archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Valik on sinu! (Mt 10:32-33) | K&T
    Ta teab kuidas meie elu toimib isegi ajaline distants ei tee Jeesuse kuulutust tühjaks või eluvõõraks vastupidi see millest ta kõneleb on täna vaat et olulisemgi kui omal ajal Üks põhiline küsimus meie jaoks on kas kirikul on veel midagi maailmas teha Või nõustume maailma tõdemusega et kiriku aeg on läbi saanud tänapäeva inimese ja elu jaoks on kirik võõras ja elukauge Kirik on inimesed maailmas kes on saanud igaviku julgustuse osaliseks ja tahavad ning mõistavad seda maailmas jagada Salgamine ja tunnistamine on tänase kirjasõna küsimus Kuid Kristus on maailma jaoks varjatud ja saab avalikuks nimelt järgijate kiriku kaudu Kas Jeesus oli ja on vajalik Sellele annavad tõestuse või tõenduse jüngrid püha seeme tunnistajad Välised vahendid maailmas muutuvad Teadmised maailmast inimesest on võimsalt arenenud meil on filigraansed oskused et maailma kujundada ja muuta sageli tundub et maailma arengul ei olegi piire Igal ajal on olnud lootus et veel pisut ja me olemegi saavutanud täiusliku maailma Paar üksikasja veel ja siis ongi kõik korras parimas korras Jeesuse tunnistus sellesse ideaalmaastikku ei mahu Tema elu kannatus ja surm õpetus ja ülestõusmine surnuist juhatavad patu ja kurjuse kaose ja ahastuse sisse ning seejärel täiuslikkusse pühadusse Selles vanas inimeses ei ole midagi head ja uues ei ole enam kohta vanale Uus tunnistab Jumala pühadusest täiuslikkusest igavesest Need jõud mis Jeesus alistasid püüavad inimest pühadusest lahutada sageli väga meeldivate asjade läbi Eksitaja suur kavalus on et ta julgustab meid arenema mitte muutuma mitte meelt parandama vaid siit ja sealt puuduvat osa kohendama kehutades inimese arvama et tema enese sees on piisavalt võimalusi saada väga heaks Kui ma saan ise hakkama saan oma eluga toime siis pole Jumalat vajagi Sellisel kujul jumalasalgamine on iseenesest meeldiv Tunda end elu peremehena see on võimas See on aga siiski piiritletud maailm Maailm mille mõõduks on inimene ja tema võimekus

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/valik-on-sinu/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Hoidkem uks avatuna! (nr 8/3.2.2012) | K&T
    jõuab tänasesse numbrisse ka EELK vaimulike konverentsi kajastus Annika Laats üks kahest aasta vaimulikuks valitust esitab intervjuus oma mõtteid kiriku koguduse kodu pere enda kohta ning konverentsi kohta kust ta võttis endaga kaasa mõtte et oleme uksehoidjad need kelle kutsumuseks on hoida avatuna uks Kristuse poole Teinegi intervjuu ilmestab tänast numbrit ja resoneerub esimesega sest avatus koguduses ja kirikus on sellegi teema Jaak Aus jagab lugejatele mõtteid mida talle andsid Tallinna Toompea Kaarli koguduse liikmed Oma hiljuti kaitstud magistritöös kaardistas ta inimeste ootusi oma koguduse ja kiriku suhtes olles sellega üks väheseid Eestis kes ühe sealjuures suure koguduse suhtumisi süstemaatiliselt on uurinud Lisaks vaimulike konverentsile kajastab Kirik Teoloogia tähelepanuväärset oikumeenilist kiriklikku sündmust mis Eestis neil päevil toimub Nagu võite uudisest lugeda võõrustab EELK 2 5 veebruarini Euroopa evangeelsete kirikute osaduse nõukogu 9 istungit ning on sellega koduks oikumeenilisele avatusele kõige nähtavamal kujul EKOE on tähtsaim evangeelsete kirikute ühendus Euroopas kuhu kuuluvad 106 kirikut kõigist Euroopa maadest Tallinnas tehakse viimaseid ettevalmistusi täiskoguks mis toimub sügisel Firenzes Sel puhul avaldame EKOE peasekretäri Michael Bünkeri ülevaate kirikuteosadusest Tänases numbris Alar Laats Eesti teoloogiline mõte 20 sajandil 1 osa Michael Bünker Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas EKOE Leuenbergi kirikuosadus Asutamine Tänapäev Tulevikuväljavaated Oleme uksehoidjad Intervjuu aasta vaimulik Annika Laatsiga Mida ootab koguduseliige kirikult Intervjuu Jaak Ausiga Lea Jants Ylönen Sära meie südametes Jutlus Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/hoidkem-uks-avatuna-nr-83-2-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Eesti teoloogiline mõte 20. sajandil (1. osa) | K&T
    mõtlemine ja mina funktsioon ning neile lisanduvad kujutlused ja tahteprotsessid Kuigi enamus Dorpati koolkonda kuuluvaid uurijaid tegutses edaspidi mujal jäi pärast Karl Girgensohni surma koolkonna keskus siiski mõneks ajaks Tartusse ning selle juhiks oli Werner Gruehn vt allpool Teiseks erandiks oli slovaki päritolu kirikuloo professor Jan Kvačala keda tänaseni hinnatakse Comeniuse uurijana Teaduskonna sakslastest õppejõu dudega Kvačalal koostöö ei laabunud Seesemann 216 seevastu sai ta aga hästi läbi ülikooli venemeelse juhtkonnaga Samuti on teda hinnanud eestlastest teoloogid Tema dekaaniks olles ja ilmselt tänu tema initsiatiivile rajati usuteaduskonnas keisri käskkirja kohaselt eesti ja läti tegeliku usuteaduse professuur Kõpp 2 kd 44 47 vrd ka Masing 86 94 Kokkuvõtteks Sajandi esimeses osas enne Eesti iseseisvumist toimus teo loogiline mõtlemine peamiselt Tartu usuteaduskonnas See oli aga tihedalt seotud luterliku kirikuga Tartu usuteaduskond kuulus sisuliselt Saksa pro testantlike usuteaduskondade maailma ning on just selles kontekstis mõistetav Sealsel akadeemilisel maastikul kuulub ta mõõdukalt konservatiivsesse ja konfessionaalsesse ossa sisuliselt oli talle eriti lähedal Erlangeni teaduskond Akadeemiliselt tasemelt vastas ta keskmisele Saksa tasemele Kõige olulisemaks teoloogiliseks sündmuseks tuleks ilmselt pidada Theodosius Harnacki vastuseisu Ritschli Lutheri käsitlusele Sellisena oli teaduskond lähtekohaks millele suures osas tugines 20 sajandi järgmise perioodi teoloogiline mõtlemine Eestis Teoloogiline mõte kahe sõja vahel Nii nagu Esimese maailmasõja lõpp tõi kaasa olulisi muudatusi poliitikas tõi ta kaasa ka põhimõttelisi teisenemisi teoloogilises mõtlemises nii Euroopa kui ka Eesti mastaabis Euroopas muutus oluliselt teoloogia stiil Kui sõja eel domineeris liberaalne teoloogia siis sõja järel asus juhtkohale nn dialektiline teoloogia mis varasemast suuresti erines Muidugi mõjutasid need euroopa sisesed muudatused ka Eestit kuigi mõnesuguse hilinemisega Lisaks sellele toimus aga Eestis veel kaks arengut mis avaldasid mõju siinsele teoloogilisele mõtlemisele Esimesena tuleks nimetada teoloogia üleminekut sakslaste käest eestlaste kätte Kuni Esimese maailmasõjani oli eestikeelne teoloogia olnud marginaalse tähendusega Eesti Vabariigi tekkega ning rahvuskiriku kujunemisega kaasnes aga ka eestikeelse teoloogia tõus Eestikeelse teoloogia domineerivaks muutumine ei olnud sugugi teoloogia enese loomuliku arengu tulemus Selle taga olid üldpoliitilised ja kirikupoliitilised jõutegurid Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli usuteaduskonna rajamisel ei olnud kusagilt piisavalt võtta eestikeelseid kvalifitseeritud õppejõude Õigupoolest polnud võtta kedagi 1919 aasta sügisel määrati usuteaduskonna korraldajaks Johan Kõpp kes oli olnud 1916 aastast peale tegeliku usuteaduse erakorraline professor Paraku oli ta saanud sellele ametile poliitilistel asjaoludel ning mitte oma akadeemilise kvalifikatsiooni tõttu mida tal tegelikult ei olnudki Eestlastest võeti tööle veel Olaf Sild kirikuloo õppetooli juhatajaks Hugo Bernhard Rahamägi süstemaatilise usuteaduse õppetooli juhatajaks ja Eduard Tennmann võrdleva usuteaduse peale Ka neist ei olnud ühelgi vajalikku akadeemilist kvalifikatsiooni Piibliteaduste jaoks ei olnud kedagi võtta Seetõttu tuli kasutada sakslaste abi kelle hulgas oli haritud teolooge piisavalt Esmalt tuleks mainida Vana Testamendi professorit Alexander von Bulmerincqi kes oli ülikoolis töötanud õppejõuna juba alates aastast 1895 ning suutis edasi kanda vana teaduskonna kontinuiteeti Tema eriliseks tugevuseks peeti semiidi keeli ning entsüklopeedilisi teadmisi 16 Õppejõuna oli ta väga hinnatud aga originaalne uurimistöö ei olnud ilmselt ta tugevaim külg Salumaa 19 Kuulajad pidasid teda konservatiivseks teoloogiks Arumäe 151 kuid ilmselt kuulus ta hoopis mõõdukalt kriitilise piibliteaduse suunda mida ei iseloomustanud ekstreemsus Tema erialase mõtlemise loomulikuks kontekstiks oli just tolleaegne tavapärane saksakeelne teoloogia Professor von Bulmerincqi pikaajalise tegevusega pandud tugev alus semi keeltele ja eksegeetikale on märgatav eesti Vana Testamendi teaduses tänaseni 17 Seevastu Uue Testamendi teadusel nõnda hästi ei läinud Esimeseks profes soriks oli aastail 1919 1922 Adalbert von Stromberg kes oli rahvusvaheliselt tuntud nii kirikuloolasena 18 kui ka uustestamentlasena Vööbus 31 Seejärel oli aastail 1924 1927 professoriks Karl Konrad Grass kes samuti oli rahvusvaheliselt tuntud nii oma erialal kui ka n ö hobi poolest milleks oli vene sektide uurimine Kuigi sektide uurimismeetodid on aja jooksul muutunud on Grassi sellealased tööd siiani hinnatud oma materjali rohkuse ning käsitluste põhjalikkuse poolest Seejärel oli professoriks Otto Seesemann kuni emeritee rumiseni aastal 1937 Tegelikult oli Seesemann vanatestamentlane ning Uue Testamendi teadlasena ta eriti välja ei paistnud Kõik need kolm järjestikust Uue Testamendi teaduse professorit olid töötanud juba saksakeelses teaduskonnas ning seega kindlustasid järjepidevust teaduskonnas Usuteaduskonnas oli veel üks sakslane kes aga püüdis aktiivselt säilitada saksa teoloogilist mõtlemist Tartus ning kelle selja taha koondusid teised saksa teoloogiat säilitada püüdvad sakslased See oli süstemaatilise teoloogia eradotsent Werner Gruehn omal ajal maailma üks juhtivaid religioonipsühholooge Koos oma õpetaja professor Karl Girgensohniga olid nad Tartu religioonipsühholoogia koolkonna rajajad ning tuntuimad esindajad 19 Kuna Tartu usuteaduskond eestistati siis mitmel saksa üliõpilasel oli tekkinud probleeme loengute mõistmisega eriti just praktilise teoloogia vallas Et nende õppetööd kergendada peeti kahekümnendail aastail saksa teoloogidele täiendavaid loenguid Saksa Teoloogide Seltsis Theologischer Verein Kentmann Plath 137 Ilmselt sealt saadi innustust ning 1931 aastal asutati Gruehni eestvedamisel Tartus saksakeelne teoloogiline kõrgkool Luther Akademie 20 Eraldi saksakeelse õppeasutuse loomise eesmärk ei olnud sugugi puhtrahvuslik Olulist rolli mängisid siin teoloogilised motiivid Ülikooli usuteaduskonda peeti akadeemiliselt ebapiisavaks ning konfessionaalselt ebakindlaks 21 Samuti panid akadeemia rajajaid muretsema segadused tolleaegses EELK s Ketola 237 Lisaks sellele oli oluliseks motiiviks vene kommunismi agressiivsus ning geograafiline lähedus Kardeti et Nõukogude Liidu lähedus võib ka usulist olukorda Baltimaadel mõjutada halvenemise suunas 22 ning loodeti et kommunistliku režiimi kokkuvarisemisel vajab luterlik kirik Venemaal koolitatud töötajaid See oligi oluliseks akadeemia rajamise motiiviks Rajaja Werner Gruehn ise ning ta perekond oli kannatanud enamlaste all Gruehnil endal oli ka väga tugev missiooniteadvus ta nägi protestantliku kristluse tolle aja üht põhilist ülesannet kommunistlikule ateismile vastuastumises ning just Baltimaade kristlastel oli siin otsustav roll 23 Akadeemiline töö õppeasutuses toimus Saksamaa akadeemilisel tasemel ning võib oletada et sealsed õppurid said mõnevõrra tugevama hariduse kui ülikooli tudengid Gruehn valiti mõne aja pärast Berliini ülikooli professoriks tema tööd religioonipsühholoogia alalt on siiani rahvusvaheliselt hinnatud Mitmed teisedki akadeemia õppejõud nii kohalikud kui ka Saksamaalt tulnud külalisõppejõud on hiljem saavutanud kas ülesaksamaalise või lausa ülemaailmse tuntuse Nii tegutsesid siin õppejõududena Eduard Steinwand Hellmuth Frey Georg von Rauch Ernst Benz ja mitmed teised Kahle 105 Kentmann Plath 138 Enne kui pöördume tolle aja peamise teoloogiakeskuse Tartu ülikooli usuteaduskonna juurde tuleks lühidalt peatuda ka mõningatel teoloogilistel tendentsidel luterlikus kirikus kuivõrd sealne teoloogiline mõte ei olnud alati sugugi seotud teaduskonnas toimuvaga Kõigepealt tuleks nimetada seda et kui teaduskond oli domineerivalt ikkagi Saksa teoloogia suunitlusega siis luterliku kiriku juhtkond hakkas üha rohkem pöörduma Põhjamaade suunas See

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/eesti-teoloogiline-mote-20-sajandil-1-osa-2/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) – Leuenbergi kirikuosadus. Asutamine – Tänapäev – Tulevikuväljavaated | K&T
    17 28 Edasi käsitletakse kirikuosaduse väljakuulutamist ja teostamist mis väljendub tunnistamises ja teenimises LK 35 26 mille juurde kuulub kantsli ja armulauaosadus aga ka vastastikune ametite tunnustamine läbi edasise teoloogilise töö mis toimub õpetuslikes aruteludes LK 37 41 läbi organisatsiooniliste järelduste LK 42 25 ja oikumeeniliste aspektide LK 46 49 arvessevõtmise 3 Kuidas kirikuosadus teostub Kirikuosadus on ennekõike jumalateenistuslik osadus Selle teostumiseks pakub EKOE ühiste jumalateenistuse kantslivahetuse ja ametikandjate vahetuse vormide kõrval liturgilisi materjale nn Leuenbergi pühapäeva regulaarseks pühitsemiseks uut ühist Euroopa lauluraamatut Colours of Grace jne Kirikuosadus on alati ka teoloogiline õpetusosadus EKOE näeb selles oma keskset ülesannet mis on viinud juba märkimisväärsete tulemusteni Jeesuse Kristuse kirik 1994 Kirik rahvas riik rahvus 2001 Kirik ja Iisrael 2001 Evangeliseerida evangeelselt 2006 jt Siia kuuluvad ka jätkuvad oikumeenilised läbirääkimised anglikaanide ortodokside ja baptistidega Kirikuosadus tegeleb ka ühinenud Euroopa teemaga Samuti tuleb nimetada piireületavat koostööd konsultatsioonide ja kohtumiste näol ning regionaalsete gruppide tegevust kus kirikuosadus reaalselt teostub Rumeenia evangeelsed kirikud on juba alates 1975 aastast ühinenud 25 kirikuga ligi 14 erinevast riigist EKOE Kagu Euroopa grupiks Üle euroopaliselt on EKOE eriti sotsiaaleetika küsimustes protestantismi ühiseks hääleks Käesoleval ajal toimuvad kaks õpetuslikku arutelu Pühakiri usutunnistus kirik ja Amet ordinatsioon ja episkope evangeelses käsitluses jätkatakse oikumeenilisi dialooge moodustati noorte oikumeenikute töörühm tugevdatakse ja laiendatakse regionaalsete gruppide tegevust Olulist rolli kirikute võrgustumises mängib veebitöö millele EKOE paneb erilist rõhku 4 Leuenbergi oikumeeniline tähtsus Leuenbergi mudeli oikumeenilist tähtsust rõhutab metodistide liitumine kirikuosadusega Selle läbi sai selgeks et see mudel on rakendatav ka teiste konfessioonide puhul Suured Põhja Euroopa kirikud Rootsi ja Soome kirik on kaastegevad kõigis EKOE valdkondades kuigi nad ei ole seni konkordiale alla kirjutanud Nende arusaam kirikuosadusest väljendub Porvoo Ühisdeklaratsioonis 1992 aastast Norra kirik ning Eesti ja Leedu luterlikud kirikud ning alates 2010 aastast Taani luterlik kirik toim mis kuuluvad nii Porvoo osaduskonda kui ka EKOE sse on näiteks et nende kahe tee vahel ei ole vastuolu Rooma katoliku kiriku usukongregatsiooni poolt eelmise aasta 2007 toim juulis avaldatud dokument Vastused küsimustele teatud aspektidest õpetuses kiriku kohta vt Mõningaid aspekte õpetusest kirikust Eesti Kirik 09 08 2007 toim ja reaktsioonid sellele vt nt Martin Friedrich Kommentaar ja Luterliku Maailmaliidu peasekretäri õp dr Ishmael Noko avaldus Eesti Kirik 09 08 2007 toim osutavad EKOE vaatenurgast selgelt tungivale vajadusele kirikutevaheliseks dialoogiks nende erinevates arusaamades kirikust ja ühtsusest Siin on veel palju ebaselgust ja arusaamatusi mille kõrvaldamisega tuleks tegeleda EKOE viimane täiskogu mis toimus septembris 2006 Budapestis otsustas otsida sobivaid teid dialoogiks rooma katoliku kirikuga mille sisuks oleks EKOE oikumeenia mudel ühtsus lepitatud erinevuses 2011 aastal EKOE presiidiumi ja Kristlaste Ühtsuse Edendamise Paavstliku Nõukogu presidendi kardinal Kurt Kochi vahel toimunud tippkohtumisel väljendati mõlemapoolset huvi alustada rooma katoliku kiriku ja EKOE vahelist konsultatsioonide sarja kirikuõpetuse eklesioloogia küsimustes Need võivad saada alguse juba septembris 2012 Firenzes toimuva EKOE täiskogu järel Toim 5 Lõpetuseks Mõne aja eest esitati Tübingeni evangeelsele dogmaatikule Eberhard Jüngelile küsimus mis peaks olema oikumeenia eesmärk kas kirikute taasühinemine või konfessioonide rahumeelne kooseksisteerimine Ta vastas Ei üks ega teine vaid tõeline kirikuosadus Ja see on evangeelse arusaama järgi

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/evangeelsete-kirikute-osadus-euroopas-ekoe-leuenbergi-kirikuosadus-asutamine-tanapaev-tulevikuvaljavaated/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Oleme uksehoidjad. Intervjuu aasta vaimulik Annika Laatsiga | K&T
    lahustuda ja haihtuda praktiliste ja tüütute argikohustuste keskel Võiks öelda et tänu pidevale teoloogilise mõtlemise sees olemisele püsib fookuses see mis on vaimulikutöös kõige olulisem rõõmusõnumi kuulutamine inimeste elusama elu juurde Kristuse juurde suunamine et nad võiksid leida taasühenduse Jumalaga Iseenesest mõista on teoloogia millest siin kõnelen mõeldav üksnes palvetava teoloogiana Just nõnda ka terve kogudusetöö KK Milline on sinu puhkus AL Ega ma väga eeskujulik puhkaja just pole Armastan hilisõhtuseid tunde kui saan jalad vastu sooja ahju tõsta ja lugeda Armastan abikaasa või lastega teatris ja kontsertidel käia Armastan pere väljasõite ringreise mööda Eestimaad Sageli on aga nõnda et kodutöid tehes püüan mõelda need meeldivaks puhkuseks kogudusetööst kogudusetööd omakorda heaks võimaluseks lülituda välja doktoritöö kirjutamisest jne KK Millised olid sinu jaoks 2011 aasta kõige olulisemad sündmused Mis sind su töös praegu kõige rohkem rõõmustab AL Vaimuliku töös on just väikesed helged hetked need mis kauaks meelde jäävad hetked kui midagi suurt ja erilist nagu ei toimugi ent kui ühtäkki tajud Jumala Vaimu tööd inimeste südametes kui võid tunnistajaks olla Püha ligiolule või tunned sooja armastuse kohalolu inimeste seas Need hetked ongi suured rõõmutoojad Küllap oli 2011 aasta sündmustest üheks olulisimaks Vaikuse laste rahupaiga valmimine Tundus lausa uskumatuna et see tõesti teoks sai veel tükk aega käisin seda õhtuti üksi vaatamas ja katsumas et veenduda see on nüüd tõsi Kõik matused kõik lood mis selle paigaga seonduvad on erilised ja meeldesööbivad Teisalt oli mu jaoks väga eriline aeg sügis kui viibisin kolm kuud õppepuhkusel eemal kogudusest ja üsna palju eemal ka perekonnast Tänu meie peresõpradele sain viibida üsna ära eemal mere ääres kohtumata vahel päevade kaupa ühegi inimesega ümberringi üksnes loodus meri ja mu raamatud Viljakas tööaeg ehkki alguses naudinguna tundunud üksindus tüütas lõpuks küll hirmsasti ära KK Millised väljakutsed seisavad 2012 aastal sinu ja sinu koguduse ees Milliste väljakutsete ees seisab meie kirik AL Välja kutse on küll hea sõna Suur väljakutse on olla kutsutud teenima ja kuulutama selles maailmas Mitte üksnes intramuraalselt kiriku müüride vahel vaid kõikjal seal kus on inimesed Suur väljakutse on olla kutsutud välja enese seest enesekesksusest enesesse pööratusest olla kutsutud keskenduma teistele püsima Jumalas ja olema olemas teiste jaoks Teadupärast on patu väljenduseks see et inimene on homo curvatus in se enesesse keerdunud inimene Mulle tundub et kiriku suurimaks probleemiks on seesama kalduvus enesesse keerduda olla ecclesia curvata in se See tähendab enese ületähtsustamist mingitesse pisiasjadesse takerdumist oma naba uurimist väga sageli ka suretava kirjatähe vangi tagasi langemist Heitku Jumal meile armu et me võiksime ennastunustavalt armastada teenida naerda ja rõõmustada KK Tänavuse vaimulike konverentsi läbiv teema oli jutlustamine Mis on sinu jaoks jutluse või vaimuliku kõne juures kõige olulisem AL Nagu Pühakirjas on ka jutluses olulisim see mis juhatab Kristuse poole was Christum treibet See on evangeelium rõõmusõnum Jumala armastusest ja väest Mitte meie teod olgu need nii vagad ja jumalakartlikud kui tahes vaid Jumala enese tegu KK Mis oli konverentsil kuuldust kogetust sinu jaoks kõige tähendusrikkam AL Võtsin endaga kaasa mõtte et oleme uksehoidjad need kelle kutsumuseks on hoida avatuna uks Kristuse

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/oleme-uksehoidjad-intervjuu-aasta-vaimulik-annika-laatsiga/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Mida ootab koguduseliige kirikult? Intervjuu Jaak Ausiga | K&T
    kommenteerimiseks mida kahjuks kasutati vähe Ankeeti täitis 387 koguduseliiget JL Kirjelda lühidalt milliste uurimistulemusteni sa jõudsid JA Oluline on et koguduseliikmed said tagasisidet et nende arvamus on koguduse juhtidele oluline Oli tore märgata elevust ja saginat küsitluse tegemise ajal Oli kuulda et toimusid ka omavahelised arutelud nendel teemadel näitena võiks tuua küsimuse jumalateenistuse algusaja kohta Hea meel oli tõdeda et sakramente peetakse tähtsaks Samuti on jumalateenistus meie koguduseliikmetele oma terviklikkuses oluline Jutlust tähtsustati natuke rohkem kui muid osi aga see vahe ei olnud märkimisväärne Pihi osa võiks aga ehk rohkem tähtsustada Uuringu tulemusena võib kahjuks tõdeda et Piiblit loevad koguduseliikmed väga juhuslikult ja isegi harva Ka regulaarne palvetamine on omane vaid väikesele osale vastanutest Selle üle tasuks vaimulikel kindlasti mõelda Koguduseliikmetel on suur huvi selle vastu mis koguduses toimub Oleme ilmselt liikumas selles suunas et inimesed ei otsi enam infot vaid saavad infot Otsivad need kes vajavad midagi konkreetset aga üldine info saabub niigi ja võetakse teadmiseks Infot on vaja rohkem jagada Ka on oluline väikerühmade töö koguduses ja seda mitmesuguses vormis et jõuda ka suures koguduses vahetumalt inimesteni JL Kas uurimistulemused olid sinu jaoks üllatavad JA Üllatavat oli kuid rohkem said vast oletused kinnituse Ega vaimulikud ju palju tea mida tegelikult arvatakse Näiteks on mind kritiseeritud jutluste osas aga uuring näitas et meie jutlustega on enamik vastanutest kas rahul või väga rahul nad peavad neid sisukateks ja ajakohasteks Positiivselt üllatas et sakramente peetakse tähtsaks Positiivne oli ka see et kogudusele on tähtis koos laulmine ja ka koorides osalemine See ühendab ja koorid annavad teistelegi julguse laulda olles n ö eestlauljad Üllatas ka soov saada kogudusest infot rohkem kui seni Oleme kartnud rohkem postitada sest tundus et inimesed on infost küllastunud aga ei ole Tahe koguduses midagi teha on olemas Üllatas kindlasti see et nii vähe loetakse pühakirja ja et palveelu on juhuslikku laadi On mille üle arutleda JL Mis oli seda uurimust tehes suurim avastus sinu enda jaoks JA Ehk see tõdemus et peab rohkem küsima mitte oletama mida arvatakse ja mõeldakse Selliste küsitluste tegemine ei ole üldse keeruline kui on olemas koguduseliikmete korralik andmebaas JL Kuidas see uurimus sind igapäevases kogudusetöös aitab JA Väga palju See annab kindlust et otsused mida koguduses tehakse on õiged sest tagasiside oli muidu väga juhuslik Samuti saab selle uurimuse tulemustele tuginedes mõelda millele pöörata tähelepanu leeriõpetuses informatsiooni jagades jne JL Kas selliseid uurimusi tuleks teha ka teistes meie kiriku kogudustes Kes seda peaks organiseerima JA Loodan et minu uurimus annab hea tõuke Kuigi kogudused on erinevas olukorras maa linn jne on inimesed loomu poolest ikka ühesugused Ka infotehnoloogia ja telekommunikatsioon loovad eeldused info kättesaadavuseks kõigile arvamuse kujundajaks ei ole vaid poes räägitav või koolis õpitav JL Kuivõrd peaks kirik arvestama oma liikmete soovide ja ootustega JA Kindlasti peab arvestama Arvan et kirik ei pea oma õpetust muutma ja kindlasti ei tohiks minna kaasa kõigega mida maailm pakub Samas tuleb arvestada et inimesi mõjutavaid tegureid on palju rohkem kui oskame arvata Arvan et ei aita vaid see kui näiteks liikmeannetuse puhul räägime kontekstis

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/mida-ootab-koguduseliige-kirikult-intervjuu-jaak-ausiga/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Sära meie südametes (2Kr 4:6-10) | K&T
    igasuguste abivahenditeta Kui aga Jumal laseb oma valgusel tungida meisse siis avanevad meie silmad ja meiegi võime tunnistada Kristusest Sageli arvatakse et need inimesed keda Jumal on kutsunud tööle oma viinamäele peavad olema kuidagi teistest paremad erilisemad ja pühamad Kui me aga vaatame apostel Paulust siis oli tema enne seda kui Jeesus Kristus end talle ilmutas üks suuremaid kristlaste tagakiusajaid Ka vaevasid Paulust mitmed ihulised hädad Pauluse apostliks olemine seataksegi korintlaste poolt kahtluse alla just tema ihuliste hädade ning viletsuse pärast Ta ei vasta inimeste tavapärasele ettekujutusele pühast jumalamehest Vaatamata kõigele sellele on Issand just teda kutsunud oma sõnumi edasikandjaks Paulus loetleb ka meile siin raskusi mis tema elus valitsevad Teda ahistatakse ta on nõutu teda kiusatakse taga teda rõhutakse kuid siiski ei ole kõik see Pauluse meelest kohutav Paulus asetab tegelikkusele vastu hoopis teise reaalsuse Nimelt Jumala jõule toetudes suudab ta sellele kõigele vastu seista Läbi Jumala aulisuse ilmutuse muutub Paulus kristlike koguduste tagakiusajast suurimaks paganate misjonäriks Paulus on haigustest vaevatud alandatud teda jälitatakse ja pannakse isegi vangi aga siiski kiidab ta talle Jumala poolt antud ametit ja kohustust kuulutada rõõmusõnumit Kristusest Ta ei tunne ennast viibivat kitsikuses ega meeleheitel ega olevat hüljatud vaid ütleb end kandvat Jeesuse surma oma ihus et temagi ihust avalduks Jeesuse elu Lunastaja on Jeesus kes ei ole mitte ainult surnud vaid on ka surnust üles äratatud Jumal kasutabki väga sageli oma töös inimesi kes on nõrgad ja võib olla tunduvad mitte midagi väärt olevat Just nende nõrkade ja väärtusetute inimeste kaudu tulebki Jumala aulisus kõige paremini esile Jumal võib anda inimestele oskusi ja võimeid mida need inimesed pole arvanud endal kunagi olevat Jumal võib ka meie ebaõnne muuta õnneks ja mustematest muredestki valmistada rõõmu Jumala võimuses on teha argadest kõige julgemad sõna kuulutajad ja rõõmusõnumi levitajad Uskudes Jeesusesse Kristusesse muutub meie elu uueks kuid ka kristlase uus elu on varjatud meie ihulikkuse taha Paulus tahab meile öelda et Jumala aulisuse and on antud meie kätte kes me väliselt viletsad oleme et mitte meie väline olemus ei saaks mõjutajaks vaid see Jumala arm mis on väärtusliku aardena meisse kui astjatesse asetatud Jumal on puudutanud meie südameid ja asetanud sinna valguse mis võib valgustada pimedat maailma Olles puudutatud Jumala vaimu poolt jääb inimene oma väliselt olemuselt samaks kuid meie sisemus muutub Meid täidetakse uute soovide eesmärkide ja mõtetega Meie mõtetes on Kristus ning sellepärast soovime ikka enam ja enam Teda tundma õppida Just oma südamega võime näha jumalikku valgust ja mõista Jumala olemust See mida Paulus räägib enda kohta kehtib tegelikult kõigi kristlaste kohta Jumal ilmutab end nõrkades allasurututes silmapaistmatutes Jeesuseski oli jumalikkus varjatud tema inimliku loomuse taha Jumal kasutab lihtsaid ja tavalisi asju ning inimesi selleks et teha midagi erilist Sakramentideski kasutatakse kõige tavalisemat vett leiba ja veini kuid Jumala sõna mõjul muutuvad need lihtsad asjad tähtsaks ning avaldavad meile olulist mõju Kui vaatame meid endid ning kristlasi ja kristlikku kirikut siis näeme et meie kirikutki vaevavad paljud hädad Inimesed kes sellesse kirikusse kuuluvad on kõik erinevad oma murede vaevade ja hädadega ning siiski

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/sara-meie-sudametes-jutlus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Dünaamiline Jumala riik (nr 9/ 10.2.2012) | K&T
    20 sajandil Ei ole midagi paremat võimalusest kogeda teoloogilise mõtte mitmekesisust ja dünaamilisust Alar Laatsi kirjutise kolmas ja ühtlasi viimane osa ilmub järgmisel reedel Anname juba ette teada et meie veebiajakirja tulevas kahes numbris käsitletakse arvamuslugudes lähemalt Tartu Ülikooli usuteaduskonda Läti teoloogiliste kõrgkoolide tänapäeva EELK Usuteaduse Instituudi olevikku ja tulevikku ning EELK hariduspoliitikat Kirik Teoloogia arvamuslugu on täna EEKBL liikmelt Einike Pillilt kes juhib meie tähelepanu jätkusuutlikkusele koguduses Ta kirjutab Erinevad põlvkonnad koguduses asetavad meid küsimuse ette kas näeme Jumala riiki dünaamilise või staatilisena muutuva või alati samasugusena Kas tõeline kristlane on nagu meie Või võib ta ka teistmoodi olla Olgu vabadus mis dünaamilisest Jumala riigist kiirgub meie olemisse meile meeldetuletuseks ja juhtmõtteks eelolevaks nädalavahetuseks Tänases numbris Alar Laats Eesti teoloogiline mõte 20 sajandil 2 osa Michael Bünker Jumala vaba arm 1Sm 16 1 13 Einike Pilli Jätkusuutlikkusest koguduses Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/02/pealkiri-nr-9-10-2-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive