archive-ee.com » EE » K » KJT.EE

Total: 448

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".
  • Jeesus tuleb maailma (nr 2/ 23.12.2011) | K&T
    olemasolul on mõte mis ulatub sügavamale elu pealispinnast ja on suurem kui mõte mille me ise oma elule anname Laske end nendest lugudest kanda ja võtke jõulupühil aega endale ja lähedastele Aga jõuluevangeelium tähendab ka et Kristusest on saanud alguse kirik Ja kirikul on lisaks evangeeliumi kuulutamisele ka ülesanne evangeeliumi meie kaasaegsetele seletada Meie seekordne peaartikkel pärineb Heidelbergi ülikooli emeriitprofessorilt Wilfried Härlelt see alustab esimeses osas vastamist küsimustele kuidas tänapäeval mõista kuulutada ja uskuda õigeksmõistu mis on reformatoorse täpsemalt luterliku vagaduse kuulutuse ja teoloogia kese Kiriku ja teoloogia vahekorra mõtestamist jätkab oma dogmaatilise arutelu teises osas aga Thomas Andreas Põder Head lugemist Tänases numbris Wilfried Härle Õigeksmõist täna 1 osa Thomas Andreas Põder Kirik ja teoloogia dogmaatiline arutlus 2 osa Jaan Lahe Mis on jõulude sõnum Marko Tiitus Jõuluõhtu Jh 1 12 Rm 8 14 17 Thomas Andreas Põder Jõulusaladuse avalikkus Jumala armastuse valgus Lk 2 1 20 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo Osadus Saksamaa Ühinenud Evangeelne

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/jeesus-tuleb-maailma/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Kirik ja teoloogia: dogmaatiline arutlus (2. osa) | K&T
    täitmata teiselt poolt kannatab kiriku ja usu suhestumis ja suhtlusvõimelisus väheneb kiriku avatus kitseneb kiriklik avalikkus Kui teoloogia end nõnda ise tasalülitab resp enese tasalülitamisega lepib kirik sektistub ja getostub Teoloogia lõpp on kiriku lõpp Kirik ilma teoloogiata on sekt Salumaa Teoloogia roll on teenida kirikut ning nõnda inimkonda ja maailma tema enesekriitikana See on kiriku faktilise kuju pidev läbikatsumine ja hindamine evangeeliumi najal väljakutse reformatsiooniks ehk uuenemiseks ja puhastumiseks evangeeliumikohasuse tähenduses Ühtlasi on teoloogia roll aidata kirikul olla kirik konkreetses ajas ja paigas suhestudes inimestega mitte ainult nende individuaalse elu vaid ka sotsiaalse kooselu keerukuses ja paljutahulisuses See on väljakutse pidevaks kiriku uuenemiseks kontekstuaalsuse aja ja ruumikohasuse tähenduses Kiriku asjalikkuse evangeelsuse imperatiiv kätkeb endas kiriku ajalikkuse nõuet Kirik on elav usklike osadus konkreetses ajas ja paigas ent ka läbi aja ja ruumi mida loob evangeeliumi kuulutamine See on osaduskond mida pidevalt uuendab osalemine Jeesuse Kristuse missioonis maailma Kirik on saadetud maailma on kirik maailma jaoks Kuidas näiteks s t ka millise organisatsioonilise ülesehitusega tunnistada evangeeliumi religioosse harimatuse religioossete ja maailmavaatelis religioossete eluorientatsioonide paljususe tohutu infotulva ja müra ning uute kommunikatsioonivahendite domineerimise kontekstis Kuidas näiteks suhelda kirikuna Eesti tänase ühiskonnaga Ja kuidas mitte Kellega suhestuda Kes on need kellele kirik võlgneb evangeeliumi tunnistamise Millised kommunikatsiooni ja struktuurivormid edendavad evangeeliumi kõlamist siin ja praegu millised seda pärsivad Fideistlik teoloogia seob kiriku ja usu usaldusväärsuse usu institutsioonilise ja või riitusliku ja või mõistelise ja või käitumusliku muutumatusega Fideistlik teoloogia on kirikliku status quo populariseerija ja legitimeerija Fideistlik teoloogia eirab vastutust orienteeruda esmaselt evangeeliumile ja olla seetõttu avatud maailmale Just taoliselt suletud identiteediga kirikut kirikut mis arvab et muutuma ja uuenema peab üksnes maailm tema ümber ohustab identiteedi kaotamine kirikuna Tõelise kiriku eluliseks huviks ja kohustumuseks on avatus pidevale evangeeliumist lähtuvale enesekontrollile ja reorientatsioonile Just sealt ammutatakse aga ka julgust ja valmidust suhestumiseks ja suhtluseks konkreetse individuaalse ja sotsiaalse olukorraga konkreetse ühiskonna ja konkreetsete inimestega Kirik ja teoloogia teispool äärmusi 1 Eelnevas said ideaaltüüpiliselt visandatud äärmused mille vahele jääb avar võimalusteruum kiriku ja teoloogia kujudeks mis on nende äärmuste suhtes kas pigem tasakaalus või kalduvad vähemal või suuremal määral mingisse suunda Imperatiiviks on orienteerumine keskmele Selle imperatiivi tunnustamine ei ole lihtsalt nn tervemõistuslik tasakaalukuse ja mõõdukuse olulisuse jaatamine vaid ainsana vastutustundlik hoiak otsustavalt teoloogilisel põhjusel Ajakiri Kirik Teoloogia võiks kujuneda ettevõtmiseks mis kultiveerib ja edendab teoloogiat mis paigutub avarale keskväljale teispool liberalismi ja konservatismi hoidub nii meile edasiantud usu ja arusaamise uuendamise kui alalhoidmise absolutiseerimisest ning esindab sel moel avaralt mõistetud evangeelse teoloogia peavoolu milles on kui vaadata tagasi näiteks paarile viimasele sajandile enamasti liikunud ehkki vahel üsna erinevalt ka Eesti teoloogia olulisemad ja mõjukamad esindajad See eeskuju väärib järgimist Nõnda võiks Kirik Teoloogia kindlasti olla organiks mis aitab omalt poolt Eesti rikast ja silmapaistvat teoloogiatraditsiooni valvsalt ja vastutustundlikult edasi kujundada Ei uuenduslikkus ega alalhoidlikkus anna meile iseendast tagatist et kirik ja teoloogia on oma kõrgele kutsumusele truud Mõneti lihtsam võib ehk olla tajuda usumõistmise tänapäevastamisega seotud ohtusid ja seetõttu toonitada usu traditsioonilisust ent ometi on usu tänapäevastamine vältimatu Usku tuleb ju elada ja mõtelda usuna mis saab ka tänases päevas evangeeliumist lähtuvalt üha uuesti alguse ning vallandab uutmoodi evangeelse suhestumise kõigi ja kõigega Usu ja kiriku identiteedi traditsioonilisuse ühekülgse nende muutuvust ja uuenduslikkust eirava rõhutamisega on tõsine oht muutuda pärimuse reetjaks ja kaotada usu identiteet kui mingile perioodile iseloomulik usu tunnistamise ja usust lähtuva elukujundamise viis tunnistatakse tänasele usule ja usuosadusele vahetuks autoriteediks ohustab usu olevikulise aluse ja objekti ristilöödud ja ülesäratatud Jeesuse Kristuse tegutseva kolmainu Jumala tunnistamist luhtumine Traditsionalism unustab või varjutab usu ajalikku ja isiklikku mõõdet ning takistab sellega otseselt usu edasiandmist Ustavus pärimusele tõeline traditsioonilisus seisneb seevastu ennekõike ustavuses pärimuses tunnistatud asjale ja nõnda sisaldab lugupidamine traditsiooni vastu seda et võetakse tõsiselt riskantset väljakutset osaleda ise jätkuvas pärimusloomes Väljakutseks on alati riskantne sillaehitamine järjepidevuse ja uudsuse vahel Tahe riski vältida on ehk mõistetav ent vähendab möödapääsmatult nii kiriku välist kommunikatsioonivõimet kui sisemist asjalikkust Allikatruudus on võimalik üksnes radikaalsena s t ustavusena usu ja kiriku allikale Nõnda võimaldab traditsiooniside juurdumine traditsioonis loovust inspireerib ja kohustab selleks Vältimatu risk mis kirikul tuleb võtta et olla evangeeliumi hea tööriist on valmidus uueneda tunnistada usku asjakohaselt siin ja praegu s t olla ajalik ja olukorratundlik Kuidas seda olla Seda ei ütle meile ette mitte keegi See on meie enda ülesanne meie vabadus olla vastutav meie kutsumus mille peame lahendama usalduses Jumala vastu toetudes tema tõotusele et ta on elav ja toimiv ning juhatab ja uuendab meid ise ka siin ja praegu Kui konservatism ehk konservatiivne fundamentalism seab autoriteedina keskmesse kiriku traditsiooni ning liberaalne fundamentalism inimese isikliku tõetunde siis kumbki lokaliseerib usu vundamenti vales kohas ega ole piisavalt radikaalne Radikaalselt kristlik või evangeelne kirik ja teoloogia teispool äärmusi ei ole mitte selline mis püüab formaalselt nn poliitilise korrektsuse huvides balansseerida äärmuste vahel vaid selline mis orienteerub ja on pühendunud usu tõelisele juurele radix fidei ja alusele fundamentum fidei endale s o Jeesusele Kristusele kelles Jumala tõe äratundmine kelle usaldama ja tunnustama hakkamine elava Issandana on Püha Vaimu väe ja toimimise tulemus inimese minu tema ja meie südames See on asetatud olemine usu mõtlemise liikumisse mis üha uuesti mõistab ja hindab Kristusest resp kolmainu Jumalast lähtuvalt nii pühakirja traditsiooni kui iseennast ja maailma Seejuures suhestub isiklik ja ühine usk olevikus ikka ja uuesti enesekriitiliselt ka evangeeliumi algse tunnistusega Piiblis ning sellest sõltuva piiblitõlgenduse resp usutunnistamise pärimusega ajaloos Nõnda aitab piibli ja kiriku traditsiooni tunnistuse kuulamine enesekriitiliselt valvsalt ja meeleparandusaldilt hoiduda olevikulise isikliku usuveendumuse ja südamehääle samastamisest tõehäälega Radikaalne traditsioonilisus on ühtlasi radikaalselt subjektiivne ja individuaalne sest nii ühine sotsiaalne institutsionaalne usk kui individuaalne isiklik usk eristavad end usu objektist ning vaatavad valvsalt ja enesekriitiliselt ent ühtlasi usalduse ja rõõmuga üha uuesti sellele milles juurdub ja millest elab usk nii oma ühises avalikus kui isiklikus individuaalses mõõtmes läbi aegade Positsioon teispool äärmusi tähendab traditsionalismi ja liberalismi vastandi ületamist selle läbinägemist eksitavana ja eksituse ühe sümptomina Just ajalooline ja ajalooga usk mäluga ja mäletav usk usk mis tunnistab Jumala suuri armutegusid sirutub lootuse ja igatsusega tulevase täiuse poole Nii kiriku kui üksiku kristlase usukogemus on iseloomult eshatoloogiline

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/kirik-ja-teoloogia-dogmaatiline-arutlus-2-osa/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Mis on jõulude sõnum? | K&T
    inimesi liigutab ja puudutab ühe lapse sünnist Ja ega ole vist raske uskuda et kunagi sündis Juudamaal poiss nimega Jeesus kelle nimi oli tollal juutide seas sama levinud nagu Juhan või Jaan sada aastat tagasi eestlaste hulgas ega sedagi et tollest Jeesusest sai suur usuline õpetaja kes võimuloleva seltskonnaga tülli läks ja risti löödi enamus ajaloolasigi sellise Jeesuse olemasolus tänapäeval ei kahtle Kuid veendumus selles et kord elas Jeesus ei ole veel usk kristlikus mõttes Kristlik sõnum mida jõuluõhtul kuulutatakse ütleb selle sama Jeesuse kohta et ta on Jumala Poeg või lausa inimeseks saanud Jumal Seda mittekristlased enam ei usu ja on loomulik et ei usu sest teaduslikult seda tõestada ei saa Ja kui inimene ei usu et on Jumal miks ta peaks siis uskuma et Jeesuses sündis Jumal inimeseks Jumal sündis kas see ei tundu kuidagi liiga mütoloogiline Kindlasti meenuvad kohe kreeka müüdid jumalate sündimisest Ja seepärast on mõistetav et paljude inimeste jaoks on jõululugu lihtsalt üks ilus muinasjutt mida küll tahetakse kuulata aga mida ei usuta Meil pole võimalik tõestada et Jeesuse sündimine toimus täpselt nii nagu evangeeliumid seda kirjeldavad Me võime seda küll uskuda aga ei pea sest usk kristlikus mõttes ei tähenda veendumust selles et kõik piiblilood on sündinud täpselt nii nagu me neid lugeda võime Nii arvavad näiteks mitmed Uue Testamendi teadlased et tegelikult ei sündinud Jeesus Petlemmas vaid hoopis Naatsaretis sest Uues Testamendis on olemas ka pärimus mis seostab Jeesust Naatsaretiga ega tea Petlemmast midagi ja et Petlemm muudeti ta sünnikohaks vaid seetõttu et selle paigaga oli seotud üks vana prohvetiennustus mida hakati seostama Jeesusega Kristlik usk selle sõna kõige sügavamas tähenduses ei tee sellistest asjadest probleemi vaid küsib mis on jõululoo tähendus meie jaoks Mida see lugu meile öelda tahab Mis on selle loo tuum Nii asjale lähenedes on jõululoos viimselt olulised vaid kaks asja see et Jeesus tõepoolest sündis et ta oli reaalne lihast ja verest inimene mitte vaid vagade algkristlike kirjameeste väljamõeldis ja see et temas sündis inimeseks Jumal Loomulikult tekitab viimane väide mittekristlastes võõristust sest see on midagi mis ületab nende kujutlusvõime piirid Et on mingi kõrgem vägi või võim mida Jumalaks nimetatakse seda tunnistavad ka paljud inimesed kes ennast ise usklikuks ei pea Kuid see Jumal on nende meelest kusagil väga kaugel ja kõrgel Kuidas saab Jumal kes on väljaspool aega ja ruumi ja kes ei ole olend vaid olendite Looja ja kõige oleva alus sündida inimeseks Olgem ausad ega me ei suudagi seda endale ette kujutada ja kui me hakkame Jumalat kujutama mingi ruumilist keha olgu pealegi meile tundmatust ainest omava olendina kes siseneb inimese kehasse satume fantastilistesse spekulatsioonidesse mis juhivad meie mõtted kõrvale kõige olulisemalt et Igavene ja Lõpmatu kes asub sealpool nähtava maailma piire kuigi endast hetkiti inimestele märku annab on kord erilisel viisil näidanud end ajas ja ajaloos ja et sellel sündmusel on mõju mis kestab läbi aegade ja puudutab meidki Jõuluevangeelium ei räägi meile ju Jeesuse sünnist kui lihtsalt ühest muistsest sündmusest teiste seas vaid kui millestki erilisest ja erakordsest Jõulusõnumit võib väljendada ka

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/mis-on-joulude-sonum/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jõuluõhtu (Jh 1:12; Rm 8:14-17) | K&T
    Kristusega samastumine algab kristlase jaoks pühas ristimises mida Pühakiri nimetab Kristusega rõivastumiseks Gl 3 27 ning Tema surma ja ülestõusmisega kokkukasvamiseks Rm 6 5 Niisuguseks samastumiseks on tarvis usku Uku Masingu sõnadega Uskuda Kristuse sisse tähendab uskuda et minagi lähen Kristuseks Või puhtjuriidiliselt väljendatult pretsedent on olemas ja tee on vaba Ainult ses mõttes on Kristus Lunastaja Nagu olend kes on käinud Kuu pääl sellega kummutanud eksiarvamused et Kuud pole et ta on usuobjekt vaid et pääs sinna on võimatu Pole oluline et mina ise teen täpselt sama järgi uskudes seda saan omaks Kristuse kogemused Tänasel pühal ööl palvetame me Jõululapse poole Sina oled inimlapseks saanud et meie Jumala lasteks saaksime Head sõbrad mulle tundub et kus me vea teeme ja mis meile saab komistuskiviks jõulude tegeliku väe ja tähenduse mõistmisel on see et me tõmbame siin võrdusmärgi ühelt poolt lapse ja teiselt poolt imiku ja väikelapse vahele Me arvame et kui kristlik traditsioon koos Piibliga räägib Jumalast kui Isast ja meist kui Tema lastest siis tähendab see seda et me oleme Tema jaoks kolmeaastased kellel ta peput pühib ja haigele sõrmele puhub lohutab ja sülle võtab aga keda ta ka karjatab ja manitseb Kord aastas võib säärane lapsepõlve taaselustamine isegi meeldiv olla Nii tore on mõneks päevaks jätta oma tähtsad toimetused ja suurte inimeste mängud sinnapaika lülitada välja arvuti ja mobiiltelefon küpsetada piparkooke ja lugeda jõuluvanale salmi Aga kui me peaksime terve aasta elama jõulude harduses ning jõuluvanade ja päkapikkude maailmas siis tüdineks enamik meist sellest üsna pea Ja küllap see on üks põhjus miks suur osa inimesi heidab kõrvale ristiusu kui parimal juhul lapsepõlvenostalgia meie jaoks oleks ebanormaalne ja alavääristav elada Taevase Lapsevanema eestkoste all Parem siis juba uskuda iseendasse Kui Piibel aga kõneleb meile Jumala lasteks saamisest siis ei räägita tegelikult kusagil sellest et me peaksime saama ja jääma kolmekuusteks imikuteks või kolmeaastasteks põnnideks Kui Vanas Testamendis kõneldakse Iisraeli lastest heebrea keeles täpsemalt Iisraeli poegadest siis peetakse silmas põlvnemist selle rahva esiisast Jaakobist ehk Iisraelist Seda väljendit on Piiblis kasutatud ka kujundlikult näiteks valguse lapsed päeva lapsed pimeduse lapsed Apostel Paulus öeldes Kõik keda iganes Jumala Vaim juhib on Jumala lapsed ei vastanda last mitte täiskasvanule vaid orjale Ori on see kelle suhe isandaga on rajatud kartusele ja hirmule või siis püüab ta isandaga manipuleerida et endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda Lapseseisus aga eeldab ka pärijaks olemist Kui me oleme aga lapsed siis oleme ka pärijad nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad Mida see tähendab on hästi ja kujundlikult esile toodud nn kadunud poja loos Lk 15 Seal on isal kaks poega kes mõlemad on täismehed aga kumbki ei käitu oma eale ja positsioonile vastavalt Esimene esindab lapsikut nautlemist ja seiklushimu ta nõuab isalt oma pärandiosa sularahas kätte ja läheb sellega laia maailma õnne edu ja sõpru otsima Ja alles siis kui tema eneseteostus on tupikusse jooksnud tuleb talle meelde tema päritolu tema isakodu ja ta otsustab tagasi pöörduda Vanem poeg on hoopis teisest mastist tema teeb korralikult isakodus tööd aga kui noorem vend see elunautijast õnnekütt

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/jouluohtu/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jõulusaladuse avalikkus – Jumala armastuse valgus (Lk 2:1-20) | K&T
    armastuse valgus Nii muutume me kartlikeks umbusklikeks Meie maailm muutub võitlusväljaks Meie elu muutub olelusvõitluseks Jõulusaladus on see et Jumala süda mis kannatab meie kartlikkuse umbuslikkuse pilkamise ja põlguse all ütleb meile Ärge kartke Hirmul on teadupärast suured silmad Iseäranis suureks lähevad need Jumala ees Igasuguste vahenditega püüame Jumalat saada oma kontrolli alla teda alla suruda Ohu tajumine võib muuta kaunikesti nutikaks Aga kes saab kontrolli alla kõige nähtava ja nähtamatu Looja Kes suudab suruda alla kõikväelist Jumalat Ärge kartke nende sõnadega kergitatakse jõulusaladuse katet Ma kuulutan teile suurt rõõmu Jumal hoolib meist niivõrd et tuleb meie sekka läitma meie südametes armastuse valgust avama meie meeli võtma meilt kartust ja hirmu iseenda teiste ja Jumala ees Hirmu mis ei lase meil tõeliselt elada Hirmu mis ei lase meil tõeliselt märgata teisi enda ümber hirmu mis teeb meile Jumalast vaenlase kellest on vaja lahti saada Hirm kammitseb Hirm seob meid selle külge millega oleme harjunud ning võtab julguse astuda uusi samme See paneb meid klammerduma oma senise elu külge ka siis kui me sellega tegelikult rahul ei ole Vähemalt on see tuntud ja harjumuspärane Hirm ja kartus ei kanna elu ega muuda seda paremaks Meie elu meie ühiskond meie maailm ei muutu paremaks rangemate seaduste suurema kontrolli ja tõhusama karistamise läbi Nii on võimalik ehk säilitada välist korda aga elu ei püsi välisel korral Ei maailma ega meie elu hoia koos väline kord Maailm muutub paremaks üksnes uuenemise läbi mis algab meie südametest sellest kui me märkame mis hoiab maailma koos kui me märkame mis ühendab inimesi ning sõlmib meie fragmentaarse elu tükkidest kokku sisemiselt korrastatud terviku Selleks on Jumala armastus Tema armastuse side seob hoiab koos ja kannab Jõulusaladus on lapse sünd kelle elu on meie eest elatud elu kelle kannatus on meie eest kannatatud kannatus Nii rajab Jumal meiega uue sideme rajab rahupõlve taeva alla Nagu öeldud on jõululaps Looja tulemine Sinu ja minu juurde See kellest ei ole suuremat tuleb väikseimana Nõnda teeb Jumal nähtavaks selle kes ta on ning avab ühtlasi seda mis on maailm ning kes oleme meie Maailma ja elu võti ei ole mingisugune füüsikaline vormel vaid Jumala armastus inimese vastu See on side mis kannab meie elu Jumala armastus Ta on tulnud meie juurde et kanda meid siinses elus aga ka üle selle 2 Mis siis aga ikkagi teeb jõulusaladuse avalikuks Sellele on eelnevas tegelikult juba vastatud See on Jumal ise Tulles maailma liidab ja ühendab ta inimese enda külge Jeesuslaps on Jumala armastuse ühendus inimesega Ei ole midagi mis loidaks heledamalt ja valgustaks eredamalt kui armastuse ühendus Niisiis jõulusaladuse teeb avalikuks Jumala armastuse valgus Just sellepärast et jõulusaladus on avalik pühitsetaksegi jõule Jõulude pühitsemine on märk sellest et Jumala ja inimese vahel valitseb rahu armastusel mitte hirmul või sundusel rajanev rahu Jumala kirglik armastus inimese vastu sütitab inimese armastuse Jumala vastu Inimese vastus jõulusaladusele on jõulupüha tähistamine 3 Kuidas aga tähistada jõulusid Igal juhul kuulub selle juurde avalikuks tehtud jõulusaladusest tunnistuse andmine Jõulusündmusest tunnistuse andmine Jõulude pühitsemine sisaldab kui kasutada jõuluevangeeliumi sõnastust nende

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/joulusaladuse-avalikkus-jumala-armastuse-valgus/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Saadame vana aasta ära ja võtame vastu uue (nr 3/ 30.12.2011) | K&T
    seisab ees palju võitlemist Me ei pea tundma hirmu sest meil on usk Jeesusesse Kristusesse jätkab ta Ja ometi lisaks usule kohtume juba uue aasta esimese päeva hommikul ligimestega ja peame nendega suhtlema ja suhestuma ning see püstitab eetilisi küsimusi Viimaseid lahkab oma arutluses Johann Christian Põder Ta kirjutab et võõrapärasuse eetika meenutab meile elu lõplikkuse ja sõltuvuse inimsuhetes kogetud tingimatu armastusenõude ja elu kandvate positiivsete reaalsuste esmasust inimliku toimimise suhtes Uuel aastal läheme ka kirikusse igaüks oma kirikusse Räägime seal oma keelt oma emakeelt oma kristlikku keelt oma konfessiooni keelt Konfessionaalsusest kui emakeelest oma luterlikus emakeeles kirjutab värskes arvamusloos Jaan Lahe Luterlikus kirikus kuuleme uuel aastal kindlasti ka õigeksmõistust seepärast lisame Wilfried Härle nädal tagasi avaldatud artikli Õigeksmõist täna esimesele poolele ka teise Tänases numbris Wilfried Härle Õigeksmõist täna 2 osa Johann Christian Põder Võõrapärasuse eetikast Jaan Lahe Konfessionaalsus pakendisilt või emakeel Annika Laats Jutlus vana aastaõhtuks Rm 8 31b 39 Lisaks täiendused rubriiki Uudised ja oikumeenia Rubriigist Arhiiv leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele Viimased postitused Alandlikkuse valguses nr 207 27 11 2015 Sajandeid püsinud küsitav tõlge Mt 10 38 Lk 14 27 Konverentsi Maarjamaa ajaloo teadmusega eilsest homsesse tagasivaade Alandlikkuse aulisus Sk 9 9 Vaata su pääste tuleb Js 62 10 12 2017 Reformatsioon 500 2017 reformatsioon 500 Luterlik Maailmaliit Reformatsiooni 500 aastapäeva koduleht Saksamaa Ajakirjad CPCE focus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ajakiri Journal of Lutheran Ethics Evangeelse Luterliku Kiriku Ameerikas ajakiri Religion und Gesellschaft in Ost und West Usuteaduslik Ajakiri Zeitzeichen Saksa Evangeelse Kiriku kultuuriajakiri Kirikud ja kirikuosadused viite kirjeldust näidatakse kui hiirekursor on viite kohal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Evangeelne Kirik Saksamaal Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas Evangeelne Luterlik Kirik Põhja Saksamaal Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Leuenbergi osaduskond Ingeri kirik Inglise Kirik Kurhessen Waldecki Evangeelne Kirik Saksamaa Luterlik Maailmaliit Kirikute Osadus Porvoo

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/saadame-vana-aasta-ara-ja-votame-vastu-uue/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Võõrapärasuse eetikast | K&T
    ja vooruste kujundamist Üheks eetiliselt oluliseks võõrapärasuseks on inimese lõplikkus ja piiratus Meie elu on haavatav purunev ja ebakindel märgistatud hädast haigustest ja surmast Inimesed on üksteisest sõltuvad Igaühe sõnadest ja tegudest sõltub kaasinimese elu õnnestumine või ebaõnn Inimese lõplikkuse ja sõltuvusega seotud võõrapärasus on inimelu eetilise mõõtme olemuslik osa ja tundlikkus selle suhtes on eetiliselt ülimalt oluline Eelnevaga on seotud eetiline võõrapärasus kui tingimatu radikaalne nõue Kohtudes teise inimesega hädas ja õnnetuses võime kogeda isepärast tingimatut nõuet olla kaasinimesele toeks ja abiks Selle nõude allikaks ei ole sotsiaalne lepe või arvestav kalkulatsioon vaid teise inimese häda ja sõltuvus inimelu ise oma olemuslikult sotsiaalses normatiivses põimituses Kristlikust vaatepunktist kogeme selles nõudes elu ja olemise Autori Jumala enda nõuet mis on Uues Testamendis väljendatud tingimatu armastusekäsuna Elu eetiline mõõde ammutab aga ka võõrapärasusest milleks on inimelu positiivsed avaldused nagu armastus ja usaldus halastus ja avatus rõõm ja lootus Need reaalsused vormivad meie elu ja olemist olemata inimese elu ja kultuuri kujundava aktiivsuse produkt Me kogeme armastust usaldust ja lootust kui midagi mis meid kannab ja millest me oleme haaratud Nende reaalsuste kohalolu meie elus ei ole meie eetiline saavutus vaid midagi mida me elu autentsete võimalustena vastu võtame ja elame või siis hävitame ja alla surume Kristlikust vaatepunktist on siin tegemist elu ja olemise Autori Jumala enda loova ja alalhoidva toimimisega opus Dei ga Need reaalsused on inimsuhete igapäevane leib mille täielikul puudumisel inimlik kooselu närbuks Võõrapärasuse eetika meenutab meile elu lõplikkuse ja sõltuvuse inimsuhetes kogetud tingimatu armastusenõude ja elu kandvate positiivsete reaalsuste esmasust inimliku toimimise suhtes See meenutab meile et elu eetiline mõõde ei ammuta üksnes inimese tähendusi loovast kultuurilisest võimest vaid elu enda võõrapärasest tähenduslikkusest See meenutus on oluline kuna inimest iseloomustab tung seda võõrapärasust lõhkuda unustada või iseenda teeneks pidada Ta on valdusi laiendav kolonialist võõrapärasuse maal terra aliena l Ka kristlikust vaatepunktist väljendub meie patusus suhte rikutus elu Autoriga võõrapärasuse mitmelaadses eituses ja lõhkumises Me tahame elu üle ise valitseda olla tähenduslikkuse ainuke autor Võõrapärasuse eetika esitab väljakutse vähemalt kahele suurele väärarusaamale Esiteks meenutab ta erinevatele eetilise relativismi ja konstruktivismi suundadele et inimeste eetiline arutlus kokkulepe ja fantaasia tuginevad elu enda eetilisele mõõtmele Eetiliste normide väärtuste ja vooruste sõnastamine ja täpsustamine toimub selle eetilise mõõtme toel Teiseks on võõrapärasuse eetika kriitiline ja korrigeeriv kui inimene või ühiskondlik grupp ka näiteks kirik kaldub inimlikku normide väärtuste ja vooruste sõnastamist ja täpsustamist elu enda võõrapärasusega samastama Esimesel juhul ülehinnatakse teisel juhul alahinnatakse inimese eetilist produktiivsust esimesel juhul unustatakse elu enda võõrapärasus teisel juhul ülendatakse inimlikud sõnastamis ja mõistmispüüded ideoloogilisel moel nimetatud võõrapärasuseks Võõrapärasuse eetika on orientiiri eetika See toetab juhatab ja inspireerib eetilisi sõnastamis ja mõistmispüüdeid ei võta meilt aga ära vastutust ja ülesannet elu ja ühiskonda elu bioloogilisi ja sotsiaalseid aspekte ise eetiliselt kujundada Selleks peame arendama eetilist tundlikkust ja kasutama dialoogis mineviku ja olevikuga parimal võimalikul moel oma teadmisi mõistust kogemust ja fantaasiat Kristlik eetika mõistab võõrapärasuse eetikat Jumala toimimise horisondil ja asetab kõik eelneva ülima võõrapärasuse meile Kristuses kingitud võõrapärase õiguse iustitia aliena valgusesse See vabastab

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/vooraparasuse-eetikast/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive

  • Jutlus vana-aastaõhtuks (Rm 8:31b-39) | K&T
    otsused lepituseks sirutamata jäänud käsi kõik need olukorrad seisavad meie ees ja süüdistavad meid Kohtualune on ilmselgelt süüdi Ja me ise võime ennast hirmsat moodi süüdi tunda süüdistada ennast kuni meeleheiteni Kuid mis tähtsust sellel on näib Paulus ütlevat Ei maailm ei saatan ei ma ise saa viimses kohtus ennast mõista ei õigeks ega hukka Üks on kes meie üle kohut mõistab ja see on Jumal Tema aga pole meie vastu Hämmastav Tema on meie poolt nii väga meie poolt et Ta ei pidanud paljuks loobuda isegi oma Pojast Jeesusest Kristusest Kõik süüdistused lükatakse kõrvale sest see keda süüdistatakse on Jumala poolt välja valitud õndsakssaamiseks ja kogu tema süü on Kolgatal Kristuse ristil ära kantud Jumal kes on Kohtunik ja armastav Isa ühtlasi vaatab su peale ja näeb sind õigena Kristuse pärast sind kes sa oma lootuse Tema peale paned ning Tema tiibade all varju otsid Nõnda ei saa patt sind enam Jumalast lahutada sest ta on kaotanud oma jõu oma astla millega sind hävitada Ta on Kristuses tühjaks tehtud Mis saab aga muudest ohtudest meie ümber Paulus kõneleb umbteedest väljapääsmatuna näivatest olukordadest mille keskel end leiame ta kõneleb ka vaesusest ja viletsusest koguni alastiolekust näljast tagakiusamisest ja mõõgast Nii esimestel sajanditel kui ka viimastel on kristlasi taga kiusatud varjatud vaenu või salvamist võib tunda saada ka tänases usuvabaduse lippu lehvitavas Eestis Jah Paulus ei lase meil hetkekski petta end eksiarvamusega nagu võiks kristlane lennelda muretult õielt õiele või nagu tagaks ristimine kaitse kõigi hädade eest Kristlasel tuleb kannatada Ei mõista mina öelda kas tal tuleb kannatada vähem või rohkem kui sellel kes veel kristlane pole aga selge on see et kristlane saab kanda oma kannatusi sootuks teisiti Ta teab seda et kannatades on tal osa Kristuse kannatustega Ja vastupidi öeldes Kristus kannatas ristil neidsamu minu ja sinu kannatusi Selle sama Rooma kirja kaheksandas peatükis ütleb Paulus et Jumala lastena oleme me Kristuse kaaspärijad ning meile saab osaks seesama mis Talle Nii nagu me Temaga koos kannatame nii saame me Temaga osa ka taevalikust rõõmust On lõpmata oluline teada et kannatusedki ei saa meid lahutada Kristuse armastusest Just neis on Jumal eriliselt ligi nii nagu ema või isasüda on eriliselt ligi siis kui lapsel valus on Ta annab rahu mis on üle mõistuse Ta kannab meid läbi ja mitte niisama vaid Pauluse sõnadega väljendudes Selles kõiges saame me täieliku võidu tema läbi kes meid on armastanud Väljavalimine Jumala poolt jääb kehtima ning see võit millest siin kirjutatakse tähendab algtekstis tõepoolest triumfi ülivõimsat võitu See tähendab võitu mis saab jagu surmastki Surm on meie viimne vaenlane surma saame tunda me nagunii olgu usklikud või uskmatud Surm lahutab meid kõigist ja kõigest ainult Jumala armastusest mitte sest Kristus on surma ära võitnud Ent võib olla saab lahutavaks vaheseinaks surma asemel hoopis elu Sest mitte alati pole hädaohud need mis meid Jumalast eemale viivad vaid hoopis heaolu Meid võivad hukutada ka edu ja kordaminekud ning ahvatlus vallutada üha uusi ja uusi tippe Nii mõnigi usub tähtede mõju ja seisu ning näeb mitmetes elu

    Original URL path: http://kjt.ee/2011/12/jutlus-vana-aastaohtuks/ (2015-12-04)
    Open archived version from archive