archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Eesti teoloogiline mõte 20. sajandil (2. osa) | K&T
    22 Tennmanni on õigusega peetud eesti rahvuslikuks teoloogiks koguni esimeseks originaalseks Selle kõrval aga oli ta mõtlemise kontekstiks just rahvusvaheline teoloogia Tema lugemus oli lai ning erinevalt enamusest oma kolleegidest tundis ta ka prantsuskeelset kirjandust Lisaks sellele oli ta mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige Tennmann oli vägagi kriitiline mõtleja ja oma mõtete teravmeelne väljaütleja Seetõttu ei olnud ta eriti populaarne kiriklikes ringkondades Ometi paistab ta oma aja teoloogide hulgast välja nii mõtlemise sügavuse ja originaalsuse poolest kui ka teadmiste kultuurilise horisondi avarusega Kolmekümnendatel aastatel astus esile uus põlvkond eesti teolooge Mitmed neist olid jätkanud oma haridusteed välismaa ülikoolides Sellega hakkasid Eesti teoloogiamaastikul puhuma uued tuuled See oli märgatav eelkõige Tartu usuteaduskonnas Siiani sakslaste käes olnud piibliteadused läksid noorte eesti teoloogide kätte Uue Testamendi õppetooli juhatajaks sai mag Siegfried Aaslava kes oli end täiendanud Saksamaal tollel ajal moodsa vormiloolise uurimissuuna esindaja Martin Dibeliuse juures ning hiljem ka lühemat aega Pariisis Salumaa Mälestuskilde V 15 Mälestuste põhjal võib väita et ta Uue Testamendi teaduses lõi täiesti uue kaasaegse teadusliku õhkkonna samas 16j Vana Testamendi teaduses ja semi filoloogias ei olnud pööre ilmselt niivõrd silmatorkav kuna Bulmerincq oli olnud juba suhteliselt heal teaduslikul tasemel Tema järglaseks sai mag Uku Masing kes oli täiendanud ennast Tübingenis ja Berliinis Masing õpetas ka võrdlevat usuteadust ning hiljem Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus sellele veel Eesti kirikulugu 23 Välismaal jätkasid õpinguid ka mag Robert Kannukene kes pidi jätkama professor Tennmanni rajatud suunda usundifilosoofias ning võrdlevas usuteaduses ja mag Jaak Taul kes oli professor Rahamäe lähedane õpilane ning vastavalt Rahamäe huvidele täiendas ennast süstemaatilise teoloogia alal Suurbritannias 24 Süstemaatilises usuteaduses valmistus õppejõuametiks ka mag Elmar Salumaa kelle huvid olid eelkõige dialektilise teoloogia ja eksistentsialismi valdkondades Kirikuloo õppetooli juures jätkasid mitmed diplomeeritud edasiõppijad Enamus neist jätkas uurimistööd kodumaa kirikuloo alal Erandiks oli mag Arthur Võõbus kes spetsialiseerus Süüria kirikuloole ning hiljem saavutas suure rahvusvahelise tuntuse 25 Ka tegeliku usuteaduse valdkonnas jätkasid mitmed nooremad teoloogid oma akadeemilist tegevust professor Kõpu juhendamisel Üks domineerivaid suundi oli siin kristliku kasvatuse problemaatika tollases Eesti ühiskonnas Vt Vööbus 63 Seega võib väita et enne Eesti iseseisvuse kaotust arenes teoloogiline mõtlemine üsna jõudsasti eriti tänu välismaal õppinud noorematele teoloogidele ning oli just nende tõttu üpris euroopaliku orientatsiooniga Esimene Nõukogude okupatsioon oli küll laastav kuid ei suutnud seda liikumist siiski peatada Usuteaduskond suleti muidugi Ning ka Saksa okupatsioonivõimud ei lubanud seda ülikooli juures taasavada Küll aga tohtis rajada vormiliselt uue kirikliku Usuteadusliku Instituudi mis tegutses kuni 1944 aasta suve lõpuni Sisuliselt jätkas instituut Tartu Ülikooli usuteaduskonna tööd Samas 72 87 Teoloogiline mõte Vene okupatsiooni ajal Teine maailmasõda ja kõik sellega kaasnev mõjus väga negatiivselt eesti teoloogilisele mõttele Esimesena tuleb nimetada Tartu ülikooli usuteaduskonna sulgemist ja kui mõelda sellega soetud raamatukogude vähemalt osalisele hävitamisele siis võiks rääkida ka teaduskonna hävitamisest Kadus see peamine keskus kus toimus mõtlemine ja mis stimuleeris seda mõtlemist ka väljaspool teaduskonda Teiseks tuleb siin mõelda inimressursside hävingule nii füüsilises kui ka vaimses mõttes Arvestades teoloogiliselt mõtleva kogukonna väiksust Eestis olid inimkaotused peaaegu korvamatud Kõigepealt lahkus saksa kogukond sealhulgas mitmeid teolooge ning sellega seoses lõpetas tegevuse Tartu ülikooli usuteaduskonnale konkurentsi pakkunud Lutheri Akadeemia Järgnes mitmete noorte teoloogide kadumine ühe või teise okupeeriva armee ridades Ja last but not least inimressursside drastilist vähenemist tekitas mõlema okupatsioonivõimu terror mõrvad vangistamised küüditamised Kolmandaks selle negatiivse mõju oluliseks aspektiks on sõjajärgse okupatsioonivõimu selge püüd hävitada ära ristiusk ning sellega paratamatult ka teoloogiline mõtlemine üldse Tõsi eesmärgiks ei olnud mitte momentaanne füüsiline hävitamine vaid järjekindel väljasuretamine teatud aja jooksul Ning selle eesmärgi saavutamiseks ei kohkutud tagasi ühegi meetodi kasutamisest Ometi ei suutnud see kõik Eesti teoloogilist mõtet täielikult hävitada Paraku jätkus ta sellel kahestunud kujul mis oli omane pea kõikidele Eesti vaimuelu valdkondadele kodumaal ja paguluses Ning kuigi need kaks haru ei olnud teineteisest absoluutselt eraldatud oli nende vastastikune koostöö ja mõju üliväike Eesti teoloogilisest mõttest paguluses ei ole kerge rääkida kuna mitmete teoloogide puhul ei ole üheselt selge kas nad kuuluvad Eesti teoloogiasse või asukohamaa teoloogiasse 26 Siin piirdume vaid nende teoloogidega kes teadlikult pidasid ennast eesti teoloogideks eelkõige Johan Kõpp Ivar Paulson ja Arthur Võõbus Peapiiskop Johan Kõpp jätkas samade teemadega millega oli tegelenud juba varem s t tegeliku usuteaduse ning Eesti kirikulooga Viimasest tuleks eriti esile tõsta ta põhjalikku arhiivimaterjalidel põhinevat uurimust eestlaste usust ja kiriklikust aktiivsusest Rootsi ajal Kirik ja rahvas Sugemeid eesti rahva vaimse palge kujunemise teelt 1959 Ivar Paulson oli juba Eestis õpinguid alustanud usundiloolane kes tegeles peamiselt Põhja Euraasia rahvaste usundiga aga kelle kõrvalhuviks oli ka Eesti muistne usund Pagulasteoloogidest kõige tuntum oli kahtlemata Arthur Võõbus kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks oli Süüria kiriku ajalugu Ajalukku on ta läinud eelkõige väga tööka Süüria kirikuloo allikate kogujana nende trükis väljaandjana ja kommenteerijana Tema matuse memoriaalleht nimetab et ta on teinud rohkem kui 40 reisi idamaadele otsides käsikirju Samas öeldakse ka et ta on avaldanud trükis 33 teaduslikku teost 130 lühemat uurimistööd ja lugematuid artikleid entsüklopeediates ja ajakirjades mitmes keeles Raudsepp 108 Arthur Võõbuse poolt on rajatud ning tema nimega on seotud Chicagos asuv Süüria käsikirjade uurimise instituut 27 Tema tähtsamate avastuste ja üllitiste hulka kuulub kindlasti Origenese Hexapla süüriakeelse tõlke suur fragment Väga olulise väärtusega paljude teiste avastuste hulgas on ka süüriakeelne Didascalia aastast 220 Tema monograafilistest uurimis töödest on ilmselt kõige olulisem kolmeköiteline Süüria askeetluse ajalugu History of the Ascetism in the Syrian Orient 1958 1960 1988 Võõbuse tegevus hõlmas ka eesti pagulasteoloogide organiseerimist Nii asutas ta aastal 1951 Stockholmis Eesti usuteadlaste seltsi kirjastuse paguluses mis avaldas teoseid sarjas Papers of the Estonian Theological Society in Exile ja mis on rahvusvaheliselt tuntuks saanud just tänu suure hulga tema enda teoste avaldamisele 28 Me võime küsida kas Arthur Võõbuse töö Süüria kirikuloo alal kuulub üldse eesti teoloogilise mõtlemise ajalukku Vaatamata oma uurimisobjekti võõrapärasusele tuleb seda siiski mõista kui ühte osa Eesti teoloogilisest mõtlemisest Lisaks sellele et Võõbus ise mõistis ennast eesti teoloogina tuleb teda pidada oma õpetaja kirikuloolase Silla töö jätkajaks Sild oli eelkõige ajalooallikate koguja ja kogumistööle olgugi et Süüria allikate kogumisele langes ka Võõbuse peatähelepanu Silla suursaavutuseks tuleks lugeda eesti kirikuloolise muuseumi rajamist mis küll traagilisel moel sõja käigus hävis Arthur Võõbuse elutöö monumendiks on

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/eesti-teoloogiline-mote-20-sajandil-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Jätkusuutlikkusest koguduses | K&T
    esile kerkivad uued juhid ja vastutusevõtjad Aga ikka kripeldab mu südames mõte miks nad läksid Kas neil oli oma unistusi ja kutsumust võimatu emakoguduses teostada Usun et eri põlvkondade kaasamine koguduse teenimisse ja juhtimisse on väljakutse millest sõltub koguduste jätkusuutlikkus Sellele väljakutsele vastamine pole lihtne selle suunas tuleb kasvada Tuleb leppida sellega et vahel on asjad teistmoodi kui meie eelistame Mõnikord lausa võõrastavalt teistmoodi Erinevate eriti just nooremate inimeste kaasamine eeldab suuremeelsust võimu käest ära anda ja riski et alati ei tule kõik kohe nii välja nagu ootaks Nad riietuvad ja käituvad teistmoodi kui ootame Erinevustega leppimine võib olla vahel raske See eeldab küpsust ja võimet näha asju suuremalt On perejumalateenistus Läbivaks teemaks maja ehitamine liivale või kaljule Noored teevad modifitseeritud näidendit kolmest põrsakesest Uskumatult loominguliselt aga paraja meluga Lapsed esimestes ridades vaatavad silmad suured keegi ei nihele Vaatan ringi keegi ei paista pahanduvat Ühised pargi koristamised koguduse koguperelaager toiduannetuste kogu mine puudustkannatavate perede jõulupakkidesse Keenia lastele kogutav kooliraha ja kaasateenimine koguduse kohvikus pärast jumalateenistuse lõppu on mõned näited tegevustest mis on hästi eri põlvkondi ühendanud Mõne aja eest toimus esimene kohtumine eesti ja venekeelsete pühapäevapäevakooli laste vahel Me ei teadnudki et vene laste laulud nii ilusad on kuigi veidi nukrameelsed ütles mulle üks eestlasest õpetaja hiljem Sõbrapäeva perejumalateenistusel oleme otsustanud pidada teenistuse mitte ainult eri põlvkondadega koos vaid kutsume eestikeelse teenistuse ajal külla ka vene ja ingliskeelse osakonna lapsed ja täiskasvanud Pole veel otsustanud mis keelt kasutame ilmselt kõiki kolme Erinevad põlvkonnad koguduses asetavad meid küsimuse ette kas näeme Jumala riiki dünaamilise või staatilisena muutuva või alati samasugusena Kas tõeline kristlane on nagu meie Või võib ta ka teistmoodi olla See kuidas suhtume teistsugustesse konservatiivsematesse või uuendus meelsematesse koraali või ülistuslaulude eelistajatesse sotsiaalse aktiivsuse või sisemise vagaduse primaarseks pidajatesse noorematesse või vanematesse võib otsustada meie jätkusuutlikkuse ka laiemas mõttes

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/jatkusuutlikkusest-koguduses/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jumala vaba arm (1Sm 16:1–13) | K&T
    poja puhul mõtleb prohvet jah see võiks olla sobiv kuid ta ei ole seda Teine poeg ei ole ja ka kolmas mitte ka neljas viies kuues ei ole ning sobiv ei ole ka seitsmes poeg Asi ei õnnestunud Issand ei ole neid valinud s 10 Kriteeriumid mille järgi Saamuel oma otsuse langetas kõhutunne mille järgi tema oli otsustanud ei pidanud paika Ilmselgelt on Jumalal teised mõõdupuud Tõeks osutub vanasõna Inimene näeb mis on silma ees aga Jumal näeb mis on südames s 7 Kuid kuidas aitab see taipamine nüüd kus kedagi ei ole enam kohal Kas lugu ei ole sellega läbi Saamuel küsib Kas kõik poisid on siin s 11 Ta küsib üle mida ta näeb ja kuuleb Ja ennäe on veel ka kaheksas poeg kelle nimi jääb muuseas mainimata ta karjatab kusagil väljal lambaid Kas oli ta ehk veel liiga noor selleks et pääseda kavandatava ohverdamise juurde Kui ta on viimaks toodud kohale ja kokkutulnud osadusega liitunud siis käsib Jumal Saamueli Tõuse ja võia teda sest tema on see s 12 Kindlasti on meile paljudest muinasjuttudest ja saagadest tuttav et sageli ei ole kõige vanem see kes viib loo hea lõpuni Seda ei tee mitte kõige vanem see kellel lasuvad kõikide ootused vaid üllataval viisil just noorim poeg või noorim tütar Me kohtame seda vendade Grimmide muinasjutus Tuhkatriinust kreeka müüdis Zeusist kes on Saturni noorim poeg kohtume sellega ka Eesti eeposes Kalevipoeg Ometi on Iisraeli uue kuninga salvimine prohvet Saamueli poolt midagi palju enamat kui vaid muinasjutulaadne motiiv Tegemist on jumaliku valiku saladusega Oma armastatud lepingurahva tuleviku tarvis Iisraeli pääste tarvis valib Jumal selle ilma nimeta lapse kuningaks Tema valikut ei põhjendata Mitte ainsama sõnagagi Mitte miski ei põhjenda seda valikut ei poisikese väljanägemine ega tema talendid sest ta on veel liiga noor et oleks jõudnud neid juba näidata Samuti ei põhjenda poisikese valikut tõsiasi et ta karjatas karja ehkki see on kuningale igati kohane kui ta mõistab end karjasena Seda valikut ei põhjenda ka armastus mida vanemad poisikese vastu üles näitasid sest nad kutsuvad oma noorimat poega Taavetiks mis tähendab tõlkes armsaim Mitte millelegi nimetatust ei tugine Jumala valik Jumala valik on vaba See sünnib ühel ainsal põhjusel Jumala tahe on mitte jätta seda maailma Jumala loodut kaose hooleks mitte jätta neid inimesi Jumala poegi ja tütreid pimeduse ja hukatuse hooleks vaid kiskuda meid kõigest sellest välja ning juhtida päästele Johannes Calvin kes on Jumala poolse valiku üle iseäranis pingsalt mõtelnud sõnastab seda nõnda Sest Jumal kes näeb kogu inimsugu asuvana languses ja hukatuses kisub puhtast armastusest välja need kellest tal on hea meel ja kutsub neid nõnda toimides enda poolele Jumala valik on vaba see toimub puhtast armust Jumala valik ei ole tasu selle eest kuidas me end näitame ja müüme ei ole ka tasu meie usu eest See valik ei tõsta meid teistest kõrgemale vaid kutsub meid teisi teenima See tühistab talendiotsimise pseudokultuuri ning on aluseks armukultuurile Apostel kirjutab et Jumal on meid Jeesuses Kristuses valinud Ef 1 4 on meid ette ära tundnud ning määranud

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/jumala-vaba-arm-1sm-161-13/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kiriklik ja teoloogiline võidujooks (nr 10/ 17.2.2012) | K&T
    alla Esimesena avaldame Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaani Riho Altnurme arvamusloo Kirik ja usuteadus kond Teine arvamuslugu asetab kiriku ja teoloogia suhte Eestis laiemale taustale Meil on harukordne võimalus ja heameel avaldada ülevaade Läti teoloogilise kõrghariduse maastikust millest meist vaid vähestel aimu on Ometi on meil sarnased probleemid Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar oli Lätis toimunud religiooni ja teoloogia valdkonna õppekavade evalveerimiskomisjoni juht ning oma muljetest ta kirjutabki K T toimetus kolleegiumi liikmel Urmas Nõmmikul oli au viibida neljapäeval 16 veebruaril kahel doktoritöö kaitsmisel ning kahe Uue Testamendi õppejõu valimisel Läti Ülikooli usuteaduskonnas Tuleb vaid tõdeda rõõmustagem koos lätlastega Teoloogia ja kiriku ning kiriku ja ühiskonna suhete kohta pakuvad tänases numbris lugemist ka raamatututvustus ja hulk uudiseid Soovime et hea lugeja saaks võtta korraks aja maha ja mõtelda järele kellega ta oma eluvõitluses võidu jookseb Kiriku ja teoloogiaga otsesemalt või kaudsemalt seotud lugejatele soovime aega ja jõudu oma asukoha täpsemaks määratlemiseks kiriklikul ja teoloogilisel pikamaajooksul Tänases numbris Alar Laats Eesti teoloogiline mõte 20 sajandil 3 osa Riho Altnurme Kirik ja usuteaduskond Tõnu Lehtsaar Religiooni ja teoloogia valdkonna õppekavade evalveerimisest Lätis Imbi Arro Taotlege elupärga 1Kr 9 24 27 Liina Kilemit Raamat Eesti elanikkonna vaimulaadist Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/kiriklik-ja-teoloogiline-voidujooks-nr-10-17-2-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Eesti teoloogiline mõte 20. sajandil (3. osa) | K&T
    47j Aga see ilmutus või intuitsioon on teatud moel osaks saanud ka eri aegade prohvetitele šamaanidele müstikutele ja ekstaatikutele Kuigi selline usundite mõistmine ei ole ristiusus olnud tavapärane siis ometi ei pruugi ta olla välistatud Masingu mõned teised arusaamad on palju raskemini ühildatavad traditsioonilise kristlusega Siin võib mõelda näiteks ta usule hingede rändamisesse või ta väitele et lunastus on inimese enesetrans tsendentatsioon kõrgemale evolutsioonitasemele Masingule on seetõttu ette heidetud oma privaatsete uskumuste põhjendamata üldistamist lihtsustavat skematiseerimist ning piirjoone kadumist fantaasia ja tegelikkuse vahel 11 Omaette teema on Uku Masing vanatestamentlase ja semiidi filoloogina 12 Kindlasti oli Masing selles vallas kõrgelt haritud ja andekas professionaal Oleks meie maa või vähemalt Masingu saatus teisiti läinud oleks Masing kindlasti võinud olla rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud teadlane Tugev filoloogiline alus suured erialased teadmised ning eelarvamustest ahistamata kujutlusvõime tegid temast eelkõige just väljapaistva eksegeedi Urmas Nõmmik on teda kui eksegeeti iseloomustanud nõnda Masingus oli veel seda 19 sajandi teadlast kes tavatses ühele küsimusele vastamiseks kõik vastavad VT kirjakohad või paralleelide puhul terminite kasutamise sugulaskeeltes läbi uurida Nõmmik 28 Eksegeetika kõrval aga sellega ka väga tihedalt seotud on Masingu jaoks oluline olnud Vana Testamendi prohvetluse ning eksiiliaegse ja järgse Juuda ajalugu Siin on Masing esitanud väga originaalseid seisukohti mis alles ootavad edasisi uurijaid Ka semiidi filoloogia alalt on Masing avaldanud hulga rahvusvahelise tasemega kirjutisi Siia juurde tuleb lisada veel arvukalt tõlkeid vt Kasemaa 721jj Kuigi Masing oli sunnitud 1963 aastal Usuteaduse Instituudist lahkuma siis ometi on ta olnud ilmselt kõige viljakam teoloog Nõukogude okupatsiooni ajal Seda nii oma teaduslike kirjatööde kvantiteedilt kui ka kvaliteedilt Aga ka oma akadeemilise järelkasvu poolest Suurem osa tollel ajal akadeemiliselt esile kerkinud teolooge olid tema õpilased Üheks esimeseks Masingu sõjajärgseks õpilaseks oli Kaide Rätsep kellel õnnestus jätkata õpinguid Oxfordi ülikoolis ja kellest sai Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi õppejõud Masingul koos Rätsepaga on õnnestunud luua Eestis lausa teatud varakristlike ja apokrüüfsete teoste uurimissuund Nõmmik 13 Rätsepa teaduslik pärand sisaldab mitmeid arvestatavaid uuringuid eriti just toomakristluse kohta Masingu õpilastest ka Toomas Paul on tegelenud rohkem Uue Testamendiga Aga ta on andnud ka olulise panuse Piibli tõlkimisse ning eestikeelse piiblitõlkimise ajaloo uurimisse Paul on avaldanud töid teisteski usuteaduse valdkondades Vana Testamendi ja semitistika vallas on kõige silmapaistvamaks Masingu õpilaseks Kalle Kasemaa kes on tegelenud ka võrdleva usuteadusega ning olnud viljakas tõlkija Masingu väljapaistvamatest õpilastest tuleb kindlasti nimetada ka peapiiskop Jaan Kiivit jun kelle akadeemiline tegevus jäi kahjuks piiratuks kirikujuhtimise ning varajase lahkumise tõttu Tallinna Usuteaduse Instituut suutis tegutseda teoloogilise ülikoolina läbi terve Nõukogude okupatsiooni aja Õppejõudude ja üliõpilaste arvult ei olnud ta kunagi suur Terve selle aja andis tunda isoleeritus välismaailmast ning ressursside nappus Mingil määral küll saadi välismaalt kirjandust ja mõned õppejõud said aeg ajalt ka piiri taga käia Aga sellest oli vähe Sisuliselt olid tollel ajal Eesti teoloogiamaastikul olulised kaks sajandi juhtivat protestantlikku teoloogi Karl Barth ja Paul Tillich Mõlema töid oli tõlgitud ning mõlema teoloogiat tutvustati üpris põhjalikult Barthi teoloogia esindajaks oli eelkõige süstemaatilise teoloogia professor Elmar Salumaa Tillichi teoloogia n ö maaletoojateks olid eelkõige aga noorema põlve usuteadlased Nõukogude aja lõpuks oli enamus professorkonnast juba pikemat aega olnud pensioniealised Tõsi peale oli kasvanud noorem põlvkond teolooge eelkõige just Masingu õpilased Neid ei olnud palju kindlasti mitte piisavalt aga ega ka instituudi rajamisel pärast sõda polnud potentsiaalseid akadeemiliselt kvalifitseeritud õppejõude sugugi rohkem Epiloog Nõukogude okupatsiooni kokkuvarisemine ja Eesti taasiseseisvumine tõid kaasa olulisi institutsionaalseid ja sisulisi muudatusi Eesti teoloogilises mõtlemises Kõigepealt muutus nii riigivõimu kui ka rahva suhtumine religiooni ning sellega muidugi ka teoloogiasse ja teoloogidesse Kirikute populaarsus kasvas kiiresti ja sellega koos ta teoloogide populaarsus Tõsi see kõik oli ilmselt ajutine kuid see fenomen oli ikkagi määravaks sajandilõpu eesti teoloogilisele mõtlemisele Eelkõige tuleb siin nimetada kõrgemate teoloogiliste õppeasutuste paljunemist Vene ajal oli vaid üks teoloogiline kõrgkool 20 sajandi viimasel kümnendil aga tegutses Eestis kokku viis teoloogilist õppeasutust Kõige olulisem oli Tartu Ülikooli usuteaduskonna avamine 1991 aastal 13 Kuni selle ajani tegeldi teoloogiaga vaid Usuteaduse Instituudis ning me võiksime öelda et luterlik kirik oli pea ainsaks teoloogia subjektiks või teisisõnu et EELK oli kohaks kus eksisteeris ja arenes Eesti teoloogiline mõte Teiste õppeasutuste tekkega aga eriti Tartu teaduskonna mittekiriklikkuse tõttu ei olnud EELK enam selleks ainsaks kohaks kus teoloogiaga tegeldi Veelgi enam võrreldes Tartu Ülikooli teaduskonnaga ei olnud ta ka mitte kõige olulisem teoloogilise mõtlemise subjekt Ning kui võrrelda Tartu teaduskonna ja Usuteaduse Instituudi ressursse siis võib EELK kui teoloogia subjekt muutuda üldse küsitavaks Seetõttu on EELK Usuteaduse Instituudi identiteet kas olla ülikool või rakenduskõrgkool siiani problemaatiline Aastal 2011 otsustati EELK Usuteaduse Instituut muuta rakenduskõrgkooliks Toimetuse märkus Teiselt poolt ka Tartu Ülikooli usuteaduskonna identiteet ei ole vaba probleemidest Kaks aastatuhandet on teoloogiline mõtlemine olnud kiriklik mõtlemine Kui nüüd usuteaduskond ei ole enam kiriklik kas siis siin on ikka tegemist teoloogiaga samas mõttes mis eelnevatel aegadel Tõsi see teoloogia sekulariseerumise ja pelgalt religiooniteaduseks muutumise oht ei ole spetsiifiliselt eestipärane probleem Oluline muutus ei toimunud mitte ainult teoloogiaga tegelevate insti tutsioonide vaid ka teoloogiaga tegelevate isikute osas Mitte sugugi kõik nooremad Usuteaduse Instituudi õppejõud ei jätkanud enam samas instituudis Mitmed läksid üle Tartu teaduskonda Üldiselt oli aga nõudmine teoloogiaõppejõudude järele suur ning tulemuseks oli see et mitmed mitteteoloogilise kõrgharidusega inimesed täiendasid ennast kitsamates teoloogia valdkondades ning asusid teoloogilistesse õppeasutustesse neid valdkondi õpetama See ei ole muidugi tõstnud teoloogilise mõtlemise kvaliteeti Nõukogude võimu kokkuvarisemise ajal ja järel suundusid mitmed ennast täiendama välismaa erinevatesse teoloogilistesse õppeasutustesse Jätkati õpinguid ja tehti magistri ning doktoritöid Soomes ja Saksamaal Skandi naavias Suurbritannias ning Ameerika Ühendriikides Selle tulemuseks on praeguse Eesti teoloogilise maastiku ülim pluraliseeritus Siin on väga paljude erinevate teoloogiliste koolkondade ja traditsioonide esindajaid Kui Nõukogude okupatsiooniaja lõpuks võis Eestis täheldada teoloogilise mõtlemise paarikümneaastast mahajäämust siis nüüdseks on see vähemalt osaliselt likvideeritud Ilmselt lähitulevikus see erinevus kaob pea täiesti tingimusel muidugi et arengud Eestis jätkuvad samas suunas kuhu nad on liikunud viimase viieteistkümne aasta jooksul Milliseks kujuneb aga edaspidi see maailma teoloogia mille osaks meie oleme ja kas selle raames kujuneb välja ka mingi spetsiifiliselt Eesti teoloogiline mõttesuund seda on praegu pea võimatu ennustada Kokkuvõte Selles kirjutises Eesti teoloogilisest mõtlemisest 20 sajandil oleme eelkõige käsitlenud luterlikku teoloogilist mõtlemist Alles epiloogis

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/eesti-teoloogiline-mote-20-sajandil-3-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kirik ja usuteaduskond | K&T
    pole asi nii hull Võib öelda et kiriku jaoks on vältimatu teoloogia olemasolu nagu mõtlemine inimesele Kas teoloogidel on kirikut vaja Kui eelmise võrdlusega edasi minna siis umbes samuti nagu ajul keha Teoloogid on kiriku aju Seega on koostöö vältimatu olgu takistusi kui palju tahes Tänane Tartu Ülikooli usuteaduskond Pärast taasavamist 1991 aastal on Tartu Ülikooli usuteaduskond teinud järjest pingutusi et olla teoloogilise uurimistöö keskus ja vaimulike koolitaja Eesti kirikule muutunud oludes parimaid võimalusi kasutades 1995 aastal avati just usuteaduskonna lõpetajate peale mõeldes Tallinnas pastoraalseminar et varustada luterlikku kirikut akadeemiliselt haritud vaimulikega kes samas oleksid praktikas kodus Kuna ei saa loota et õppima tuleksid ainult kristlikest peredest pärit üliõpilased kristlikke kodusid pole praeguses Eestis piisavalt on selline üliõpilaste astmeline kirikule lähenemine mõistlik Samas on muidugi ka neid üliõpilasi kes täiesti teadlikult tulevad teaduskonda kindla sihiga saada vaimulikuks kuid siiski üksnes vähemus kes samas suudab anda oma eeskujuga värvi üliõpilaskonnale Me ei tea kui palju on üliõpilaskonnas ristituid või kes esindab milliseid usulisi vaateid see jääb igaühe isiklikuks asjaks Usuteaduskond on avatud kõigile sõltumata usutunnistusest Siiski on usuteaduskonnas antav ettevalmistus selline mis võimaldab asuda tööle vaimulikuna ja seda joont on teadlikult hoitud et säilitada kirikutööks vajalik õppekava ja koostöö kirikuga hoolimata sellest et kirik on panustanud rohkem oma õppeasutusele mõnel juhul ka teaduskonna suhtes usaldamatust väljendades Eesti kõrgkoolide üleminekul Bologna süsteemile 2001 aastal lisati usutea duskonna õppekavadesse olulisel määral praktilist teoloogiat jälgiti et eri distsipliinide vahel oleks tasakaal ja kooskõlastati ainete valik usuteaduse õppekavades kiriku esindajatega Põhijoontes on need õppekavad meid teenimas tänaseni 2001 2006 tegutses teaduskonnas ka luterliku usuteaduse õppetool mille ülesanne oligi üliõpilastele paremate võimaluste ja vajadusel ka suunamise pakkumine vaimulikuteeks valmistumisel Ilmselt vajanuks tollane projekt kindlakäelisemat koordineerimist et see jätkuda oleks võinud Akadeemilise võimekuse ja tegevuse suunamine kiriku poolt vaadatuna kahte suunda tegevus ülikoolis ja oma õppeasutuses pole võimaldanud kuigi hästi keskenduda Kahtlemata on tänane usuteaduskond oikumeenilisem kui sõjaeelne nagu on ka kõik kirikud koostööd tehakse kaugelt enam kui siis On jälle huvitav tuua ajalooline paralleel ja meenutada Evald Saagi öeldut kes rääkis 1959 aasta kirikukogul Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni tööst luterlikul alusel pidades interkonfessionaalset joont Sama formuleeringuga alustas ka 1991 aastal taasavatud usuteaduskond Me oleme tänasel päeval rõhutatult tegelemas lisaks teoloogiale ka religiooniuuringutega aga seegi on olnud tegelikult teaduskonna ammune traditsioon mis nüüd on selgelt väljendatud Inimestest rääkides mitmed õppejõud on ordineeritud luterlikud vaimulikud rääkimata aktiivselt kogudusetööd tegevatest baptistidest Sõjaeelsest ajast peale on teaduskonnas olnud ka ordineerimata õppejõude alustades Alexander von Bulmerincqi Uku Masingu Siegfried Aaslava ja Elmar Salumaaga kes veel 1965 aastal tollal ise juba ordineerituna küsis kas ordinatsioon annab usuteadlasele midagi juurde Kas teaduskond annab täna luterlikule kirikule piisavalt vaimulikke Ei Kuid tuleb arvestada et Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ei suuda piisavalt vaimulikukandidaate pakkuda ka kõik Eesti või isegi välismaa teoloogilised õppeasutused kokku pastoraalseminari astub õige erinevate õppeasutuste lõpetajaid siiski jääb kogudustes kohti vakantseks Samas pole vaimulikutee valinud lõpetajate arv usuteaduskonnas kindlasti null ega ole tendentsina ka vähenemas Alles möödunud aastal ordineeriti kaks meie lõpetajat Viga ei ole lõpuks pakutavas hariduses Küsimus on selles kas leidub

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/kirik-ja-usuteaduskond/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Religiooni ja teoloogia valdkonna õppekavade evalveerimisest Lätis | K&T
    teema Kõige avatum selles küsimuses on Läti Ülikooli usuteaduskond Meeldiv oli näha vilistlastega kohtumisel inimesi eri kirikutest ja mitmesugustelt erialadelt Samas olid kirikute esindajad kellega kohtusime pigem seda meelt et teoloogia on kiriku funktsioon ja nad panustaksid ennekõike oma õppe asutustesse Juhtisime usuteaduskonna tähelepanu sellele et nende Bologna protsessi tõlgendus mille kohaselt magistriõppesse võivad tulla humanitaarharidusega inimesed ei ole siiski piisavalt põhjendatud Ühelt poolt on teaduskonnal vaja üliõpilasi teisalt vähendab see teoloogiamagistri kraadi tõsiseltvõetavust Kiriklikest õppeasutustest oli huvitav ja vastuoluline tutvuda Läti Luterliku Akadeemiaga Rahaliste raskuste tõttu polnud see õppeasutus võimeline osalema mõne aasta eest toimunud akrediteerimises ja omab täna vaid litsentsi See tähendab et nad tohivad anda haridust kuid ei tohi anda riiklikult tunnustatud haridusdokumenti Selles mõttes on õppekava avatud ja suletud ühteaegu Muljetavaldav oli kohtuda inimestega kes õppisid vaimulikeks Nende sõnum oli selge ja lihtne me tunneme Jumala kutset ja me õpime vaimulikeks seda sõltumata meie õppeasutuse ametlikust staatusest Muide enamik nendest oli mingil alal juba kõrghariduse omandanud Rahvusliku väljarännu ajal on kodumaale tagasi tulnud ja luterlikku akadee miasse tööle võetud mitmeid teoloogiadoktoreid kes on valmis oma kiriku kooli üles ehitama Raamatukogu oli soliidne sisustamisel olid uued õpperuumid laienesid välis kontaktid Oli tunda et raskeimad ajad hakkavad mööda saama asjaosalistel on uut sihiteadlikkust ja innukust Läbi vaadatud õppekava jättis hea mulje Kõigi nelja hinnatud parameetri järgi osutus üheks tugevamaks kooliks Läti Kristlik Akadeemia erakool mis on aastaid ennast otsinud ja nüüd rajanud oma tegevuse õigeusu teoloogiale Tööandjatega kohtumisel olid kohal nii metropoliit kui ka teiste kirikute esindajad Ametlikul kohtumisel küsisin rektorilt millega nad seletavad asjaolu et nende õppeasutuse eelarve on kasvanud viimase kolme aasta jooksul 30 aastas seda üldise masu tingimustes Ta vastas et on usklik inimene kes palvetab ja kui teha õiget asja siis Jumal ise aitab Olen aastate jooksul palju osalenud arvukatel akrediteerimistel ja evalvee rimistel nii siin kui ka sealpool lauda kuid sellist vastust pole ma kuulnud Tuleb tunnistada et teoloogilise kooli juhtide isiklik usk ja kirikliku kodu olemasolu annab koolile tugevust juurde Katoliiklaste puhul oli huvitav see et tegemist oli kõrgkoolide jaoks sisuliselt topeltalluvusega ühelt poolt Vatikan ja teiselt poolt Läti haridusministeerium Lahenduseks oli püüdlus täita mõlema poole nõudeid võimalikult mõistlikul viisil Arutluse all oli avada üks uus Vatikanist sõltumatu laiamale ühiskond likule publikule suunatud õppekava Kommentaariks ütlen et Eestis ei saa teise riigi kõrgkool tegutseda Põhjuseks on asjaolu et meil hakkas tekkima palju Venemaa alluvusega ärikoole mis hakkasid elama oma elu andma oma haridust ja ajama oma asja Minu jaoks oli kogu evalveermisprotseduur sisemiselt keeruline Paljudel juhtudel tuli hinnata jätkusuutlikkust ja vahendite piisavust formaalsete kriteeriumide alusel Kui aga küsimus oleks ainult formaalne siis võiks haridusministeerium teha igale õppekavale tabeli millesse kantakse õpetatavate ainete arv õppejõudude kvalifikatsioon tudengite arv eelarve rubriikide mahud jne ning arvuti ütleb kas õppekava elab areneb või sureb Seepärast lähtusid meie soovitused lisaks formaalsetele hinnangutele ka teatud väärtustest Püüdsime olla tundlikud ajalooliselt kujunenud usumaastiku ja õppepraktikate suhtes Leidsime et teoloogiline haridus kuulub kiriku juurde ja seda ei tohiks lihtsalt edasi tagasi nihutada Me juhtisime ametnike tähelepanu õppekavade heale läbitöötatusele ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/religiooni-ja-teoloogia-valdkonna-oppekavade-evalveerimisest-latis/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Taotlege elupärga (1Kr 9:24-27) | K&T
    lähtepositsioonil oleva inimese sentimeetrine edasiliikumine põhjustab taevas suurema hõiskamise kui heade eeldustega jooksja meetrised sammud Ärgem unustagem et ka meie jooksul on pealtvaatajad tribüünidel lahkunud pühad ja inglid kes kõik meile südamest kaasa elavad ja soovivad et me jõuaksime finišisse Jeremia ütleb Vaata päevad tulevad ütleb Issand mil ma nuhtlen kõiki ümberlõigatuid kellel siiski on eesnahk Jr 9 24 Teatavasti lõigati Iisraeli poisslapsed ümber Jumalale üleandmise märgiks Kuidas siis aga ümberlõigatul on eesnahk Mitmel pool Piiblis on kasutatud väljendit nad on ümberlõikamata südamega See tähendab et on toimetatud midagi välist on olemas väline märk kuuluvusest aga ei ole toimunud sisemist muutust Ümberlõikamata südamega inimene ei tunne Jumalat ta kiitleb tarkusest vägevusest ja rikkusest Või ka voorustest mida ta arvab endal olevat Niisama võib olla ka ristitutega Inimene võib vastu võtta ristimise välise märgina ent jääda ümberlõikamata südamega Ta ei alusta jooksu võidupärja poole ta istub maha stardipakule Mõned jäävad sinna sellepärast et nad ei kuule stardipauku nad ei teagi et nüüd tuleb jooksma hakata keegi ei ole seda neile öelnud Nad arvavad siiralt et stardijoone taha asumisega asi piirdubki Selliseid armsaid hingi on küllalt kes ei teagi et ristiinimese elu on teekond on jooks eesmärgi poole Et ristiinimese elu eesmärk on üha enam tundma õppida ja üha enam armastada oma Issandat ja tema läbi kaasinimest Mõned ei kuule stardipauku aga sellepärast et uhkus edevus ja külm süda on ummistanud kõrvad Neile annavad turvatunde nende kontoarve kinnisvara positsioon anded omaenda kujutletud voorused Igaks juhuks on nad lasknud end ka ristida sest mine tea kus sedagi vaja läheb Äkki on tõesti midagi sealpool ka ja siis oleks ehk hea oma ristimistunnistus ette näidata Või kui ka ei ole ehk saab siis vähemasti kiriku liinis endale nime teha Kahjuks sellised ümberlõikamata südamega inimesed sageli ei salli neid kes jooksevad kelle eesmärk on üha enam õppida tundma Jumalat Tema headust ja armu Hea meelega panevad nad jooksjale jala taha mõnikord isegi tõemeeli arvates et nii ongi õige teha Nähes mõnda jooksjat hingeldamas või koguni kukkumas tonksavad nad teda jalaga ja parastavad Nad ei tea et kukkumises on õnnistus Sageli on see nii et just siis kui kukume oleme näoli tolmus ja ahastame kui oleme alanduses just siis on Jumalal meist tegelikult kõige rohkem hea meel Inimene kes ei ole kukkunud kes ei ole olnud alanduses ja meeleheites on tegelikult Jumalale murdumata Kukkumine teeb südame pehmeks Kukkunu ei mõista hukka tal on kaastunne ta on hinge arst ja venna hoidja Jumalale murtud ehk siis ümberlõigatud südamega inimene ei kuula klatši ega kirjuta kaebekirju Ta muretseb iseenda hingeõnnistuse pärast Paulus ütleb et iga võistleja olgu kasin Viimase sõna kreekakeelne vaste tähendab õigupoolest enesevalitsemist enesepiiramist Paulus lähtub siin sportlase elulaadist Treeningute ajal ja võistlusteks valmistudes hoidus sportlane veinist naistest ja nn raskest toidust Mitte sellepärast et need asjad oleksid iseenesest halvad või inimesele keelatud Kuid võidu saavutamise nimel tuli olla kasin ja piirata oma vabadusi Niisama ka kristlane närtsimatu pärja saavutamise nimel tuleb vältida kõike mis kahandab tema vaimulikku jõudu Ja need ei ole sugugi ainult vein

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/taotlege-eluparga/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive