archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Surm ja igaviku tõotus (nr 6/ 20.1.2012) | K&T
    ta meile meelde et inimese jaoks on olevik pidev lähtepunkt tulevikku Vana Testament seab selle jaoks valmis õpetussõnu ja lugusid millele pakub Aabrahami teeleasumine Gn 12 põhilist eeskuju kui oleme juba kord oma surmani igavesti teel siis saab see tee olla õnnis vaid siis kui usaldame Jumalat nagu Aabrahamgi Kui me usaldame Jumalat siis sugeneb meisse lootus Lootus võimaldab meil näha nähtamatut Nähtamatud asjad on olulisemad Nendes kätkeb igaviku tõotus Nähtavad asjad mööduvad Nähtamatud asjad on igavesed kirjutab tänases jutluses EELK Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Allan Praats Ta ütleb veel Pöördumine Jumala poole on juba iseenesest pöördumine kõige kaduva ihalemisest ja hellitamisest tõelise kirkuse ja Armastuse poole Mitte möödunusse ja kaduvasse klammerdumine vaid enda avamine Jumalale et Tema võiks täita meid rõõmuga Uudisega Euroopa evangeelsete kirikute aruteludest suremisabi üle ning Vend Roger raamatu tutvustusega olgu tänane ajakirjanumber abiks kõigile keda surm ja igaviku tõotus puudutavad Aga puudutavad need ju meid kõiki Tänases numbris Otto Kaiser Vana Testamendi tähendus kristlikule usule 1 osa Surmast intervjuu Marju Kõivupuuga Allan Praats Jutlus lootusest 2Kr 4 16 18 Tiina Klement Vend Roger kirjutiste raamat Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/surm-ja-igaviku-tootus-nr-6-20-1-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vana Testamendi tähendus kristlikule usule (1. osa) | K&T
    Teise Jesaja õnnetõotus Js 43 1 2 mis oli mõeldud eksiili viidud rahvale kellel hakkas kaduma lootus lunastusele oma Jumala abil on tollest ajast peale pakkunud lugematutele inimestele nende elu kriitilistel pöördehetkedel usaldust Jumala armuliku juhtimise ja korraldamise vastu Nõnda saab öelda nii mõnegi Piibli palvetaja usaldustunnistuse kiidusõna Jumala usaldamise üleskutse ja kaduvu sekaebuse kohta Tarvitseb vaid valik tekste nimetatud järjekorras üksteise järel ritta seada et saada ettekujutus kuidas nende sõnadega saab elada lausa sõltumata igasugusest konfessionaalsest seosest eriti veel kui usaldus nagu viimane tsitaat näitab ületab hirmu surma ees Üks usaldustunnistus Ps 23 1b 4 Issand on mu karjane mul pole millestki puudu Haljastel aasadel ta karjatab mind karastavatele vetele juhatab mind kosutab seal mu hinge juhib mind õigetel jälgedel oma nime pärast Kui ma ka kõnniksin pimedas orus ei karda ma kurja sest sina oled minuga su karjasekepp ja su sau need lohutavad mind Ja veel üks usaldustunnistus Ps 27 1b Issand on mu valgus ja mu pääste keda on mul karta Issand on mu elu ramm kelle ees tunneksin hirmu Üks kiidusõna Ps 36 6 Issand sinu heldus on taevas sinu ustavus pilvedeni Ja kaduvusekaebus Ps 39 5 8 Issand anna teada mulle mu elu ots ja mu päevade mõõt mis see on et ma tunneksin kui kaduv ma olen Vaata sa oled mu päevad seadnud kämbla laiuseks mu eluiga on kui eimiski sinu ees Iga püsivana näiv inimene on vaid tühi õhk Lausa varjuna kõnnib inimene Küll ta möllab tühjalt Igaüks kuhjab ja ei tea kes selle koristab Ja nüüd Issand mis on mul veel oodata Mu lootus see on sinu poole Ühe targa nõuanne Ps 37 5 Veereta Issandale oma tee looda tema peale küll tema teeb Ja lõpuks lohutus viimases hädas Ps 73 23 26 Siiski olen ikka su juures sa hakkad kinni mu paremast käest Oma nõuga sa juhatad mind ja võtad mu viimaks kirkusse vastu Kes siis on minu jaoks taevas Ja sinuga olles ma ei soovi midagi maa peal Lõppegu mu ihu ja südagi Jumal on mu südame kalju ning osa igavesti Siin on jumalasuhe mille Iisrael kuulutas Aabrahami lepingust kõneleva jutustuse abil eksklusiivselt enda omaks hävitamatu igaühele kes neid psalme inimolevusena vagalt loeb Vastuväide et ausad ja inimsõbralikud kannatavad samas kui türannid õelad ja egoistid triumfeerivad ületatakse siin veendumuse abil et Jumal on ka surmas inimese tulevik Ps 73 Selline vagadus on igal ajal võimalik ja loobudes tagasihoidlikult taevasesse raamatupidamisse sekkumast rahuldub jumalakindlusega Ikka ja alati avatud tuleviku poole teele asumine kuulub inimese olemuse juurde Tema jaoks on olevik pidev lähtepunkt tulevikku Vana Testament seab selle jaoks valmis õpetussõnu ja lugusid millele pakub Aabrahami teeleasumine Gn 12 põhilist eeskuju kui oleme juba kord oma surmani igavesti teel siis saab see tee olla õnnis vaid siis kui usaldame Jumalat nagu Aabrahamgi Apokalüptika õigusest ja piiridest ning kristliku eksistentsi olemusest Tuleb tunnistada et selles Vana Testamendi pinnal kasvanud vagaduses ei esine Naatsareti Jeesust Või et väljenduda ettevaatlikumalt temast polegi seni juttu olnud Siiski et teha kindlaks millest on siis seni puudu olnud

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/vana-testamendi-tahendus-kristlikule-usule-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Surmast: intervjuu Marju Kõivupuuga | K&T
    ning paljudki meie kaaskodanikest sän gitatakse mulda tundmatuna Ma ei tea kas siinkohal on sünnis seda mainida aga loomakalmistud lemmikloomade matused on samuti postsotsialistliku Eesti uus surmakultuuri valda kuuluv nähe Mõnigi koer või kass saab Eesti ühiskonnas uhkemad peied ja luksuslikuma hauakivi kui inimene JL Kas oskad iseloomustada millised on erinevused suhtumises surma tänapäeva Eestis ja mõnes lähemas vanasse Euroopasse kuuluvas ühis konnas Kuivõrd üldse mõjutab suhtumist surma ühiskond MK Loomulikult mõjutab Nagu ülalpool mainitud kui massimeedia kul tiveerib noorust edu siis vananemise ja surmaga seotu tõrjutakse ka ühiskonnas tahaplaanile Religioossuse ilmalikkuse telg on samuti määrav mida religioossem on ühis kond seda rangemalt on reglementeeritud elukaare tähtsamad sündmused nagu abiellumine lapse sünd ja nimepanek ning matused ja lahkunu mäles tamine Nüüdisaegses Eesti pilt on nn siirderiituste osas väga heterogeenne ja individuaalne Paljuski talitakse ka meedia või filmide vahendusel nähtu kuuldu järele püüeldakse pigem originaalsuse poole kui järgitakse traditsioone Kui olin sügisel Bulgaarias Sofias köitsid minu tähelepanu pargipuudele kinnitatud arvukad A4 formaadis ja kileümbrikusse pakitud matusekutsed ja surnute mälestamisteated Lahkunu fotoga kunstiliselt kujundatud leina kuulutuse valmistamise teenust pakutakse firmade vahendusel ning see pidi väidetavalt olema esinduslik viis teavitada panihiidast või matusetalitusest ka neid inimesi keda lahkunu lähedased isklikult ei tundnud Igatahes väga huvitav viis püüda elus hoida kogukondlikkust suurlinnas kus kortermajade elanikud vaat et üksteist ei teretagi ei tunne ega pea vajalikukski tunda JL Tänapäeva eestlasi on iseloomustatud hästi usuleige rahvana Oled sa selle iseloomustusega nõus ja kas see väide kajastub ka inimeste suhtumises surma MK Peaks alustama sellest et mida me mõistame usklikkuse all Söandaks väita et eestlased on väga usklik rahvas kuid see ei ole seotud ehk niivõrd kristlusega ristikirikuga tavapärases tähenduses On tähelepanuväärne et pole teada ühtegi juhtumit kus mõni tervendaja või rahvaarst või mõni teine maagiavaldkonna teenuseid pakkuv inimene oleks kohtusse kaevatud küll aga on seda tehtud näiteks koolitatud arstide või psühholoogidega Suhted surmaga on samuti üsnagi heterogeensed elu ja surma fenomeni käsitletakse loodusteaduslikust vaatekohast kuid ka mitmete teiste suuremate religioonide kontseptsioonist lähtuvalt Olen täheldanud et budismi rahvapärased tõlgendused eriti ümbersünniahelad on eestlaste hulgas väga populaarsed Ka argisuhtluses kohtab tihti enda või teiste iseloomustamiseks väljendit et ilmselt oli ta eelmises elus see või teine olevus Paha endelisena tõlgendatakse sünni ja surmapäevade kokkulangevusi nii mõnelgi pool vaadatakse inimese kollektiivi või töölesobivust sünnihoroskoobi järgi Selliseid näiteid võiks tuua oi kui palju JL Sinu eriline uurimisteema on olnud rahvausund Kas oskad öelda kuivõrd elavad tänapäeva Eestis edasi muistsed surmaga seotud uskumused MK Sõltub jälle geograafilis kultuurilisest kontekstist Maakohtades kohtab enam vanemasse usundikihistusse paigutuvaid uskumusi ja kombeid Surma ja surnute ees tuntav pelg aga samuti massimeedia on hoidnud elus nii linnas kui maal kosmopoliitseid uskumusi kodukäijatest ja kummitustest Kirgi kütavad ka maailmalõpuootused Siinkohal meenub mulle üks lustakas aga tõestisündinud lugu kus lihtne maanaine tundis millenniumivahetusele eelnenud suvel tõsist muret kas ikka tasub tomatid purki vekkida sest kui maailmalõpp tuleb kellel neid tomateidki siis enam vaja on Sai talle siis korduvalt kinnitatud et pangu oma tomatid ikka purki sest kui maailmalõppu ei tule on jõulude ajal midagi lauale anda JL Kuivõrd tugevalt

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/surmast-intervjuu-marju-koivupuuga/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jutlus lootusest (2Kr 4:16-18) | K&T
    kui lunastusest Paulus kirjutab aga rõhuga et mitte surmas vaid elus on lunastus Hetke kerge ahistus tuleb ületada määratult suurema igavese au pärast Ahistus ja kannatused on elu paratamatu osa au saavutamiseks Meile kes me ei pea silmas nähtavat vaid nähtamatut sest nähtav on mööduv nähtamatu aga igavene Salm 18 Nähtav ihu kogu nähtav maailm on sündinu ja variseb põrmu Seepärast rõhutab Paulus et keskenduda tuleb nähtamatule mitte nähtavale Nähtamatud asjad on olulisemad Nendes kätkeb igaviku tõotus Nähtavad asjad mööduvad Nähtamatud asjad on igavesed Inimene ja surm kohtuvad elus Nii võime ütelda et surm on seotud eluga aga mitte vastupidi Surm ei saa osaks olematule vaid sellele mis on olemas Elu ei tulene suremisest vaid surm kaasneb eluga Inimene leiab igavese elu aga Kristuses Jeesuse surma oma ihus kandes avaldub kristlases Jeesuse elu 2Kr 4 11jj See mõttekäik eelneb perikoobile Jeesus on surnuist äratatud et igavene elu saaks osaks neile kes usuvad Kristus on saavutanud võidu surma üle Sellega pälvib ta usklike tänu ja kiituse et Jumala arm võiks rohkeneda Arm kasvab tänu kaudu mitte hädaldamise ja kaebamise peale See on hoopis teine hoiak võrreldes näiteks Vana Testamendi kaebelauludega Tänu andmine on osalemine Jumala elus nii nagu Tema teotseb inimlaste juures Ma ikka hämmastun inimestest kelle püsivaks meelelaadiks on rahulolematus kelle jaoks miski ei ole nõnda kui olema peab kelle jaoks teised inimesed ei ole küllalt head Vähe sellest nad on üdini halvad ja kui neis ka on midagi head siis ometi kõneldakse üksnes sellest mis varju heidab teise nimele Rahulolematus on kui üks õige eluhoiak Midagi sellist mis õigustab rahulolematut ja tema rahulolematust ja parem olemist kõigist teistest See ei ole iseloomulik mitte üksikutele tänapäeval vaid paljudele Minu meelest kasvab sellisest rahulolematusest tüdimus mida inimene ei saa ega tahagi ületada sest see on midagi mis kuulub igapäevaharjumuste juurde Kõik halb peab olema aga head võib kah vahel inimesele osaks saada Kui apostel väidab Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au salm 17 siis ta kõneleb vastu ehk tollasele ja tänapäevalgi levinud uskumusele et au on kaduv ja hetkeline ahistused ja kannatused aga püsivad ja kestvad Kui nüüd inimesele saab osaks elu tema usku mööda ja ta on end kinnitanud lootusetuse ja tüdimuse külge siis ei suuda ta mõista ennast ega maailma sellest lahus Milleks siis veel vaeva näha ja püüelda Mille poole ja milleks Kui miski ei muutu ja inimese osaks on hääbumine ja surm siis mis mõte on elul kui sellisel Lõpeb ta ju niikuinii surmaga Müstikute seas nimekaim Meister Eckhart kirjutab ses seoses järgmist Nüüd ma oletan et ühel inimesel on sada marka sellest ta kaotab nelikümmend ja talle jääb siis kuuskümmend Kui inimene alati tahab mõelda neile neljakümnele mis ta on kaotanud siis ta jääb lohutusetuks ja kurvaks Kuidas võikski see kunagi lohutatud ja hädatu olla kes pöörab enda kahju ja häda poole ja seda endale kujutleb ja vaatab sellele ja vaatab seda hädaga ja kõneleb oma kahjuga ja kahju jälle kallistleb teda ja nad vaatavad üksteist palgest palgesse Aga kui

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/jutlus-lootusest/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vend Roger’ kirjutiste raamat | K&T
    Roger ga kohtuda neljal korral kui külastasime noortegrupiga Taizé kloostrit Need külaskäigud puudutasid meid kõiki väga sügavalt Ühel õhtul nädalas pärast õhtupalvust pidas Vend Roger kirikus lühikese kõne Ta ei rääkinud kunagi palju kuid jõudis mõne sõnaga kuulajate südameni Tol korral unistasime noortega sellest et mõnigi tema raamatutest tõlgitaks ka eesti keelde Nüüd on esimene raamat ilmunud Lisaks hinge puudutavale sisule on raamat kauni ja maitseka kujundusega ning sisaldab fotosid Vend Roger teenimisest oma kogukonnas ning teistes maailmajagudes See on kaunis valimik tema kirjutistest ja elust vennaskonna rajajana Raamat avaldati pärast Vend Roger vägivaldset surma Lühikeste peatükkide kaupa on raamatus edasi antud kõige olulisem mida Vend Roger soovis oma eluga öelda elage armastades ja andestades olge osaduse ja lepituse loojateks Ta kirjutab Osaduse taastamine on tänapäeval pakiline seda ei saa lakkamatult aegade lõpuni edasi lükata Kristus kutsub meid viivitamatult lepitama Kas me teeme selleks kõik et kristlased ärkaksid osaduse vaimus Kes elab andestades võib läbi minna ka karmidest oludest nagu kevadvesi mis rajab endale teed veel jäätunud maas Ükskõik kui vaesed me ka poleks üks tänapäeva pakilisemaid ülesandeid on tuua mõistmist sinna kus on vastasseisud Lepitus ja andestus on nende puhaste allikate hulgas mis viivad uuestisünnini Vend Roger üks põhilisimaid sõnumeid oli et Jumal armastab iga inimest ja tahab et me oleksime õnnelikud Ta soovis koos oma vendadega aidata inimesi et nad avaneksid Kristuse armastusele ja leiaksid evangeeliumi tõelisuse usalduse südamerõõmu ja lootuse Vend Roger kuulas südamega Ta püüdis igas inimese näha ilu ja mõista inimhinge selle terviklikkuses Kogu Vend Roger elust kiirgus Kristuse sära Sellest särast on paljud inimesed taas leidnud lootuse ning saanud osa kiriku müstilisest olemusest Raamat on tunnistus Jumala armastusest rõõmust ja lootusest Olgu see julgustuseks meile kõigile valida armastuse ja lepituse tee Taizé Vend Roger kirjutised Armasta ja ütle seda oma eluga Tallinn EELK Laste

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/vend-roger-kirjutiste-raamat/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Ärgem varjakem sõna! (nr 7/ 27.1.2012) | K&T
    viisiks inimesi kiriklikult ja teoloogiliselt kõnetada on tuletada neile meelde nende inimlikku olemust ning siis nende lõplikkust Viimase valguses avaneb inimene Sõnale Kuidas seda teha seda demonstreerib meisterlikult Marburgi ülikooli emeriitprofessor Otto Kaiser oma kirjutise Vana Testamendi tähendus kristlikule usule teises osas Suure algustähega Sõna kõrval on ka sõna millega anname ligimestele aimu oma tegemistest jah ka kiriku tegemistest Et see on vahest keerulisemgi kui mõnikord kiriku liikmetele ja ühiskonnale edastavates sõnumite koostamisel eeldame ning et selle valdkonna sisu kommunikatiivsuse ja strateegia üle tuleb pidevalt mõtelda sellest annab märku tänane arvamuslugu Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadurilt Kadri Ugurilt Margit Lail kirjutab Jeesuse kuulutuse oluliseks osaks on inimese julgus tamine Ta teab kuidas meie elu toimib isegi ajaline distants ei tee Jeesuse kuulutust tühjaks või eluvõõraks vastupidi see millest ta kõneleb on täna vaat et olulisemgi kui omal ajal Ärgem siis varjakem Sõna Ärgem siis varjakem sõna Sõna Temast ja sõna meist kirikust Tänases numbris Otto Kaiser Vana Testamendi tähendus kristlikule usule 2 osa Kadri Ugur Kirik ja meedia kes vajab keda Margit Lail Valik on sinu Mt 10 32 33 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/argem-varjakem-sona-nr-7-27-2-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Vana Testamendi tähendus kristlikule usule (2. osa) | K&T
    soovitakse et endasse suhtutaks et teist inimest ei tohi kasutada vahendina on lõppude lõpuks kogu eetika tähtsaim põhimõte Kristlik nõue armastada vaenlast ja vastata seeläbi Jumala headusele kes laseb sadada nii õigete kui ülekohtuste peale Mt 5 43 48 on küünarpuu millega meie väikekodanliku kristluse mõõtmisest ei saa iial küllalt Nii saame teadli kuks sellest kui kaugele maha oleme Jeesusest kui usu algatajast ja täideviijast jäänud ja milline on erinevus küll Tema ja meie normaalsete kristlaste vahel Ma nimetan seda kristoloogilisest erinevusest teadlikuks saamiseks sest meie allumine sellele kogemusele tähendab jesuloogia lõppu selle lõppu et Jeesus muudetakse sotsiaaleetiliseks ideaalkujuks ning laseb meil aimata et Jeesus tuleb Isa juurest ja meie tema järglastena jääma ikka algajateks kes oleme määratud Jumala armust Vanast ja Uuest Testamendist Kui proovime lõpuks kõigele siin käsitletule veelkord pilku heita võime öelda et vanatestamentlik vagadus vabastatakse oma tõelisesse olekusse seeläbi et sellele järgneb Jeesus Vana Testamendi prohvetite ja psalmide kuldsed sõnad võivad ja tohivad saata nüüd ka kristlast tema teel niivõrd kuivõrd nad õpetavad meid Jumalat usaldama ja sellest usaldusest lähtuvalt palvetama Messias ehk Kristus Jeesus ning Pärsia aegses ja hellenistlikus juutluses oodatud Messias on kaks põhimõtteliselt erinevat tegelast maailmavalitseja ideaal kes alistab rahvad viib Iisraeli vägevuse tippu ja siis mõistab kohut õiglase vürstina Saalomoni psalm 17 kaotab kristliku sõnumi valguses keh tivuse sest viimases on rahvuslikud soolised rassilised ja klassipiirid kaotatud Erinevust vanatestamentlike ootuste ja Kristuse Jumala riigi kuulutuse vahel ei tee miski selgemaks kui Jeesuse vastus Pilatuse küsimusele kas ta on juutide kuningas Jh 18 36 37 Minu kuningriik ei ole sellest maailmast Mina olen selleks sündinud ja just selleks tulnud maailma et tunnistada tõe poolel Kõik mida inimesed siinses maailmas ette võtavad seisab nende lõplikkuse märgi all ja jääb seega ohustatuks vääritimõistmistest ja kurjast tahtest mis on siis alati kõige ohtlikum kui ta esineb hea tahtena Seepärast ei pea Jumala riik olema sellest maailmast vaid olema aktuaalne nende jaoks kel on osa Jumala kingitud sisemisest rahust Või öeldes apostli sõnadega Jumala riik ei ole ju söömine ega joomine vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus Sest kes sel kombel teenib Kristust see on Jumalale meelepärane ja tunnustatud inimeste poolt Rm 14 17 18 Vaatamata sellele jääb õigluse riik poliitiliselt sama moodi heuristlikult utoopiaks nagu maailm mis peab muudetama paradiisiks läbi kõikide inimeste kuulekuse ustavuses Tema juhatuse vastu Lõplikkusest märgistatuna ja situatsiooni mõistmisvõime poolest piiratuna ei suuda me lõplikud ideaali teoks teha vaid saame selle poole ainult püüelda muidugi teades et rahu ja õigluse riiki ei saa ühegi selle olemusele võõra vahendiga saavutada Veel jätkab Jeesuse manitsus et ühel ajal ei saa teenida Jumalat ja mammonat Mt 6 24 radikaalsel viisil prohvetite sotsiaalkriitilist kohtu ähvardust Ta püsib meneteekelina igasuguse majanduskorra kohal milles tehakse kasv ja kasu eesmärgiks iseeneses Teisi inimesi koheldes teostub kristlik vabadus valmiduses jätta nendele nende vabadus mitte pannes neid kuidagi paika ega kasutades neid pelga vahendina vaid mõeldes koos nendega solidaarselt viimseist asjust surmast ja Jumalast Asju koheldes realiseerub vabadus võimes mitte rippuda südamega nende küljes vaid neid kasutades mil selleks

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/vana-testamendi-tahendus-kristlikule-usule-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kirik ja meedia – kes vajab keda? | K&T
    sõna võtma Kiriku liikmel või ka heatahtlikul kiibitsejal peab olema võimalik saada informatsiooni kõigi kirikuelu aspektide suhtes Kui tuua näiteks EELK siis oleks mõistlik muuta Eesti Kirik tasuta liikmeleheks või kuukirjaks mille saab postkasti või kogudusse iga EELK liige ja mida tasuta jagatakse igal jumalateenistusel tasu võiks küsida vaid kojukande eest Sisekommunikatsiooni jaoks ei ole eriti mõistlik üle koormata selliseid formaate milles traditsiooniliselt antakse sõna vaid ühele osapoolele näiteks ei ole kantsliteadetes eriti mõistlik noomida kogudust vähese kirikuskäimise eest kui kogudusel pole harjumust pingist vastu hõigata et pühapäevane buss võeti käigust ära Kindlasti ei ole mõtet sisekommunikatsiooniks kasutada neid võimalusi mida pakuvad Eesti Rahvusringhäälingu kanalid kui näiteks hommikumõtisklusel on ligemale 70 000 kuulajat siis pole ilmselt väga tark pakkuda neile keeruka ülesehitusega liturgilist teksti mille sügavam mõistmine võib eeldada teoloogilist kõrgharidust Pealegi ei ole kõik 70 000 kuulajat sama konfessiooni või kiriku liikmed Sisekommunikatsioon on ajamahukas ja toob kohati rohkem pettumusi kui rõõme aga ilma selleta ei ole ühelgi usuühingul midagi peale hakata Kuni pole usaldavat osadust on kirik üsna jõuetu aga ilmselt pole erilist vahet kas see osadus sünnib füüsiliselt koos olles või kas või internetis Väliskommunikatsioon seevastu näib olevat iseendale häda kaela tõmbamine meedia tegutseb turuloogika kohaselt ning sõltub publikuhuvist publik aga paistab tahtvat ainult verd ja pisaraid Kiriku või kiriku töötegijatega seotud skandaalimaigulised olukorrad nopib meedia kindlasti üles sest seni on kirik oma väliskommunikatsioonis lähtunud eeldusest otsekui oleks kirik üldiselt eetilisem kui muu ühiskond Eksimusi selles vallas ei andestata Enamgi veel kirik kes soovib ennast väljapoole näidata kui hooliv ligimest armastav avatud organisatsioon peab hoolega treenima igaühte kes teeliste kiriku uksel istub Ainuüksi ukse avamisest jääb väheks kui teelist ootavad kirikus pikad käsulauad sinna minna ei tohi pildistada ei tohi jumalateenistuse ajal kirikusse tulla ei tohi vaimulikku kõnetada ei tohi Milleks teelisele selline kirik Kusjuures häda on veel eriti suur kui suvine rändaja on oma koguduses avatust ja usaldust kogenud ta ei ole kuidagi ette valmistatud selleks et sama kiriku teises koguduses vaadeldakse teda altkulmu kui võimalikku pildirüüstajat ja tema pettumus on seda suurem Pean väliskommunikatsiooni alaseks fopaaks ka seda et Eesti Kirikute Nõukogu rahastatud saated piirduvad ETV s Ajaliku ja ajatu ning pidulike jumalateenistustega Kui esimese nagu ka ERR saate Kirikuelu suhtes on siinkirjutaja rahulolu pigem kasvanud kui kahanenud siis jumalateenistustega on lugu teisiti Jumalateenistuse kui suhtlusformaadi mõistmine on jõukohane vaid sagedasele kirikulisele kes ühel või teisel pühal kogemata on pidanud koju jääma Kirikuvõõram või lihtsalt teisest traditsioonist pärit inimene kogeb pigem järjest kasvavat võõristust kui kuuldav nähtav teda kuidagimoodi ei kõneta miks lauldakse mida loetakse kuidas ma selle kõigega suhtestuma peaksin Katoliku kiriku olulisemaid missasid on ETV s teinekord ka kommenteeritud vahest oleks aeg mõista et ERR potentsiaalne auditoorium on Eestis tavapärasemate usundite suhtes sama võhiklik kui katoliku missa suhtes Või öelgem teisiti probleem pole mitte jumalateenistustes vaid selles et kirikute muu tegevus ei ulatu üle uudiskünnise Ilmselt ei ulatuks ka jumalateenistused kui just EKN neid ülekandeid rahaliselt ei toetaks Ometi pakuvad kogudused kogukondadele rohkesti võimalusi mis vääriksid tutvustamist märksa laiemalt Siin pole küsimus mitte

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/kirik-ja-meedia-kes-vajab-keda/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive