archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Antiookia Ignatiuse kirjade ja Rooma Clemensi kirja koht suktsessiooniõpetuse kujunemisel (1. osa) | K&T
    1Clem 40 1 See sügavus siin on tõlgendatav kas sügavusena millega Clemens vaatleb looduse ja inimühiskonna seaduspärasusi tõlgendades eelnevatest peatükkidest lähtudes või järgnevast lähtudes tõlgendades seda kui Pühakirja mida Clemens õpetab tähele panema Tõenäoline on viimane kuna just järgnev 1Clem 40 1b 5 näitab kirikus valitseva korra eeskujuna Vana Testamendi ohvriteenistuse korda Samas ei saa Vana Testamendi preestriteenistuse korda näidata kui kiriku ameti selget analoogiat ja normi pigem kasutab Clemens seda selles mõttes et näidata et ei ole kohane nõuda endale kõiki õigusi tuleb arvestada et mitte kõik pole igaühe jaoks nagu see ei olnud ka Vanas Testamendis 1Clem 43 1jj Võrdluskoht on lähedane selle analoogia aga on siin kaudsem Ignatiuse tõlgendus apostliametist Apostlike isade apostlimõiste tähendab Uue Testamendi raamatute omaga võrreldes tagasiminekut Uues Testamendis tegelevad peaaegu kõik traditsioonid Paulus Ap sünoptikud Jh Ef Ilm apostliameti loomuse küsimusega kusjuures apostleid iseloomustab seotus Jeesusega ja see et nad on kiriku aluseks Apostlikel isadel muutub see tõlgendus vaesemaks mis tähendab eelkõige seda et pole nii selgelt määratletud mil kombel apostlid kiriku aluseks oleva seisundi sisse võtavad kuidas on see põhjendatud Vaadeldes apostlikäsitlust Ignatiusel tuleb meil seda teha kolmes punktis 1 Apostlid kuuluvad kiriku ajalukku Ignatiust peetakse lähedaseks gnoosisele kuid ta erineb sellest oma ajaloohuvi poolest Tema kristoloogias on olulised teemad peale Kristuse metafüüsilisuse ka tema ajaloolisus Peale selle peab Ignatius meeles ka kiriku ajalugu apostlikku ajalugu Ignatius peab meeles apostlitega seotud kohti nagu Rooma ja Efesus Rom 4 3 12 2 Ignatius peab Efesost Pauluse linnaks Efes 12 2 Ta kirjutab et Efesose kristlased on olnud ühel meelel apostlitega Efes 11 2 Selles kohas on ta maininud Paulust arvatavasti mõelnud ka Johannest mitmus Küllap tähendab see apostlitega ühel meelel olema aorist nende traditsiooni alal hoidma niisiis on siin apostlite traditsiooni mõte kuid võibolla viitab see ka käitumisele nende suhtes siis kui nad veel antud koguduse seas olid Roomat peab ta Peetruse ja Pauluse linnaks Rom 4 3 Ignatiusel puudub mõte apostlite aja ja apostlitejärgse aja erinevusest mis Clemensil on olemas 1Clem 44 1jj Ignatiusel on kõik pigem ajatu kuigi seotud ajaloolise Jeesuse Kristusega Peale selle kirjutab Ignatius et Kirikul on apostlik loomus apostoliko charakter Trall praescr Niisiis leiame temalt meie oma usutunnistuse mõtte ajaloolises seoses aga väljendab see ilmselt traditsioonimõtet 2 Kristlane võlgneb apostleile kuulekust Trall 2 2 Näitekohad sellest oleksid diatagmata ton apostolon Trall 7 1 Ouk hos apostolos hymin diatassomai Trall 3 3 Ma ei käsi teid nagu Peetrus ja Paulus nemad on ju apostlid Rom 4 3 Siin on koht kus räägitakse apostli meelevallast Pärast neid seda enam ei ole Antud tõsiasja seletab see et apostlite puhul on toimunud õpetus meelevallaga mis on lähedane Jeesuse meelevallale Apostleid kujutatakse lähedastena Jeesusele piltlikult otsekui Jeesust ümbritsevatena nt Magn 13 1 Trall 2 2 Siin on samuti traditsioonimõte ilmselt ka kirjalik kaanonimõte vt järgnev lõik 3 Apostleil on Ignatiuse kirjades veel üks tähendus mis tundub olevat eelkõige kirjanduslik Põgenema evangeeliumi ja apostlite juurde on üks väljend Filad 5 1 See võib tähendada kas põgenemist apostlite isikute juurde või siis tähendab see hoidmist kirjalike evangeeliumite ja apostlite kirjade poole kaanoni poole Ma arvan nimelt et sisuliselt oli kaanon olemas veel enne selle vormilist ellukutsumist poleemika kaudu Mitte ketserid ei ole loonud kirikut vaid Kristus Sama kehtib kaanoni kohta mitte Markion vaid kirik lõi selle Antud koha põhjal pole see pühakirjapõhimõte küll selge Koht Ignatiuse kirjas filadelflastele võib viidata ka eelnimetatute saatusele see oleks siis manitsus või soov saada osa apostlite saatusest Ignatius soovib leida sama surma Jeesuse ja apostlitega et olla täiuslik vt samas Kuid siiski peab arvestama et mõeldakse kirjalikke evangeeliume ja apostleid kuna sarnaseid kohti on kirjades veel mis viitavad just raamatutele prohvetid ja evangeelium Smyrn 7 1 prohvetid ja Mooses Smyrn 5 1 Ignatiusel on seega olemas apostlik või kiriku traditsioon See on näha ka Magn 13 1 Püüdke siis saada kindlaiks Issanda ja apostlite õpetustes en tois dogmasin Suktsessioonimõtet täpsemalt piiskopi ameti apostlikkuse mõtet oleks Ignatiusel raske leida Fischer näeb seda Trall 7 1 12 2 Fischer 1956 127 kuid ilmselt on siin tegu vaid mõlema piiskopi ja apostlite mainimisega lähestikku Esimeses neist on traditsiooni teises korramõte Kokkuvõtteks tuleb tunnistada seda et ligipääs apostleile on Ignatiuse järgi olemas punkt 2 et apostlid kuuluvad ajalukku punkt 1 ja et see ligipääs on kuulutuses punkt 3 ja et seda saab teostada oma eluga punkt 1 See on traditsioon Samas puudub Ignatiusel ligipääs apostleile ajaloos tagasi kiriku ametikandjate kaudu ametijärgnevuse kaudu Ignatiusel on küll väga selge ametiõpetus selguse ja asjale keskendumise poolest kogu algkristluses silmapaistev aga suktsessiooniõpetus tal puudub Väljakujunenud suktsessiooniõpetuse puhul tuleks eeldada läbimõeldud käsitlust ametisseseadmist See on olemas Clemensil kuid Ignatiusel mitte Ootuspärane oleks see olnud Rom 9 1 Selle järgi vajab Süüria Antiookia uut piiskoppi kuna praegu on seal Ignatiuse sõnul piiskopiks Jeesus Kristus Kuid seda mis nõuetele peab uus piiskop vastama ei öelda Ignatiusel puudub õpetus ametisseseadmisest See ei ole tulnud kõne alla Ignatius kasutab küll kolm korda Filad 10 1 Smyrn 11 2 Ign Pol 7 2 sõna cheirotoneo kuid see tähendab alati saadikute määramist nimelt reisiks Antiookia kogudusse Ka siin ei tähenda see käte peale panemist Tõenäoliselt puudub Ignatiusel see õpetus seetõttu et ta vaatab tõsiasju kaasajas Põhjendust millelegi ei too ta mitte minevikust vaid oma müstilisest tunnetusest Esikohal on Ignatiuse jaoks ühtsus armastus ja muud taolised väärtused Just need määravad kõik See on Ignatiusel midagi enamat kui usuaalne parenees See on midagi mille võib panna vastu varakatoliikluse liigsele rõhutamisele Ignatiusel Clemensi apostlimõiste Clemensi jaoks on apostlid ajaloolised eeskujud lähema aja vägimehed head apostlid 1Clem 5 1Clem 47 4 on väljend apostolois memartyremenois tunnustatud apostlid See väljendab Clemensil 1Clem 44 3 järgi tõlgendades tunnustust õige elu ja teenimise eest Seega on ka Clemensi apostlimõiste üsna suurel määral kristliku käitumise eeskujude esitamise teenistuses Siiski on Clemensil ka sügavam apostlikäsitlus nimelt sedavõrd kui Clemens tunneb sama pärimust Apostlite tegude raamatuga Siinkohal võiks öelda et tema apostlikäsitlus on Uue Testamendi omale isegi väga lähedane U Schnelle leiab et 1Clem 5 ja 42 apostlipilt on lähedane Ap omale Schnelle 1994 285 Leiame 1Clem 42 3 tõesti apostli määratluse apostleil on

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/antiookia-ignatiuse-kirjade-ja-rooma-clemensi-kirja-koht-suktsessiooniopetuse-kujunemisel-1-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive


  • Liturgiakomisjoni uus eelnõu – milles probleem? | K&T
    2008 aasta kevadel otsustas EELK piiskoplik nõukogu mitte kirikukogu tunnistada EELK s kehtivaks mitte ühe vaid kaks agendat ehk kirikukäsiraamatut seni kasutatu Agenda ning uue eelnõu Kirikukäsiraamatu Kuidas nii Miks ometi Toonased arutelud ja protsessid on trükisõnas üsna hästi talletatud Ka elektroonilistes listides talletatud arutelud vääriksid süstemaatilist kogumist ja tuleviku jaoks säilitamist Allakirjutanu arusaam sellest mis oli toona nii sisuliselt kui menetluslikult kirikukorralduslikult kaalul on võetud kokku artiklis Evangeelium kiriku ja usu elav alus Eesti Kirik 2 01 2008 See artikkel kujunes toona ehk isegi üheks pöördepunktiks igatahes vallandas see uue kirjutiste laine Tõsiasi on et kahjuks ebaõnnestus liturgiakomisjoni töö selles mõttes et välja ei töötatud kirikukäsiraamatu eelnõu kuju mis oleks saanud vajaliku toetuse vaimulike konverentsilt Seetõttu puudubki EELK l tänaseni agenda või kirikukäsiraamat millel oleks vaimulike konverentsi ja kirikukogu mandaat Niisiis oleme viimased aastad olnud esialgses või hädaolukorras mis on tõepoolest üsna keeruline ja väsitav Uus kirikukäsiraama t ei ole seni saanud redaktsiooni mis vähendaks ta konfliktsust Olukord on täna täpselt selline nagu visandasin kolm aastat tagasi artiklis Mida teha et kirikukäsiraamat meie kirikut ei lõhuks Eesti Kirik 1 04 2009 Tulgem tagasi liturgiakomisjoni uue eelnõu juurde Milles on probleem Selles et JTJ eelnõu kaaskirja kohaselt kasutusala hõlmab jumalateenistusi ja talitusi nii Kirikukäsiraamatu kui ka Agenda alusel See tähendab et liturgiakomisjon ei ole kahjuks võtnud tõsiselt fakti et 2008 aastal ca pool vaimulike konverentsist ei toetanud uue kirikukäsiraamatu eelnõu Vaja oleks olnud kahe kolmandiku toetust Seda signaali oleks võinud tõsiselt võtta juba toona üleskutsed sellele jäid hüüdjaks hääleks kõrbes tehes kirikukäsiraamatu konfliktse ja problemaatilise uue väljaande tagasihoidlikumalt ja säästlikumalt Lühidalt vastavamana tõsiasjale et uus käsiraamat vajab veel tõsist tööd enne kui temast saab tõeline ja päris EELK kirikukäsiraamat millel on vaimulikkonna ja kogu kiriku liikmeskonna laiapõhjaline toetus Kuid unustagem see tarbetult luksuslik ent ometi väga ebakäepärane käsiraamatu väljaanne Kõneksoleva juhendi kaudu oleks liturgiakomisjon saanud töötada sillaehitaja ning vastutustundliku kompromissi toetajana Mulle jääb täiesti arusaamatuks miks seda ei tehtud Faktiliselt on JTJ tekst mis orienteerub oma üldpõhimõtetes ja meelsuses aga ka liikumises ja käitumises Kirikukäsiraamatule On täiesti absurdne väita oodata ja soovi ta da et Agendat hakatakse kasutama Kirikukäsiraamatu järgi Miks ei ole eelnõu kasutanud ära võimalust ehitada silda Agenda ja Kirikukäsiraamatu vahele ning valmistada teed redigeeritud Kirikukäsiraamatule Igatahes ei ole JTJ st lähtudes võimalik Agendat tõsiste raskusteta lugeda ega kasutada Muidugi võib JTJ d väga kreatiivselt selektiivselt ikkagi kasutada Aga praegu nende kahe teksti vahel mingit enesestmõistetavat ja sujuvat teoloogilist ühendust ei ole Side on loomulikult olemas kuid täis vastuolusid ja pingeid Eelnõu põhjal võin aga kinnitada et ka täitsa lahus Agendast sisaldab eelnõu hulgaliselt teoloogilisi probleeme mis on ilmselt loodetavasti paigutatavad näpuvigade kategooriasse Nende näitamiseks piisab lihtsast teoloogilisest analüüsist On aga ka selliseid probleeme mille nähtavaks tegemine nõuab tõsisemat teoloogilist vaeva Nii teoloogilistel kui kirikujuhtimise kaalutlustel oleks kõige mõistlikum tunnistada eelnõu praegu ebaküpseks ja võtta rahulikult aega Loomulikult võib eelnõu ka praegusel kujul vastu võtta kuid sel juhul hakkab JTJ süvendama muljet et uus Kirikukäsiraamat ongi üks kildkondlik raamat mis tahab ennast kehtestada jõu ja JOKK i ja

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/liturgiakomisjoni-uus-eelnou-milles-probleem/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Piiskoplik nõukogu menetleb „Jumalateenistuste ja talituste juhendit“ | K&T
    anda ka soovitusi ja seletusi Varasemate aastate jooksul on konsistoorium kehtestanud rea juhendeid armulaua kellade helistamise ja korjandusega seotud juhised JTJ koostamisel võttis liturgiakomisjon põhimõtteks et kõik olemas olevad nagu ka alles koostatavad jumalateenistuselu puudutavad juhendid ühendatakse üheks dokumendiks Juhendisse koondati ka Jumalateenistuste käsiraamatus ja mõlemas talitusteraamatus juba ilmunud sissejuhatused ja preambulid Juhendisse on lisatud veel rida uusi teemasid mille kohta seni igasugused kirjapandud põhimõtted ja juhised puudusid näiteks teema lastest jumalateenistusel oikumeenia piiskoplikud ja muud ühisjumala teenistused kirikuruumi sisustuselemendid Küllalt mahukaks kujunenud juhend võiks saada ülevaatlikuks töö ja õppematerjaliks nii vaimulikele kui ka kirikumuusikutele kirikuteenijatele ja teistele koguduse jumalateenistuselu korraldamisel osalevatele kaastöölistele Materjal tuleks vaimulikel ja kaastöölistel ikkagi algusest lõpuni läbi lugeda ja läbi töötada Seda ei saa kasutada nagu videomaki kasutusjuhendit et mingis situatsioonis vaadatakse ja aetakse näpuga järge mida ja kuidas tegema peab Juhend pakub mitmel pool ka ideid mida koguduse töötegijad võiksid oma kodukiriku eest hoolitsedes ja koguduse jumalateenistuselu kavandades arvestada JTJ s on kuus peatükki ja lisad Juhendi 1 peatükk on sissejuhatav osa kus on lühidalt juttu jumalateenistuselu üldisest korraldusest ja kujundamisest 2 peatükk on kirikuhoonest ja kiriku sisustusest Välja on toodud kirikuruumi põhielemendid lühidalt nende tähendus ja kujundus Peatükki on koondatud ka muud kirikuhoonet ja kiriku sisustust puudutavad selgitused ja põhimõtted Kirikuruumi kasutamisest räägitakse juba järgmises peatükis Juhendi 3 peatükk annab põhjalikud selgitused ja juhised teenistuste ja talituste erinevate osade tegevuse jm üksikasjade kohta Kui eelmises juhendis oli küll räägitud armulaua jagamise praktikast muusikast kirikuruumi kasutamisest ja muust olulisest siis jutlusega seotud küsimused puudusid Liturgiakomisjon leidis et jumalateenistuse tervikut arvestades tuleb juhendis jutluse teema sama moodi lahti kirjutada nagu armulaua palve ja muusika teemad Juhendi 4 peatüki moodustab Jumalateenistuste käsiraamatu sissejuhatuses juba ilmunud ülevaade liturgilise kalendri ülesehitusest Need peatükid 1 4 sisaldavad üldpõhimõtteid mis võiksid kehtida mõlema liturgia käsiraamatu Kirikukäsiraamat ja Agenda kasutamise puhul

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/piiskoplik-noukogu-menetleb-%E2%80%9Ejumalateenistuste-ja-talituste-juhendit/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • EELK liturgiakomisjoni esimehe arvamus | K&T
    a välja antud Jumalateenistuste ja kiriklike talituste käsiraamatu proovitrükis Jumalateenistuse juhend jumalateenistusuuendus 1 teenib kiriku vaimse elu uuendamist ja 2 tähendab vana liturgilise pärandi elavdamist nüüdisaegset inimest kõnetavaks jumalateenistuseks Sellest tulenevad kuus praktilist eesmärki 1 jumalateenistuse sisuline selgus 2 jumalateenistuse terviklikkus 3 jumalateenistuse osaduslikkus 4 jumalateenistuse voolavus ja 5 loomulikkus ning 6 jumalateenistuse mitmekesisus Arvestada on meil tulnud sellega et EELK on saanud Porvoo ühisavaldusega liitunud kirikuks ametitalituste osas on toimunud ulatuslikud muudatused ja mitmed talituste korrad puuduvad agendas Meie komisjoni poolt 15 novembril 2011 piiskoplikule nõukogule üle antud ja praeguseks EELK kodulehel intranetis tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks välja pandud eelnõu Jumalateenistuste ja talituste juhend JTJ on koostatud eesmärgiga kirjeldada lähemalt liturgia kirikuruumi ja laiemalt kogu jumalateenistuseluga seonduvat ning anda täpsemaid selgitusi ja tegutsemisjuhiseid Juhendi kasutusala hõlmab meie kiriku põhitegevust jumalateenistusi ja talitusi nii Kirikukäsiraamatu kui ka Agenda alusel Praegu on mitmed juhendid kehtestatud eri aktidega ja neid ei ole kerge leida Jumalateenistuste ja talituste juhend võimaldab koondada kogu antud valdkonna tekstid kokku JTJ koostamise ulatuslikku tööd alustas liturgiakomisjon septembris 2008 ja antud eelnõu valmis möödunud aasta sügisel Piiskopliku nõukogu võimkonda kuulub õpetusse ja liturgiasse puutuvate otsuste vastuvõtmine Samal teemal Thomas Andreas Põderi arvamuslugu Liturgiakomisjoni uus eelnõu milles probleem Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/eelk-liturgiakomisjoni-esimehe-arvamus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jutlus kolmekuningapäevaks (Ef 3:3a, 5-6) | K&T
    mitte kõik Miks Mis on saladus Saladus on piiratud levikuga teave millele pääseb ligi vaid välja valitud kitsas ring inimesi Et mingi teave oleks saladus peab see olema väärtuslik kellelegi huvi pakkuma Samas peab teabe valdajale olema kasulik et see teave laiemalt ei leviks Me teame et saladuste väljanuhkimiseks on loodud läbi aegade spetsiaalseid teenistusi luureteenistusi Eestiski oli ju hiljuti skandaal seoses sellega et meie riigisaladusi reedeti välisriigi luurele On saladusi mille väljatulekut väga kardetakse Juutide vanemad ja kirjatundjad nähes Jeesuse tegevust kuuldes tema õpetusi tema poolt edastatavat sõnumit Jumalalt mis tõlgendasid Jumalat hoopis teistsugusena kui nemad seda olid ette kujutanud ja oma rahvale õpetanud tahtsid Jumala tegelikku olemust tema plaane mida nad alles nüüd taipasid varjule jätta taas saladusekatet Jumalale ette tõmmata Miks Mida oli nende jaoks ohtlikku teadmises et Jumal pole mitte ainult Iisraeli rahva jumal mitte ainult valitseja ja kohtumõistja vaid ennekõike armuline lunastaja ja seejuures kõigi rahvaste jaoks Inimlikust seisukohast on nende häiritus tegelikult täiesti mõistetav kes raatsib ilma jääda aust olla eriliselt väljavalitu kõigi rahvaste hulgast Seda enam kui ka Jumal ise on korduvalt kinnitanud oma rahva erilisust ja äravalitust Kes tahaks ilma jääda kohtunikurollist valitsejarollist oma rahva üle Jumala esindaja rollist Läbi aegade on inimesed püüdnud Jumalat privatiseerida teda ainult enda omaks hoida Mingil määral toimub see isegi tänapäeval ikka leidub neid Jumala isehakanud esindajaid kes täpselt teavad mida Jumal tahab kes on võtnud endale meelevalla otsustada kes saavad armu ja kes on määratud põrgusse Selline roll kaob kui inimene võib vahetult ise oma Jumala poole pöörduda Ja veel kes siis tahaks oma Jumalat ja tema armu teistega jagada Tundub ju et endalgi on ikka vähe Jumal võiks ikka rohkem anda Raske on inimesel uskuda seda et Jumal võib lubada endale jagada armu ka teistele rahvastele et tema heldusel ei ole piire nii et keegi ei jää vaesemaks sellest kui Jumal oma õnnistusest ja heldusest ka teistele annab Piiratud ressurssidega inimesel on raske mõista Jumala võimalusi Spiooninduse ajaloost teame et saladuste kättesaamise eest ja mõnikord ka nende varjamise eest makstakse väga kõrget hinda Jumala saladuse varjamise püüde hinnaks sai elu Jumala poja elu Lugedes evangeeliume näeme et Jeesus tegi nn paganatega tegemist üsna vähe ka ta ise ütles korduvalt et teda pole saadetud paganate vaid iisraeli laste juurde Ometi paganate hulgas võitis Jeesus hoopis kiiremini tunnustuse sai hoopis suuremate tänuavalduste osaliseks ja leidis suuremat usku kui juutide hulgas Miks Nemad teadsid Jumalast ju hoopis vähem kui juudid Nemad ei saanud Jumalat pidada oma Jumalaks Aga võib olla just seetõttu paganad hindasidki neile kingitud võimalust rohkem et nad ei võtnud Jumala puhul midagi enesestmõistetavana Nende jaoks oli Jumalas kõik saladus See et Jumal üldse ennast oma poja kaudu ilmutas kõik see mida Jumal ilmutas see et nemadki võisid sellest ilmutusest osa saada oli nende jaoks teenimatu kingitus oli arm Nemad oskasid hinnata Jumala saladust Nad oskasid igatseda selle järele Seetõttu oli neil ka silmi nägemiseks ja kõrvu kuulmiseks enam kui juutidel Täna tähistame kolmekuningapäeva mida nimetatakse ka Kristuse ilmumispühaks Päev on oma nime saanud evangelist

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/jutlus-kolmekuningapaevaks/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Usaldust ja järjekindlust (nr 5/ 13.1.2012) | K&T
    Mis on aga traditsioon mida EELK s ja teistes kirikutes ikka nimetatakse ei ole kaugeltki nii üheselt mõistetav Kui ühed traditsionalistid rõhutavad ühtede aspektide järjepidevust siis teised traditsionalistid jälle teisi aspekte Vallo Ehasalu kirjutab oma põhjaliku kirjutise teises osas ametite järjepidevuse traditsiooni kujunemisest kirikuisade päevil Küllap aitab see teravdada meie probleemiteadvust kui arutleme diakonide piiskoppide ja teiste üle Thomas Andreas Põder jätkab eelmise nädala arvamusloo omamoodi järjes veelgi teravamalt arutelu luterliku kiriku ja teoloogia järjepidevuse üle praeguse liturgiareformi taustal ning tabernaakli küsimuse näitel Head lugejad kristlastena ei ole me valmis meil on palju üle mõelda ja arutleda Tänases numbris Vallo Ehasalu Antiookia Ignatiuse kirjade ja Rooma Clemensi kirja koht suktsessiooniõpetuse kujunemisel 2 osa Thomas Andreas Põder Tabernaakel ja säilituskapijumal ehk Tule taevas appi Tiina Klement Jumala armastus on saanud ilmsiks kõikidele inimestele Mk 9 38 41 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne Luterlik Kirik Soome Evangeelne Luterlik Kirik Oikumeenilised organisatsioonid Eesti Kirikute Nõukogu Euroopa

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/usaldust-ja-jarjekindlust-nr-5-13-1-2012/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Tabernaakel ja säilituskapijumal ehk „Tule taevas appi!“ | K&T
    tabernaakel Kui sakramendi säilitamise jaoks ei ole tabernaaklit või ei ole või niiske kliima tõttu ei ole võimalik kirikut säilituskohana kasutada hoitakse pühitsetud armulaualeivad leivakarbiga ja vein kindlalt suletud hoiunõuga mujal väärikas kohas Tsiteerisin pikemalt sest need osundused näitlikustavad väga ilmekalt JTJ üldist hoiakut ja tendentsi Kes ütleb et need väited ei ole väga tõsises konfliktis Agendaga on kas teoloogiliselt ebapädev või püüab teoloogiliselt ilmselget mingil põhjusel varjata Tõstan tsitaatidest esile mõned JTJ väited või juhised 1 üle jäänud pühitsetud annid on sakrament 2 pühitsetud ande ei panda pühitsemata andide juurde 3 esimene ja parim võimalus ülejäänud pühitsetud leibade säilitamiseks on tabernaakel mis on sakramendi säilitamise kapp Kommenteerin Esiteks tõsiasi et tabernaakel on juba Kirikukäsiraamatusse sisse kirjutatud ning nüüd JTJ eelnõus nii olulisena täpsustatud on mõistetav üksnes selliste õpetuslike ja vagadustehniliste eelduste pealt mis on evangeelse luterliku usutunnistuse kohaselt ülimalt problemaatilised Ma ei hakka arvamusloos esitama lähemat dogmaatilist argumentatsiooni Viitan vaid sellele et evangeelse luterliku kiriku usutunnistuskirjade kohaselt kehtib ühemõtteliselt leib ja vein väljaspool nende kasutamist sakramendi see on armulaua konteksti ei ole Kristuse ihu Muuseas ka nn sakramendimajake või sakramendi säilitamise kapp on luterlike usutunnistuskirjade poolt selgesõnaliselt tagasilükatud ja hukka mõistetud vt Konkordiavormeli Solida Declaratio armulauakäsitluse VII lõpus väärõpetuste ja praktikate tagasilükkamisi eriti esimest BSLK lk 1010 Väljaspool armulaua konteksti on täiesti ebaõige ja eksitav kõnelda sakramendist ning seetõttu ka sakramendikapist või sakramendinõust JTJ 58 163 Kuid tabernaakel omandab oma profileeritud mõtte ja tähenduse üksnes sellel eeldusel Rõhutada tasub tõsiasi et evangeelse luterliku õpetuse kohaselt ja ka Eesti luterliku kiriku sajanditepikkuse praktika kohaselt ei ole väljaspool armu lauda resp armulaual ülejäänud leib ja vein sakrament pole mitte mingil kombel vastuolus evangeelse luterliku usu ja õpetusega et armulauas on Kristus ise tõeliselt kohalolev ja jagab end meile ehk teeb meid temas osalisteks Teistsuguses žanris ja põhjalikumalt käsitlesin seda teemat hiljuti artiklis Euharistia ja jumalateenistus Jumalateenistuse teoloogia põhijooned luterlikus perspektiivis Usuteaduslik Ajakiri 2 2010 Teiseks igatahes on evangeelse luterliku õpetusega otseses vastuolus nõue et pühitsetud ande ei panda pühitsemata andide juurde Eesti luterlikus kirikus ei ole taolist nõuet olnud sajandeid ning seda ei nõua ka 1993 aasta juhend Äärmisel juhul oleks mõeldav et JTJ n ö sekundaarse või tertsiaarse alternatiivina viitab ka tabernaakli võimalusele ning lubab neil vaimulikel kelle usutunne taolist mitteeristamist ei talu siiski taolist eraldamist harrastada Kuid esiteks see peab toimuma viisil mis ei tekita segadust ja hingehoidlikke probleeme ning teiseks peab olema selge et tegemist on adiaaforaga nii nagu seda oleks näiteks enne kirikusse sisenemist ühe jala peal ümber kiriku hüppamine või jumalateenistuse järel roomates kirikust väljumine Ka need žestid on mõeldavad kui austuse ja vagaduse väljendused kuid midagi usule olemuslikku nad ei ole Nii on lugu ka pühitsetud ja pühitsemata andide eristamisega Õpetuslikult on see igal juhul täiesti tarbetu Kui keegi tahab seda teha siis tehku kui ta ei tekita sellega hingehoidlikku ja õpetuslikku segadust Aga eraldamise kohustuslikuna esitamine on teravas vastuolus õige õpetuse ja vastutustundliku praktikaga Ehkki ma loodan et ei pea kirjutama edaspidi tabernaaklist kirjutan meelsasti Jumalast ja Kristusest ja Pühast Vaimust seejuures muutub küll

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/tabernaakel-ja-sailituskapijumal-ehk-%E2%80%9Etule-taevas-appi/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jumala armastus on saanud ilmsiks kõikidele inimestele! (Mk 9:38-41) | K&T
    läbi aegade kasutanud väga erinevaid isikuid kogudusi ja rahvaid et viia täide oma plaani inimkonnaga Ükski kes on tulnud Jumala juurde ei ole seda teinud omal algatusel vaid teda on kutsunud Jumal ise Keda nüüd Jumal on kutsunud teda ei tohi inimene eemale tõugata Jeesuse jüngrid olid erilises olukorras nad said koos Jeesusega käia kuulata tema õpetusi ja olla tunnistajaks paljudele imetegudele Aga iga kord kui jüngritel tekkis kiusatus end kuidagi erilise või eelistatuna tunda andis Jeesus neile õppetunni Jeesus ei ole kellegi väljavalitu omand vaid ta on tulnud kõikide inimeste jaoks ja tegutseb maailmas iga kristlase läbi Lisaks sellele et Jumal tegutseb iga ristiinimese läbi võib ta tegutseda ka nende inimeste läbi kes teda isiklikult veel ei tunne kuid teevad siiski häid tegusid Siinkohal tuleb mulle meelde üks juhtum Umbes 15 aastat tagasi sõitsin suure kristlaste grupiga Norrast mööda Eestimaad ringi Me külastasime mitmeid kogudusi ja tegime tänavatel evangeelseid koosolekuid Ühest paigast bussiga teise sõites me laulsime palvetasime ja rääkisime usust peaaegu kogu aeg Meie bussijuht kellele selline suhtlemisvorm oli võõras tundis ennast seltskonnast väljaspool olevat Tagasiteel ütles grupijuht midagi sellist mis puudutas igat bussis olijat Ta tänas bussijuhti et mees grupi eest nii hästi ja turvaliselt oli vastutanud ning ütles talle et selle läbi me näeme Jeesust temas Grupijuht oli korraga tundnud et ta pidi midagi tegema selleks et bussijuht tunneks et ta on samuti üks meie hulgast ja et Jeesus on temaga Mäletan siiani selle bussijuhi nii imestavat kui ka tänulikku nägu Ta oleks justkui mingist pingest vabaks saanud ning muutus avatumaks kui kunagi varem Meil kõigil on sõpru ja tuttavaid pereliikmeid kes ei jaga meiega meie usku Paljude kristlaste jaoks on see suur probleem Mida nüüd teha Mida neile öelda et ka nemad hakkaksid uskuma Kas püüda neid väevõimuga kirikusse meelitada Kuid me teame et reeglina see ei toimi Ometi on nad kõik toredad ja head inimesed Kui me kogeme et lähedased ei jaga meie usku võime vahel tunda kurbust ahastust ärritatust ka viha jms sest nad ei võta Jumalat vastu nii nagu meie Tänane kirjakoht annab hea juhtnööri kuidas sellise küsimusega paremini toime tulla Jeesus ütleb Kes iganes annab teile juua kas või karikatäie vett sellepärast et te olete Kristuse omad tõesti ma ütlen teile ta ei jää oma palgast ilma Teisiti öeldes kes iganes on teile teinud mõne heateo ta saab tasu Jumalalt Jeesus ei ole kellegi omand ta armastab kõiki inimesi ja kuulub kõikidele Kui sa suhtled inimesega kes ei jaga sinuga sama usku siis püüa temas siiski näha Jeesust Sellega annad sa talle võimaluse astuda sammukese Jumalale lähemale samuti muutub sinu enda suhtumine sellesse inimesse palju tõelisemaks ja armastusväärsemaks Tihti ehitame kristlastena ise barjääri meie ja nende vahele kes pole Kristust oma elus teadlikult veel leidnud Väga lihtne on eralduda ja käia ainult koos usukaaslastega sealjuures ei pruugi eraldumine toimuda ainuüksi puhtfüüsiliselt Me võime oma mõtetega luua barjääre enda ja teiste vahele Mitmed on öelnud et on nii raske olla nende keskel kes Jumalast midagi kuulda ei taha Jah kolm Jeesuse jüngrit

    Original URL path: http://kjt.ee/2012/01/jumala-armastus-ilmsiks-koikide-inimeste-seas/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive