoloogia arendamisse avaramalt Kuna EELK s on väga erineva kvalifikatsiooni ja kirikliku orientatsiooniga inimesi peab Pädam oluliseks erinevate nägemuste ja kompetentsuste integreerimist kiriklikku koolitustöösse ja teoloogiasse 2 Tegevusvaldkonnad mis aitavad lisaks EELK d üles ehitada ja täita tal oma missiooni ühiskonnas 2 1 EELK haridusstrateegia kujundamine Pädam märgib et see ülesanne eeldab pikemaajalist tööd et kaardistada olemasolevaid ressursse ning vajadusi Selline strateegiline planeerimine aitab teha teadlikult valikuid mille ees kirik hariduse vallas seisab Pädam toob selliste haridusalaste valikute näiteks hariduslike jm nõudmiste kujundamise mida esitatakse Eesti Kirikute Nõukogu kaudu kaplanaatidele ja nende vaimulikele ning nendele nõudmistele vastavate haridusprogrammide väljatöötamise Siia alla käib ka koolitatavate inimeste kujundamine ja kirikliku kvalifikatsiooni parandamine ilmikute ja vaimulike kaastööliste ühistööna 2 2 Kirikut toetava teoloogilise mõttetöö koordineerimine analüüsimine ning teoloogiliselt konstruktiivse kriitiku ülesande täitmine kirikus Põhikirja kohaselt instituut edendab teoloogilist uurimistööd ning viib läbi sihtfinantseerimisega teadusuuringuid ja tellimuslikke teadus ning arendustöid Pädam ei eita et teoloogiline teadustöö võib olla suunatud üldise teaduse ning humanistliku mõtte arendamisele Kuid ta rõhutab et instituudi teadustöö eesmärgistatus võib olla teaduse mõttes ehk küll kitsam kuid samas evangeelse teoloogia eesmärkidele vastavalt hoopis avaram usuteadusega teenitakse kirikut ja tema missiooni maailmas Seda väga mahukat ülesannet võiks Pädami hinnangul väljendada ning aidata täita nii luterlike usutunnistuskirjade väljaandmine UI egiidi all kui ka kirikliku õpetuskomisjoni moodustamine UI struktuuris 2 3 Täiendavate finantsiliste vahendite kaasamine ja kasutamine UI eesmärgiliste ülesannete täitmiseks Pikemas perspektiivis peaks Pädami nägemuses olema eesmärgiks UI kujundamine EELK haridus koolitus ja konverentsikeskuseks See eeldab UI juurdeehituse väljaehitamist ning sellega tekkivate ressursside kasutamist kirikliku keskuse edasiarendamisel Projekt võimaldab Pädami hinnangul radikaalselt suurendada instituudi omafinantseerimist kirikliku hariduse andjana ning avab täiendavad võimalused EELK missiooni teostamiseks ühiskonnas Meie toimetuskolleegiumi poolt programmilaadsena refereeritud kirjutise lõpus ütleb Pädam et ei ole esitanud ammendavat tegevuskava aga ka mitte suuri tegusid lubavat visiooni Paljud nimetatud tegevustest on ühel või teisel viisil juba käivitunud kas teadliku tegevuse või veel teadvustamata sammudena Olemasolevate võimaluste ja võimalike tegevussuundade reaalseks hindamiseks oleks Pädam õppinud esmalt tundma instituudi viimaste aastate arengut ja tehtud valikuid ning kujundanud seejärel konkreetse tegevuskava

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/op-dr-tiit-padami-poolt-kirikuvalitsusele-esitatud-%E2%80%9Erektoriprogramm/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive